2-16-108308/9 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus,

Kohtukoosseis

Kohtunik Marge Tamme

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. september 2016.a, Valga kohtumaja

Tsiviilasja number

2-16-108308

Tsiviilasi

ITM Inkasso OÜ hagi Anneli Kivistik vastu võlgnevuse

nõudes

Tsiviilasja hind

443,97 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: ITM Inkasso OÜ (registrikood 11100041;

asukoht: Fr. R. Kreutzwaldi 4, Tallinn 10120)

Hageja

esindaja:

Riho

Siil

(e-post:

jurist@itminkasso.ee)

Kostja: Anneli Kivistik (isikukood xxxxxxxxxxx;

elukoht: x)

Kohtuistungi toimumise aeg

lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada ITM Inkasso OÜ hagi Anneli Kivistik vastu võlgnevuse väljamõistmise

nõudes.

2. Välja mõista Anneli Kivistik’ult ITM Inkasso OÜ kasuks:

 põhivõlg 359 (kolmsada viiskümmend üheksa) eurot ja 24 senti;

 intress 45 (nelikümmend viis) eurot ja 90 senti;

 sissenõutavaks muutunud viivis 4 (neli) eurot ja 91 senti;

 viivis tasumata põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates

28.05.2016.a kuni põhinõude täieliku tasumiseni, kuid koos sissenõutavaks

muutunud viivisega kokku mitte suuremas summas kui põhinõue;

 sissenõudmiskulu 5 (viis) eurot.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

1. Jätta menetluskulud kostja kanda.

2. Välja mõista Anneli Kivistik’ult ITM Inkasso OÜ kasuks menetluskulud summas

100 (ükssada) eurot.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta

selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu

tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist,

kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See

ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

ITM Inkasso OÜ esitas 19.04.2016.a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse

Anneli Kivistik vastu 464,72 euro saamiseks ning menetluskulu hüvitamiseks. Kuna Anneli

Kivistik esitas vastuväite, siis lõpetati tema suhtes maksekäsu kiirmenetlus 24.05.2016.a

määrusega ja anti nõue üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

24.05.2016.a määrusega jättis Tartu Maakohus avalduse käiguta ning andis hagejale 14 päeva

puuduste kõrvaldamiseks.

27.05.2016.a esitas ITM Inkasso OÜ nõuetekohase hagiavalduse. 31.05.2016.a määrusega

võttis Tartu Maakohus hagi menetlusse. 15.06.2016.a esitas kostja vastuse hagiavaldusele.

Hagiavaldus ja hageja nõue

Hagiavalduse kohaselt Anneli Kivistik esitas 11.09.2015.a smsraha.ee.ee portaalis

laenutaotluse 400 euro laenamiseks, laenu kasutamise periood 30 päeva. 11.09.2015.a rahuldas

PLACET GROUP OÜ kostja laenutaotluse, ning pooled sõlmisid laenulepingu nr xxxxxxxx,

mille alusel kostja laenas hagejalt 400 eurot. Laenu ja intresside tagastamise tähtajaks lepiti

kokku 11.10.2015.a.

Laenulepingu maksegraafikus on näidatud, et laen tagastatakse 1osamaksega: laenu põhiosa

400 eurot; laenuintress 8 eurot; lepingutasu 8 eurot. Tagastamisele kuuluv brutosumma 416

eurot.. Hageja on märkinud, et lepingus on ekslikult näidatud suurem krediidi kulukuse määr ja

tegelik krediidi kulukuse määr 48,67%, mis koosneb laenuintressist ja lepingutasust Enne laenu

väljastamist oli laenusaaja kohustatud käima talle sobivas postkontoris või laenuandja kontoris

isikusamasust tuvastamas. Kuna kostja oli PLACET GROUP OÜ püsiklient, toimus tema

isikusamasuse tuvastamine 14.05.2013.a Jõgeva postkontoris. Laenusumma 400 eurot kanti

kostja pangaarvele 11.09.2015.a.

Kostja ei ole laenulepingut nõuetekohaselt täitnud. Võlausaldaja ja kostja sõlmisid

12.10.2015.a lepingu muutmise kokkuleppe. Lepingu täitmise tähtaega pikendati kuni

04.01.2017.a, laenuintress 47,9 % (intressi vähendati). Kostja tasus 3 osamakset kokku summas

88,30 eurot. Maksetega on tasutud: 40,76 eurot põhivõla kustutamiseks; 39,18 eurot

laenuintressi tasumiseks; 8 eurot lepingutasu; 0,36 eurot pangalingi maksed. Kuna kostja ei

teostanud kokkulepitud osamakseid, saatis võlausaldaja 22.01.2016.a kostjale võlateatise.

11.02.2016.a saatis võlausaldaja kostjale tasulise (5 eurot) võlateatise. Kostja ei tasunud

võlgnetavaid summasid. 12.03.2016.a saatis PLACET GROUP OÜ kostjale lepingu

ülesütlemise hoiatuse kus anti kostjale täiendav tähtaegvõlgnevuse tasumiseks. Võlausaldaja

esindaja on ekslikult andnud võlgnevuse tasumise „täiendavaks tähtajaks“ 19.03.2016.a, mis

on 7 päeva. Seaduslik „täiendav tähtaeg“ on 14 päeva, see tähendab 26.03.2016.a. Samas teatati

kostjale, et kui võlgnevust ei tasuta täiendavaks tähtajaks, öeldakse laenuleping üles. Kuna

kostja võlgnevust ei tasunud, oli laenuleping nr xxxxxxxx ülesöeldud alates 27.03.2016.a.

Intressi arvestab hageja kuni 26.03.2016.a, kui oli tegelik „täiendava tähtaja“ saabumise päev.

Kostja poolt on tasumata 3 graafikujärgset intressi osamakset 10.01.2016.a kuni 10.03.2016.a

(14,36+ 13,50+ 12,60), millele lisandub 5,44 eurot, mis on 14 päeva aprillikuu intressi maksest

(11,66 eurot 09.04.2016.a).

Kuna kostja ei täitnud enda lepingulisi kohustusi, loovutas PLACET GROUP OÜ 29.03.2016.a

laenulepingust xxxxxxxx tuleneva võlanõude OÜ-le ITM Inkasso. Samal päeval saadeti

kostjale ka teade nõude loovutamise kohta. Ühtlasi teatati kostjale ka uue võlausaldaja

kontaktandmed. Rohkem makseid kostja ei teostanud.

Hageja palub:

 mõista Anneli Kivistikult välja ITM Inkasso OÜ kasuks tasumata põhivõlgnevus 359,24

eurot, tasumata laenuintress 45,90 eurot, sissenõudmiskulud 5 eurot, hagi esitamise seisuga

27.05.2016.a sissenõutavaks muutunud viivised 4,91 eurot ja viivist tasumata põhinõudelt

359,24 eurot kuni selle kohase tasumiseni alates 28.05.2016.a VÕS §-s 113 lg-s 1 ja §-s 94

sätestatud määras.

 mõista kostjalt välja menetluskulud, mis on tasutud riigilõiv 100 eurot ja õigusabi kulud 100

eurot.

Kostja vastus hagile

Kostja on oma vastuses märkinud üksnes, et ta on nõus lihtmenetlusega.

MAAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma

õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus

sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning

hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos

kõrvalnõuetega 4000 eurole.

2. Kohus, tutvunud kohtule esitatud tõenditega ning hinnanud tõendeid kogumis, asub

seisukohale, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses.

3. Hageja taotleb kostjalt põhinõude väljamõistmist summas 359,24 eurot ning laenuintressi

summas 45,90 eurot.

4. Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja ja kostja vahel on sõlmitud laenuleping xxxxxxxx

(tlk 41-43), mille alusel sai kostja laenu summas 400 eurot ning mis kanti hageja kontole

11.09.2015.a. laenulepingu alusel tuli kostjal tasuda laenatud summa 400 eurot tagasi

koos lepingutasuga summas 8 eurot ning intressi summas 8 eurot 11.10.2015.a (tlk 42).

12.10.2015.a sõlmiti lepingu nr xxxxxxxx tingimuste muutmise kokkuleppe, mille

kohaselt lepiti kokku maksegraafik ning selle alusel oleks pidanud toimuma tasumine

alates 12.10.2015.a kuni 04.01.2017.a. Kostja on tasunud kolm osamakset summas 88,30

eurot. Samuti puudub vaidlus selle üle, et nimetatud laenulepingust tulenevad kohustused

on nõuetekohaselt täitmata ning hageja on laenulepingu erakorraliselt üles öelnud.

5. TsMS 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike

väidetega. TsMS 438 lg 1 sätestab, et otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis

asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub

rahuldamisele. Kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta.

6. Kohus selgitab, et hageja tugineb hagiavalduses kogu laenulepingust tuleneva

põhisumma nõudmisel VÕS § 108 lg 1, mis on aga üksnes osaliselt õige. Eelnevalt on

kohus tuvastanud, et pooled sõlmisid 12.10.2015.a laenulepingu lisa, millega muudeti

lepingut. Lepingu lisaga muudeti sh ka laenulepingu täitmise tähtpäeva — lepiti kokku

maksegraafikus, mille kohaselt pidi kostja tasuma laenu tagasi 04.01.2017.a (tlk 45).

Hageja ütles laenulepingu üles 27.03.2016.a. Laenulepingu ülesütlemisega muutuvad

sissenõutavaks kõik seni maksmata põhiosa osamaksed ning intress ja nende tasumist on

hagejal võimalik nõuda VÕS § 108 lg 1 alusel. Osamaksed, mille tähtaeg ei olnud

laenulepingu ülesütlemise ajaks veel saabunud saab nõuda VÕS § 399 lg 1 alusel (vt ka

RKTKo tsiviilasjas nr 3-2-1-95-08; RKTKo tsiviilasjas nr 3-2-1-67-09 p 15).

7. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 401 lg 1 sätestab, et krediidileping on leping, millega üks isik

(krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit),

krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel

krediidi tagasi maksma. Sama sätte lõike 3 kohaselt krediidilepingule kohaldatakse

laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 402 lg 1 kohaselt

tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses

tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 76

lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 sätestab,

et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest,

tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine

võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas

täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 näevad ette, et kui võlgnik rikub

raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kostjalt tuleb seega

mõista hageja kasuks välja põhivõlgnevus alates 12.10.2015.a kuni lepingu

ülesütlemiseni, so 27.03.2016.a 67,45 eurot (põhiosa osamaksetest muutus alates

12.10.2015.a – 27.03.2016.a sissenõutavaks 108,21 eurot, kostja on tasunud 3 osamakset

kokku summas 88,30, millest 40,76 eurot on hageja arvestanud põhinõude summast

maha (tlk 29 - 30) ja intress 45,90 eurot.

8. VÕS § 399 lg 1 p 1-2, sätestab, et laenuandja võib laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu

kohest tagastamist, kui: 1) laenu tagastamine on kokku lepitud osade kaupa ja laenusaaja

on viivituses enam kui kahe osa tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm

kuud; 2) laenusaaja ei täida kohustust maksta intressi. VÕS § 416 lg 1 kohaselt võib

krediidiandja osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija

makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt

viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud

tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks

koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral

lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse

ülesütlemine tühiseks. Sama sätte lõike 2 kohaselt peab krediidiandja tarbijale hiljemalt

koos käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja andmisega pakkuma võimalust

läbirääkimisteks, et jõuda kokkuleppele.

9. Poolte vahel puudub vaidlus, et laenuleping on kehtivalt üles öeldud. Kostja ei ole

hagejale laenu tagasi maksnud. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista

laenulepingu põhiosa, mis ei olnud ülesütlemise ajaks, so 27.03.2016.a, muutunud

sissenõutavaks summas 291,79 eurot.

10. Eeltoodust tulenevalt rahuldab ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse

summas 359,24 eurot ning tasumata intressi summas 45,90 eurot.

11. VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse

sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s

94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on

ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks

lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 415 lg 1 sätestab, et tarbijalt ei või võlgnetavate

maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud

viivise määrast kõrgemat viivist. See ei välista ega piira krediidiandja õigust nõuda

tarbijalt viivist ületava kahju hüvitamist. Kokkulepe, millega võimaldatakse tarbijalt

nõuda maksetega viivitamisel eelkõige käsiraha või leppetrahvi, on tühine.

12. Hageja nõuab kostjalt viivist seaduses sätestatud määras (tlk 32). Kostja ei ole

laenulepingut nõuetekohaselt täitnud, ei ole tasunud osamakseid ning pärast laenulepingu

ülesütlemist ei ole laenu tagasi maksnud. Kostja on olnud enne hagi esitamist viivituses

62 päeva (tlk 32) ning hageja nõuab sissenõutavaks muutunud viivise tasumist summas

4,91. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivise

summas 4,91 eurot.

13. Hageja taotles kostjalt viivise väljamõistmist kuni kohustuse kohase täitmiseni. Kostjalt

tuleb täiendavalt alates 28.05.2016.a mõista hageja kasuks välja viivis VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude (359,24 eurot) täitmiseni. Kohus peab

põhjendatuks mõista kostjalt välja viivis (so sissenõutavaks muutunud viivis koos

tulevikus lisanduva viivisega) kokku mitte suuremas summas kui põhinõue.

14. Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulude summas 5 eurot väljamõistmist.

Sissenõudekulu on tekkinud kostjale võlateatiste saatmisest. Hageja on kostjale saatnud

2 kirja: võlateatis 11.02.2016.a ja ülesütlemise hoiatus 12.03.2016.a. Hagiavalduse

kohaselt on 11.02.2016.a saadetud võlateatis tasuline, mille eest nõuab hageja kostjalt 5

eurot.

15. VÕS § 1132 lg 1 sätestab, et lepingu kehtivusajal võib majandus- või kutsetegevuses

tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga

sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest

summas kuni 5 eurot. Eelmises lauses nimetatud sissenõudmiskulude hüvitis suureneb

iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta 5 euro võrra. Käesolevas lõikes nimetatud

hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne

vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse.

16. Hageja on kostjale saatnud ühe tasulise võlateatise laenulepingu kehtivuse ajal ning

võlateatise maksumuseks on 5 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja

sissenõudekulu summas 5 eurot.

Menetluskulud

1. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse

kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

2. Kuivõrd kohus rahuldab hagi, tuleb kõik menetluskulud jätta kostja kanda.

3. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise

suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise

taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

4. Hageja palub kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluse avalduselt tasutud riigilõiv

ja hagi esitamisel tasutud täiendav riigilõiv kokku summas 100 eurot ning õigusabi kulud

100 eurot.

5. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. Sama paragrahvi teisest lõikest tulenevalt on kohtukuludeks riigilõiv ja asja

läbivaatamise kulud. Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on

tegemist täies ulatuses vajaliku ja põhjendatud kuluga.

6. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate

kulud.

7. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud

lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja

käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

8. Hageja palub kostjalt välja mõista õigusabikulud summas 100 eurot.

9. Hagejat on hagiavalduse päises on esindajaks märgitud Riho Siil, kes töötab Civilis

Õigusbüroo OÜ (tlk 28) ning volikiri on antud ITM Inkasso OÜ poolt, kes volitab Riho

Siili (tlk 54) samas on toimikusse lisatud ka Civilis Õigusbüroo OÜ volikiri (tlk 56). Arve

(tlk 53) on esitatud osaühingu poolt. Nii hagiavalduse päisest kui ka õigusabi arvelt

nähtub, et esindaja ja ka Civilis Õigusbüroo OÜ aadressiks on sama aadress, mis ka ITM

Inkasso OÜ-l (hagejal). Esindaja on oma e-postiks märkinud jurist@itminkasso.ee — ehk

siis

e-posti

aadress

ühtib

hageja

nimega

ning

hageja

koduleheküljel

http://itminkasso.ee/kontakt/ nähtub, et tema e-posti aadressid lõpevad itminkasso.ee —

info@itminkasso.ee. Hageja koduleheküljelt http://itminkasso.ee/teenused/juriidiline-

konsultatsioon-ja-oigusabi/1 nähtub, et hageja pakub oma klientidele juriidilist

konsultatsiooni ja õigusabi, seejuures nähtub, et hageja lisaks konsultatsioonile pakub

võimalust esindada nende kliente kohtuvaidlustes. Äriregistri andmete kohaselt on nii

hageja kui ka Civilis Õigusbüroo OÜ osanikeks samad isikud.

10. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et tegemist on üksnes formaalselt kahe

erineva isikuga - osaühinguga. Seejuures jääb arusaamatuks, miks isik, kes pakub oma

klientidele õigusnõustamist ja ka esindamist kohtus, oma nõuete sissenõudmisel kasutab

lepingulise esindaja teenust, veel enam mitte advokaadi, vaid õigusbüroo teenust.

Seejuures tegemist ei ole keerulise asjaga, vaid tavalise võlaõigusliku hagimenetlusega.

Seetõttu leiab kohus, et antud juhul mõista kostjalt välja õigusabikulud ei ole

põhjendatud, sest sisuliselt ei ole tegemist lepingulise esindajaga TsMS § 218 lg 1 p 2

1 Kodulehekülje andmed seisuga 19.08.2016.a kell 12.58.

mõttes, vaid pigem on tegemist hageja enda töötajaga, kes on formaalselt teise juriidilise

isiku töötajaks, ning sellisel juhul oleks võimalik TsMS § lg 175 lg 2 alusel välja mõista

üksnes sõidukulud.

11. Seega jätab kohus õigusabikulud kostjalt välja mõistmata.

12. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas

100 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marge Tamme

Kohtunik