2-16-3768/18 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Otsuse tegemise aeg ja koht

19. september 2016 Haapsalu kohtumaja Kärdlas Tsiviilasja number 2-16-3768 Tsiviilasi M J hagi J K vastu abielu lahutamise nõudes

Tsiviilasja hind

3 500 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja M J, isikukood *, elukoht * Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Brigitta Mõttus Kostja J K, isikukood *, elukoht *

Kohtuistungi aeg

16. september 2016

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada

2. Lahutada M J (isikukood *) ja J K (isikukood *) abielu, mis on registreeritud * 2014.a. * Maavalitsuses ja mille kohta on koostatud abielukanne nr *.

3. Kohtuotsuse ärakiri saata hagejale ja kostjale. 4.Jõustunud kohtuotsus saata * Maavalitsuse kantseleile perekonnaseisutoimingute tegemiseks.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Hageja kanda jääb riigilõiv summas 100 eurot.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Menetluse käik

08.03.2016.a. esitas hageja M J * Maakohtule hagi J K vastu abielu lahutamise nõudes. 20.05.2016 edastas * Maakohus tsiviilasja lahendamiseks kohtualluvusel Pärnu Maakohtule. 25.07.2016 saabus tsiviilasi Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja Kärdlas. 15.08.2016 kuulas kohus ära hageja ja 16.09.2016 kohtuistungil kuulas kohus ära kostja.

Hageja nõue

Kohtule esitatud hagi kohaselt sõlmiti poolte abielu * 2014.a. ’ Maavalitsuses. Hageja nõuab lahutust, sest kostja tarvitab tema suhtes füüsilist vägivalda. Kostja terroriseerib pidevalt hagejat vaimselt.

Kohtuistungil jäi hageja abielu lahutamise nõude juurde. Hageja selgitas, et ühist majapidamist ei ole neil olnud. Käidud on vaid vastastikku teineteisel külas. Kuid kuna kostja lõhkus hageja juures asju, siis hageja teda enda juurde enam ei lase. Hageja ei ole kostjaga suhelnud alates juunist 2016.a. Kohtusse pöördus hageja seetõttu, et kostja ei olnud nõus lahutama perekonnaseisuosakonnas.

Kostja seisukoht

Kostja nõustus kohtuistungil abielu lahutamise nõudega. Kostja selgitas, et kui hageja soovib abielu lahutada, siis tema sellele vastu ei vaidle. Kostja enda sooviks abielu lahutada ei ole. Kostja kinnitas hageja väiteid selles, et ühist majapidamist neil olnud ei ole, kuna kostja käib teises riigis tööl. Kostja kinnitas, et tegelikult näitab hageja ise initsiatiivi temaga suhtlemisel. Viimati käis hageja kostja kodus * 20. augustil 2016.a. Elektronposti teel suhtlevad hageja ja kostja igapäevaselt. Kostja kinnitas, et on nõus abielu lahutamisega.

Kohtu seisukoht

Kohus, kuulanud ära pooled ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hageja nõue poolte abielu lahutamiseks tuleb rahuldada.

Rahvastikuregistri andmete kohaselt on poolte abielu sõlmitud * 2014.a. * Maavalitsuses. Abielu sõlmimise kohta on tehtud kanne nr *. Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 65 lg 2 järgi abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. PKS § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi.

Mõlemad pooled on kohtule kinnitanud, et neil ei ole olnud ühist majapidamist abielu jooksul. Hageja on esitanud väiteid kostja vägivaldsuse kohta, kuid need on tõendamata. Kostja on kinnitanud, et ta nõustub abielu lahutamise nõudega. Hageja ei ole esitanud vastuväiteid selles, et pooltel puudub ühine kooselu eelkõige seetõttu, et kostjal töötab teises riigis.

Arvestades, et pooled igapäevaselt elavad ja töötavad erinevates riikides ning kahe aasta jooksul abielu sõlmimisest ei ole pooled loonud endale ühist majapidamist, on kohtu hinnangul põhjendatud poolte abielu lahutada, kuna mõlemad pooled seda taotlevad. Eeltoodud põhjendustel lahutab kohus poolte abielu.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 1 ja 2 järgi asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis mär-kida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle.

TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Nimetatud sätte alusel jäävad kulud poolte endi kanda.

TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks kohtuotsuses.

Hageja poolt hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 100 eurot abielu lahutamise nõude eest jääb hageja kanda. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt muid menetluskulusid pooled kandnud ei ole.

Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik