2-15-122077/23 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

08. september 2016 Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-15-122077

Tsiviilasi

XxxxOÜ hagi Xxxx vastu võlgnevuse ja viivise

nõudes

Tsiviilasja hind

5 016,79 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja XxxxOÜ (registrikood xxxx, asukoht xxxx),

lepinguline

esindaja

Risto

Sidok

(e-post

r.sidok@phlaw.ee)

Kostja

Xxxx(isikukood

xxxx,

elukoht

xxxx),

lepinguline

esindaja

Kunnar

Korsten

(e-post

kunnar.korsten@gmail.com)

Asja läbivaatamine

Korraldaval kohtuistungil 15.06.2016 ja edasi poolte

nõusolekul kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta kostja taotlus aegumise kohaldamiseks rahuldamata.

2. Hagiavaldus rahuldada osaliselt.

3. Välja mõista Xxxx XxxxOÜ kasuks põhivõlgnevus 2 509,30 (kaks tuhat viissada

üheksa eurot ja 30 senti) eurot.

4. Jätta XxxxOÜ viivisenõue summas 2 507,49 eurot Xxxx välja mõistmata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

5. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult

teatavaks

tegemisest.

Apellatsioonkaebus

võidakse

lahendada

kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. XxxxOÜ (edaspidi hageja) esitas Harju Maakohtule hagi Xxxx(edaspidi kostja) vastu

võlgnevuse 5 016 euro nõudes. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hageja palub

kostjalt välja mõista menetluskuludena 1 547 eurot ilma käibemaksuta.

2. Hagiavalduse kohaselt määrati Saue Linnavolikogu 20.10.2011 otsusega nr 102 Saue linna

xxxx piirkonna vee-ettevõtjaks XxxxOÜ. Kostja omandis on kinnistu asukohaga

Xxxx(edaspidi kinnistu), s.t. kinnistu asub piirkonnas, mille vee-ettevõtjaks on hageja.

Hoolimata asjaolust, et vaidlus puudub mõistlikult selles, et kostja on hageja teenuseid

kõnealusel kinnistul tarbinud ning hageja on antud piirkonnas vee-ettevõtjaks ühisveevärgi ja

-kanalisatsiooni seaduse (ÜVVKS) § 7 lg 1 tähenduses, ei ole kostja tarbitud vee ja hageja

teenuste eest tasunud. Hageja on korduvalt pöördunud kostja poole, kuid viimane ei ole

võlgnevusi likvideerinud.Hageja on kostjale osutanud arvest nr 130054 nähtuvalt teenuseid

hinnaga, mis on Konkurentsiameti poolt kooskõlastatud. Kostja koguvõlgnevus hageja ees on

28. detsembri 2015 aasta seisuga summas 2 509, 30 eurot (põhivõlgnevus), 2 507, 49 eurot

(viivis), kokku 5 016, 79 eurot.

3. Kohtule 01.07.2016 esitatud täiendavas seisukohas leiab hageja, et 15. juunil 2016

toimunud istungil esitas kostja hagile muu hulgas vastuväite, mille kohaselt ei ole hageja

tõendanud, et tegemist on AS Xxxx õigusjärglasega. AS Xxxx 24.01.2011 jagunemislepingust

nähtub, et just AS Xxxx jagunemise tulemusena tekkis hageja (endise nimega XXXX OÜ).

Hageja äriregistri B-kaardi väljavõtte osast, mis käsitleb õigusjärglust, nähtub hageja

tekkimine just AS Xxxx jagunemise tulemusena (eraldumise teel). Hageja on AS Xxxx

õigusjärglane ka kõigi kostjaga seotud nõuete osas. Eeltoodu tuleneb AS Xxxx

jagunemislepingu punktidest 6.2, 6.2.4, 6.2.5, 6.2.7 ning 6.2.14. Nimetatud punktides on

loetletud AS Xxxx varad, mis läksid jagunemislepinguga üle hagejale. Jagunemislepingu

punkti 6.2 kohaselt läksid varadega koos üle ka kõik varadega seotud nõudeõigused.

4. Seega on hageja õigustatud kostjalt nõudma viimase poolt tarbitud teenuste eest tasumist ka

perioodi eest, mil teenuseid (vett) tarnis kostjale AS Xxxx. Eeltoodu puudutab perioodi 2006

– AS Xxxx jagunemiseni 24. jaanuaril 2011. aastal. Kostja näol on alates 2006. aastast

tegemist xxxx, 76505 Saue, Harjumaa asuva eluruumi omanikuga. Alates nimetatud ajast on

kostja pidevalt elanud viidatud aadressil. Kohtuistungil vastas kostja lepinguline esindaja

hageja küsimusele, kas tarbisite antud perioodil vett?, et kostja ei mäleta, et oleks tarbinud.

Hageja leiab, et kostja taoline seisukohavõtt ei ole eluliselt usutav. Täpsemalt ei ole usutav, et

eluruumis elav isik ei tarbi vee- ja kanalisatsiooniteenuseid ca kuue aastase perioodi jooksul.

Hageja poolt osutatava teenuse näol on tegemist inimese jaoks eluliselt olulise

esmatarbeteenusega, milleta eluruumi elanike elukvaliteet kannatab märkimisväärselt.

5. Saue Linnavolikogu 18.06.15 otsusest nähtub, et AS Xxxx keeldus teede ja tehnovõrkude

tasuta üleandmisest ning jätkas elanikele ehitusjärgse kokkuleppe alusel veevarustuse ja

reovee ärajuhtimise teenuse osutamist. Seega ei ole usutav, et olukorras, kus teised kostja

piirkonna elanikud tarbisid hageja teenuseid, kostja seda ei teinud. AS xxxx 2012. aasta

keskkonnaaruandest tuleneb, et keskmine veetarbimine 2012. aastal oli 94 liitrit elaniku kohta

(2011 93,7 liitrit). Seega ei ole eluliselt usutav, et kostja ning tema pereliikmed oma

eluruumis kuue aasta jooksul vett üldse ei tarbinud. Kostja ning hageja on 20.05.2012

omakäeliselt allkirjastanud akti, milles on kokkuleppeliselt fikseeritud kostja poolt hageja

teenuste tarbitud maht. Kostja ei ole aktis kajastatud kokkuleppe sõlmimist vaidlustanud.

Seega ei ole kostja väide hageja teenuste kostja eluruumis mittetarbimise kohta, kuueaastase

perioodil jooksul, eluliselt usutav ka seetõttu, et viidatud aktiga on kostja tunnistanud hageja

teenuste tarbimist samal perioodil aktis toodud mahus.

6. Hageja ei ole kunagi varjanud asjaolu, et kostjale tarnitud vee sai hageja AS-lt xxxx, kes

oli kuni 20.10.2011 kostja piirkonnas ( xxxx piirkond) vee-ettevõtjaks. Nimetatud asjaolu oli

teada ning kooskõlastatud Saue linnaga. Hageja poolt kostjale tarnitud vee sai hageja AS-lt

xxxx 25.05.2006 sõlmitud lepingu alusel. Siinkohal on oluline rõhutada, et AS Xxxx järgis

kostjale teenuseid osutades, vee-ettevõtja formaalselt küll mitte olles, kuid vee-ettevõtjana

faktiliselt tegutsedes, kõik vee-ettevõtjale seadusega kehtestatud kohustusi. Nimetatut on AS

Xxxx kinnitanud AS-ga xxxx peetud kirjavahetuses. Samuti tõendab fakti, et AS Xxxx osutas

xxxx piirkonnas ning kostjale teenuseid korrektselt, asjaolu, et AS Xxxx õigusjärglane –

hageja, kinnitati kõnealuse piirkonna vee-ettevõtjaks 2011 aastal. Juhul, kui AS Xxxx, hageja

õiguseellasena, ei oleks oma kohustusi täitnud korrektselt, ei oleks ka tema õigusjärglast

kunagi vee-ettevõtjaks samas piirkonnas kinnitatud.

7. Kostja märgib, et arvel esitatud vee hind on Konkurentsiameti poolt hagejale

kooskõlastatud ning nimetatud asjaolu on hageja ka varasemalt juba selgelt välja toonud. Mis

puutub vee hinda perioodil, mil hageja ei olnud vee-ettevõtja, kuid tegutses vee-ettevõtjana,

osutades kostjale ning teistele xxxx piirkonna elanikele, kokkuleppeliselt AS-ga xxxx

veeteenust, siis nimetatud perioodil (2006 – 2011) lähtus hageja oma teenuse hinnastamisel

kostja piirkonna vee-ettevõtjale (AS xxxx) Konkurentsiameti poolt kooskõlastatud hindadest.

Nimetatud hind tulenes muu hulgas Tallinna Linnavalitsuse määruses nr 75. Siinkohal on

oluline rõhutada, et hageja poolt kostjale esitatud arvel toodud vee hind on madalam

kooskõlastatud hinnast, samuti ei ole hageja perioodi eest, mida arve hõlmab, kostjale

esitanud arvet reovee ärajuhtimise eest. Mõlema asjaolu näol on tegemist Hageja oluliste

vastutulekutega kostjale. 20.05.2012 akti alusel koostatud arve esitati kostjale 06.02.2013

põhjendatult. Hageja selgitab, et kõnealuse arve viitega esitamise näol oli tegemist hageja

ärilise otsusega. Siinkohal on oluline märkida, et arve viitega esitamisega on hageja tulnud

kostjale oluliselt vastu, kuivõrd juhul, kui hageja oleks arve esitanud kohe pärast akti

koostamist, oleks hagejal täna õigus kostjalt nõuda viivist arve tasumisega viivitamise eest

pikema aja eest.

8. Kuivõrd käesoleva menetluse raames on leidnud tuvastamist, et kostja on aktis toodud

mahus tarbinud hageja või hageja õiguseellase teenuseid, nende eest tasumata, ei saa olla

kuidagi põhjendatud tarbitud teenuste eest kostja poolt mittetasumine. Eeltoodud juhul palub

hageja kohtul kostja poolt tarbitud teenuse hariliku väärtuse hinnastamisel lähtuda

Konkurentsiameti poolt hagejale kui vee-ettevõtjale kooskõlastatud hinnast. Alternatiivselt on

võimalik kostja poolt tarbitud vee hind ehk – harilik väärtus määrata ka kas arvel toodu hinna

või AS-le xxxx määratud hinna alusel.

