4-16-6415/4 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

4-16-6415

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

12. september 2016 Tallinn, Liivalaia kohtumaja

Väärteoasja nr

4-16-6415 (2316,16,007764)

Kohtunik

Janika Kallin

Väärteoasi (ik: XXX, elukoht: XXXX) kaebus H.F-i väärteoasja nr 2316,16,007764 otsusele.

RESOLUTSIOON

1. Jätta H.F-i taotlus kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata ja kaebetähtaeg ennistamata.

2. Jätta H.F-i kaebus Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelvalvekeskuse liiklusmenetlustalituse

vanemväärteomenetleja politseileitnant Kairi Palitsi 10.08.2016 otsusele väärteoasjas nr 2316,16,007764 läbi vaatamata.

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse pool või menetlusväline isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud:

H.F esitas 01.09.2016 Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale kaebuse Politseija

Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelvalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 10.augusti 2016 otsusele, mille alusel tunnistati H.F süüdi LS

§ 227 lg 4 järgi ja karistati rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses, s.o 800 euro suuruses summas. LS § 227 lg 5 p 3 alusel võeti lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus 6 kuuks.

Koos kaebusega esitas H.F taotluse kaebetähtaja ennistamiseks. Kaebaja märkis, et tal kulus paar päeva paberite ettevalmistamiseks ning seejärel tuli tal nädal viibida töölähetuses väljaspool Tallinna.

Kohtu seisukoht Kohus, olles läbi vaadanud esitatud kaebuse ning kontrollinud väärteoasja originaalmaterjale, leiab, et kaebus tuleb jätta läbi vaatamata.

Väärteotoimikust nähtub, et H.F-i suhtes koostati väärteoprotokoll 15.07.2016.a. Antud protokollist nähtub, et lahend oli menetlusalusele isikule kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates 15.08.2016.a V™S § 114 lg 4 kohaselt esitatakse kaebus kohtuvälise menetleja üldmenetluses tehtud otsusele peale maakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Seega sätestab kehtiv seadus üheselt ja selgesõnaliselt, et kohtuvälise menetleja üldmenetluses tehtud otsuse peale kaebuse esitamise tähtaeg hakkab kulgema alates otsuse kohtuvälise menetleja juures kättesaadavaks tegemise päevast (vt siinkohal nt ka RKKKo lahendid nr 3-1- 1-99-10, nr 3-1-1-84-13).

Samuti on väärteoprotokollist nähtav, et H.F-i on tutvustatud menetlusaluse isiku õiguste ja kohustustega vastavalt V™S §-19. Seega oli kaebaja tutvunud ka V™S § 19 lg 1 p-s 7 sätestatuga ja pidi teadma, et menetlusalusel isikul on õigus vaidlustada kohtuvälise menetleja lahend V™S sätestatud korras. Samuti on väärteoprotokollis märgitud, et lahend väärteoasjas jõustub 15 päeva möödudes väärteoprotokollis märgitud lahendi kättesaadavaks tegemise kuupäevast. Kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse esitamise tähtaja viimane päev käesolevas väärteoasjas oli seega 30.08.2016.a.

Vastavalt V™S § 38 lg-le 1 järgitakse kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 172 lg 1 sätestab, et mõjuval põhjusel möödalastud kaebetähtaeg ennistatakse selle uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu määrusega, kelle menetluses on kriminaalasi. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvateks põhjusteks äraolek, mis ei seondu kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumisega ja muu asjaolu, mida uurimisasutus, prokuratuur või kohus peab mõjuvaks.

Valitseva arvamuse kohaselt mõistetakse kaebetähtaja ennistamist võimaldava mõjuva põhjusena sellist objektiivset takistust, mis tegi isikul võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise. Siia kuuluvad nii isikuvälised asjaolud – loodusõnnetus, transpordivõi sidehäire jms, kui ka isikuga vahetult seotud asjaolud – raske haigus, ajutine vaimutegevuse rike jms. (vt siinkohal nt RKKKo lahendid nr 3-1-1-55-10, nr 3-1-1-144-03 ja RKKKo nr 3-1-1-77-98).

Kaebusest nähtub, et H.F ei jõudnud õigeaegselt dokumente esitada, kuna pidi paar päeva pabereid koostama ning seejärel väljaspool Tallinna töölähetuses viibima. Kohus märgib, et töölähetuses viibimine väljaspool Tallinna ei ole mõjuvaks põhjuseks kaebuse ennistamiseks, kuna isikul oli võimalus kaebus postitada ka teistes postiasutustes või saata see kohtule elektrooniliselt. Fakti, et tal oli kaebus põhisisult valmis, kaebaja ei eita (vt mul on läinud paar päeva paberite valmistamiseks). Kuna kaebetähtaja ennistamiseks mõjuvat põhjust ei esine, siis tuleb kaebaja taotlus kaebetähtaja ennistamiseks jätta rahuldamata; kaebetähtaeg tuleb jätta ennistamata ning H.F-i kaebus tuleb V™S § 118 lg 2 p 1 alusel jätta läbi vaatamata.

Kohus juhindub Väärteomenetluse seadustiku § 114;§ 118 sätetest.

/allkirjastatud digitaalselt/