3-16-1427/27 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Tiina Pappel ja Einar Vene

Määruse tegemise aeg ja koht

15. september 2016, Tartu

Haldusasja number

3-16-1427

Haldusasi

Kadi Ummiku, Mario Luige, Urmas Lehtsalu ja Merike

Rinki kaebus Vihula Vallavolikogu 10. märtsi 2016. a

otsuse nr 112 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 27. juuli 2016. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

MARYP OÜ määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebajad Kadi Ummik, Mario Luik, Urmas Lehtsalu ja

Merike Rink

Vastustaja Vihula vald

Kolmas isik MARYP OÜ

Esindaja v.-adv Erik Lepikson

RESOLUTSIOON

1. Jätta MARYP OÜ määruskaebus rahuldamata.

2. Muuta Tartu Halduskohtu 27. juuli 2016. a määruse resolutsiooni punkti 2,

asendades kinnistu katastritunnuse 88703:002:0031 katastritunnustega

88701:001:0729,

88701:001:0731,

88701:001:0732,

88701:001:0733,

88701:001:0734. Ülejäänud osas jätta määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus on lõplik (HKMS § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Vihula Vallavolikogu kehtestas 10. märtsi 2016. a otsusega nr 112 Vainupea külas Salme

kinnistule (katastritunnus 88703:002:0031) koostatud detailplaneeringu. 9. juuni 2016. a

vaideotsustega nr 136, 137 ja 138 jättis Vihula Vallavolikogu selle otsuse peale esitatud

vaided rahuldamata.

2. Kadi Ummik, Mario Luik, Urmas Lehtsalu ja Merike Rink esitasid Tartu Halduskohtule

kaebuse eelnevalt nimetatud detailplaneeringu kehtestamise otsuse ja vaidetotsuste

tühistamiseks. Kaebajad märkisid, et nende vastuväiteid ei ole käsitletud mitte üheski

planeeringuga seotud dokumendis ning nende seisukohtadele ei ole vastatud ka avalikel

aruteludel. Vaidlustatud otsus ei ole motiveeritud. Detailplaneeringu üle oleks järelevalvet

pidanud teostama maavanem, kuna sellega sisuliselt muudeti üldplaneeringut.

Detailplaneeringu alale kavandatavad hooned ei sobitu olemasolevasse keskkonda. Lisaks

esitas M. Rink esialgse õiguskaitse taotluse, milles soovis nimetatud otsuse kehtivuse

peatamist. Taotluse kohaselt:

2.1. Esialgse õiguskaitse rakendamine on vajalik arvestades kaebuse eesmärki, milleks on

õigusvastaselt vastu võetud detailplaneeringu tühistamine ning sellega ettenähtu

mitterealiseerumine. Kehtiva detailplaneeringu alusel saab välja anda ehituslube,

projekteerimistingimusi või muid üksikakte. 21. juulil 2016 andis Vihula Vallavalitsus juba

välja korralduse ehitusloa väljastamiseks Salme kinnistule eratee rajamiseks. Kui kolmas isik

ehitab välja osa või terve hoonestuse detailplaneeringu alal, ei ole detailplaneeringu

tühistamine enam otstarbekas. Maa-ala, kus ehitustegevust kavandatakse, asub riikliku

tähtsusega maastikul, kus Lääne-Viru maakonnaplaneeringu kohaselt tuleks säilitada avatud

vaated. Ehitustegevuse tagajärjel nimetatud maastik suures osas ei säili ning loodusele tekib

pöördumatu kahju, mille hilisem taastamine ei ole võimalik.

2.2. Kaebust ei saa perspektiivituks pidada. Rikutud on planeerimisseaduse § 20 lg 1, kuna

taotleja ettepanekuid ei ole mitte üheski detailplaneeringuga seotud dokumendis käsitletud.

Taotleja esitatud vastuväidetele on jäetud vastamata.

2.3. Detailplaneeringu kehtestamise otsuses puuduvad põhjendused ning selle üle ei ole

maavanem järelevalvet teostanud.

