3-14-52635/76 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ruth Plaks, Maret Altnurme ja Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

15.09.2016, Tallinn

Haldusasja number

3-14-52635

Haldusasi

MM kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 30.09.2014

käskkirja nr 1.3-3/116-d tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – MM, esindaja adv Mihkel Gaver

Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Irina

Punko

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 30.11.2015 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Politsei- ja Piirivalveameti apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Politsei- ja Piirivalveameti apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Hal-

duskohtu 30.11.2015 otsus haldusasjas nr 3-14-52635 muutmata.

2. Jätta poolte apellatsiooniastme menetluskulu (v.a MM-le osutatud riigi õigusabi ta-

su) poolte endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 17.10.2016, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises

lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioon-

kaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoime-

tamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva

(HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

§ 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebu-

se läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS

§ 223 lg 1).

3-14-52635

2(10)

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Rii-

gikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustäh-

taja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taot-

leja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eel-

kõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) algatas 19.05.2014 käskkirjaga nr 66-d (I kd, tl 35)

distsiplinaarmenetluse Lääne prefektuuri kriminaalbüroo lastekaitseteenistuse eriasjade uurija

vanemkomissar MM suhtes võimaliku distsiplinaarsüüteo asjaolude väljaselgitamiseks. PPA

koostas 29.08.2014 distsiplinaarmenetluse kokkuvõtte (I kd, tl 16-23) ja 17.09.2014 täienda-

tud kokkuvõtte (I kd, tl 72-80).

Politsei- ja Piirivalveamet määras 30.09.2014 käskkirjaga nr 1.3-3/116-d (I kd, tl 11-15)

MM-le politsei- ja piirivalveseaduse (PPVS) § 86 p 1 järgi kvalifitseeritava distsiplinaarsüüteo

toimepanemise, s.o teenistuskohustuse süülise mittenõuetekohase täitmise eest PPVS § 88 p 2

alusel distsiplinaarkaristuseks rahatrahvi tema kahekordse päevapalga ulatuses (106,44 eurot).

Käskkirja kohaselt seisnes distsiplinaarsüütegu selles, et MM töötles politsei infosüsteemi

POLIS jälitusmenetluse andmestikus KAIRI 12.11.2013 G.G. isikuandmeid, omamata

isikuandmete töötlemiseks teenistusülesannete täitmisest tulenevat teadmisvajadust ehk õigus-

likku alust, ja 29.11.2013 R.M., H.M., R.P., M.A., A.P., J.M., H.M., A.M., M.V.M., M.O.

ning 09.10.2013 ja 06.03.2014 S.B. isikuandmeid määral, mis ületas andmete vajaliku töötle-

mise eesmärgipärasuse, s.o ta ei piirdunud üksnes R.M. ja S.B. isikuankeetide ja nendega seo-

tud juhtumite vaatamisega, vaid töötles nimetatud isikute andmeid rohkemal määral, kui talle

teenistusalasest pädevusest tulenevalt info edastamiseks oli vajalik. Selline tegevus ei põhine-

nud tema teenistusalasel teadmisvajadusel ja seega puudus õiguslik alus liigsete päringute

teostamiseks. MM-l oli õigus andmestikku KAIRI kasutada, kuid seda tohtis teha üksnes tee-

nistuskohustuste täitmiseks ja kooskõlas õigusaktidega ning nendes kehtestatud tingimustel.

MM-le etteheidetud päringute tegemine ei olnud seotud Lääne prefektuuri kriminaalbüroo

lastekaitseteenistuse menetluses olevate või olnud kriminaalmaterjalidega või infoga, millega

tegelemine oleks lastekaitseteenistuse pädevuses. Päringud ei olnud seotud MM teenistusüle-

sannetega lastekaitseteenistuse eriasjade uurijana.

2. MM esitas Tallinna Halduskohtule 30.10.2014 kaebuse PPA 30.09.2014 käskkirja tü-

histamiseks.

1) Kaebajale ei heideta ette, et ta oleks teinud andmebaase kasutades eraelulisest eesmärgist

kantud politseitööväliseid päringuid. Etteheide seisneb selles, et päringud ületasid väidetavalt

teadmisvajaduse. Väär on vastustaja lähenemine, et politseiametnikule lubatud toimingud

piirduvad ametijuhendis sätestatud kohustustega. Ametijuhendis kirjeldatud kohustused on

ametniku panuse miinimummäär, mitte lubatav maksimummäär. Kaebaja tööülesanded uuri-

jana ja jälitusametnikuna ei olnud piiratud üksnes lastekaitseteenistuse uurija ametijuhendis

nimetatud ülesannetega (Riigikohtu lahendid nr 3-3-1-13-01, p 2; nr 3-3-1-27-01, p 6; nr 3-3-

1-57-05, p 12).

2) Politsei ülesandeks on avaliku korra tagamine ning süütegude ennetamine ja menetlemine

PPVS § 1 lg 2 ja § 3 lg 1). PPA töötajana oli kaebajal kohustus aidata kaasa PPA üldisemate

eesmärkide saavutamisele. Etteheidetavate päringute tegemisega aitas kaebaja kaasa politsei-

liste ülesannete täitmisele, samuti Lääne prefektuuri ja kriminaalbüroo ülesannete täitmisele.

Kõik käskkirjas nimetatud päringud olid seetõttu lubatavad. PPA senise praktika kohaselt on

3-14-52635

3(10)

lubatud ka selliste kriminaalasjade menetlemine, mis ei kuulu ametijuhendi kohaselt isiku

töökohustuste hulka. Tunnistaja KS ütluste kohaselt on igapäevase praktikaga kooskõlas ja

isegi soositud olukorrad, kus politseiametnik menetleb kuritegusid, mis ei ole sätestatud konk-

reetse teenistuse koosseisu kuuluva uurija ametijuhendis (nt teisest teenistusest üle tulles võe-

takse pooleliolevad menetlused n-ö kaasa ja menetletakse lõpuni; menetluses oleva asja raa-

mes avastatud kuritegu, mis ei kuulu konkreetse teenistuse põhitegevuse hulka, menetletakse

sama menetluse raames avastaja poolt lõpuni; menetleja abistab teisi ametnikke mahukamates

toimingutes). Kui kaebajal on lubatud menetleda kuritegusid, mis ei ole ametijuhendi kohaselt

otseselt tema teenistuskohustuseks, siis järelikult on tal ka õigus töödelda selle menetlusega

seotud isiku andmeid, sh teha päringuid.

3) Väidetavalt on kaebaja rikkunud Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori 01.01.2010 käsk-

kirjaga nr 34 kinnitatud „Arvutivõrgu ja andmebaaside kasutamise korra“ p-i 4.2, mille koha-

selt on andmebaaside kasutamine lubatud ainult teenistuskohustuste täitmiseks. Selline regu-

latsioon on väga üldine ning sätte abstraktsuse tõttu ei saa väita, et kaebaja on sätet rikkunud.

Teenistuskohustused on lai mõiste, hõlmates politseiametniku kõiki kohustusi: enesetäienda-

mine, konkreetsed ülemuse antud tööülesanded, üldistele politseilistele eesmärkidele kaasaai-

tamine jne. Viidatud Riigikohtu lahenditest järeldub, et politseiametniku teenistuskohustuste

ring on tema ametijuhendis sätestatust oluliselt laiem. Politsei andmebaaside väärkasutuse ja

distsiplinaarsüüteoga oleks tegemist siis, kui politseiametnik kasutab andmebaase teenistusega

mitteseotud, s.o eraeluliste eesmärkide saavutamiseks. Arvutivõrgu ja andmebaaside kasuta-

mise kord ei toeta vastustaja väidet, et info saaja peaks selle edastama ilma eelneva kontrolli-

miseta. Olukorras, kus info andja on kaebajale tuttav, aga teisele ametnikule mitte, on ratsio-

naalne enne info edastamist kontrollida selle usaldusväärsust. PPA ei ole kehtestanud andme-

baaside kasutamist piiravaid õigusakte, mistõttu pole ka ühtegi akti, mida kaebaja saanuks

andmebaase tööalaselt kasutades rikkuda.

4) Kaebaja on täitnud ametikohustusi põhjalikult ja püüdlikult. Tal on pikaajaline politseistaaž

ning enamuse teenistusajast on ta töötanud jälitusametnikuna Pärnu linnas. Nii pika aja jook-

sul tekib jälitusametnikul informaatorite võrgustik. Paljud neist inimestest ei julge erinevatel

põhjustel pöörduda oma tähelepanekute või informatsiooniga otse politsei või teiste ametnike

poole. Politseiametnikud ei tööta aastakümneid täpselt samal kohal, vaid roteeruvad erinevatel

positsioonidel. Kaebaja on Pärnu linnas töötanud uurijana nii Kaitsepolitseiametis, PPA kor-

ruptsioonikuritegude teenistuses kui ka lastekaitseteenistuses. Avalikule korrale vastutöötav ja

ebamõistlik oleks keelduda lastekaitseteenistuse uurijana tegelemast muu talle laekunud info-

ga. Töötaja sellist initsiatiivi tuleks pigem soosida. Karistamine initsiatiivi ülesnäitamise eest

võib tekitada olukorra, kus ametnikud ei julge enam oma tööd teha.

3. Politsei- ja Piirivalveamet palus jätta kaebus rahuldamata.

1) Kaebaja pani toime teenistuskohustuse süülise rikkumise. Distsiplinaarmenetlus viidi läbi

nõuetekohaselt ja ka distsiplinaarmenetluse kokkuvõte on koostatud nõuetekohaselt. Karistuse

määramise käskkiri vastab vorminõuetele.

2) Ükski käskkirjas märgitud juhtum ei olnud kaebaja või tema struktuuriüksuse menetluses.

Kaebaja teenistusülesannetest, tema poolt saadud infost, isikute kohta tehtud päringutest ja

tunnistajate selgitustest võib järeldada, et piisanuks info edastamisest isikutele, keda see võiks

huvitada. Kaebajal puudus teenistuslik vajadus või muu mõjuv põhjus uurida andmebaasidest

isikute kohta kogutud teavet. Kaebaja väide vajaduse kohta tõsta päringuga info usaldusväär-

sust, on vastuolus kriminaalmenetluse põhimõtetega, mille kohaselt ei saa kaebaja otsustada

teise menetleja asemel info väärtuse ja vajalikkuse ega selle üle, millises mahus seda infot

kriminaalmenetluses kasutatakse (kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-d 32 ja 62).

3-14-52635

4(10)

3) Kaebaja on rikkunud andmetöötluse põhimõtteid ja pani sellega toime distsiplinaarrikkumi-

se. Andmete töötlemine ei saa toimuda õigusliku aluseta. Üldjuhul seostatakse õigusaktides

(isikuandmete kaitse seaduse (IKS) §-d 6, 10, 12, 15, KrMS § 121 lg 1, siseministri

22.12.2009 määrus nr 92 „Politsei andmekogu pidamise põhimäärus“) andmebaaside kasuta-

mist ja andmete töötlemist teenistusülesannete täitmisega. See tähendab, et tööks antud va-

hendeid saab kasutada üksnes tööülesannete täitmise eesmärgil. Selliseks tööks saab lugeda

struktuuriüksusele põhimäärusega ja ametnikule ametijuhendiga pandud kohustusi. Kaebaja

rikkus arvutivõrgu ja andmebaaside kasutamise korra p-s 4.2 toodud nõuet.

4) Teenistusülesannete käigus saadud info, mis ei ole otseselt seotud konkreetse ametniku

teenistusülesannetega, edastatakse üldjuhul saadud kujul pädevale ametnikule. Vastasel juhul

toimuks andmebaaside kasutamine ja andmete töötlemine piiramatult ja kontrollimatult. Pä-

ringute tegemist saaks alati õigustada üldise teadmisvajadusega ja sellega varjata andmebaasi-

de kasutamise tegelikku eesmärki. Kuigi pealtnäha tundub, et sellega kitsendatakse põhjen-

damatult politseiametniku-jälitaja tegevuse ulatust, on see põhiõigusi, seaduslikkuse ja and-

metöötluse põhimõtteid arvestades proportsionaalne. Info usaldusväärsust ja vajalikkust saab

hinnata eelkõige ametnik, keda info puudutab, arvestades temal olevat muud teavet, sest tema

vastutab oma tegevuse eest.

4. Tallinna Halduskohus rahuldas 30.11.2015 otsusega kaebuse, tühistas PPA

30.09.2014 käskkirja (resolutsiooni p-d 1 ja 2) ning määras kindlaks riigi õigusabi tasu ja ku-

lude suuruse (resolutsiooni p 3).

1) Politseitöötaja ülesandeks on avaliku korra tagamine, st süütegude ennetamine ja menetle-

mine. Ilma vajaliku koostööta erinevate politseiüksuste vahel oleks see ilmselgelt problemaa-

tiline. Koostöö erinevate üksuste vahel mõjutab uurimise kiirust, tõhusust ja kvaliteeti.

2) Riigikohus on lahendites nr 3-3-1-13-01, nr 3-3-1-27-01 ja nr 3-3-1-57-05 asunud seisuko-

hale, et teenistuja peab oma töökohustuste täitmisel olema laiema visiooniga – teenistuja peab

aitama kaasa ka tema poolt teenitava asutuse üldisemate kohustuste ja eesmärkide täitmisele.

Reeglina pole võimalik konkreetse ametikoha jaoks koostatud ametijuhendis anda ammenda-

vat loetelu kõigist teenistusülesannetest nimetatud ametikohal ja nende täitmiseks vajalikest

üksikutest toimingutest, seega ei saa ametnik oma ülesannete täitmisel piirduda ametijuhendis

sätestatu järgimisega. Ametniku töökohustuste ringi sedastamisel peab lähtuma ka institut-

siooni tegevuse üldisematest eesmärkidest – teenistujal on kohustus aidata kaasa nende täitmi-

sele. Ametnik peab täitma ka neid ülesandeid, mis tulenevad muudest õigusaktidest, aga ka

teenistuskoha olemusest ja teenistussuhete laadist, samuti ametiasutuse juhi või vahetu ülemu-

se korraldustest. Vaidluse lahendamisel lähtub halduskohus nendest Riigikohtu seisukohta-

dest.

3) Kaebajat süüdistatakse selles, et ta täitis oma tööülesandeid mittenõuetekohaselt. Samas on

käskkirjas täpsustamata, milliseid tööülesandeid ta täitis mittenõuetekohaselt. Kohtus tunnis-

tusi andnud kaebaja vahetu ülemus KS seda väidet ei kinnitanud ja tal ei olnud kaebaja

tööülesannete täitmise kohta ühtegi pretensiooni. Distsiplinaarmenetluses tunnistajana üle

kuulatud Pärnu politseijaoskonna jälitajate juht LP iseloomustas kaebajat kui kogenud ja tu-

gevat operatiivtöötajat ning kinnitas, et kaebaja on andnud talle korduvalt infot, tänu millele

on lahendatud vargusi. Ka kaebaja endine kolleeg, eriasjade uurija VS väitis distsiplinaarme-

netluses, et nad arutasid R.M.-ga ja temaga seotud isikutega seonduvaid asjaolusid, VS sõnul

ütles kaebaja talle, et rääkis R.M.-st ka majanduskuritegude talituse juhi EJ-ga. Kaebaja on

vande all ütlusi andes põhjendanud päringutega seotud asjaolusid piisava põhjalikkusega. Ko-

hus ei sea tunnistaja ja menetlusosalise vande all antud ütluste tõesust ja usaldusväärsust kaht-

luse alla.

3-14-52635

5(10)

4) Eriasjade uurija ametijuhendis (põhitöö: jälitusmenetlus; ametikoha eesmärk: kriminaalas-

jade kvaliteetne kohtueelne menetlus) on loetletud ametniku teenistuskohustused, õigused ja

vastutus. Ametijuhendi p 5.1 kohaselt on eriasjade uurijal õigus saada teenistuskohustuste

täitmiseks vajalikke andmeid, dokumente ja muud informatsiooni ning kasutada oma pädevu-

se piires büroo juhi poolt määratud ulatuses ameti infosüsteeme. Kriminaalbüroo juht ei ole

seadnud eriasjade uurijale MM-le mingeid piiranguid politsei infosüsteemide (MIS, KAIRI)

kasutamisel.

5) Distsiplinaarmenetluse 17.09.2014 kokkuvõttes on pikk loetelu õigusaktidest, mida tsiteeri-

takse, kuid mille rikkumist kaebajale süüks ei panda. Kokkuvõtteks on öeldud, et kaebaja

väärkasutas talle PPA poolt teenistusülesannete täitmiseks antud juurdepääsuõigusi KAIRI-s,

kui töötles õigusliku aluseta kolmandate isikute isikuandmeid lubamatus ulatuses, millega

eksis politsei infosüsteemi kasutamise ning isikuandmete töötlemise põhimõtete vastu PPA-s,

rikkudes politsei andmekogu pidamise põhimääruse § 2 lg-s 1 ja § 19 lg 2 p-s 1 ning arvuti-

võrgu ja andmebaaside kasutamise korra p-s 4.2 sätestatut, selle kaudu ei järginud ta ka ATS §

50 ja § 51 lg-tes 1 ja 5 sätestatud ametniku üldisi kohustusi (lubatud ja lubamatute päringute

tegemise piiri mittetunnetamisega ei adunud päringu tegemise õiguse ulatust ning oli sellest

tulenevalt asjatundmatu; kasutas infosüsteemis lubamatute päringute tegemisega talle usalda-

tud vahendeid mittesihipäraselt), riivates andmesubjektide põhiseaduse §-s 26 sätestatud põ-

hiõigust, millega kogumis pani toime PPVS § 86 p 1 järgi kvalifitseeritava distsiplinaarsüüteo

– teenistuskohustuste süülise mittenõuetekohase täitmise.

6) Üksnes viidetest erinevatele õigusaktidele ei piisa distsiplinaarsüüteo kirjeldamiseks. Lahti

tuleb kirjutada, milles nimelt rikkumine seisneb, et isikule oleks süüdistus selge ja arusaadav.

Nõustuda ei saa väitega, et lubatud ja lubamatute päringute tegemise piiri mittetunnetamisega

ei adunud kaebaja päringu tegemise õiguse ulatust ning oli sellest tulenevalt asjatundmatu.

Asja materjali põhjal ei saa järeldada, et kaebaja oleks asjatundmatu politseiametnik, pigem

vastupidi, kaebaja on kogenud politseiametnik, keda iseloomustatakse väga hästi, tal on amet-

nikule sobivad isikuomadused ja tööks vajalikud oskused. Vastustaja pole suutnud usutavalt

põhjendada ega tõendada, et tööalaselt nii kogenud ja korrektne politseiametnik ei tee ühtäkki

oma töös vahet sobival ja mittesobival päringul ning ei oska enam piiritleda politseitööga

seonduvate päringute tegemist. Distsiplinaarmenetluse kokkuvõte ei asenda karistuse määra-

mise käskkirja. Käskkirjas peab olema lahti kirjutatud, millist konkreetset õigusakti ja selle

sätet on kaebaja rikkunud. Distsiplinaarmenetlus ei pea tingimata lõppema isiku karistamise-

ga. Karistuse määramiseks pädev isik ei ole seotud kokkuvõttes toodud ettepanekutega, samu-

ti võib ameti juht otsustada, milliste asjaoludega nõustuda ja millised jätta käskkirjas kajasta-

mata. Nii on käskkirjast õigesti välja jäetud politsei andmekogu pidamise põhimääruse § 2 lg

1 ja § 19 lg 2 p 1 rikkumine, kuna PPA arvates oli tegemist ilmse ebatäpsusega. ATS § 50

kohaselt peab ametniku tegevus vastama põhiseadusele ning muudele seadustele ja õigusakti-

dele. ATS § 51 lg 1 kohaselt peab ametnik oma teenistusülesandeid täitma ausalt, asjatundli-

kult ja hoolikalt. Kaebaja iseloomustuse ja vahetu juhi arvamusega tutvudes ei saa väita, et

kaebaja oleks eksinud nende nõuete vastu.

7) PPA on leidnud, et kaebajal oli küll pädevus päringuid teha, kuid ta pidanuks seda tegema

väiksemas mahus. Politseiametniku karistamine initsiatiivi eest võib tekitada olukorra, kus

ametnikud ei julge enam oma tööd teha ja näidata üles tööalast initsiatiivi, mis aitaks kaasa

süütegude ennetamisele, avastamisele ja nende menetlemisele. PPA arvates puudus kaebajal

õiguslik alus liigsete päringute tegemiseks, kuid samas ei ole PPA märkinud, millised ja kelle

suhtes need väidetavalt liigsed päringud tehti. Kaebajale ei olnud kehtestatud konkreetseid

piiranguid KAIRI ja MIS kasutamisel. Infosüsteemi eesmärk on politseiliste ülesannetega

seotud toimingute ja menetlustega seotud andmete kogumine ühtsesse andmekogusse politsei-

liste ülesannete efektiivseks ja kiireks täitmiseks ning tõhusa järelevalve teostamiseks (politsei

3-14-52635

6(10)

andmekogu pidamise põhimääruse § 2 lg 1). Andmekogust on õigus saada andmeid kõigist

infosüsteemi andmikest politseile seadusega pandud ülesannete täitmiseks (politsei andmeko-

gu pidamise põhimääruse § 19 lg 2 p 1). Arvutivõrgu ja andmebaaside kasutamise korra p 4.2

kohaselt on andmebaaside kasutamine lubatud ainult teenistuskohustuste täitmiseks. Politsei-

töötaja teenistusülesanded ei piirdu aga vaid kitsalt mingi valdkonnaga ning selle mõiste alla

kuulub ka kohutus aidata kaasa politseitöö üldiste eesmärkide täitmisele. Politseiametniku

teenistuskohustuste ring on oluliselt laiem tema ametijuhendis sätestatust, mida on kinnitanud

ka Riigikohus oma lahendites. Kohus nõustus kaebajaga, et kui PPA oleks soovinud kehtesta-

da andmebaaside kasutamisele konkreetsemad, rangemad ja piiravamad reeglid, siis oleks see

olnud kohane just eelviidatud korras. Kui PPA-l oleks soov kontrollida rangemini andmebaa-

side kasutamise õiguspärasust ja andmete töötlemise eesmärke, siis on võimalik kohaldada

tarkvaralisi või konkreetsetest juhenditest ja käskkirjadest tulenevaid piiranguid. Kuna PPA

on otsustanud selliseid piiranguid mitte rakendada ega ole kehtestanud andmebaaside kasuta-

mist sisuliselt piiravaid õigusakte, siis ei ole ühtegi konkreetset sätet, mida kaebaja oleks

andmebaase tööalaselt kasutades rikkunud. Kaebajale ei heideta ette politseiandmebaaside

eraelulist kasutamist või teabe põhjendamatut levitamist. Pole tuvastatud, et kaebaja oleks

andmeid kuritarvitanud (kasutanud neid ametiväliselt väljaspool töökeskkonda), tekitanud

kellelegi kahju, kahjustanud politsei mainet, jätnud päringute tegemise ajal oma valdkonna

ülesanded täitmata või täitnud neid ebakorrektselt. Kaebaja on 24-aastase politseistaažiga ko-

genud politseitöötaja. Enne lastekaitseteenistusse tööle asumist töötas ta 10 aastat Kaitsepolit-

seiametis. Kaebaja iseloomustus on väga positiivne. Tal ei ole olnud probleeme teenistusüle-

sannete täitmise, sh politsei infosüsteemide kasutamisega. Kaebajal ei olnud päringuid tehes

isiklikku huvi ega soovi rahuldada uudishimu.

8) Kohus nõustus vastustajaga, et teenistusülesannete käigus saadud info, mis ei ole seotud

ametniku teenistusülesannetega, edastatakse pädevale ametnikule ning info usaldusväärsust ja

vajalikkust saab eelkõige hinnata see ametnik, keda info puudutab, arvestades temal olevat

muud informatsiooni. Samas on info edastaja poolne kontroll õigustatud põhjusel, et vältida

ebaõige ja pooliku info edastamist. Mõte võib olla ka selles, et lihtsustada teiste politseitööta-

jate tööd ja see ei ole vastuolus koostöö põhimõttega. Kaebaja kui laitmatu pikaajalise staaži-

ga kogenud politseitöötaja (operatiivtöötaja, jälitaja) teadis oma pädevuse piire ja oskas mitte-

vajalikust eristada vajalikku infot, mida kolleegidele edastada. See, kas ja millises mahus kol-

leeg oma töös edastatavat infot kasutas, oli juba tema otsustada. Vastustaja ei ole arusaadavalt

selgitanud, milles seisnes vastustaja arvates teadmisvajaduse puudumine / piiride ületamine.

Tegemist on hinnangulise küsimusega ja vastustaja pidi seda käskkirjas selgelt ja arusaadavalt

põhjendama. Käskkiri ei ole piisavalt põhjendatud ja distsiplinaarsüüteo toimepanemine ei ole

tõendatud.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

5. Politsei- ja Piirivalveamet palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja

teha uus otsus, millega jätta kaebus rahuldamata.

1) Kaebajal oli õigus kasutada seoses teenistusülesannete täitmisega politsei infosüsteemi

POLIS jälitusmenetluse andmestikku (KAIRI). Kaebajale ei heideta ette seda, et ta soovis

edastada info pädevale ametnikule ega ka andmete saamist või töötlemist erahuvist. Küsimus

on selles, millises mahus võis kaebaja infot töödelda, arvestades asjaolu, et see ei puudutanud

tema otseseid teenistusülesandeid või oleks eksisteerinud õiguslik, menetluslik või muu tead-

misvajadus päringute tegemiseks enne info pädevale ametnikule edastamist.

2) Kohus tuvastas ebaõigesti teenistuja ülesannete ulatuse ja allikad. Viidates mitmele Riigi-

kohtu lahendile, järeldas kohus, et teenistuja peab töökohustuste täitmisel olema laiema vi-

3-14-52635

7(10)

siooniga ja aitama kaasa asutuse üldisemate kohustuste ja eesmärkide täitmisele. Sisuliselt

nõustus kohus kaebaja arvamusega, et kui informatsioon puudutab politsei funktsiooni, PPVS-

ga politseile pandud põhiülesannet või kriminaalpolitseid, annab see kaebajale kui jälitajale-

menetlejale piiramatu õiguse ja voli tegutseda, sh töödelda andmeid infosüsteemides.

Riigikohus märkis lahendis nr 3-3-1-13-01, et teenistussuhete määratlemisel tuleb arvesse

võtta ka teenistuskoha olemust ja teenistussuhete laadi. Teenistuskoha olemus ja teenistussu-

hete laad annavad lähtepunkti ametniku teenistusülesannete ja selle ulatuse kindlakstegemi-

seks. See tähendab lisaks ametijuhendile ka muu selle ametniku tegevusvaldkonda puudutava

regulatsiooniga arvestamist, kõne all oleval juhtumil lastega seotud süütegude valdkonnast.

Muude, üldisemate kriminaalpolitseiliste eesmärkide täitmine ei saa prevaleerida ametniku

igapäevaste tööülesannete ees. Peab esinema tasakaal ametijuhendiga pandud tööülesannete

ning asutuse üldisemate kohustuste ja eesmärkide täitmise vahel. Vastasel juhul ei ole asutu-

sesisesel tööjaotusel mõtet. Ametnikult oodatakse eelkõige temale pandud töö tegemist, mille

eest ta saab palka. Muude, ametikohast mittetulenevate ülesannete täitmine saab toimuda nt

ühekordse korraldusega. Kaebajale sellise korralduse andmine pole tuvastatud. Kohus jättis

KS ütlustes tähelepanuta olulise asjaolu, et taolistes abistamise situatsioonides saab kaebaja

olukorras olev ametnik konkreetse ülesande näol abistava funktsiooniga ülesande (nt osaleda

läbiotsimisel, jälitustegevuse toimingus jms), kuid KS ei väitnud, et taolised lisaülesanded,

mis kaebaja on saanud, annaksid õiguse teha abiülesandega seonduvaid päringuid infosüstee-

mi. Kohus tugines väga üldsõnalisele töise tegevuse kirjeldusele, mis ei kinnita ega lükka üm-

ber kaebaja tegevuse õiguspärasust. Ühekordse ülesande andmine tähendab üldjuhul alluvale

täiendava töö andmist. Kaebaja ei kooskõlastanud oma tegevusi vahetu juhiga. Ametkondade

või struktuuriüksuste vaheline koostöö on kahtlemata vajalik, kuid seejuures tuleb arvestada

alluva töökoormuse ja üksuse ametnikule pandud tööülesannete täitmise kohustusega. Koos-

töö või abistamiskohustus ei saa toimida olukorras, kus see takistab põhitegevust või kaldub

sellest oluliselt kõrvale. Ülaltoodu haakub ATS §-des 52 ja 53 sätestatud põhimõtetega. Hal-

duskohtu arvamust aluseks võttes hakkaksid teenistujad tegema tööd oma äranägemise, mitte

kehtestatud tööjaotuse järgi, mistõttu väljuksid ametikoha eesmärk ning ametnikule pandud

kohustused fookusest. Distsiplinaarmenetluse käigus on põhjendatult analüüsitud, millise in-

foga oli tegemist ja kui palju oli see seotud kaebaja ametijuhendiga või tema struktuuriüksuse

põhimäärusest tulenevate ülesannetega. Kaebaja on nõustunud, et teave ei olnud seotud laste-

kaitseteenistuse tegevusvaldkonnaga. Järelikult, arvestades ka seda, et kaebaja ei kooskõlasta-

nud oma tegevust (ei saanud ühekordset ülesannet), pidi kaebaja igal juhul aduma ja arvesta-

ma, et saadud teave ei ole seotud tema otseste teenistusülesannetega ega tema üksuse tegevus-

valdkonna olemusega. Seega pidi kaebaja tajuma piire ja lähtuma asutusesisesest korraldusest

ametikohaväliste ülesannete täitmisel.

3) Kohus ei arvestanud andmete töötlemise põhimõtete ja PPA-s kehtivate reeglitega.

Isikuandmete töötlemise lubatavuse eelduseks on isiku nõusolek või seadusega antud õigus,

mis isiku nõusolekut ei nõua (IKS § 10 lg 1). Andmete kogumist ja päringute tegemist loetak-

se isikuandmete töötlemiseks (IKS § 5). Andmete töötlemisest tuleb andmesubjekti teavitada

(IKS § 15). Isiku suhtes läbiviidud jälitustoimingutest tuleb isikut viivitamatult teavitada

(KrMS § 121 lg 1). Seega saab andmeid koguda ja töödelda üksnes õiguslikul alusel ning üld-

juhul isiku teadmisel või hilisemal teavitamisel. Neist põhimõtetest tulenevalt peab kaebajale

olema seadusega antud õigustus isikuandmete töötlemiseks ilma isiku nõusolekuta ja järgneva

teavitamiseta. PPVS § 13 lg 1 ja ATS § 435 lg 1 alusel kehtestatud politsei andmekogu pida-

mise põhimääruse § 3 lg 2 kohaselt on politsei andmekogu piiratud juurdepääsuga ja infosüs-

teemi andmed on ainult ametialaseks kasutamiseks. Viidatud regulatsioonist tulenevalt on

politsei andmekogu asutatud seadusega ja selle kasutamisest ei pea isikuid teavitama. Politsei

andmekogu põhimääruse § 22 lg 1 kohaselt peab töötleja tagama avaliku teabe seaduse

(AvTS) ja IKS nõuete järgimise ning § 23 lg 2 seob infosüsteemi kasutusõiguse saamise tee-

3-14-52635

8(10)

nistuskohustustega. IKS § 6 loetleb andmete töötlemise printsiipe, millest minimaalsuse ja

eesmärgikohasuse põhimõtted piiritlevad andmete töötlemise ulatust. Arvutivõrgu ja andme-

baaside kasutamise korra p 4.2 kohaselt tuleb andmebaase kasutada ainult teenistuskohustuste

täitmiseks. Loetletud sätetega piiratakse andmekogu kasutamist, sh päringute tegemist andme-

töötluse üldiste põhimõtete ja teenistusülesannetega, s.t tööga, mis on konkreetsele ametnikule

ette nähtud ametijuhendiga.

Eeltoodule tuginedes leiab vastustaja vastupidiselt halduskohtu arvamusele, et andmete tööt-

lemine, sh päringute tegemine, on õiguslikult reguleeritud ja sõnastatud piisava selgusega.

Ülemäärane või liiga detailne tingimuste kehtestamine võib piirata ametnike tööd või isegi

tekitada olukorra, kus ametnikud ei oska või ei julge andmebaase kasutada.

4) Kohus leidis põhjendamatult, et kriminaalpolitseiniku või jälitusametniku staatus annab

tööülesannete täitmisel piiramatud õigused. Politseiametnik võib oma teenistusülesannete

täitmisel puutuda kokku informatsiooniga, mis võib pakkuda huvi mõnele kolleegile. Süüteo-

teateks loetakse igasugust teavet igalt isikult. Välistatud pole ka teise ametniku kriminaalme-

netlusega seonduva info saamine. Jälitusega tegelev ametnik viibib pidevalt suures infoväljas,

kus liigub palju erinevat infot, mis ei pruugi pakkuda politseile huvi või olla seotud konkreet-

se politsei ülesande või süüteomenetlusega. Kuna isiku andmete töötlemine andmesubjekti

nõusolekuta kujutab endast põhiõiguste riivet, vajab asutus ja ametnik põhiõiguste riivet tasa-

kaalustavat ja omavoli välistavat regulatsiooni. Kui tegemist ei ole politseiametniku otseste

teenistusülesannetega seotud infoga, on andmete töötlemine, sh päringute tegemine keelatud.

Põhjendatud ei ole andmebaaside kasutamise õigustamine kriminaalmenetluse üldiste eesmär-

kide täitmisega. Info usaldusväärsust ja vajalikkust saab hinnata see ametnik, keda info puu-

dutab. Organisatsioon on struktureeritud ja sisemiselt pädevuse ja kohustuste alusel eesmärki-

de tulemusliku ja optimaalse ressursikuluga täitmist arvestavalt ära jaotatud. Kaebaja ameti-

koha profiil oli olemuslikult selline, et võiski laekuda infot tema põhiülesannetest väljajäävate

kuriteoliikide kohta, kuid tema tegevus esmaste infokildude kontrollimiseks edasiandmise

eesmärgil väljus andmete töötlemise lubatavuse piiridest. Sõltumata juurdepääsu tasemest,

peab ametnik lähtuma kehtivast õigusest ja kasutama oma õigusi kooskõlas ATS §-dega 50 ja

51. 5) PPA regulatsioon ei ole puudulik ega ülemäära range. Politsei üldine õigus andmete tööt-

lemiseks ei laiene samas ulatuses automaatselt üksiku ametniku õiguseks. PPA põhimääruses

sätestatakse üldised tegevused, mis määratletakse sisepädevuse jaotusega aina detailsemalt.

Struktuuriüksuse sees on omakorda sisepädevuse jaotus põhitööde ja neil töötavate ametnike

ametijuhendite kehtestamisega. Seetõttu on väär tõlgendada, et mistahes politseitegevustega

seonduv informatsioon annaks automaatselt ametnikule õiguse teostada päringut politsei info-

süsteemi. Kaebaja tegevust ei õigustanud teadmisvajadus. Regulatsioon andmebaaside kasu-

tamiseks on piisav ja võimaldab kõigil ametnikel teha teenistusalase vajaduse korral pärin-

guid.

6) Distsiplinaarmenetluse kokkuvõttes ja käskkirjas on selgitatud, milles seisnes kaebaja dist-

siplinaarsüütegu ning kohtu sellekohased etteheited ei ole aktsepteeritavad. Käskkirjas on an-

tud ka selgitusi, kuidas oleks kaebaja pidanud käituma ja millega oma tegevuses piirduma, st

kuidas olnuks õige käituda. Käskkiri ei koosne üksnes viidetest distsiplinaarmenetluse kokku-

võttele, olulisim on käskkirjas välja toodud. Kokkuvõte on käskkirja lahutamatu osa. Arvesta-

des PPA-s kehtestatud selget reeglit andmebaaside kasutamisel ja politseiametnikele esitata-

vaid kõrgendatud nõudeid, ei ole võimalik igakordse kasutusvajaduse põhiselt hakata piiritle-

ma ametniku tegevuse ulatust ja mahtu nt IT-alaste lahenduste või vahetu juhi kontrolliga.

Kaebajal pidanuks rakenduma enesekontrollimehhanism.

3-14-52635

9(10)

6. MM palub vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, jäädes halduskohtus väljen-

datud seisukohtade juurde.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust halduskohtu lõppjäreldustes õige kohtuotsuse

tühistamiseks ja kaebuse rahuldamata jätmiseks.

8. Vastustajaga tuleb nõustuda selles, et ametniku poolt teadmisvajaduseta või teadmisva-

jadust ületaval määral isikuandmete töötlemine võib endast kujutada teenistuskohustuste mit-

tenõuetekohast täitmist. Arvutivõrgu ja andmebaaside kasutamise korra p 1.10 kohaselt on

teadmisvajadus õigustatud vajadus juurdepääsuks varale või teabele tööülesannete täitmiseks.

Sama korra p 4.2 kohaselt on andmebaaside kasutamine lubatud ainult teenistuskohustuste

täitmiseks. Olukorras aga, kus ametniku tööülesanded või teenistuskohustused ei ole selgelt

määratletavad, on teadmisvajaduse olemasolu või puudumine vähemalt vaieldav ning praegu-

sel juhul ei ole alust rääkida kaebaja süülisest käitumisest. Nõustuda ei saa vastustaja seisuko-

haga, et kaebaja pidi ilmselgelt teadma, et ta käitub infosüsteemi päringuid tehes lubamatult.

9. Andmete töötlemise põhimõtteks on muu hulgas minimaalsuse põhimõte. Võimalus

politsei infosüsteemile juurde pääseda ei tähenda veel seda, et igal sama tasandi juurdepää-

suõigusega politseiametnikul on andmete töötlemiseks, isegi kui see ei toimu isiklikust huvist,

teadmisvajadus. Mida vähem ametnikke isikuandmeid töötleb, seda väiksem on andmesubjek-

ti õiguste riive ning võimalus andmete väärkasutamiseks ja kõrvaliste isikute kätte sattumi-

seks. Sellest aspektist lähtudes tuleb toetada vastustaja lähenemist, et päringuid teeksid info-

süsteemi vaid need ametnikud, kelle otseseks teenistusülesandeks on päringutega seotud juh-

tumiga tegelemine. Asutusesisene tööjaotus on kahtlemata asutuse siseküsimus, millesse ko-

hus ei sekku. Asutusel on õigus otsustada, millise valdkonnaga struktuuriüksus ja konkreetne

ametnik tegeleb. Praegusel juhul ei ole aga kaebaja teenistuskohustuste maht üheselt selge.

10. Vaidlustatud käskkirjas (käskkirja lk 3; I kd, tl 12) on leitud, et kuna kaebaja teenistus-

ülesanded on piiritletud, siis oleks ta pidanud päringute tegemisel lähtuma talle antud pädevu-

sest. See, et kaebaja teenistusülesanneteks on süütegude ennetamine, tõkestamine ja menetle-

mine, sh jälituse toimetamine ning kriminaaltulu jälitamise ja arestimisega seonduv sellistes

sündmustes, kus kannatanuks on alaealine või osadel juhtudel alla 14 aastane isik või kui süü-

tegu on toime pandud noorema kui 14-aastase isiku suhtes täisealise isiku poolt, küberruumis

alaealiste seksuaalse väärkohtlemisega seotud süüteod ning perekonnas väikelaste surmaga

seotud süüteod, on käskkirjas tuletatud kaebaja ametijuhendi ja PPA peadirektori 15.07.2013

käskkirjaga nr 247 kinnitatud Lääne prefektuuri põhimääruse sätete koosmõjust. Seejuures on

käskkirjas mööndud, et kaebaja ametijuhendi p-d 3.5 ja 3.6 sätestavad uurija kohustused ope-

ratiivinfo kogumise, analüüsimise ja realiseerimise ning kriminaaltulu jälitamiseks ja kuritege-

likul teel saadud vara arestimiseks meetmete tarvitusele võtmise kohta, kuid seal ei ole sõna-

selgelt välja toodud, kas nimetatud kohustused tuleb täita üksnes talituse alluvuses olevate

süütegude lahendamiseks. Seejärel on aga leitud, et kuna ametnik ei saa oma ülesannete täit-

misel piirduda ametijuhendis sätestatu järgimisega, vaid peab lähtuma ka muudest õigusakti-

dest, millega on reguleeritud tema teenistusvaldkond, tuleb lähtuda ametijuhendi ja põhimää-

ruse, milles sätestatakse Lääne prefektuuri kriminaalbüroo lastekaitseteenistuse ülesanded,

koosmõjust.

11. Olukorras, kus struktuuriüksuste vahel toimub praktikas tihe koostöö, struktuuriüksus ja

selle ametnikud ei tegele kitsalt üksnes oma valdkonna (vaadeldaval juhul lastekaitsega seo-

tud) asjade menetlemisega, toimub vastastikune abistamine menetlustoimingutes osalemisega,

PPA-s infosüsteemi andmete kasutamist reguleerivad õigusaktid (politsei andmekogu pidami-

se põhimäärus, arvutivõrgu ja andmebaaside kasutamise kord) reguleerivad infosüsteemi

3-14-52635

10(10)

andmete kasutamist väga üldiselt (ainult teenistuskohustuste täitmiseks) ja politseiametniku

teenistuskohustuste maht tuleb vastustaja hinnangul leida ametijuhendis üldiselt sõnastatud

teenistuskohustuste Lääne prefektuuri põhimääruse valguses kitsendava tõlgendamise teel, ei

saa ametnikult eeldada mõistmist, et käitub valesti, tehes andmebaasi päringu teise ametniku

asemel, kelle teenistusülesandeid päringu tegemisega kontrollitud info otseselt puudutab.

12. Sedavõrd üldise regulatsiooni põhjal peab piiratud juurdepääsuga andmekogu kasutajale

olema selge, et ta ei tohi kasutada infosüsteemi andmeid oma erahuvi rahuldamiseks ega edas-

tada andmeid isikule, kellel endal samasugune juurdepääsuõigus puudub. Kaebajale ei heideta

ette andmete töötlemist erahuvist ega ka nende edastamist isikule, kellel endal andmetele

juurdepääsuõigus puuduks. Selleks, et hinnata väidetava teabevajaduseta päringute tegemist

teenistuskohustuste süüliseks mittenõuetekohaseks täitmiseks, peaks ametniku teenistuskohus-

tuste või asutuse andmekogu kasutamise regulatsioon olema märksa selgem. Siis oleks kollee-

ge abistada püüdvale ametnikule selge, mida organisatsioon temalt ootab ja milline initsiatiiv

on taunitav, ning ametnik ei satuks tahtmatult olukorda, kus temast saab teenistuskohustuste

rikkuja.

13. Praeguse juhtumi puhul ei saa pidada asjakohaseks apellatsioonkaebuse arutlusi selle

üle, et üldisemate kriminaalpolitseiliste eesmärkide täitmine ei saa prevaleerida ametniku iga-

päevaste tööülesannete ees ning koostöö ja abistamiskohustus ei saa toimida olukorras, kus

see takistab põhitegevust või kaldub sellest oluliselt kõrvale. Kaebajale ei heideta ette, et tema

otsesed teenistusülesanded oleksid jäänud kolleegide abistamise soovi tõttu täitmata.

14. Vastustaja oli apellatsioonkaebuse esitamisel HKMS § 15 lg 2 ja § 104 lg 10 alusel riigi-

lõivu tasumisest vabastatud. Kaebajale riigi õigusabi osutanud advokaadi tasutaotlus on la-

hendatud ringkonnakohtu 09.02.2016 määrusega. Pooled ei ole apellatsioonimenetluses muu-

de kulude kandmise kohta esitanud menetluskulude nimekirja ja kuludokumente, mistõttu

jäävad poolte võimalikud muud apellatsioonimenetluse kulud nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maret Altnurme

/allkirjastatud digitaalselt/

Ruth Plaks

/allkirjastatud digitaalselt/

Virgo Saarmets