2-16-111037/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-16-111037

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Otsuse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

15. september 2016, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-16-111037

Tsiviilasi

Osaühing Aktiva Finants hagi Tauri Kruusi vastu

1956,97 euro nõudes

Tsiviilasja hind

1956,97 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja Osaühing Aktiva Finants (rk 10746479; asukoht

A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn), esindaja Kadri Timuska,

e-post jurist@julianus.ee;

kostja Tauri Kruus (ik XXX; elukoht XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Osaühing Aktiva Finants hagi Tauri Kruusi vastu osaliselt.

2. Välja mõista Tauri Kruusilt Osaühing Aktiva Finants kasuks 1086,65 eurot, millest

850,69 eurot on põhinõue ja 235,96 eurot sissenõutavaks muutunud viivis.

3. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

4. Jätta menetluskulud 56% ulatuses Tauri Kruusi kanda ja 44% ulatuses

Osaühing Aktiva Finants kanda.

5. Määrata

tsiviilasjas

nr 2-16-111037

Osaühing Aktiva

Finants

menetluskulude

rahaliseks suuruseks 375 eurot, millest 225 eurot on riigilõiv ning 150 eurot lepingulise

esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses TsMS § 175 lg 1 mõttes.

6. Välja mõista Tauri Kruusilt Osaühing Aktiva Finants kasuks menetluskulud 210 eurot.

7. Välja mõista Tauri Kruusilt Osaühing Aktiva Finants kasuks viivis menetluskulult

210 eurot alates käesoleva tagaseljaotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täitmiseni

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Kaja esitamine

Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud elektrooniliselt

30.08.2016. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt

kohtule vastanud.

Kostja võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 30 päeva jooksul alates

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema

tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaja.

2(3)

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohtu selgitused

TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa,

pidades siiski vajalikuks teatud järeldusi põhjendada.

Kohus märgib, et tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tarbija vastu esitatud

nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole

sellele tuginenud. Kohtu hinnangul tuleb kostja ja Elisa Eesti AS (Elisa) vahel 08.10.2012 ja

07.12.2012 sõlmitud liitumislepingud ja järelmaksuga vara müügilepingud lugeda sõlmituks

tüüptingimustel VÕS § 35 lg 1 tähenduses. Samuti on viidatud lepingute lahutamatuks lisaks

olevate Elisa teenuste kasutamise üldtingimuste näol tegemist tüüptingimustega.

VÕS § 42 lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise

viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt

ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste

tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse,

kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus

piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et

lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud

asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. VÕS § 42 lg 3 p 5 08.10.2012 ja

07.12.2012 kehtinud redaktsiooni kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on

ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool

peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt

leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist,

või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust.

Hagist nähtuvalt on kostjal temale esitatud arvete eest tasumata 978,51 eurot. 01.04.2013

esitatud arve nr 2006578188 on koos käsitlustasuga 127,82 eurot, mille sissenõudmise õigus

tuleneb järelmaksuga müügilepingutest. Viidatud lepingute tingimuste kohaselt oli kostja

kohustatud olema 18 ja 24 kuu kestel Elisa klient ning lepingu lõpetamine kas kostja või Elisa

poolt mistahes tagajärjel tõi kaasa käsitlustasu.

Kohtu hinnangul vastab käsitlustasu VÕS § 158 lg-s 1 sätestatud leppetrahvi mõistele.

Viidatud sätte kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole

kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma.

Kohus leiab, et tüüptingimus, millega pannakse tarbijast lepingupoolele kohustus tasuda

lepingu lõpetamise, peatamise või kohustusliku lisateenuse sulgemise korral kindlas summas

leppetrahvi eelnimetatud toimingutega teenuse osutajale kaasnevate kulude katteks, sõltumata

selliste kulude tekkimise ja tegelike kulude suuruse tõendamisest, kahjustab tarbijat

ebamõistlikult ning on tühine. Kohus jätab VÕS § 42 lg 3 p 5 ning § 42 lg 1 alusel tühise

tüüptingimuse kohaldamata. Seega ei ole hagejal õigust käsitlustasu (leppetrahvi) nõuda,

mistõttu kuulub kostjalt põhinõudena hageja kasuks väljamõistmisele 850,69 eurot (978,51 –

127,82 = 850,69). Nimetatud summalt on hagejal õigus arvestada viivist seadusjärgses määras,

kuna lepinguline (Elisa teenuste kasutamise üldtingimuste p 7.8) viivisemäär 0,15% päevas

ehk 54,75% aastas ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära ning on seetõttu tarbijat

ebamõistlikult kahjustav ja VÕS § 42 lg 3 p 5 ning § 42 lg 1 järgi tühine (vt 3-2-1-25-16 p 13).

Viivise

arvestus

kuni

23.08.2016

seisuga

on

tehtud

viivisekalkulaatorit

(www.viivisekalkulaator.ee) kasutades ja sissenõutavaks muutunud viivise suuruseks on

235,96 eurot.

Arve number

Summa

Maksetähtpäev

Viivitatud päevi

Viivis

3(3)

2005966865

49,79

17.01.2013

1313

14,63

2006165994

49,58

15.02.2013

1284

14,27

2006379667

49,58

17.03.2013

1255

13,96

2006578188

701,74 (829,56

– 127,82)

16.04.2013

1225

193,10

Hageja nõue kuulub seega rahuldamisele osaliselt summas 1086,65 eurot, millest 850,69 eurot

on põhinõue ja 235,96 eurot sissenõutavaks muutunud viivis.

TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus, rahuldades hagi

osaliselt, so ~56% ulatuses nõudest, jätab menetluskulud 56% ulatuses kostja kanda ja 44%

ulatuses hageja kanda.

Kohus määrab hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 375 eurot, millest 225 eurot on

riigilõiv ja 150 eurot lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses TsMS § 175

lg 1 mõttes.

Kohus, rahuldades hagi osaliselt, mõistab hageja taotlusel kostjalt välja menetluskuluna

210 eurot (56% 375 eurost).

Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt välja viivise menetluskulult

210 eurot käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni VÕS

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik