1-16-6861/14 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-16-6861

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

20. september 2016, Tallinn

Kriminaalasja number

1-16-6861

Kohtunik

Orvi Tali

Kriminaalasi

Karmo Tamme süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 8, 9, § 344

lg 1, § 348 lg 1, § 4231 ja § 424 järgi

kokkuleppemenetluses

Apelleeritud kohtuotsus

Harju Maakohtu 30. augusti 2016. a otsus

Apellatsiooni esitaja

süüdistatav Karmo Tamm (ik 38311060253; viibimiskoht

Tallinna Vangla)

RESOLUTSIOON

1. Jätta Karmo Tamme apellatsioon Harju Maakohtu 30. augusti 2016. a otsusele läbi

vaatamata ja tagastada apellatsioon selle esitajale.

2. Jätta Karmo Tamme taotlus tunnistada KrMS § 423, § 417 lg 3 ja § 424

põhiseadusega vastuolus olevaks läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale saab advokaadi vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule Tallinna

Ringkonnakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai

vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 30.08.2016. a otsusega tunnistati Karmo Tamm kokkuleppemenetluses

süüdi KarS § 199 lg 2 p 8, 9, § 344 lg 1, § 348 lg 1, § 4231, § 424 järgi ning KarS § 64 lg 1

alusel mõisteti kuritegude kogumi eest liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise

teel vangistus 3 aastat ja 6 kuud. KarS § 74 lg 2 alusel määrati koheselt ärakandmisele

kuuluvaks karistuseks vangistus 1 aasta ning ülejäänud karistus – vangistus 2 aastat ja 6 kuud

– jäeti täitmisele pööramata, kui K. Tamm ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut

1(4)

1-16-6861

kuritegu ning järgib KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid ning täidab

KarS § 75 lg 2 p-des 21 ja 4 sätestatud kohustust mitte omada või tarvitada narkootilisi või

psühhotroopseid aineid ja asuda tööle või võtma ennast Töötukassas töötuna arvele 1 kuu

jooksul pärast vabanemist. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati eelvangistuses viibitud aeg koheselt

kandmisele kuuluva karistusaja hulka ning koheselt kandmisele kuuluva karistusaja alguseks

loeti 27.05.2016.

2. Sama kohtuotsusega mõisteti K. Tammelt riigi tuludesse välja sundraha 645 eurot,

kaitsjatasu 384 eurot, joobeseisundi tuvastamise kulu 131 eurot, ekspertiisitasud kokku

summas 3041 eurot ning sõiduki teisalduskulu 76,80 eurot ja mootorratta teisalduskulu 38,40

eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrati, et väljamõistetud menetluskulud tuleb K. Tammel

tasuda 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest.

3.

13.09.2016 esitas K. Tamm apellatsiooni, milles palub tühistada maakohtu otsus osas,

mis puudutab menetluskulude tasumist 12 kuu jooksul ja teha uus otsus, millega anda

menetluskulude tasumiseks uus, reaalset olukorda arvestav ja reaalselt täidetav tähtaeg.

Samuti palub apellant tunnistada KrMS § 423, § 417 lg 3 ja § 424 põhiseadusega vastuolus

olevaks osas, mis sätestab menetluskulude tasumise maksimaalseks tähtajaks 1 aasta. Apellant

leiab, et olukord, kus seadusega on sätestatud menetluskulude tasumiseks maksimumtähtaeg

12 kuud, on vastuolus põhiseadusega, kuna loob olukorra, kus ca 90 % süüdimõistetutest ei

suuda menetluskulusid õigeaegselt täita.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4. Ringkonnakohus, tutvunud esitatud materjalidega, leiab, et K. Tamme apellatsioon tuleb

jätta läbi vaatamata alljärgneval põhjusel.

5. Riigikohtu kriminaalkolleegium asus 11.02.2016. a määruses nr 3-1-1-7-16 seisukohale,

et 29.03.2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka

süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör,

süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses

tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti

võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg

3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt

hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana,

see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks

tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Samuti tuleb

kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus jõuda konsensusele nii menetluskulude suuruse

kui ka nende tasumise ulatuse ning viisi osas.

6. Kuna süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud kuuluvad alates 29.03.2015

kokkuleppe esemesse, kohalduvad menetluskulude vaidlustamisele täies mahus kõik

kokkuleppemenetlust reguleerivad sätted. Seega tuleb maakohtul juhinduda menetluskulude

hüvitamise otsustuse tegemisel − nii nagu kõikide teiste kokkuleppega hõlmatud küsimuste

lahendamisel − KrMS § 248 lg-st 1. Sedastades kriminaalmenetluse lõpetamise aluste

puudumise KrMS § 199 lg 1 p-de 2-6 mõttes, on kohtu pädevuses kokkuleppemenetluses

sõlmitud kokkuleppe n-ö kinnitamine süüdimõistva kohtuotsuse tegemisega või selle

kinnitamisest keeldumine kriminaalasja tagastamisega prokuratuurile. Kokkuleppe

muutmiseks puuduvad kohtul volitused. Kokkuleppemenetlust reguleerivatest sätetest tuleb

lähtuda ka ringkonnakohtu menetluses. Kuna maakohus ei koosta kokkuleppemenetluses

2(4)

1-16-6861

põhistatud kohtuotsust, ei ole täidetud apellatsioonimenetluse põhilised eeldused ning seetõttu

kohaldub KrMS § 318 lg 3 p-s 4 sätestatud edasikaebepiirang ka menetluskulude hüvitamise

otsustuse vaidlustamisele. Teisisõnu peab kokkuleppemenetluses lahendatud

kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale esitatud kaebuses sisalduma viide

mõnele kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või KrMS § 339 lg 1 sätte

rikkumisele. KrMS § 318 lg-s 4 nimetatud aluse puudumise korral tuleb ringkonnakohtul jätta

kaebus KrMS § 326 lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata (RKKKm 3-1-1-7-16).