9. Kostja on 18.07.2016 seisukohas leidnud, et hageja nõue on aegunud. Hageja sellega ei

nõustu. Hagi lisast 3 nähtuvalt on hageja kostjale esitanud arve nr 130054 06.02.2013

maksetähtajaga 21.02.2013. Seega muutus viidatud arvest tulenev hageja nõue kostja vastu

sissenõutavaks 22.02.2013. Käesoleval juhul oli hageja nõude aegumistähtajaks 23.02.2016,

kuid kuivõrd hageja pöördus kõnealuse nõude sissenõudmiseks 15.10.2015 maksekäsu

kiirmenetluse

avaldusega

Pärnu

Maakohtusse

ning

hiljem

hagiavaldusega

Harju

Maakohtusse, peatus käesoleval juhul hageja nõude aegumine 15.10.2016 maksekäsu

kiirmenetluse avalduse Pärnu Maakohtusse esitamisega.

10. Kostja on leidnud, et kuivõrd ta ei ole xxxxeluruumis perioodil 2008-2012 elanud, siis ei

ole ta ka hageja teenuseid tarbinud. Hageja leiab, et kostja vastav väide on tõendamata ning

asjasse mittepuutuv. Oluline on, et kostjale kuuluval kinnistul on hageja teenuseid aktis

fikseeritud mahus tarbitud ning kostja on seda aktiga tunnistanud. Kes, millal ja mis

otstarbeks konkreetselt hageja teenuseid tarbis ei ole hageja nõude olemasolu seisukohalt

oluline. Hageja hinnangul ei ole kostja käesoleval juhul tõendanud oma väiteid, mis

puudutavad perioodil 2008 – 2012 xxxxeluruumis mitteelamist ning seetõttu ka hageja

teenuste mitte tarbimist. Seetõttu tuleb kostja vastavad väited nende paljasõnalisuse tõttu jätta

tähelepanuta.

11. Hageja on kohtule esitanud veemõõtja paigaldamise akti, mis on kostja poolt allkirjastatud

ning milles on hageja ning kostja kokkuleppeliselt fikseerinud akti koostamise seisuga kostja

poolt hageja teenuste tarbimise mahu. Viidatud akti alusel on hageja kostjale koostanud arve,

mida kostja ei ole tasunud. Seega tuleb hageja hinnangul lugeda esitatud tõendite pinnalt

tõendatuks kostja poolt xxxxeluruumis hageja teenuste tarbimise fakt ning ka akti koostamise

seisuga tarbitud teenuste maht.

12. Kostja on leidnud, et xxxxnäol on tegemist paarismajaga, mille kaasomanikud on lisaks

kostjale ka xxxxja xxxx. Nimetatud, kostja poolt tõendamata, asjaolu ei ole oluline ega õige,

kuivõrd kaasomandis on xxxxkinnistu, mitte xxxxeluruum. Hageja nõuab kostjalt akti ja

arve alusel tarbitud teenuste eest tasu, mis puudutab aadressi xxxx. Aktis on kostja

xxxxomanikuks olemist kinnitanud. Seega isegi kui ka xxxxeluruumil on lisaks kostjale teisi

kaasomanike, on kaasomanike näol tegemist solidaarvõlgnikega hageja ees. Vaidlust ei ole

selles, et kostja on oma võlgnevust hageja ees tunnustanud, samuti ei ole vaidlust selles, et

kostja näol on tegemist xxxxkaasomanikuga, kes on hageja teenuseid tarbinud just

xxxxaadressil asuvas eluruumis. Kostja on seisukohas rõhutanud, et aktis toodud kostja poolt

tarbitud hageja teenuse maht ei ole saadud kohase mõõteseadeldise abil. Hageja nõustub selle

väitega, kuid leiab, et mõõteseadeldise puudumine ei välista kokkuleppeliselt tarbitud teenuste

mahu määratlemist. Kostja ja hageja vahel sõlmitud aktis on kokkuleppeliselt fikseeritud

kostja poolt tarbitud teenuste maht. Kokkuleppeliselt on maht fikseeritud põhjusel, et aktist

nähtuvalt puudus kostja kinnistul kohane seade, mis oleks võimaldanud objektiivselt tarbitud

teenuse mahtu mõõta. Kuivõrd aga kostja oli akti sõlmimise hetkeks ilmselgelt hageja

teenuseid mitme aasta vältel tarbinud, lepiti aktis konsensuslikult kokku, milline tarbitud

teenuste maht on mõlemale poolele vastuvõetav.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

13. Kostja palub jätta hagiavaldus rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kostja

hinnangul on esitatud nõue alusetu ning pahatahtlik.

Vastavalt Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seaduse § 15 lg 1 järgi peab ühisveevärgist

kliendile müüdav vesi olema mõõdetud kinnistu veevärgile vee-ettevõtja paigaldatud

veearvesti abil. Saue Linnavolikogu 20.10.2011 otsusega nr 102 määrati Saue linna xxxx

piirkonna vee-ettevõtjaks XxxxOÜ. XxxxOÜ (hageja) paigaldas 20.05.2012 xxxx, Saue

kinnistule plommitud vee-arvesti nr 1 xxxx (plomm 2873). Varasemalt antud kinnistul

nõuetekohane veemõõtja puudus ning vastavat fakti on kinnitanud XxxxOÜ 20.05.2012

koostatud veemõõtja paigaldamise aktis. Nõuetekohase veemõõtja puudumisest juhtuvalt on

alusetu XxxxOÜ poolne nõue küsida tasu vee tarbimise eest enne 20.05.2012. Vee-ettevõtja

poolt 20.05.2012 paigaldatud veearvesti nr 1 xxxx algnäit oli 0,019 m3 ja lõppnäit seisuga

23.01.2016 on 598 m3. Konkurentsiameti 23.10.2012 veeteenuse hinna kooskõlastamise

otsuse nr 9.1-3/12-026 alusel kehtestas XxxxOÜ alates 01.12.2012 Saue linna xxxx

tegevuspiirkonnas alljärgnevad veeteenuse tariifid: tasu üldveevärgist võetud vee eest 1,47

eurot + km/m3 ning tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest 1,40 eurot +km/m3.

14. Hageja ei ole soovinud sõlmida kostjaga vee-ja kanalisatsiooni teenuste tarbimise raames

lepingut. Kostja on pöördunud koos teiste xxxx elupiirkonna elanikega kohtusse ja esitanud

hagi XxxxOÜ vastu veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse müügilepingu sõlmimise

kohustamiseks (tsiviilasi nr 2-12-51564). Olenemata asjaolust, et XxxxOÜ ei ole soovinud

kostjaga sõlmida veeteenuste tarbimise raames lepingut ega esitanud arveid tarbitud

veeteenuste eest, on kostja omapoolset head tahet üles näidates teostanud XxxxOÜ-le vee-ja

kanalisatsiooni teenuste tarbimise eest igakuiselt makseid alates 11.09.2012.

15. Kostja leiab kohtule 18.07.2016 esitatud täiendavas seisukohas, et hageja ei ole oma

01.07.2016 esitatud täiendavates seisukohtades tõendanud hagi aluseks olevaid asjaolusid.

Kostja juhib esmalt tähelepanu sellele, et hageja nõue on aegunud (tegelikkuses kostja ei

nõustu hageja nõudega). Vaidlus puudub selles, et hageja ja kostja vahel ei ole veelepingut

sõlmitud. Hageja paigaldas vee-ettevõtjana 20.05.2012 kostja kinnistule veemõõtja mis

fikseeriti aktiga. Hageja esitas 06.02.2013 kostjale 20.05.2012 koostatud akti alusel

ootamatult arve summas 2509,30 eurot s.o 10-kuud hiljem. Kuna poolte vahel puudus leping

(puudub tänaseni) ning tasu maksmise tähtaega ei olnud kokku lepitud siis VÕS § 821 lg 1 p

2 kohaselt muutus 20.05.2012 aktis fikseeritud veemõõdu näidu alusel tasu maksmise

kohustus sissenõutavaks hiljemalt 21.06.2012 (30 päeva möödumisel). Seega algas nõude

aegumistähtaeg TsÜS § 146 lg 1 järgi 21.06.2012. Hagiavalduse esitamisel 15.10.2015 oli

möödunud rohkem kui kolm aastat. Kostja leiab, et hageja poolt esitatud nõue on aegunud.

16. Saue Linnavolikogu 19.02.2009 otsuse nr 177 kohaselt määrati Saue linnas vee-

ettevõtjaks AS xxxx ning Saue Linnavolikogu 20.10.2011 otsuse nr 102 mille kohaselt

määrati Saue linnas vee-ettevõtjaks OÜ xxxx. Eelnimetatud Saue Linnavolikogu otsustest

nähtub üheselt, et hageja väited nagu oleks OÜ Xxxxõiguseelane AS Xxxx olnud perioodil

2006 kuni 24.01.2011 vee-ettevõtja ÜVVKS § 7 tähenduses, ei vasta tõele. Samuti kinnitab

hageja oma 01.07.2016 menetlusdokumendi punktis 3.7, et vee-ettevõtjaks oli kuni

20.10.2011 AS Tallina Vesi. Seega ei oma käesolevas kontekstis mingit tähtsust ka fakt, et

hageja XxxxOÜ on AS Xxxx õigusjärglane.

17. Hageja väited, et vaidlus puudub asjaolu üle nagu oleks kostja pidevalt elanud 2006 aastal

soetatud eluruumis xxxxSaue linnas ei vasta tõele. Samuti ei vasta tõele hageja väited kostja

poolt vee tarbimise osas. Kostja leiab, et hageja viide kinnistu omandamisest 2006 aastal

kostja poolt ei oma kõnealuses vaidluses mitte mingit tähendust. Kostjale kuulub alates

20.06.2008 xxxx vallas xxxxkinnistu, kuhu on rajatud elamu ning puurkaev, mis on olnud

kostja vajadusepõhiseks elukohaks ( xxxx). Samuti juhib kostja tähelepanu sellele, et ta elas

vajadusepõhiselt kuni 2012 aastani koos oma abi vajava ämmaga xxxxühises majapidamises

Saue linnas Tõkke tänaval. Seega ei tarbinud kostja, vastupidiselt hageja väidetele, hageja

teenuseid.

18. Kohatu on ka hageja viide 01.07.2016 menetlusdokumendis keskmise veetarbimise kohta

2012 aastal. Hagiavaldusest nähtuvalt on nõue esitatud veetarbimise eest ajavahemikul 2006

kuni 2011. Hageja poolt 01.07.2016 esitatud menetlusdokumendi lisa 5 kohaselt on AS xxxx

ja AS Xxxx kokku leppinud vee tarbimises 2006 aasta mai, juuni ja juuli kuus 700m3 kokku.

Arvestades, et piirkonnas on vähemalt 80 kinnistut tarbijatega, siis jagamisel nähtub, et ühe

kinnistu kohta on tarbimine kolme kuu jooksul 8,75m3 ning ühes kuus seega 2,9m3 vett

(700/80=8,75; 8,75/3=2,9). Seega ei vasta hageja poolt väidetu tema poolt esitatud tõendites

kajastatuga. Eelnevast nähtuvalt ei saa ega ole ka tõene 20.05.2012 aktis kajastatud

veetarbimise näit.

19. Meelevaldne on ka hageja väide nagu oleks kostja ja hageja poolt 20.05.2012

allkirjastatud aktiga fikseeritud tarbitud vee maht. Nimetatud 20.05.2012 allkirjastatud aktiga

fikseeriti uue nõuetekohase vee-arvesti nr 1 xxxx (plomm 2873) paigaldus. Varasemalt

nõuetekohane veemõõtja puudus ning vastavat fakti on kinnitanud XxxxOÜ esindaja ka oma

allkirjaga aktis. Aktiga ei ole kostja tunnistanud mitte mingilgi moel väidetavat varasemat

veetarbimist, veelgi vähem nõustunud arvestil olnud näiduga kui tarbitud mahuga. Aktis

kajastatud vana vee-arvesti oli nõuetele mittevastav, olles taatlemata ja plommimata. Tarbitud

veemahu mõõtmiseks peab vee-ettevõtja paigaldama taadeldud veemõõtja ning paigaldamisel

fikseerima veemõõtja algnäidu, millest hakatakse arvestust pidama.

20. xxxxSaue ehitustööde vastuvõtmise-üleandmise akti 21.04.2006 kohaselt on akti

allkirjastanud ehitaja, kostja ja tellijana hageja juhatuse liikme xxxxesindaja xxxx. Tellija

OÜ xxxxosanik oli AS Xxxx ja juhatuse liige oli xxxx, kes oli samal ajal ka AS Xxxx

aktsionär ja juhatuse liige. Nimetatud tööde vastuvõtmise-üleandmise aktist nähtub üheselt, et

allkirjastamise hetkel ei olnud xxxxpaigaldatud veearvestit kuna näitu ei fikseeritud. Samas

on fikseeritud elekti- ja gaasiarvesti näidud. Kuna hageja poolt eemaldatud veemõõdik oli

taatlemata ning puudus veemõõdiku algnäit siis ei ole võimalik veemahtu mõõta. Samuti ei

ole hageja tõendanud, et 20.05.2012 allkirjastatud akti alusel eemaldatud veemõõtja oleks

üldse talle kuulunud ning ei ole tõendatud veemõõtja paigaldamine hageja poolt (kas siis AS

Xxxx või OÜ Xxxxpoolt).

21. Hageja on esitatud nõude ühe kostja ehk kinnistu mõttelise osa omaniku vastu. Samas on

tegemist paarismajaga, kinnistul on veel kaks omanikku so xxxx ja xxxx. Seega kuna

sõlmitava lepingu osapoolteks peaksid olema kõik kinnistu kaasomanikud peaks hageja

esitama nõude kaasomanikele ühiselt, mida hageja ei ole aga teinud. Vastasel korral tekiks

olukord, kus täna nõuab hageja väidetavat võlgnevust kostjalt, homme esitab uue haginõude

kinnistu teise kaasomaniku vastu ja ülehomme kolmanda kaasomaniku vastu.

22. Juhul kui kohus siiski leiab, et hagi tuleks rahuldada siis taotleb kostja viivise nõude

vähendamist nullini.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

23. Kohus leiab, hinnates kõiki kohtule esitatud tõendeid kogumis ning kuulates ära

15.06.2016 toimunud kohtuistungil pooled, et hagiavaldus on osaliselt põhjendatud ja tuleb

osaliselt rahuldada.

24. Pooled ei vaidle järgmiste õiguslikku tähendust omavate asjaolude üle, mis kohus loeb

esitatud tõendite alusel tuvastatuks:

-

hageja on kinnistu Xxxxasuva kinnistu 1/2 kaasomandiosa ühisomanik;

-

poolte vahel ei ole sõlmitud vee- ja kanalisatsiooni teenuste tarbimise lepingut;

-

hageja ei ole kostjale perioodil 2006 – 2012 igakuiselt arveid vee eest tasumiseks

esitanud;

-

hageja paigaldas 20.05.2012 hagejale kuuluvale kinnisasjale xxxx, Saue veemõõtja nr

D1 xxxx algnäiduga 00000,019;

-

20.05.2012 veemõõtja paigaldamise aktiga fikseerisid pooled, et kinnistul asuva

ehitise teenindamisel on tarbitud vett, kusjuures ehitisele nõuetekohast veemõõtjat

paigaldatud ei ole;

-

hageja esitas kostjale 06.02.2013 tasumiseks arve nr 130054 summas 2509,30 eurot

seisuga 20.05.2012 veeteenuse tarbimise eest vee näidule vastavalt aktile 1194,9 m³

ning kostja nimetatud arvet tasunud ei ole.

25. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja oli perioodil 2006 kuni 2012 Saue linna xxxx

piirkonna vee-ettevõtja. Samuti on vaidlus selles, kas hagejal on õigus nõuda arve tasumist,

kuna hageja poolt ei olnud paigaldatud vaidlusalusel perioodil nõuetekohast veemõõtjat.

Samuti on vaidlus selles, kas esitatud hagi on aegunud.

26. Hageja nõue kostja vastu on esitatud alusetu rikastumise sätete alusel. Kohtu hinnangul

võiks hageja nõue kuuluda rahuldamisele VÕS § 1028 lg 1 alusel. VÕS § 1028 lg 1 kohaselt,

kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse

täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei

teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-122-14 selgitanud, et

hageja peab VÕS § 1028 lg 1 kohaldamiseks tõendama, et ta tahtis kostja rikastamiseks täita

olematut kohustust või kohustust, mida ei tekkinud või mis langes hiljem ära (vt Riigikohtu

otsus nr 3-2-1-134-11, p 13). VÕS § 1028 lg 1 kohaldamisel peab olema selge, milles seisnes

hageja sooritus kostjale VÕS § 1028 lg 1 mõttes ja milline kohustus on ära langenud või

tekkimata jäänud (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-65-14, p 10).

27. Poolte vahel on vaidlus selles, kas hagi on aegunud. Kostja taotleb asjas kohaldada

aegumist. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 143 järgi kohus või muu vaidlust

lahendav organ võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. TsÜS 146 lg

1 kohaselt tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1

sätestab, et aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti ja lõige 2 järgi muutub nõue sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud

isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. TsÜS § 135 lg 1 järgi tähtaja

kulgemine algab järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega

määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. TsÜS § 135 lg 2

kohaselt tähtaeg lõpeb tähtpäeva saabumisel.

28. Hageja esitas kostjale arve nr 130054 06.02.2013 maksetähtajaga 21.02.2013. Seega

muutus hageja nõue kostja vastu TsÜS § 147 lg 1 alusel sissenõutavaks 22.02.2013. Seega oli

hageja nõude aegumistähtajaks 23.02.2016. TsÜS § 160 lg 1 kohaselt peatub aegumine

õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Hageja

esitas 15.10.2015 kohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse ning tulenevalt kostja

vastuväitest jätkab Harju Maakohus kostja vastu esitatud nõude menetlemist hagimenetluses.

Eeltoodust tulenevalt peatus nõude aegumine 15.10.2016 maksekäsu kiirmenetluse avalduse

Pärnu Maakohtusse esitamisega. Eeltoodust tulenevalt hageja nõue kostja vastu aegunud ei

ole.

29. Järgmisena analüüsib kohus kas hageja oli perioodil 2006-2012 vee-ettevõtja või tegutses

vee-ettevõtjana. ÜVVKS § 7 lg 1 kohaselt vee-ettevõtja on käesoleva seaduse tähenduses

eraõiguslik juriidiline isik, kes varustab kliendi kinnistu veevärki ühisveevärgi kaudu veega

või korraldab kliendi kinnistu kanalisatsioonist reo-, sademe- ja drenaaživee ning muu

pinnase- ja pinnavee ärajuhtimist ja puhastamist. Saue Linnavolikogu 18.06.2015 otsusest

nähtuvalt sõlmisid AS xxxx ja AS Xxxx 04.01.2006 lepingu, mille kohaselt pidi AS Xxxx

välja ehitama piirkonnas ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni ja liitumispunktid ning peale

kasutuslubade väljastamist xxxx AS-ile üle andma. AS Xxxx keeldus teede ja tehnovõrkude

tasuta üleandmisest ja jätkas elanikele ehitusjärgse kokkuleppe alusel veevarustuse ja reovee

ärajuhtimise teenuse osutamist. (tl 95-96). Nimetatud otsuse seletuskirja kohaselt sõlmisid AS

xxxx ja AS Xxxx veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse eest tasumise kokkuleppe,

mille kohaselt võimaldati AS-ile Xxxx vee- ja kanalisatsiooniteenuse ärajuhtimise tarbimine

kuni kirjaliku veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuste ostu-müügilepingu sõlmimiseni (tl

97). Kohtule esitatud notariaalse jagunemislepingu 24.01.2011 kohaselt tekkis AS Xxxx

jagunemise tulemusena Xxxx OÜ (tl 86-91). Äriregistri väljavõtte kohaselt on Xxxx OÜ uus

ärinimi XxxxOÜ (tl 92-93). Saue Linnavolikogu 20.10.2011 otsusega kinnitati XxxxOÜ vee-

ettevõtjaks Saue linnas xxxx piirkonnas (tl 19). Eeltoodust tulenevalt on hageja tõendanud, et

hageja tegutses perioodil 2006-2012 vee-ettevõtjana Saue linnas xxxx piirkonnas.

30. Tulenevalt eeltoodust on kohus seisukohal, et hageja on tõendanud, et hageja tarnis vett

kostja kinnistule, kuid vastavat lepingulist kohustust ei tekkinud, kuna vastavat lepingut ei

olnud sõlmitud. ÜVVKS § 8 lg 3 kohaselt ühisveevärgist vee võtmine ja reovee juhtimine

ühiskanalisatsiooni toimub vee-ettevõtja ja kliendi vahelise lepingu alusel. Sama paragrahvi

lg 4 alusel lõikes 3 nimetatud leping sõlmitakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise

eeskirja alusel. Eeskirja kinnitab kohaliku omavalitsuse volikogu. Kooskõlas ÜVVKS § 4²

ühisveevärgist veevõtt ja ühiskanalisatsiooni abil reo-, sademe- ja drenaaživee või muu

pinnase- ja pinnavee ärajuhtimine on omavoliline, kui selleks puudub õiguslik alus või kui

puudub vee-ettevõtjaga vastav leping, välja arvatud juhul, kui vee-ettevõte esitab regulaarselt

tarbitud vee või ärajuhitud reovee eest kliendile arveid ning klient on arved õigeaegselt

tasunud või, kui kinnistu veevärgile on enne veearvestit monteeritud veevõttu võimaldav

ühendus (ÜVVKS § 8 lg 4² p 1 ja p 4). Käesoleval juhul on tõendatud, et kostja kinnistule on

monteeritud veevõttu võimaldav ühendus, kuna veemõõtja paigaldamise akti kohaselt on

kinnistule ehitatud välja vee- ning reoveetorustik ja enne nõuetele vastava veearvesti

paigaldamist oli kostja kinnistul veemõõtja nr 01341849 (tl 32).

31. Järgnevalt analüüsib kohus, kas olukorras, kus hageja on tõendanud, et esinevad VÕS §

1028 lg 1 kohaldamise eeldused, on hagejal õigus vastava nõudega pöörduda kostja poole või

peaks hageja nõue olema suunatud isikutele, kes hageja osutatud teenust reaalselt tarbisid.

Kostja esitas vastuväide selle kohta, et ta kõnealusel perioodil vett ei tarbinud, kuna talle

kuulub alates 20.06.2008 xxxx vallas xxxxkinnistu, kuhu on rajatud elamu ning puurkaev,

mis on olnud kostja vajadusepõhiseks elukohaks ning asjaolu, et kostja elas vajadusepõhiselt

kuni 2012 aastani koos oma abi vajava ämmaga xxxxühises majapidamises Saue linnas

Tõkke tänaval. Kohus leiab, et nimetatud kostja väide on asjakohatu. Hageja on esitatud

nõude ühe kostja ehk kinnistu mõttelise osa omaniku vastu. Kohus on seisukohal, et kuigi

Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-57-02 on käsitletud käesolevaks ajaks kehtetut normi, on

nimetatud lahendis väljendatud seisukoht analoogia korras kohaldatav ka antud tsiviilasja

puhul. Riigikohus on kõnealuses lahendis asunud seisukohale, et juhul, kui korteri osas

osutatakse teenust, mille kohta ei ole lepingut sõlmitud, kuid vastavat teenust on ikkagi

tarbitud (ka juhul, kui seda ei ole tarbitud korteri omaniku poolt), on korteri omanik selle

võrra säästnud ning teenuse osutajal on võimalik korteri omaniku vastu alusetu rikastumise

sätete alusel nõue esitada. Tulenevalt eeltoodust on kohus seisukohal, et hagejal on õigus oma

nõue VÕS § 1028 lg 1 alusel esitada kostja vastu, kes on kinnistu omanik.

32. Hageja nõude alus on arve nr 130054 (tl 21). Arvest nähtuvalt on xxxxkinnistul tarbitud

veeteenust seisuga 20.05.2012 1194,9 m3 ning teenuse hind on 1,75 eurot + km. Nimetatud

arve väljastamise aluseks on vee näit vastavalt aktile 1194,9 m3. Kohus on seisukohal, et

kostja omavoliline vee tarbimine on fikseeritud veemõõtja paigaldamise aktiga (tl 74).

Nimetatud akti kohaselt on kinnistul asuva ehitise teenindamisel tarbitud vett, kusjuures

ehitisele nõuetekohast veemõõtjat paigaldatud ei ole. Sama akti kohaselt eemaldati veemõõtja

nr 01341849 näiduga 01194,92 m3. Kostja on nimetatud akti allkirjastanud ning ei ole

nimetatud akti vaidlustanud. Kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et ta oleks

vaidlustanud arvet nr 130054. Seega on tõendamist leidnud, et kostja on aktsepteerinud vee

tarbimist kostjale kuuluval kinnistul 1194,92 m3. Kohus leiab, et ei ole ka eluliselt usutav, et

kostja või siis sel perioodil kinnistul elav muu isik ei tarbinud 6 aasta jooksul vett. Tarbimise

mahu ainsaks tõendiks on 20.05.2012 veemõõtja paigaldamise akt. Kohus nõustub kostja

väitega, et aktis toodud kostja poolt tarbitud hageja teenuse maht ei ole saadud kohase

mõõteseadeldise abil. Kohtu hinnangul ei välista aga nõuetekohase veemõõtja puudumine

tarbitud teenuste mahu määratlemist kokkuleppel.

33. Kostja sai kinnistu omanikuks kinnistusregistri andmetel 30.05.2006 ja akt koostati

20.05.2012. Seega kestis vee tarbimine 6 aastat, mis teeb aastas u 199 m³ ja ühes kuus u 16

m³. Nimetatud tarbitud vee kogus ühes kuus on kohtu hinnangul reaalne. Kohtule kostja poolt

esitatud pangakonto väljavõtetest nähtuvalt veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse

koguseks on kostja näidanud kõige väiksema ja kõige suurema tarbimise kogusena 9 m³ ja

28m³ (tl 35-48). Eeltoodust tulenevalt on perioodil 2006 kuni 2012 tarbitud vee kogus

eluruumis xxxxühes kuus 16 m³ tuvastamist leidnud.

34. Järgmisena tuleb analüüsida tarbitud teenuse harilikku väärtust. Kostja palub lähtuda

tarbitud teenuse hariliku väärtuse hinnastamisel Konkurentsiameti poolt hagejale kui vee-

ettevõtjale kooskõlastatud hinnast. Alternatiivselt on võimalik kostja poolt tarbitud vee hind

ehk harilik väärtus määrata ka kas arvel toodud hinna või AS-ile xxxx määratud hinna alusel.

Hageja nõuab kostjalt ühe 1m³ vee tarbimise eest 1,75 eurot. VÕS § 1032 lg 1 kohaselt võib

VÕS § 1028 lõikes 1 nimetatud juhul üleandja saajalt tagasi nõuda saadu ja sellest saadud

kasu. Üleantud eseme hävimise, äratarvitamise, kahjustumise või äravõtmise korral võib

nõuda ka selle eest hüvitisena omandatu väljaandmist. VÕS § 1032 lg-st 2 tulenevalt, kui

saadu väljaandmine ei ole saadu olemuse tõttu või muul põhjusel võimalik, peab saaja

hüvitama saadu hariliku väärtuse tagasinõudmise õiguse tekkimise ajal. Antud juhul on hageja

poolt kostja kinnistul osutatud veeteeneese raames tarnitud vesi ära tarbitud, seega on hagejal

õigus nõuda VÕS § 1032 lg 2 alusel selle hariliku väärtuse hüvitamist.

35. Hageja on selgitanud 01.07.2016 täiendavas seisukohas, et perioodil, mil hageja ei olnud

vee-ettevõtja, kuid tegutses vee-ettevõtjana, osutas hageja kostjale ning teistele xxxx

piirkonna elanikele veeteenust kostja piirkonna vee-ettevõtjale AS xxxx Konkurentsiameti

poolt kooskõlastatud hindadest (tl 84). Nimetatud hind tulenes Tallinna Linnavalitsuse

määrusest nr 75 (tl 106-109). Tulenevalt eeltoodust on kohus seisukohal, et hagejal on õigus

nõuda kostjalt veeteenuse osutamise eest tasu 1,75 eurot + km/ kuupmeeter. Seega on

põhivõlgnevus summas 2509,30 eurot tõendatud.

36. Järgmisena tuleb võtta seisukoht viivise nõude summas 2507,49 euro väljamõistmise

osas. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94

sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Sama paragrahvi lg 2

kohaselt kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju

hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise

nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas

võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse

avalduse.

37. Kohus leiab, et sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 2507,49 eurot, tuleb jätta

kostjalt välja mõistmata. Kostja esitas kohtule taotluse, juhul kui kohus siiski leiab, et hagi

tuleks rahuldada, vähendada kostja viivise nõue nullini. VÕS § 113 lg 8 kohaselt võib viivise

maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt VÕS §-s 162 sätestatule.

Seega saab nimetatud sätete alusel viivist vähendada vaid kohustatud poole nõudmisel. VÕS

§ 162 lg 1 kohaselt, kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda

leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni,

arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi

ja lepingupoolte majanduslikku seisundit.

38. Kostja palub viivisenõude vähendada nullini. Kohus leiab, et kostja taotlus on

põhjendatud ja tuleb rahuldada. Hageja viivsenõue on ebamõistlikult suur. Hageja esitas

kostjale arve 06.02.2013, kuid maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitas hageja kohtule alles

15.10.2015. Viivise- ja intressinõue tuleb esitada mõistliku aja jooksul alates hetkest, mil

nõue muutub sissenõutavaks ning viivisenõude esitamine hagiavalduses 2,5 aastat hiljem

peale arve esitamist ei ole kooskõlas VÕS §-des 6 ja 7 sätestatud hea usu ja mõistlikkuse

põhimõttega. Hageja ei ole esitanud kohtule ühtegi tõendit selle kohta, et hageja oleks

pöördunud peale arve esitamist kostja poole meeldetuletusega arve tasumise osas. Kohtu

hinnangul lasi hageja pahatahtlikult viivisenõudel kasvada peaaegu sama suureks kui

põhinõue. Eeltoodust tulenevalt vähendab kohus hageja viivisenõude summas 2507,49 eurot

nullini ja jätab sellest tulenevalt viivisenõude summas 2507,49 eurot kostjalt välja mõistmata.

MENETLUSKULUD

39. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Eeltoodust tulenevalt tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi

osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus

ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid

täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et poolte menetluskulud tuleb jätta

vaidluse asjaolusid arvestades täielikult poolte endi kanda. Tulenevalt asjaolust, et kohus

rahuldab osaliselt hagi, so põhinõude osas 2509,30 eurot ja jätab rahuldamata viivsenõude

2507,49 eurot, siis on kohtu hinnangul õiglane jätta menetluskulud polte endi kanda.

40. TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik