2-16-8429/6 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks

Määruse tegemise aeg ja koht

12. september 2016 Tartu

Tsiviilasja number

2-16-8429

Tsiviilasi

TSL Kinnisvara OÜ hagi KÜ NARVA PUNANE MAJA

vastu

võlgnevuse

suuruse

tuvastamiseks

ja

kindlaksmääramiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 20. juuni 2016 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

TSL Kinnisvara OÜ määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (hageja): TSL Kinnisvara OÜ

(registrikood: 12652725); juhatuse liige Tatjana Lajpuškina

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada TSL Kinnisvara OÜ määruskaebus.

2. Tühistada Viru Maakohtu 20. juuni 2016 määrus ning

saata asi maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise

otsustamiseks.

Menetluskulude jaotus

Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus lõpplahendis

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15

päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes

vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud

teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama

tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist,

kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. TSL Kinnisvara OÜ (hageja) esitas 30. mail 2016 hagi KÜ NARVA PUNANE MAJA

(kostja) vastu, milles palus tuvastada võlgnevuse suurus kostja ees ja määrata kindlaks selle

rahaline suurus.

Maakohus jättis 2. juuni 2016 määrusega hagiavalduse käiguta ning andis hagejale puuduste

kõrvaldamiseks tähtaja 14 päeva kohtumääruse kättesaamisest, s.o selgitamiseks, milles seisneb

hageja õiguslik huvi. Hagi täienduse kohaselt on hageja õiguslikuks huviks hageja rahaliste

kohustuste kostja ees mahu tuvastamine, mis aitaks vältida võimalikku kohtumenetlust võla

sissenõudmise asjas.

MAAKOHTU SEISUKOHT

2. Viru Maakohus keeldus 20. juuni 2016 määrusega hagi menetlusse võtmisest ning jättis

menetluskulud hageja kanda.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 368 lg 1 kohaselt võib hageja esitada hagi

õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu

õiguslik huvi. Hagiavalduses palub hageja tuvastada hageja korteriomandiga seotud kohustuste

rahalise suuruse korteriühistu ees kohtulahendi tegemise seisuga või kui see ei ole võimalik,

siis 4. mai 2016 seisuga. Hageja põhjendas oma õiguslikku huvi sellega, et hageja rahaliste

kohustuste mahu kostja ees tuvastamine aitaks vältida võimalikku kohtumenetlust võla

sissenõudmiseks, sest hageja on nõus tasuma kostjale võlgnetava rahasumma, kuid kahtleb

kostja arvestuste õigsuses ja õiguspärasuses.

Maakohus leidis, et hagiavalduses toodud nõue ei võimalda hagiavaldust menetlusse võtta.

Hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele

riik peaks andma õiguskaitset. Riik ei pea andma hagejale õiguskaitset hageja korteriomandiga

seotud rahaliste kohustuste suuruse välja arvutamiseks, kuna hageja saab selle eesmärgi

saavutada iseseisvalt koostöös korteriühistu juhatusega. Hagejal kui korteriühistu liikmel on

korteriühistu seaduse (KÜS) § 14 lg 1, lg 2, § 1 lg 2 ja mittetulundusühingute seaduse

(MTÜS) § 28 lg 5 kohaselt õigus saada korteriühistu juhatuselt vajalikku teavet juhtimise

kohta, sh õigus pöörduda korteriühistu juhatuse poole nõudega väljastada hagejale võlgnevuse

arvestuse alusdokumentide koopiad, mille alusel saab hageja ise arvutada võlgnetava summa

või kontrollida võlgnevuse arvestuse õigsust. Kui korteriühistu juhatus ei väljasta nimetatud

dokumente, on hagejal õigus pöörduda dokumentide väljanõudmiseks kohtusse (TsMS § 364).

Samuti ei ole hageja esitanud kohtule omapoolset arvestust võlgnevuse suuruse kohta.

Lähtuvalt TsMS § 371 lg 2 p 2 jättis maakohus hagiavalduse menetlusse võtmata, kuna hagi ei

ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks

andma õiguskaitset.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

3. Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu

määrus ning võtta hagi menetlusse.

Määruskaebuse kohaselt:

1) ei kohusta TsMS § 371 lg 2 kohut jätma hagiavaldus menetlusse võtmata, vaid annab selleks

võimaluse. Kohtul on TsMS § 371 lg 2 p-st 2 tuleneval alusel hagiavalduse menetlusse

võtmisest keeldumisel kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus ning hagiavalduse

menetlusse võtmisest keelduda võib alles pärast määruse TsMS § 465 lg 2 nõuete kohast

põhjendamist, milles peavad olema näidatud põhjendused, mille alusel kohus otsustas

hagiavalduse menetlusse võtmata jätta. Kui tegemist on keeruka õigusliku küsimusega, tuleb

eelistada hagi menetlusse võtmist ning keeruka õigusliku küsimuse täiendavat analüüsimist.

TsMS § 371 lg 2 p 2 peamine eesmärk on vältida pooltele kulutuste tekitamist sellise hagi

menetlemisega, mille rahuldamiseks ei ole mingit õiguslikku alust (Riigikohtu 31. jaanuari

2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-07, p 13);

2) peab kohus õigusliku huvi olemasolu hagi menetlusse võtmisel omal algatusel kontrollima

ning kui hagi ei vasta nimetatud nõudele, andma tähtaja õigusliku huvi põhjendamiseks

(Riigikohtu 12. oktoobri 2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-84-06, p 16). Puuduste kõrvaldamise

ja keeldumise määruste põhjendustest ei nähtu, et

maakohus oleks nimetatud

kontrollimiskohustust vajalikul määral täitnud;

3) viidates hageja võimalusele saavutada hagiavalduses toodud eesmärgi koostöös korteriühistu

juhatusega ei pööranud maakohus tähelepanu hagiavalduses toodule, et kostja ei vastanud

hageja ettepanekule lahendada võlgnevuse probleem kohtuväliselt. Hageja on mitmel korral

võtnud ühendust kostja juhatusega, kuid too on keeldunud võlgnevuse probleemi arutlemast.

Antud asjaoludel peaks maakohus hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamisel kasutama

TsMS § 372 lg 3 antud võimalust ning hagi menetlusse võtmise lahendamiseks küsima kostja

seisukohta ja pooled ära kuulama;

4) asjaolu, et hageja ei esitanud omapoolset arvestust võlgnevuse suuruse kohta, ei anna alust

menetlusse võtmisest keeldumiseks. 2. juuni 2016 puuduste kõrvaldamise määruses ei osutanud

maakohus nimetatud arvestuste esitamise kohustuslikkusele. Menetlusse võtmisest keeldumise

määruses maakohtu poolt osutatud KÜS-st ja MTÜS-st tulenevad võimalused nõuda kostjalt

võlgnevuse arvestust tõendavate dokumentide esitamist ei välista hageja õigust esitada

tuvastushagi võlgnevuse summa kindlaksmääramiseks ning neid ei saa käsitleda hagiavalduse

menetlusse võtmisest keeldumise põhjendusena;

5) on lisaks sellele, et tuvastushagi lahendamine aitaks vältida kohtulikku menetlust võla

sissenõudmise asjas, hageja huvides tuvastada võlgnevuse suurus ka seetõttu, et kuni

võlgnevuse täpse summa kindlaksmääramise ja selle kustutamiseni on hageja võimalused

korteriomandi käsutamisel oluliselt piiratud. Hageja ei saa kasutada korteriomandit tagatisena

pangalaenu saamisel, sest pangad ei võta tagatiseks vara, millega on seotud võlgnevused.

Samuti ei saa korterit maha müüa, sest tavainimene ei osta korterit, kui sellega seotud

võlgnevuste küsimus on lahendamata.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada menetlusnormi olulise rikkumise

tõttu ning tsiviilasi tuleb saata maakohtule tagasi hagiavalduse menetlusse võtmise

otsustamiseks.

Vaidlustatud määrusega on maakohus keeldunud hagi TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse

võtmisest. Viidatud sätte kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei ole

esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks

andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

Maakohus leidis, et riik ei pea andma hagejale õiguskaitset hageja korteriomandiga seotud

rahaliste kohustuste suuruse välja arvutamiseks, kuna hageja saab selle eesmärgi saavutada

iseseisvalt koostöös korteriühistu juhatusega

Ringkonnakohus maakohtu põhjendustega ei nõustu. TsMS § 3 lg 3 kohaselt peab isik seaduses

ettenähtud juhul olema enne kohtusse pöördumist läbinud kohtueelse menetluse.

Ringkonnakohus märgib, et hageja nõude puhul, s.o tuvastushagi kohustuse suuruse

kindlakstegemiseks, ei ole ette nähtud kohustuslikku kohtueelset menetlust. Seega maakohtu

hagi menetlusse võtmisest keeldumine põhjusel, et hagejal on võimalik lahendada vaidlus

iseseisvalt koostöös korteriühistuga, ei anna alust keelduda hagi menetlusse võtmisest.

Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on hagejal TsMS § 364 alusel asja kohtuvälisel

lahendamisel ning kostja koostöö puudumisel õigus pöörduda dokumentide väljanõudmiseks

kohtu poole. Ringkonnakohtu hinnangul viib selline kohtuväline vaidluse lahendamine taas

kohtumenetluseni, mis ei ole antud olukorras menetlusökonoomia põhimõttega kooskõlas. Ka

hageja kohustuse suuruse tuvastusnõude menetluses saab vajadusel kostjalt nõuda asjakohaseid

dokumente kohustuse suuruse kindlakstegemiseks.

5. TsMS § 368 lg 1 kohaselt võib hageja esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise

tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi.

Ringkonnakohtu hinnangul on hagejal kohustuse suuruse tuvastamiseks õigustatud huvi.

Hageja nõue põhineb asjaolul, et hageja ostis 2. mai 2016 pankrotimenetluses läbi viidud

avalikul enampakkumisel korteriomandi asukohaga Kalda tn 6-5, Narva. Korteriomandil lasub

võlgnevus, mis on kostja tõendi kohaselt 12 902 eurot 3 senti. Hageja hinnangul ei ole suur osa

kostja nõudest põhjendatud. Kostja ei ole hageja 12. mai 2016 dokumendi nõudele vastanud.

Ringkonnakohtu hinnangul on nimetatud asjaolud piisavad tuvastushagi esitamiseks

võlgnevuse suuruse kindlaks tegemiseks. Tuvastushuvi olemasolu saab tuletada ka asjaolust, et

hageja tegevusetuse puhul võib kostja pöörduda võlanõudega kohtusse, esitades muuhulgas

kõrvalnõudena ka viivisenõude. Hagi ei ole ennatlik, kuna kostja ei ole hageja kirjalikule

nõudekirjale vastanud.

6. Maakohus on vääralt sisustanud TsMS § 372 lg 2 p 2 tähendust ning selle alusel hagi

menetlusse võtmisest keeldunud. Viidatud sätte järgi võib jätta hagi menetlusse võtmata, kui

sellise hagi esitamine on õiguslikult võimatu ning selle sätte kohaldamisel ei saa hinnata

tõendeid (Riigikohtu 2. mai 2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-31-12, p 13; 9. oktoobri 2013

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-95-13, p 12; 16. detsembri 2015 määrus tsiviilasjas

nr 3-2-1-149-15, p 10). Seega tuli maakohtul hinnata, kas hagis esitatud asjaolude tõesuse korral

on õigusnormide alusel võimalik hagi rahuldada. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus

vaidlustatud määruses ka möönnud, et hageja nõude rahuldamine, nt kohtuväliselt, võib olla

iseenesest võimalik. Seega ei ole nõude esitamine õiguslikult võimatu ning maakohus keeldus

põhjendamatult hagiavalduse menetlusse võtmisest.

7. Kuna maakohtu määrus tühistatakse ja asi saadetakse maakohtule hagi menetlusse võtmise

otsustamiseks, jääb menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohtu

otsustada.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Andra Pärsimägi

Kai Kullerkupp

Kersti Kerstna-Vaks