7. Apellatsioonis, mille on esitanud K. Tamm, ei ole viidatud ühelegi kokkuleppemenetlust

reguleeriva kriminaalmenetluse seadustiku sätte rikkumisele, mistõttu tuleb K. Tamme

apellatsioon jätta läbi vaatamata.

8. Kriminaalasjas on K. Tamme, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkulepe

10.08.2016 (tl 104-111 pöördel), milles muuhulgas on ära näidatud tasumisele kuuluvad

kohtueelse menetluse kulud ning süüdistatavale on selgitatud, et kokkuleppe sõlmimise aja

seisuga ei olnud kohtueelses menetluses kaitsjatasu lõplikult määratletud ning

menetluskuludele lisanduvad kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud. K. Tamm

nõustus tasumisele kuuluvate menetluskuludega. Kokkuleppe sõlmimise järgselt lisandusid

menetluskuludele kaitsjatasu materjalide tutvustamise ja kokkuleppe sõlmimise eest ning

kaitsjatasu kohtumenetluses. Samuti on kokku lepitud tekkinud kulude hüvitamise

individualiseerimises, nimelt lepiti kokku, et KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb menetluskulud

tasuda 12 kuu jooksul igakuiste maksetena. K. Tamm kinnitas kaitsja juuresolekul enda soovi

sõlmida kokkulepe selles kirjeldatud tingimustel, kinnitades seda enda allkirjaga (tl 104-111).

Seega on nii prokurör, süüdistatav kui kaitsja ka menetluskulude osas jõudnud kokkuleppele.

Maakohtu istungil andis prokurör ülevaate kokkuleppest ning K. Tamm kinnitas, et

kokkuleppe sõlmimisega väljendas oma tõelist tahet ja jääb kokkuleppe juurde, samuti palus

menetluskulude tasumiseks anda aega 1 aasta (tl 126 pöördel). Seega on maakohus teinud

otsuse vastavalt kokkuleppes märgitule ning kokkuleppe muutmiseks puuduvad kohtul

volitused.

9. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes KrMS § 318 lg 3 p-st 4, § 326 lg 2 p 3 jätab

ringkonnakohus K. Tamme apellatsiooni läbi vaatamata.

10. Seonduvalt K. Tamme taotlusega tunnistada KrMS § 423, § 417 lg 3 ja § 424

põhiseadusega vastuolus olevaks, märgib ringkonnakohus järgmist. Riigikohus on selgitanud,

et tulenevalt põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 14 lg 2

esimesest lausest saab kohus konkreetse kohtuasja lahendamisel tunnistada

põhiseadusvastaseks üksnes asjassepuutuva sätte. Asjassepuutuv on säte, mis on kohtuasja

lahendamisel otsustava tähtsusega, s.t mille põhiseadusvastasuse korral peaks kohus

otsustama teisiti kui sätte põhiseaduspärasuse korral (RKÜKo 3-4-1-18-14, p 44; RKKKo

3-1-1-93-15, p 106).

Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 tuleb süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitada menetluskulud

süüdistataval, välja arvatud KrMS §-s 182 sätestatud juhul. Lähtudes KrMS §-st 423 ja § 417

lg-st 2 antakse väljamõistetud kohtukulude vabatahtlikuks hüvitamiseks süüdistatavale aega

üks kuu arvates kohtuotsuse jõustumisest. Samas on Riigikohus asunud seisukohale, et

süüdimõistva otsuse korral KrMS § 417 lg-st 2 erineva menetluskulude täitmise tähtaja

andmisel saab kohus lähtuda vaid KrMS § 313 lg 1 p-st 7. KrMS § 424 kohaldamine

aktualiseerub üksnes kohtulahendi täitmise staadiumis, s.o pärast süüdimõistva otsuse

jõustumist ja täitmisele pööramist. Seega ei ole kohtuotsuse tegemisel võimalik KrMS § 424

korras esitada taotlusi ja neid lahendada (RKKKm 3-1-1-109-13, p 7, 8).

3(4)

1-16-6861

Eeltoodust tulenevalt ei olene antud juhul menetluskulude täitmise tähtaeg sellest, kas KrMS

§ 423, § 417 lg 3 ja § 424 on põhiseadusega vastuolus või mitte. Järelikult pole need sätted

PSJKS § 14 lg 2 esimese lause tähenduses asjassepuutuvad ja K. Tamme taotlus

põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse alustamiseks tuleb jätta läbi vaatamata.

Küll aga on K. Tammel mõjuvate põhjuste olemasolu korral kohtulahendi täitmise staadiumis,

s.o pärast süüdimõistva otsuse jõustumist ja täitmisele pööramist, õigus KrMS § 423 ja § 424

alusel taotleda kriminaalmenetluse kulude tasumise tähtaja pikendamist või ajatamist kuni ühe

aasta võrra, vaatamata sellele, et juba kohtuotsuse tegemisel määrati talle pikem

menetluskulude vabatahtliku hüvitamise tähtaeg. Mõjuva põhjuse olemasolu tõendamise

kohustus lasub isikul, kes taotleb täitmise tähtaja pikendamist.

(allkirjastatud digitaalselt)

Orvi Tali

kohtunik

4(4)