Legislator Case Law & Legislation
3-16-1729/7 AI generated

3-16-1729/7 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

Case Number 3-16-1729/7
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Mark Vavrenjuk esitas 29.08.2016 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles soovib Tartu Vangla direktori 29.07.2016. a käskkirja nr 3-2/434 tühistamist, kaebaja ennistamist Tartu Vangla järelevalveosakonna vanemvalvuri ametikohale ja teenistusest sunnitult puudutud aja eest tasu hüvitamist. Kaebuses nimetatud lisad 1, 3 ja 4 esitas kaebaja 01.09.2016 ja 02.09.2016.

Legislator headnote

AI generated

3-16-1729/7 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja: Tartu Halduskohus jättis 05.09.2016. a määrusega kaebuse käiguta ning andis kaebajale tähtaja 12.09.2016 puuduste kõrvaldamiseks, s.o nõuete seadusega (ATS § 105) kooskõlla viimiseks ning kaebuse lisa 2, s.o Tartu Vangla 29.07.2016. a teatise nr 3-1/739-1 esitamiseks.

Keywords

AI generated
entitlement condition for benefits defect of consent theatre attendance contract validity requirement leave on personal grounds lack of substantive requirements
AI generated
3-24-159/14
X võeti alates 1.08.2022 Tartu Vangla teenistusse inspektor-kontaktisiku ametikohale.
3-16-1894/4
Marek Laur esitas 20.09.2016 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles vaidlustab Tartu Vangla 13.09.2016 teatist nr 6-5/164-3 ja palub teha vanglale ettepanek algatada uuesti menetlus kaebaja Tartu kinnisest vanglast Tartu avavanglasse ümberpaigutamiseks. Kaebusele oli lisatud muuhulgas Tartu Vangla 13.09.2016 teatis nr 6-5/164-3, millega lõpetati kinnipeetav Marek Lauri ümberpaigutamise menetlus Tartu Vanglas Tartu avavanglasse. Teatise kohaselt ei ole M. Lauri puhul täidetud täitmisplaani § 17 lg 2 p-st 1 tulenev tingimus.
3-19-56/7
Tartu Vangla kinnitas 15.08.2018 X suhtes kinnipeetava individuaalse täitmiskava (edaspidi ITK), määrates täitmisperioodi tegevusteks (ITK II osa) kutsehariduse omandamise 2018 III kv – 2019 III kv.
3-22-2721/6
X (kaebaja) esitas 28. detsembril 2022 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla 19. detsembri 2022. a käskkirja nr 1-1/115 punktide 1.11., 1.13. ja 1.14. tühistamiseks. Kaebaja leiab, et vanglal puudub õigus kohustada kaebajat põhjendama oma taotlust helistamiseks ja piirata kõneaega kuuekümne minutiga päevas. Samuti ei nõustu kaebaja nõudega, et lühiajalise kokkusaamise taotlus tuleb vanglale esitada vähemalt 8 tööpäeva enne taotletavat kokkusaamist. Koos kaebusega esitas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse, milles palub kohtul peatada Tartu Vangla 19. detsembri 2022. a käskkirja nr 1-1/115 punktide 1.11., 1.13. ja
3-07-872/14
A.S. esitas 25.04.2007 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tunnistada õigusvastaseks Tartu Vangla toiming tema 02.04.2007 teate-palve läbivaatamisel, lahendamisel ning vastuse edastamisel ning mõista välja 5000 krooni suurune varaline ja mittevaraline kahju (tl 2). Tartu Halduskohtu 02.05.2007 määrusega saadeti haldusasi kohtualluvuse järgi menetlemiseks Tallinna Halduskohtule, sest avaldaja kandis karistust Murru Vanglas (tl 10-11).

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-16-1729 Määruse kuupäev

13. september 2016 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi Mark Vavrenjuki kaebus Tartu Vangla direktori 29.07.2016. a käskkirja nr 3-2/434 peale. Resolutsioon Tagastada Mark Vavrenjuki kaebus. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest.

Asjaolud

1. Mark Vavrenjuk esitas 29.08.2016 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles soovib Tartu Vangla direktori 29.07.2016. a käskkirja nr 3-2/434 tühistamist, kaebaja ennistamist Tartu Vangla järelevalveosakonna vanemvalvuri ametikohale ja teenistusest sunnitult puudutud aja eest tasu hüvitamist. Kaebuses nimetatud lisad 1, 3 ja 4 esitas kaebaja 01.09.2016 ja 02.09.2016.

2. Tartu Halduskohus jättis 05.09.2016. a määrusega kaebuse käiguta ning andis kaebajale tähtaja 12.09.2016 puuduste kõrvaldamiseks, s.o nõuete seadusega (ATS § 105) kooskõlla viimiseks ning kaebuse lisa 2, s.o Tartu Vangla 29.07.2016. a teatise nr 3-1/739-1 esitamiseks.

3. M. Vavrenjuk esitas 08.09.2016 Tartu Halduskohtule Tartu Vangla 19.07.2016. a teatise nr 3-1/683-1. Täiendavalt esitas M. Vavrenjuk 12.09.2016 kohtule kirja, milles selgitas, et edastas teatise teenistusest vabastamise kohta ning enammakstud puhkusetasu puudutav Tartu Vangla poolne nõue sisaldub Tartu Vangla direktori käskkirjas teenistusest vabastamise kohta.

Kohtu seisukoht

4. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

5. Kaebaja on soovinud teenistusest vabastamise käskkirja tühistamist, teenistusse ennistamist ning teenistusest sunnitult puudutud aja eest tasu hüvitamist. Kohus selgitas 05.09.2016. a määruses, et kaebajal on võimalik esitada üksnes avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 105 lg-s 1 nimetatud nõudeid. Vastavalt Tartu Halduskohtu 05.09.2016. a määrusele pidi kaebaja esitama täpsustatud nõuded hiljemalt 12.09.2016. Käesoleva määruse tegemise seisuga ei ole kaebaja esitanud täpsustust kaebuse nõuete osas. Seega tuleb kohtul hinnata esialgses kaebuses esitatud nõuete lubatavust.

6. ATS § 3 lg 1 kohaselt ei kohaldata ametnikele töölepingu seadust, välja arvatud avaliku teenistuse seaduses sätestatud juhtudel. Kuna kaebaja vaidlustab enda teenistusest vabastamist, kohaldub vaidlusele ATS § 105. Vastavalt ATS § 105 lg-le 1 on õigusvastaselt teenistusest vabastatud ametnikul õigus nõuda vabastamise kohta antud haldusakti õigusvastaseks tunnistamist, teenistusest vabastamise aluse muutmist ning hüvitist ametniku kolme kuu keskmise palga ulatuses. Kohus võib hüvitise suurust muuta, arvestades teenistussuhte lõpetamise asjaolusid ja mõlema poole huve. Erinormina annab ATS § 105 lg 4 õiguse õigusvastaselt teenistusest vabastamise korral hüvitise asemel nõuda vabastamise kohta antud haldusakti tühistamist, enda teenistusse ennistamist ja tasu teenistusest sunnitult puudutud aja eest üksnes ametnikul, kes oli teenistusest vabastamise ajal rase, kellel on õigus rasedusja sünnituspuhkusele või kes kasvatab alla seitsmeaastast last. Kohtule teadaolevalt ei esine kaebaja puhul ATS § 105 lg-s 4 nimetatud aluseid. Seega ei võimalda eelnimetatud regulatsioon esitada kaebajal nõudeid teenistusest vabastamise käskkirja tühistamiseks, teenistusse ennistamiseks ega teenistusest sunnitult puudutud aja eest tasu hüvitamiseks.

Eeltoodust nähtub, et kaebajal puudub kaebeõigus teenistusest vabastamise käskkirja tühistamise, teenistusse ennistamise ja teenistusest sunnitult puudutud aja eest tasu hüvitamise nõuete esitamiseks tulenevalt ATS § 105 lg-st 1, milles on piiritletud kaebajale lubatavad õiguskaitsevahendid õigusvastase teenistusest vabastamise korral.

7. Vastavalt HKMS § 121 lg 2 p-le 1 võib kohus kaebuse tagastada, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktiväited on tõendatud. Eeltoodud põhjustel ei ole teenistusest vabastamise käskkirja tühistamise, teenistusse ennistamise ning teenistusest sunnitult puudutud aja eest tasu hüvitamise nõuded lubatavad, kuna kaebajal puudub kaebeõigus vastavate nõuete esitamiseks. Kohtu hinnangul puudub vajadus esitatud kaebuse edasiseks menetlemiseks. Eeltoodud põhjustel tagastab kohus kaebuse selle esitajale HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.

8. Kohus juhib kaebaja tähelepanu HKMS § 43 lg-le 2, mille kohaselt kaebuse tagastamine ei võta selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse.

/allkirjastatud digitaalselt/

Eda Muts kohtunik