1-11-10915/82 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

20. september 2016, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-11-10915

Kohtukoosseis

Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 30. augusti 2016 määrus

süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega

vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Urmas Tilga (isikukood 36610082729),

määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 30. augusti 2016 määrus jätta muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi

vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik

sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Urmas Tilga tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 19.10.2011 otsusega KarS § 199 lg 2 p-de 5, 9

järgi ja teda karistati 3 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 2 ja 76 lg 6 alusel suurendati seda

karistust U. Tilgale Võru Maakohtu 15.04.2003 otsusega mõistetud vangistuse ärakandmata osa 5

aasta 3 kuu 20 päeva võrra ja liitkaristuseks moodustati 5 aastat 6 kuud 20 päeva vangistust. U.

Tilga karistusaeg algas 01.08.2011 ja lõpeb 21.02.2017.

2. Tartu Maakohtu 30.08.2016 määrusega jäeti U. Tilga tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamata. Oma seisukohta põhistas kohus järgmiselt.

2.1

U. Tilga kannab liitkaristust tahtliku tapmise eest raskendavatel asjaoludel, aga ka tunnistaja

suhtes vägivalla kasutamise ja varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Kuritegude

soodusteguriks on olnud alkoholi tarvitamine. Kohtul puudub alus järelduseks, et U. Tilga suudab

vabaduses alkoholi ülemäärasest tarvitamisest hoiduda ja ei pane toime uusi kuritegusid. Kuritegude

sooritamist võib soodustada ka temal hõivatuse puudumine (garanteeritud töökohta ei ole).

Käesoleval ajal on U. Tilgal kehtivad distsiplinaarkaristused, mis näitab, et tal on ka range

järelevalve tingimustes probleeme enesedistsipliiniga. U. Tilga on varasemalt rikkunud ka

kriminaalhoolduse nõudeid. Vangla U. Tilga ennetähtaegset vabastamist ei toeta, vaid hindas ta

kõrgohtlikuks avalikkusele. Positiivsed asjaolud (vangla majandustöödel osalemine,

sotsiaalprogrammidest osavõtt, lähedaste tugi) kohtu hinnangul U. Tilga vabastamiseks piisavad ei

ole.

3. Kohtumääruse peale esitas kaebuse U. Tilga, taotledes lahendi tühistamist ja enda tingimisi

enne tähtaega vangistusest vabastamist. Kaebaja etteheited maakohtule on järgmised.

3.1

U. Tilga ei nõustu väitega, nagu oleks ta 2002. aastal sooritanud kuriteo ning kuna ta eitab

oma süüd, siis on karistuse eesmärk täidetav üksnes vangistuses viibimisega. U. Tilga kinnitab, et

seda tegu ta ei sooritanud ning tunnistada seda ka ei saa. Veel märgib kaebaja, et tema poolt alkoholi

kuritarvitamisele viidatakse vaid vangla koostatud iseloomustuses ning imekombel on prokurör ja

kohus seda meelevaldselt ka aktsepteerinud. Samuti ei nõustu U. Tilga seisukohaga, nagu ta oleks

kõrgohtlik avalikkusele. Tema uue kuriteo riskiprotsendid on meelevaldsed ja formaalsed, aga

samuti ilmselgelt madalad, kui neid võrrelda kohtute poolt vabastatud teiste kinnipeetavate

omadega. Siinkohal jääb U. Tilgale arusaamatuks seegi, et kuigi ta on läbinud kaks programmi, on

tema ohuprotsent kasvanud 19% pealt 27-le. Samuti ei ole kohus arvestama tõsiasjaga, et ta on

programmide läbiviijate hinnangul motiveeritud oma harjumusi muutma.

3.2

U. Tilga arvates ei arvestanud kohus ka sellega, et tal on peale vabanemist olemas lähedaste

tugi, esmane materiaalne kindlustatus, ta on osalenud vangla tööhõives ja ta on saanud

kolmekordseks vanaisaks. Ta ei ole oma lapselapsi veel näinud ning tema taasintegreerumine

ühiskonda muutub seda raskemaks, mida kauem ta peab vanglas viibima. U. Tilga toonitab veel, et

kavatseb peale vabanemist kohe tööle minna. Veel juhib ta tähelepanu asjaolule, et vabanedes 2007.

aastal vangistusest tingimisi enne tähtaega täitis ta üle nelja aasta registreerimiskohustust igati

nõuetekohaselt.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus, tutvunud kohtutoimiku materjalide, kohtumääruse ja määruskaebusega,

hindab vaidlustatud lahendi seaduslikuks ja põhjendatuks. Tulenevalt edasikaebuse väidetest märgib

kolleegium täiendavalt üksnes järgmist.

5. Ringkonnakohus, sarnaselt maakohtuga, välistab U. Tilga tingimisi enne tähtaega vanglast

vabastamise viidetega tema varasemale karistatusele, kuritegude asjaoludele, vangladistsipliini

rikkumistele, riskitegurina tema alkoholi tarvitamistele ning teabele sellest, et ta on varem

ennetähtaegselt vanglast vabanenuna eiranud nii alkoholi tarvitamise keeldu kui pannud korduvalt

toime uued kuriteod. Nimelt annavad eelmärgitud U. Tilga kohta käivad andmed aluse kahelda nii

karistuse eesmärkide täidetuses (s.o kuritegeliku käitumise edasises välistumises) kui tema

suutlikkuses läbida vabastamisega kaasnev katseaeg probleemideta. taolist seisukohta ei väära

tõdemus sellest, et kinnipeetav on vangistuses töötanud, mõningaid programme läbinud, tema

vabanemisjärgsed elutingimused on hinnatavad positiivsetena ning ta on varasemal

kriminaalhooldusel täitnud registreerimiskohustust.

6. Määruskaebuse argumendid ringkonnakohut vastupidisele seisukohale ei veena. Nii tuleb

kõigepealt öelda, et U. Tilga on teise inimese tapmises (seda eriti julmal ja piinaval viisil) süüdi

tunnistatud ning tema vastupidised väited hindamisele enam ei kuulu. Kuriteo pani ta toime

alkoholijoobes ja sama riskitegur oli täheldatav ka tema hilisemate süütegude juures. Lisaks selgub,

et U. Tilga on varasemalt rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu ajal, mil ta oli tingimisi enne

tähtaega vabadusse lubatud. Ehk siis maakohtu seisukoht, mille kohaselt on U. Tilga kuritegude

soodusteguriks alkoholi tarvitamine, on igati jälgitav ning asjakohane. Süüdimõistetu vastavad

etteheited on seega põhjendamatud. Samuti ei pea kolleegium oluliseks U. Tilga väiteid selles, et

vanglas läbiviidav riskihindamine on formaalne ja näitab üksnes mingit üldist tõenäosust. Nimelt on

Tartu Vangla koostatud iseloomustus (ja veelgi kitsamalt: selle iseloomustuse üks osa ehk

riskiprotsent) vaid üks tegur, mida maakohus KarS § 76 lg-s 4 nimetatud (kuni 31.12.2014 kehtinud

KarS § 76 lg 3) aspekte analüüsides arvestas ning mida vaatab nüüd ka apellatsioonikohus. Ehk siis

kohtute lõppotsustuse seisukohalt riskiprotsentide arvnäitajatel mingitki otsustavat tähendust olnud

ei ole.

7. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus

vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

/allkiri/ /allkiri/ /allkiri/

Aarne Sarjas

Maarika Kuusk

Tiit Lõhmus