2.4. Kavandatavad hooned on suurema mahu ja gabariitidega kui olemasolevad.

Detailplaneeringu kohaselt läbib puurkaevu sanitaarkaitsevööndit sõidutee.

2.5. Esialgse õiguskaitse kohaldamine ei kahjusta kolmanda isiku huve, kuna kinnistul ei ole

ehitustegevust toimunud. Kuna kolmas isik teadis, et detailplaneeringule on suur vastuseis, on

kantud kulud tema enda riisiko. Esialgse õiguskaitse kohaldamine on avalikes huvides.

Selleks tuleb pidada olukorra õiguspärast lahendamist ning täiendavate vaidluste ja nõuete

tekkimise vältimist kui ka mitmekesise elukeskkonna tagamist ja riikliku tähtsusega maastiku

säilitamist võimalikult suures ulatuses.

3. Tartu Halduskohtu 27. juuli 2016. a määrusega rahuldati M. Rinki esialgse õiguskaitse

taotlus ning peatati Vihula Vallavolikogu 10. märtsi 2016. a otsuse nr 112 kehtivus ning

keelati kuni käesolevas asjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni täielikult selle alusel Vihula

vallas Vainupea külas asuval Salme kinnistu katastriüksusel 88703:002:0031 toimuv

ehitustegevus. Määruses mainiti, et M. Rink on esitanud esialgse õiguskaitse taotluse nii oma

isiklike subjektiivsete õiguste kui ka avaliku huvi kaitseks. Halduskohus leidis, et

detailplaneeringu alal toimuva ehitamise tagajärgi ei pruugi olla enam võimalik kõrvaldada,

mistõttu on see piisav alus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Lisaks ei saa kaebust

perspektiivituks pidada. Kuna kaebajate eesmärk on säilitada praegune olukord, kaalub see

üles kolmanda isiku soovi alustada ehitamisega. Esialgse õiguskaitse mõju on ainult ajutine

ning kui kaebus jääb rahuldamata, langeb ehitamise keeld ära. Seetõttu ei ole esialgse

õiguskaitse kohaldamisega tekkida võivad tagajärjed üleliia ranged ega pöördumatud.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

4. MARYP OÜ esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 27. juuli 2016. a

määruse tühistada ning esialgset õiguskaitset mitte kohaldada. Määruskaebuse põhjendused:

4.1. Kaebuses on väidetud, et volikogu ei ole kaebajate pöördumistele vastanud, mistõttu tehti

haldusmenetluses oluline diskretsiooniviga. Samas ei ole kaebajad esitanud mitte ühtegi

tõendit, mis seda väidet kinnitaks. Sellises olukorras ei saa kohus võtta seisukohta kaebuse

perspektiivikuse osas, kuna vastustaja ei ole saanud esitada omapoolseid tõendeid selle väite

ümberlükkamiseks. Määruskaebuse esitaja nendib, et esialgse õiguskaitse lahendamine peab

toimuma kiireloomuliselt, kuid kohtul on siiski õigus halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) § 250 lg 2 alusel nõuda täiendavate tõendite esitamist ja/või HKMS § 252 lg 1 alusel

küsida puudutatud isikute seisukohta esialgse õiguskaitse taotluse osas. Kohus kohaldas

esialgset õiguskaitset täiendavaid tõendeid kogumata ning seisukohti küsimata.

4.2. Kohus ei ole esialgset õiguskaitset kohaldades arvestanud puudutatud isikutega nagu

nõuab HKMS § 249 lg 3.

4.3. Vaidlustatud kohtumääruses esineb faktiviga. Nimelt on kohus keelanud ehitustegevuse

kinnistul, mille katastritunnuseks on 88703:002:0031. Sellenimelist kinnistut ega

katastriüksust esialgse õiguskaitse määruse tegemise hetkel enam ei eksisteerinud.

5. M. Rinki vastuses määruskaebusele leitakse, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja

Tartu Halduskohtu määrus, millega kohaldati esialgset õiguskaitset, muutmata. Vastuse

kohaselt:

5.1. HKMS § 250 lg-st 2 ei tulene halduskohtule siduvat kohustust nõuda esialgse õiguskaitse

taotlejalt oma väidete tõendamist. Esialgse õiguskaitse taotlus lahendataksegi piiratud

informatsiooni tingimustes ning taotleja väited peavad olema kohtule usutavad.

Määruskaebuse esitaja ei ole välja toonud mitte ühtegi konkreetset asjaolu, mille esialgse

õiguskaitse taotleja oleks jätnud tõendamata.

5.2. Tõendite kogumine on õigustatud ainult juhul, kui see ei too kaasa viivitust. Esialgse

õiguskaitse määruse tegemise ajaks oli Vihula Vallavalitsus andnud 21. juulil 2016 korralduse

nr 281 ehitusloa väljastamiseks Salme kinnistule eratee rajamiseks ja seega puudusid

takistused ehitustegevuse alustamiseks alates 22. juulist 2016. Seega olnuks tõendite

kogumine või menetlusosaliste ärakuulamine liialt aeganõudev. Seda enam, et

ehitustegevusega alustati juba 27. juulil 2016 ning see lõpetati 29. juulil 2016. Seega oli

esialgse õiguskaitse kohaldamine menetlusosalisi ära kuulamata igati põhjendatud. Lisaks on

väljastatud ka ehitusluba puurkaevu rajamiseks ja kinnistule on transporditud septik. Esialgse

õiguskaitse taotluse esitajal on kaebaja käitumisest lähtudes põhjendatud eeldada, et esialgse

õiguskaitse tühistamise järgselt alustab määruskaebuse esitaja taas ehitustöödega.

5.3. Kohus on kaalunud puudutatud isikute õigusi ja leidnud, et vaidlusaluses asjas ei nähtu

kaebusele vastanduvat avalikku huvi, mistõttu hinnata saab vaid seda, kas taotleja õigused ja

avalik huvi on kaalukamad kui kolmanda isiku huvid. Kuna huvid on võrdse kaaluga, tuleb

eelistada selle osapoole õigusi, kelle huvi on olemasoleva olukorra säilitamine kohtuvaidluse

ajaks. Määruskaebuse esitaja ei ole viidanud asjaolule, mis laseks eeldada, et tal on

ülekaalukas huvi detailplaneeringu realiseerimiseks.

6. K. Ummiku ja M. Luige vastuses määruskaebusele leitakse, et määruskaebus tuleb jätta

rahuldamata ja Tartu Halduskohtu määrus muutmata. Vastuse kohaselt:

6.1. Kuna detailplaneeringu menetluses ei arvestatud kaebajate vastuväidetega, võib

kehtestatud detailplaneering olla õigusvastane ja see võidakse tühistada. Kinnistule on antud

ka ehitusluba eratee rajamiseks ja puurkaevu ehitamiseks, mistõttu aitab esialgse õiguskaitse

kohaldamine vältida kaebajate olukorra halvenemist kohtumenetluse ajal ja tagada

kohtuotsuse täitmine. Esialgne õiguskaitse on vajalik, et määruskaebuse esitaja ei saaks

jätkata ehitustegevusega. Maa-ala, kuhu ehitustegevust kavandatakse, asub riikliku tähtsusega

maastikul, kus Lääne-Viru maakonnaplaneeringu kohaselt tuleks säilitada avatud vaated.

Ehitustegevuse tagajärjel ei säili nimetatud maastik suures osas ning loodusele tekib

pöördumatu kahju, mille hilisem taastamine ei ole võimalik.

6.2. Halduskohus leidis, et praeguses menetlusstaadiumis ei saa kaebust perspektiivituks

pidada. Lisaks on kohus kaalunud ka poolte huve ning leidnud õigesti, et kaitsta tuleb selle

poole huve, kelle eesmärgiks on olemasoleva olukorra säilitamine.

6.3. Halduskohus toimis õigesti, kui lahendas esialgse õiguskaitse taotluse viivitamata

menetlusosalisi ära kuulamata.

7. U. Lehtsalu vastuses määruskaebusele leitakse, et see tuleb jätta rahuldamata ja Tartu

Halduskohtu määrus muutmata. Vastuse kohaselt:

7.1. Halduskohus ei pidanud enne taotluse lahendamist menetlusosalisi ära kuulama. Kohus

on asjaolusid kaalunud ja analüüsinud ning taotluse põhjendatult rahuldanud.

7.2. Halduskohus võttis määruse tegemisel arvesse erinevate poolte huvisid.

8. Vihula valla vastuses leitakse, et esialgse õiguskaitse kohaldamine on käesolevas vaidluses

vajalik, kuid määruskaebuse esitaja on õigesti märkinud, et halduskohus ei kaalunud

menetlusosaliste huve, mistõttu tuleb määruskaebus rahuldada.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.

10. HKMS § 249 lg 1 ja lg 3 kohaselt on esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel oluline

hinnata, kas esialgset õiguskaitset kohaldamata võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega

osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Lisaks tuleb arvestada avalikku huvi ja

puudutatud isik õigusi ning hinnata kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse

ettenähtavaid tagajärgi. Taotlejal tuleb HKMS § 250 lg 2 kohaselt ka oma taotlust põhistada,

mis tähendab konkreetsete ja veenvate selgituste esitamist selle kohta, millised pöördumatud

või raskesti kõrvaldatavad tagajärjed saabuksid taotluse rahuldamata jätmisel. Samas ei ole

siin tõendamise nõue niivõrd kõrge kui kaebuse esitamisel.

11. M. Rink on esitatud taotluses väitnud, et kehtiv detailplaneering võimaldab selle alusel

väljastada ehituslube, projekteerimistingimusi ja muid üksikakte. Lisaks on taotleja leidnud,

et detailplaneeringu menetluses esines olulisi menetlusvigu, mistõttu võib kehtestatud

detailplaneering olla õigusvastane ning ebaselge õigusliku olukorra kõrvaldamiseks on vaja

läbida kohtumenetlus. Taotleja näeb puudusi ka vaidlustatud otsuse põhjendamises.

Täiendavalt leiab taotleja, et juba alustatud ehitustegevuse tagajärjel valmivate hoonete

hilisem lammutamine on tõenäoliselt välistatud, mistõttu tuleks enne detailplaneeringuga

ettenähtu realiseerimist jõuda selgusele, kas detailplaneering on õigusega kooskõlas.

12. Esmalt märgib ringkonnakohus, et tõepoolest ei eksisteeri praegu ega eksisteerinud ka

halduskohtu määruse tegemise ajal kinnistut, millel katastritunnuseks on 88703:002:0031.

Elektroonilisest kinnisturaamatust nähtuvalt avati registriosa kinnistutele katastritunnustega

88703:002:0031 ja 88703:002:0032 7. märtsil 2002 ning sissekanne tehti 23. aprillil 2002.

Maa sihtotstarbeks oli märgitud maatulundusmaa ning aadressiks Vihula vald, Vainupea küla,

Salme. Nimetatud kanne on kustutatud ning 9. juunil 2016 on maakatastriandmed üle kantud

ning katastritunnuse 88703:002:0031 (maatulundusmaa, Vihula vald, Vainupea küla, Salme)

asemel on nüüd järgnevad katastritunnustega kinnisasjad: 88701:001:0729 (elamumaa 100%,

Lääne-Viru maakond, Vihula vald, Vainupea küla, Salmerahva), 88701:001:0731 (elamumaa

100%, Lääne-Viru maakond, Vihula vald, Vainupea küla, Salmekivi), 88701:001:0732

(elamumaa 100%, Lääne-Viru maakond, Vihula vald, Vainupea küla, Salmeaia),

88701:001:0733 (transpordimaa 100%, Lääne-Viru maakond, Vihula vald, Vainupea küla,

Salme tee), 88701:001:0734 (tootmismaa 100% Lääne-Viru maakond, Vihula vald, Vainupea

küla, Pumbamaja). Seega on halduskohus eksinud määruse resolutsioonis kinnistu

katastriüksusega, mistõttu tuleb käesoleva määrusega peatada ehitustegevus eelnevalt

märgitud katastritunnusega kinnistutel, kuna tegemist on kinnistutega, mis on moodustatud

katastritunnusega 88703:002:0031 kinnistust. Seega peaks esialgne õiguskaitse kehtima

eelnevalt nimetatud katastritunnustega kinnistute suhtes.

13. Lisaks nõustub ringkonnakohus halduskohtuga, et esialgse õiguskaitse taotluses esitatud

seisukohtadele tuginedes on antud haldusasjas põhjendatud esialgse õiguskaitse kohaldamine.

Halduskohus on põhjendatult märkinud, et kehtivale detailplaneeringule toetudes on võimalik

üksikaktide, näiteks ehituslubade väljastamine. Seda on vastutaja ka teinud. Nimelt 21. juulil

2016 andis Vihula Vallavalitsus MARYP OÜ-le korralduse nr 281 Vainupea külas Salme tee

kinnistule (katastritunnus 88701:001:0733) avalikkusele ligipääsetava eratee rajamiseks tee

ehitusloa väljastamiseks. Ka haldusasja materjalidest nähtub, et esialgse õiguskaitsega

hõlmatud kinnisasjal on juba ehitustegevus toimunud (tl 134–140, tl 157–159). Sellest on aga

põhjendatud järeldada, et esialgset õiguskaitset kohaldamata jätkub ehitustegevus ning

detailplaneeringus kavandatu elluviimiseks seda võimaldavate haldusaktide andmine. Esialgse

õiguskaitse kohaldamiseks annab seda enam alust ka asjaolu ja väide, et detailplaneeringu

menetluses ei ole kaebaja seisukohtadele, mis nad detailplaneeringu menetluses esitasid,

sisuliselt vastatud. Ka vastustaja on ise vaideotsustes, mis puudutavad vaidlustatud otsusele

esitatud vaideid, möönnud, et planeerimismenetluses on vaide esitaja pöördumistele ja

ettepanekutele vastamises olnud puudusi, sealjuures küll märkides, et need minetused ei ole

olnud nii kaalukad, et haldusakti saaks õigusvastaseks pidada (vt nt vaide rahuldamata jätmise

otsus 9. juunist 2016 nr 137 p 3.4; tl 16p). Planeerimisseaduse kuni 30. juunini 2015 kehtinud

redaktsiooni § 20 lg 1 sätestas, et igal isikul on õigus avaliku väljapaneku ajal esitada

ettepanekuid ja vastuväiteid planeeringu kohta. Vastuväide on mingi planeeringulahenduse

kohta mittenõustuva seisukoha esitamine või väide, et planeeringu menetlemisel ei ole

täidetud seaduse nõudeid. Sama sätte lõige 2 lisas, et planeeringu avaliku väljapaneku ajal

posti teel või elektronpostiga saadetud ettepanekuid ja vastuväiteid esitanud isikutele teatab

planeeringu koostamist korraldav kohalik omavalitsus või maavanem oma põhjendatud

seisukoha ettepanekute ja vastuväidete kohta ning avaliku arutelu toimumise aja ja koha nelja

nädala jooksul pärast planeeringu avaliku väljapaneku lõppemist. Seisukoht teatatakse posti

teel saadetud ettepanekute ja vastuväidete puhul tähtkirjaga ning elektronpostiga saadetud

ettepanekute ja vastuväidete puhul elektronpostiga. Haldusasja materjalidest ei nähtu, et

planeerimismenetluse käigus oleks nimetatud nõudest täielikult kinni peetud.

Ringkonnakohus ei saa praeguses menetlusstaadiumis anda hinnangut vaidlustatud

detailplaneeringu kehtestamise otsuse õiguspärasusele, kuna sellega asuks ta lahendama

põhiasja, kuid õigusliku ebaselguse tingimustes tuleks eelistada esialgse õiguskaitse

kohaldamist ning nende isikute õiguste kaitsmist, kelle huvides on praeguse olukorra

säilitamine (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 21. detsembri 2001. a määrus haldusasjas

nr 3-3-1-67-01, p 6), seda enam, et hetkel ei tundu ilmselgelt ühegi isiku huvi prevaleerivat.

Seega võib tõepoolest pidada näiteks esialgse õiguskaitse taotleja ja kolmanda isiku huvisid

suhteliselt võrdseteks. Kahtlemata on kolmanda isiku huvides detailplaneeringust tulenevate

õiguste realiseerimine, kuid ajaperioodil, mil on võimalik vaidlustada haldusakte, mis

annavad kolmandale isikule õigusi ning sealjuures piiravad antud juhul kaebajate ja esialge

õiguskaitse taotluse esitaja õigusi, tuleb tal arvestada sellega, et tema õiguste realiseerimine

võib lükkuda teatud perioodi võrra edasi ning kavandatud tegevused samavõrra. See tähendab

ka seda, et kui isik on hakanud juba toetudes kehtivale haldusaktile, mida on vaidlustatud,

midagi tegema, peab ta arvestama, et näiteks kantud kulutused jms on tema enda riisiko.

14. Tuleb nõustuda, et mida suuremas mahus on aga detailplaneering ellu viidud, seda

problemaatilisem on nende tegevuste tagasipööramine, mis võib tähendada, et olukorras, kus

leitakse, et detailplaneering ei ole õiguspärane, võib selle alusel tehtu tagasitäitmine osutuda

sisuliselt võimatuks või äärmiselt keerukaks.

15. Enne esialgse õiguskaitse taotluse lahendamist teiste menetlusosaliste seisukohtade ja

arvamuste küsimata jätmine ei tähenda ilmtingimata seda, et kohus oleks teinud otsuse

erapoolikult ja teiste menetlusosaliste õigusi arvestamata ja huve kaalumata. HKMS § 252 lg

2 annab kohtule kaalutlusõiguse teiste menetlusosaliste ärakuulamiseks. Eelnevalt arvesse

võttes ja asjas esitatud seisukohti vaagides ei saa järeldada, et esialgset õiguskaitset

kohaldades oleks jäetud kolmanda isiku või avalikkuse huvid üldse tagaplaanile. Ühtlasi ei ole

kolmas isik esitanud konkreetseid põhjendusi või seisukohti selle osas, millised

ebaproportsionaalsed tagajärjed kaasneksid talle esialgse õiguskaitse kohaldamise tõttu.

Ilmselt ei saa arendustegevuse edasilükkumist ja juba kantud kulutusi pidada sellisteks

asjaoludeks, mis kaaluksid ilmselgelt üles teiste menetlusosaliste huvid. Seega ei saa

kohaldatud esialgse õiguskaitse meedet kolmanda isiku jaoks ebaproportsionaalselt

koormavaks pidada.

14. Tulenevalt eelnevalt esitatud seisukohtadest jääb määruskaebus rahuldamata ja Tartu

Halduskohtu 27. juuli 2016. a määruse resolutsiooni p 1 muutmata. Ringkonnakohus

parandab nimetatud määruse resolutsiooni p 2 osas, mis puudutab kinnistu katastritunnuseid,

mille suhtes on esialgset õiguskaitset kohaldatud. Nimetatud resolutsiooni punktis tuleb

katastritunnus 88703:002:0031 asendada järgnevate katastritunnustega: 88701:001:0729,

88701:001:0731, 88701:001:0732, 88701:001:0733, 88701:001:0734.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Lokk

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel

/allkirjastatud digitaalselt/

Einar Vene