1-15-6747/155 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

9. september 2016 Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-15-6747

Kohtukoosseis

Mati Kartau

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Narva kohtumaja) 18. augusti

2016 otsus Aleksei Hani, Rostislav Strigunovi,

Aleksei Belsneri, Artem Rolichevi, Arkadiy

Matreninskiy, Vladislav Strigunovi, Tarmo Teivase,

Irina Strigunova, Kirill Udalovi, Jevgeni Trofimovi,

Vadim Jelissejevi ja Stanislav Kamozini

süüdimõistmises kokkuleppemenetluses

Kaebuse esitajad ja kaebuse

liik

Süüdistatav Stanislav Kamozin, apellatsioon ja

süüdistatava Tarmo Teivase kaitsja advokaat

Silver Reinsaar, määruskaebus

RESOLUTSIOON

Jätta Stanislav Kamozini apellatsioon ja Tarmo Teivase kaitsja advokaat Silver

Reinsaare määruskaebus Viru Maakohtu 18. augusti 2016 otsuse peale

kriminaalasjas nr 1-15-6747 läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse

Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või

advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates

päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Viru Maakohtu 18.08.2016 otsusega tunnistati Stanislav Kamozin

kokkuleppemenetluses süüdi KarS § 184 lg 2 p 1 ja 2 järgi ning mõisteti karistuseks

3 aastat vangistust tingimisi KarS § 73 alusel 3 aastase katseajaga.

1.1. Kohtuotsusega mõisteti S. Kamozinilt riigituludesse välja menetluskulude hulgas

ka kaitsjatasu adv Jekaterina Jevšina poolt kohtumenetluses osutatud õigusabi eest

648 eurot.

2. Sama otsusega tunnistati Tarmo Teivas süüdi KarS §-de 184 lg 2 p 1 ja 2; 392 lg 2

p 2 – 25 lg 2 järgi ning KarS § 63 lg 1 alusel mõisteti karistuseks 4 aastat 3 kuud

vangistust.

2.1. Kohtuotsusega mõisteti T. Teivaselt riigituludesse välja menetluskulude hulgas

ka kaitsjatasu kohtumenetluses osutatud õigusabi eest 1944,72 eurot.

3. Viru Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni S. Kamozin, kes palub tühistada

otsus osas, millega temalt mõisteti välja kaitsjatasu adv J. Jevšina poolt

kohtumenetluses osutatud õigusabi eest 648 eurot. S. Kamozin ei ole rahul adv J.

Jevšina poolt osutatud õigusabi mahu ja kvaliteediga. Ta ei saanud

kriminaaltoimikuga tutvuda kaitsja juuresolekul, sest kaitsja edastas talle toimiku

materjalid ja ta pidi nendega üksi tutvuma, kaitsja ei andnud talle tutvumiseks

kaitseakti ega andnud talle eelnevalt ühtegi konsultatsiooni. Enne kohtuistungit sai ta

kaitsjaga ainult 15 minutit rääkida. Peale esimest istungit valis S. Kamozin endale

kokkuleppel uue kaitsja. Järgmisel istungil sõlmiti kokkulepe. S. Kamozin leiab, et adv

J. Jevšina ei esitanud kohtule enne kokkuleppe sõlmimist oma kaitsjatasu nõuet ning

seetõttu ei saanud kohus kokkuleppes märkida tema poolt osutatud õigusabi

suuruseks 648 eurot. Lisaks olevat see nõue ülemäära suur, sest osutatud õigusabi

maht ja kvaliteet ei vasta sellele.

3.1. Nimetatud apellatsioon on KIS-i kantud määruskaebusena ja saadeti sellena

ringkonnakohtule lahendamiseks.

4. Viru Maakohtu otsuse peale esitas määruskaebuse T. Teivase kaitsja advokaat S.

Reinsaar, kes väidab, et kuna kokkuleppes ei lepitud eraldi kokku kaitsja sõidukulu

suurust, siis palub ta jätta riigi kanda enda sõidukulu 564,60 eurot. Kaitsja leiab, et

sõidukulu ei tohi süüdistatavalt välja mõista, kuna T. Teivasele osutas riigi õigusabi

advokaat, kelle büroo asub Tallinnas, teistele süüdistatavatele aga kaitsjad Narvast ja

Jõhvist. See asjaolu asetab T. Teivase teiste süüdistatavatega võrreldes

ebavõrdsesse seisu ja ta ei pea kandma kulusid, mis tekkisid seetõttu, et riik ei

suutnud antud asjas tagada vajalikul arvul riigi õigusabi osutavate advokaatide

olemasolu Ida-Virumaal.

Kaitsja leiab, et asjas kokkuleppe sõlmimise ajal ei olnud menetlusosalistele veel

kaitsjatasu suurus teada ja seetõttu ei olnud see ka kokkuleppe osa. Kaitsja arvates

saab just sel põhjusel määruskaebe korras vaidlustada maakohtu otsust

menetluskulude osas.

5. Teiste süüdistatavate osas pole kaebust esitatud.

Ringkonnakohtu seisukoht

3. Ringkonnakohus leiab, et esitatud apellatsioon ja määruskaebus tuleb KrMS § 326

lg 2 p 3 alusel jätta läbi vaatamata.

4. KrMS § 326 lg 2 p 3 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata

jätmise määruse, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole KrMS § 318 järgi

apellatsiooniõigust.

KrMS § 318 lg 3 p 4 kohaselt apellatsiooni ei saa esitada kokkuleppemenetluses

tehtud kohtuotsuse peale, välja arvatud KrMS § 318 lg-s 4 sätestatud juhtudel.

KrMS § 318 lg 4 kohaselt võib kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale

kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2.

jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada

kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui

kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi

ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus,

mida seadus selle eest ette ei näe.

KrMS 9. peatüki 2. jagu käsitleb kokkuleppemenetluse kohaldamise alust, vastavate

nõusolekute saamise ja läbirääkimiste pidamise korda, kokkuleppe vormistamise ja

selle kohtuliku arutamise nõudeid.

KrMS § 339 lõige 1 sisaldab loetelu kriminaalmenetlusõiguse olulistest rikkumistest,

mis toovad obligatoorselt kaasa kohtuotsuse tühistamise.

Seega vastava apellatsiooni puhul tuleb kontrollida, kas vaidlustatakse eelpool

viidatud nõuete järgimist.

5. S. Kamozin on vaidlustanud temalt menetluskulude hulgas adv J. Jevšina poolt

kohtumenetluses osutatud õigusabi eest 648 eurot väljamõistmise.

5.1. Ringkonnakohus märgib, et kõik temalt välja mõistetud menetluskulud tulenevad

10.08.2016 kokkuleppest (III kd lk 76-77), mille kohaselt toimunud läbirääkimiste

käigus S. Kamozin ja tema kaitsja advokaat Andrei Matvejev muuhulgas nõustusid

menetluskulude osas tasuma adv J. Jevšina poolt kohtueelses menetluses osutatud

õigusabi eest 120 eurot pluss kohtumenetluses tekkinud õigusabikulud, milliste

suurust ei saanud summaliselt kokku leppida, sest lõplik kohtumenetlus seisis veel

ees.

Maakohtu 11.08.2016 istungi protokolli kohaselt (III kd lk 78-81) S. Kamozin vastas

kohtule, et talle on kokkuleppe sisu arusaadav, ta jäi selle juurde ja kinnitas, et

kokkuleppe sõlmimisel väljendas ta enda vaba tahet.

Protokollist nähtuvalt kaitsjad esitasid kaitsjatasu taotlused enne kui kohus lahkus

otsust tegema. Seega kohtu käsutuses olid enne otsuse tegemist ka

kohtumenetluses tekkinud õigusabikulude nõuded.

Mis puutub adv J. Jevšina poolt kohtumenetluses S. Kamozinile osutatud

õigusabikulude nõudeid, siis need olid kohtule enne kokkuleppe kinnitamist teada,

sest olid esitatud (I kd lk 177 ja II kd lk 126) ja rahuldatud juba 30.09.2015 (624

eurot) ja 25.02.2016 (24 eurot). Seega on asjakohatu S. Kamozini väide, et adv J.

Jevšina ei esitanud kohtule enne kokkuleppe sõlmimist oma kaitsjatasu nõuet ning

seetõttu ei saanud kohus kokkuleppes märkida tema poolt osutatud õigusabi

suuruseks 648 eurot. Ringkonnakohus leiab, et kuna tegemist on kokkuleppe osaga,

siis S. Kamozini väite näol, et see nõue on ülemäära suur, sest osutatud õigusabi

maht ja kvaliteet ei vasta sellele, on tegemist apellatsiooniga, mitte aga

määruskaebusega (vt käesoleva määruse punkt 3.1).

6. T. Teivase kaitsja advokaat S. Reinsaar on samuti vaidlustanud menetluskulude

väljamõistmist ja leiab, kuna kokkuleppes ei lepitud eraldi kokku kaitsja sõidukulu

suurust, siis palub ta jätta riigi kanda enda sõidukulu 564,60 eurot.

6.1. Ringkonnakohus märgib, et ka T. Teivaselt välja mõistetud menetluskulud

tulenevad 10.08.2016 kokkuleppest (III kd lk 64-66), mille kohaselt toimunud

läbirääkimiste käigus T. Teivas ja tema kaitsja advokaat S. Reinsaar muuhulgas

nõustusid menetluskulude osas tasuma kohtumenetluses tekkinud õigusabikulud,

milliste suurust ei saanud summaliselt kokku leppida, sest lõplik kohtumenetlus seisis

veel ees.

Maakohtu 11.08.2016 istungi protokolli kohaselt (III kd lk 78-81) T. Teivas vastas

kohtule, et talle on kokkuleppe sisu arusaadav, ta jäi selle juurde ja kinnitas, et

kokkuleppe sõlmimisel väljendas ta enda vaba tahet.

Mis puutub adv S. Reinsaare poolt kohtumenetluses T. Teivasele osutatud

õigusabikulude nõudeid, siis sõidukulusid sisaldavad nõuded olid kohtule enne

kokkuleppe kinnitamist teada, sest olid esitatud (III kd lk 84-90) juba 09.06.2016

(132,60 eurot) ja 11.08.2016 (432 eurot). Õige on see, et kokkuleppes ei ole eraldi

kaitsja sõidukulude nõuet välja toodud, kuid ringkonnakohus leiab, et see nõue on

üks osa dokumendist, mille pealkiri on „Taotlus riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi

õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks “ ja see nõue lahendati

kokkuleppe menetluskulude alajaotuses, kus T. Teivas kohustus hüvitama

kohtumenetluses tekkinud õigusabikulud. Ringkonnakohus leiab, et kuna tegemist on

kokkuleppe osaga, siis ka antud juhul on tegemist apellatsiooniga, mitte aga

määruskaebusega.

7. Eeltoodu alusel leiab ringkonnakohus, et kokkulepet sõlmides ja seda kohtuistungil

arutades ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid. Samuti ei nähtu KrMS § 339 lg-

s 1 sätestatud kriminaalmenetlusõiguse olulisi rikkumisi. Kriminaalmenetluse kulud

on kokkuleppe üks osa ja seda ei saa vaidlustada, kui menetlusnorme ei rikutud.

8. Ringkonnakohus leiab, et S. Kamozini ja T. Teivase puhul on kokkuleppemenetluse

sätteid järgitud ning pole alust läbi vaadata nende poolt esitatud väiteid, sest

apellatsiooni on esitanud isikud, kellel puudub sellekohane apellatsiooniõigus.

Seda kinnitab ka vastav kohtupraktika.

8.1. Nii on Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-7-16 punktis 5.2. märgitud, et KrMS § 245 lg 1

p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad

kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma

läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka

kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus

menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3

alusel. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb kokkuleppesse märkida

võimaluse korral absoluutsummana, s.t et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada

kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate

menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida

võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu

hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes

näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad

kriminaalmenetluse kulud mõistetakse süüdistatavalt välja või need jäävad riigi

kanda.

Käesolevas asjas nimetatud nõudeid täideti.

8.2. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et antud asjas oli tegelikult kaitsjatele

teada juba enne maakohtus kokkuleppe sõlmimise istungit esitatud kaitsjatasu

nõuete suurus (vt käesoleva määruse punktid 5.1. ja 6.1) ning orienteeruvalt teadsid

nad ka seda nõuet, mis kaasnes nimetatud istungil osalemisega. Seega oli neil

võimalus oma kaitsealuseid nimetatud nõuete suurusest kohtuistungil informeerida ja

vajadusel neid küsimusi enne kokkuleppe sõlmimise kohtulahendit kohtus

täpsustada, vältimaks hilisemaid kaebusi, nagu seda antud juhul on esitatud.

Kohtupraktikas on jaatatud võimalust maakohtu istungi käigus kokkulepet kohalolijate

õigusi ja kohustusi puudutavas osas muuta või täiendada (RKKKm nr 3-1-1-47-16 p-

d 6-7).

8.3. Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-7-16 punktis 5.3. on märgitud, et kuna maakohus ei

koosta kokkuleppemenetluses põhistatud kohtuotsust, ei ole täidetud

apellatsioonimenetluse põhilised eeldused ning seetõttu kohaldub KrMS §-s 318 lg 3

p 4 sätestatud edasikaebepiirang ka menetluskulude hüvitamise otsustuse

vaidlustamisele.

Teisisõnu

peab

kokkuleppemenetluses

lahendatud

kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale esitatud kaebuses sisalduma

viide mõnele KrMS 9. peatüki 2. jao või KrMS § 339 lg 1 sätte rikkumisele. KrMS §

318 lg-s 4 nimetatud aluse puudumise korral tuleb ringkonnakohtul jätta kaebus

KrMS § 326 lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata.

Ringkonnakohus ei tuvastanud antud asjas KrMS 9. peatüki 2. jao või KrMS § 339 lg

1 sätte rikkumisi (vt käesoleva määruse punkt 7).

9. Seoses adv S. Reinsaare kaebusega ringkonnakohus peab vajalikuks juhtida

samuti tähelepanu kohtupraktikale. Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-33-12 punktides 9.3.-

10 on käsitletud advokaatide sõidukulude hüvitamise temaatikat ja on leitud, et

võrdsuspõhiõiguse rikkumisega siin tegemist ei ole. Mis puutub advokaatide

sõidukulude riigi kanda jätmist, siis ka siia kohaldub KrMS § 180 lg 3, kuid kohtul

sellist kohustust ei ole. Ringkonnakohus märgib, et kuna tegemist oli

kokkuleppemenetlusega, siis oli kaitsjal endal võimalus seda küsimust läbirääkimiste

käigus tõstatada.

10. Eeltoodu alusel ning juhindudes KrMS § 326 lg 2 p 3 ja § 318 lg-st 4 jätab

ringkonnakohus S. Kamozini apellatsiooni ja T. Teivase kaitsja kaebuse läbi

vaatamata.

/allkiri/

Mati Kartau

Kohtunik