3-16-479/19 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Einar Vene, Tanel Saar, Tiina Pappel

Määruse tegemise aeg ja koht

20.09.2016, Tartu

Haldusasja number

3-16-479

Haldusasi

Remo Ainsare kaebus Tartu Vangla 18.01.2016. a

käskkirja nr 6-2/64 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 03.08.2016. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Remo Ainsare apellatsioonkaebus

Menetlusosalised

Kaebaja Remo Ainsar

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta kaebaja taotlus apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata ja

tagastada apellatsioonkaebus kaebajale.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja

kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

1. Tartu Halduskohus 03.08.2016. a otsusega jättis kaebaja kaebuse rahuldamata.

2. Tartu Halduskohtu 03.08.2016. a otsus tehti avalikult teatavaks kohtukantselei

kaudu. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1 esimese lause kohaselt

tuleb apellatsioonkaebus esitada 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest

arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimaseks kuupäevaks oli 02.09.2016.

3.

05.09.2016 saabus Tartu Ringkonnakohtusse kaebaja apellatsioonkaebus Tartu Halduskohtu

03.08.2016. a otsuse peale. Ümbrikult nähtuvalt on apellatsioonkaebus vanglateenistusele

kohtule edastamiseks üle antud 04.09.2016. Seega on apellatsioonkaebus esitatud kahepäevase

hilinemisega.

4. Apellatsioonkaebusele oli lisatud ka selgitus, et kaebaja ei saanud 01.09.2016

apellatsioonkaebust ringkonnakohtule edastamiseks anda, kuna vangla ütles, et

ümbrikuid pole ja seega lubas kaebaja esitada apellatsioonkaebuse esimesel

võimalusel. Ringkonnakohus tõlgendas seda kui apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja

ennistamise taotlust.

5.

14.09.2016 esitas Tartu Vangla ringkonnakohtule seisukoha kaebaja

apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse osas. Tartu Vangla märkis,

et 01.09.2016 tööl olnud ametnikud ei mäleta, kas kaebaja küsis nimetatud päeval

ümbrikut kohtule saadetava pöördumise jaoks, kuid lisas et kaebaja küsib tihti

ümbrikut ja on seda ka saanud. Samas on kaebajaga samas eluosakonnas paiknevad

kinnipeetavad 01.09.2016 vanglalt saadud ümbrikutes andnud üle kirju saatmiseks

kohtutele. Seega leiab vangla, et soovi korral oli ka kaebajal võimalik saada vajalik

ümbrik ja väide, et ametnikel ei olnud ümbrikke ei vasta tegelikkusele. Kaebajale anti

01.09.2016 elukambrisse üks valge leht paberit A4, kuid samal päeval ei andnud

kaebaja ametnikele üle vanglast välja saatmiseks ühtegi kirisaadetist.

6.

15.09.2016 esitas Tartu Vangla täiendava seisukoha kaebaja

apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse osas, kus asus seisukohale,

et ei pea kaebaja taotlust tähtaja ennistamiseks põhjendatuks ja ei ole sellega nõus.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja taotlus apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja

ennistamiseks tuleb jätta rahuldamata ning apellatsioonkaebus kaebajale tagastada.

8. Tulenevalt HKMS § 181 lg-st 1 tuleb apellatsioonkaebus esitada 30 päeva

jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Antud juhul oli

apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg Tartu Halduskohtu 03.08.2016. a otsusele

02.09.2016. Vaidlus puudub selles, et kaebaja poolt 04.09.2016 vanglateenistusele üle

antud apellatsioonkaebus Tartu Halduskohtu eelnimetatud otsuse peale on esitatud

hilinenult, s.o kaks päeva pärast apellatsioonitähtaja lõppu. Tulenevalt HKMS § 181

lg-st 3 otsustab ringkonnakohus juhul, kui apellatsioonkaebus esitatakse pärast

apellatsioonitähtaja möödumist, apellatsioonkaebuse tähtaja ennistamise sama

seadustiku §-s 71 sätestatut arvestades. HKMS § 71 lg 1 sätestab, et kui

menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus

tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida

mõjuval põhjusel.

9. Tulenevalt HKMS § 71 lg-st 1 peab menetlusosalisel kaebetähtaja

ennistamiseks olema mõjuva põhjusena käsitatav püsiv takistus kaebuse esitamiseks

(vt ka Riigikohtu 13.10.2009. a otsus nr 331-65-09, p 16). Mõjuv põhjus eeldab, et

tähtaja möödalaskmiseks oli olemas objektiivne põhjus ning selliseks põhjuseks on

tavapäraselt sündmus, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa

(Riigikohtu 24.01.2007. a määrus nr 32114806, p 12). Samuti on Riigikohus

märkinud, et vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb lisaks objektiivsetele asjaoludele

arvestada ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemustest

(Riigikohtu 16.01.2009. a määrus nr 3-3-1-75-08, p 17).

10. Ringkonnakohus leiab vastustaja seisukohale tuginedes, et on ebausutav, et

01.09.201602.09.2016 ei antud kaebajale kohtule kirja saatmiseks ümbrikut, samas kui

teistele kaebajaga samas eluosakonnas paiknevatele kinnipeetavatele andis vangla sel

perioodil ümbrikke ning Kohtute Infosüsteemist nähtub, et 04.09.2016 anti kaebajale

erinevate kirjade saatmiseks mitu ümbrikut. Seega ei esinenud ringkonnakohtu

hinnangul käesoleval juhul sellist mõjuvat põhjust, mis oleks takistanud kaebajal

apellatsioonkaebust ringkonnakohtule tähtaegselt esitada ning seetõttu jätab

ringkonnakohus kaebaja apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse

rahuldamata.

11. HKMS § 187 lg 3 p 2 alusel tagastatakse apellatsioonkaebus, kui apellatsioonkaebus on

esitatud pärast apellatsioonitähtaja möödumist ja ringkonnakohus ei ennista

apellatsioonitähtaega. Seega tuleb apellatsioonkaebus kaebajale tagastada. Tulenevalt HKMS §

187 lg 2 teisest lausest loetakse apellatsioonkaebuse tagastamisel, et apellatsioonkaebust ei ole

esitatud.

/allkirjastatud digitaalselt/

Einar Vene

/allkirjastatud digitaalselt/

Tanel Saar

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel