3-15-295/37 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ruth Plaks, Maret Altnurme ja Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

08.09.2016, Tallinn

Haldusasja number

3-15-295

Haldusasi

AB kaebus Tallinna Vangla toimingu (vangla riietuse

väljastamisega viivitamine) õigusvastasuse tuvastami-

seks

Menetlusosalised

Kaebaja – AB

Vastustaja – Tallinna Vangla, esindaja Ave Kasvandik

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 29.10.2015 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

AB apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta AB apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 29.10.2015 otsus

haldusasjas nr 3-15-295 muutmata.

2. Jätta poolte menetluskulud apellatsiooniastmes, v.a riigilõiv 15 eurot, poolte endi

kanda ja riigilõiv 15 eurot riigi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 10.10.2016, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises

lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioon-

kaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoime-

tamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva

(HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

§ 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebu-

se läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS

§ 223 lg 1).

3-15-295

2(8)

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Rii-

gikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustäh-

taja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taot-

leja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eel-

kõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. AB esitas 25.08.2014 Tallinna Vanglale venekeelse avalduse kadunud riiete ja olema-

solevate kõlbmatuks muutunud riiete asemele uute riiete väljastamiseks. Vangla tagastas

28.08.2014 kirjaga avalduse AB-le tõlkimiseks. AB esitas 25.09.2014 vangla 28.08.2014 kirja

peale venekeelse vaide, kuid võttis selle 30.09.2014 tagasi. AB esitas 22.10.2014 uue vene-

keelse taotluse. Vangla tagastas selle 05.11.2014 kirjaga AB-le tõlkimiseks. AB esitas

17.11.2014 vangla 05.11.2014 kirja peale venekeelse vaide. Vangla edastas 18.11.2014 kirja-

ga 17.11.2014 vaide ja 22.10.2014 taotluse tõlkebüroole tõlkimiseks. Tõlked laekusid vangla-

le 17.12.2014. Vangla jättis 14.01.2015 vaideotsusega vaide rahuldamata, sest vangla oli

13.01.2015 väljastanud AB-le soovitud riided.

2. AB esitas Tallinna Halduskohtule 20.01.2015 kaebuse Tallinna Vangla toimingu õigus-

vastasuse tuvastamiseks ja vales suuruses riietusesemete väljavahetamiseks kohustamiseks.

Halduskohus tagastas 16.02.2015 määrusega kaebuse osas, millega kaebaja taotles riietusese-

mete väljavahetamiseks kohustamist. Muus osas võttis halduskohus 30.04.2015 määrusega

kaebuse menetlusse.

Kaebuse põhjenduste kohaselt soovib kaebaja vangla toimingu õigusvastasuse tuvastamist, et

esitada hiljem taotlus kahju hüvitamiseks.

Kaebaja teatas 29.05.2014 kontaktisikule, et ta avastas 28.05.2014 päev varem kuivama ripu-

tatud kahe spordisärgi ja pükste kadumise. Kontaktisik selgitas, et uute riiete saamiseks tuleb

kaebajal kirjutada taotlus. Kaebaja pöördus 02.06.2014 avaldusega vangla poole, et saada

kaks spordisärki ja paar pükse. Samuti taotles ta vanade riiete väljavahetamist ning puuduvate

riiete väljastamist. Kuna kaebaja ei valda riigikeelt, siis esitas ta 02.06.2014 taotluse vene kee-

les, kuid vangla keeldus seda vastu võtmast. Kaebajale selgitati, et taotlus tuleb kirjutada eesti

keeles, sest muidu seda läbi ei vaadata. Kaebaja püüdis 04.06.2014 pöörduda halduskohtusse,

kuid kaebust ei võetud menetlusse. Kaebaja pöördus 25.08.2014 uuesti vangla poole, aga tema

venekeelset kaebust ei tahetud jälle läbi vaadata. Kaebaja nõudis, et taotlus võetaks vastu või

antaks kirjalik vastus, mis põhjusel keeldutakse puuduvate riietusesemete väljastamisest ja

kulunud riiete uute vastu vahetamisest. Taotlus tagastati 28.08.2014. Kaebaja esitas

22.10.2014 uue taotluse, milles palus lõpetada tema mõnitamine, anda välja riided ja asendada

kõlbmatud riided, kuid 05.11.2014 tagastas vangla jälle taotluse. Kaebaja esitas 17.11.2014

vaide.

Vangla sisekorraeeskirja (VSKE) § 491 lg-st 1 tuleneb, et vangla saadab vaided ja kahju hüvi-

tamise taotlused enne menetlusse võtmist tõlgile. VSKE § 491 lg 4 sätestab, et kui vanglasise-

sel isikukontol puuduvad rahalised vahendid, siis saadab vangla kinnipeetava dokumendi, mis

on koostatud võõrkeeles, tõlgile ja vangla kannab tõlketeenuse kulud. Euroopa Nõukogu Mi-

nistrite Komitee soovitusega nr REC(2006)2 kinnitatud Euroopa vanglareeglistiku kohaselt

tuleb suhtlemisel isikutega, kellelt on võetud vabadus, säilitada nende inimõigused (p 1) ja

kinnipeetavate hoidmist inimõigusi kahjustavates tingimustes ei saa õigustada ressursside

puudumisega (p 4), kinnipeetavate riietus peab vastama kliimale (p 20.1), riietus ei tohi olla

häbistav või alandav (p 20.2) ja kõik riided peavad olema heas korras ning vajadusel tuleb

neid vahetada (p 20.3). Vangla on rikkunud põhiseaduse (PS) § 3, § 9, § 14, § 18, § 123, Eu-

roopa inimõiguste konventsiooni (EIÕK) art 3 ja vangistusseaduse (VangS) § 41.

3-15-295

3(8)

Vastavalt vangla kodukorrale vahetatakse pesu graafiku alusel, jalutuskäigule tohib minna

vaid hooajale vastavates riietes ning jalutuskäigule tohib kaasa võtta sigarette. Kuna kaebaja

on suitsetaja, peab ta minema õue. Pesusse võetud riided tagastab vangla alles nädala pärast.

Päevast, mil kaebaja riided läksid kaduma, tekkisid tal probleemid jalutamisega. Kui kaebaja

ainsad püksid olid pesus, ei saanud ta lühikestes pükstes jalutada, sest väljas oli külm. Seega

jäi ta nädalaid jalutuskäiguta ega saanud suitsetada, mis tekitas hingelist erutust, läbielamisi,

stressi ja meeleolu langust. Tegemist on piinamise ja alandava kohtlemisega, sest vangla ei

reageerinud õigeaegselt ja operatiivselt kaebaja teatele ning palvele anda välja uued riided.

3. Tallinna Vangla palus jätta kaebus rahuldamata.

Vangla ei vaadanud kaebaja taotlusi läbi, sest need olid võõrkeelsed. Eesti keele kasutust ta-

gavate sammude astumine on põhiseaduslikult õigustatud (PS preambul, § 6, § 52 lg 1, Riigi-

kohtu otsus nr 3-4-1-4-98). Haldusmenetluse keel on eesti keel ja haldusmenetluses kasutatak-

se võõrkeeli keeleseaduses (KeeleS) sätestatud korras. KeeleS kohaselt on asutusel õigus nõu-

da dokumendi esitajalt dokumendi tõlget eesti keelde. Menetlusosalise taotlusel kaasatakse

asja menetlemisele tõlk ja tõlgi kaasamise kulud katab menetlusosaline, kui seaduse või mää-

rusega ei ole sätestatud teisiti või haldusorgan ei otsusta teisiti.

Tallinna Vangla töökorralduse kohaselt peavad kinnipeetavad esitama vanglale adresseeritud

pöördumised eesti keeles. Tallinna Vangla kodukorra p 11.1.3 kohaselt on kinnipeetaval õigus

esitada pöördumisi riigikeeles. Nõude eesmärgiks on kaitsta eesti keelt kui väärtust iseenesest

ja aidata kaasa kinnipeetavate taasühiskonnastamisele. Põhjendatud juhul võimaldatakse eran-

di tegemist, st vene keeles taotluse esitamist kinnipeetavale, kelle osas esinevad üheaegselt

järgmised tingimused: puudub reaalne keeleoskus; puuduvad rahalised vahendid tõlketeenuse

eest tasumiseks; vangla ei ole võimaldanud eesti keele õpet; pöördumine on esitatud isiku

oluliste õiguste ja vabaduste kaitseks.

Need tingimused ei olnud kaebajale erandi tegemiseks täidetud. Riikliku kinnipeetavate, karis-

tusjärgselt kinnipeetavate, arestialuste ja vahistatute registri andmetel on kaebajale võimalda-

tud vanglas riigikeele õpet, ta on läbinud A2-taseme keeleõppe kursused ja sooritanud kee-

leeksami tulemusega 83% võimalikust punktisummast. B1-taseme keeleõppe kursused kaeba-

ja katkestas. Eesti keele oskus A2-tasemel tähendab, et isik mõistab lauseid ja sageli kasutata-

vaid väljendeid, mis seostuvad talle oluliste valdkondadega, nagu info enda ja pere kohta, sis-

seostude tegemine, kodukoht ja töö; tuleb toime igapäevastes suhtlusolukordades, mis nõua-

vad otsest ja lihtsat infovahetust tuttavatel teemadel; oskab lihtsate fraaside ja lausete abil kir-

jeldada oma perekonda, teisi inimesi ja elutingimusi ning väljendada oma vajadusi. Seega on

kaebaja omandanud teatud sõnavara ning ta ei saa väita, et ta üldse ei oska eesti keelt. Doku-

mendiprogrammi Delta andmetel on kaebaja esitanud perioodil 09.06.2014-19.08.2014 (s.o

ajal, mil kaebaja riided olid väidetavalt kadunud) vanglale kaheksa erinevasisulist eestikeelset

pöördumist, mis tõendab, et tal oli võimalus esitada taotlus riiete väljastamiseks eesti keeles,

samuti kinnitab, et kaebaja on mõistnud, et taotlused tuleb esitada vanglale eesti keeles. Alates

väidetavast riiete kadumise hetkest (perioodil 28.05.2014-31.12.2014) on kaebaja isikuarvele

toimunud rahalisi laekumisi kokku 130 eurot, mis näitab, et tal oli soovi korral võimalus lasta

vastav taotlus enda kulul tõlkida.

Seega ei olnud kaebajal takistusi taotluse esitamiseks eesti keeles. Kuna kaebaja ise ei võtnud

vajalikke meetmeid riietusesemete väljastamiseks, ei saa vangla tegevus talle riiete väljasta-

misel olla õigusvastane.

4. Tallinna Halduskohus jättis 29.10.2015 otsusega kaebuse rahuldamata ja menetlusku-

lud poolte endi kanda.

3-15-295

4(8)

Kahjunõuet ei saa pidada ilmselgelt perspektiivituks, kui leiab tuvastamist, et vangla õigus-

vastase tegevuse tõttu kaebaja taotluse menetlemisel ei saanud kaebaja kasutada talle vangis-

tuses ettenähtud õigusi ja pidi nõuetekohaste riiete puudumise tõttu taluma jahedust.

Vangla kodukorra p 3.6 kohaselt on vangla kohustatud kinnipeetavale väljastama vanglavormi

(4 T-särki, 2 paari pikki pükse, 2 jakki, 2 paari lühikesi pükse, 1 jope, 1 talvemüts). Kaebajale

väljastati need riideesemed 11.05.2012. Vangla väljastas 13.01.2015 kaebajale uued vormirii-

ded. Kaebaja 22.10.2014 avalduse kohaselt kadusid tal 28.05.2014 kaks T-särki ja üks paar

pikki pükse. Pole vaidlust, et ülejäänud vormirõivad olid tal alles. Kaebaja väitel olid riided

kulunud ja vastustaja ei ole seda väidet vaidlustanud.

Vaidluse lahendamiseks tuleb hinnata, kas vangla tagastas kaebaja venekeelsed avaldused

uute riiete saamiseks õigusvastaselt. Kui vangla tagastas avaldused õiguspäraselt, siis ei viivi-

tanud vangla kaebajale uute riiete väljastamisega õigusvastaselt.

Kaebajal tuli taotlused esitada eesti keeles või lasta need tõlkida eesti keelde. PS § 6 kohaselt

on Eesti riigikeel eesti keel. Riigiasutustes ja kohalikes omavalitsustes toimub asjaajamine

eesti keeles (PS § 52 lg 1). HMS § 20 lg-st 1 tulenevalt on haldusmenetluse keel eesti keel.

Vangla kodukorra p 11.1.3 kohaselt on kinnipeetaval õigus esitada pöördumisi riigikeeles.

Uute riiete saamine ei ole selline olmeküsimus, mille peaks lahendama suulise pöördumise

alusel, kuna uute riiete väljastamine toimub laost ja väljastamine peab olema põhjendatud (vt

ka kodukorra p 11.2.8 kehtivat redaktsiooni). Põhjendatust saab hinnata esitatud taotluse alu-

sel. HMS § 21 lg 2 kohaselt kannab tõlkekulud menetlusosaline. Kui kaebaja ei vallanud riigi-

keelt, tuli tal kanda taotluse tõlkimise kulud. KeeleS § 12 reguleerib võõrkeelset asjaajamist ja

näeb ette õiguse nõuda tõlget eesti keelde. Vangla vastustes on õigesti viidatud märgukirjadele

ja selgitustaotlustele ning kollektiivsele pöördumisele vastamise seaduse § 5 lg 9 p-le 5, mis

võimaldab jätta võõrkeelsele pöördumisele vastamata.

Kaebaja esitas 25.08.2014, 25.09.2014 ja 22.10.2014 taotlused vene keeles. Kaebaja on

01.08.2012-30.11.2012 läbinud eesti keele A2-taseme koolituse ja sooritanud eksami tulemu-

sega 83% võimalikust. Ta läks edasi ka B1-taseme koolitusele, kuid katkestas selle ise. Seega

on kaebaja omandanud teatud keeletaseme ning kaebaja väide, et ta ei valda lihtsa taotluse

kirjutamiseks vajalikul määral eesti keelt, ei ole usutav. Kaebaja eesti keele oskust tõendab ka

see, et ta on eelnevalt pöördunud vangla poole eestikeelsete taotlustega (09.06.2014,

07.07.2014, 09.07.2014, 16.07.2014, 04.08.2014, 05.08.2014, 18.08.2014 taotlused ja vaided).

Seega oli eestikeelsete taotluste nõudmine põhjendatud ja õiguspärane. Isegi kui nõustuda

kaebaja väidetega eesti keele oskuse osas, nähtub kaebaja isikuarvele 28.05.2014-31.12.2014

toimunud rahalistest laekumistest (130 eurot), et tal oli vajaduse korral võimalik lasta taotlus

tõlkida.

Seega oli vangla tegevus kaebaja venekeelsete avalduste tagastamisel õiguspärane. Vangla ei

ole kaebajale riiete väljastamisega õigusvastaselt viivitanud, vaid viivitus tekkis kaebaja enda

tegevuse (venekeelsete avalduste esitamise) tõttu. 17.12.2014, kui vanglale laekus koos

17.11.2014 vaide tõlkega ka 22.10.2014 taotluse tõlge ning vanglale oli taotluse sisu arusaa-

dav, väljastati kaebajale kuu aja jooksul uued riided. Kaebaja etteheide, et ta pidi kandma ku-

lunud riideid, ei ole samuti põhjendatud. Kaebajal oli võimalik esitada nende väljavahetami-

seks õigeaegselt eestikeelne avaldus. Vanglal puudub kohustus kontrollida omaalgatuslikult,

kas kinnipeetava riided on kulunud. Lisaks ei ole kaebaja 22.10.2014 avalduses kaevanud

kulunud riiete üle. Vangla ei ole õigusvastaselt viivitanud uute riiete väljastamise ega vanade

ümbervahetamisega.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

5. AB palub 18.11.2015 apellatsioonkaebuses (täiendavad seisukohad 26.08.2016) tühis-

tada halduskohtu otsus ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada.

3-15-295

5(8)

Kohus tugines vastustaja paljasõnalisele kinnitusele kaebaja väidetavalt suurepärase eesti kee-

le oskuse kohta. Kaebaja ei valda eesti keelt. Kõiki kaebaja eestikeelseid taotlusi aitasid koos-

tada ja kirjutada mitmed kinnipeetavad, kes valdavad nii eesti kui vene keelt. Hetkel on olu-

kord aga selline, et kaebaja kõrval ei ole inimest, kes aitaks mistahes pabereid koostada ja

kirjutada. Kaebaja enda A2-tasemel eesti keel on selleks liiga nõrk. Pealegi omandas ta nime-

tatud keeleoskuse 2012. a-l ning praktika ja teadmiste täiendamise võimaluste puudumise tõttu

hakkab õpitu ununema. Mil moel õnnestus kaebajal sooritada A2-taseme eksam, jääb talle

endalegi saladuseks, sest B1-tasemel õppida üritamine osutus väga raskeks. Seetõttu katkestas

kaebaja õpingud. KeeleS § 39 kohaselt loetakse enne 01.07.2008 väljastatud eesti keele algta-

seme keeleoskuse tunnistus vastavaks B1-taseme tunnistusele. KeeleS lisas 1 toodud kee-

leoskustasemete kirjeldustes on B1-taseme puhul märgitud oskus koostada lihtsat teksti tutta-

val või enda jaoks huvipakkuval teemal, kuid A1- ja A2-taseme kirjelduses midagi sellist ei

sisaldu. Kuna kaebajal ei ole B1-taset ega isegi mitte algtaset, ei oska ta koostada ja kirjutada

teksti eesti keeles ning temalt eestikeelse pöördumise nõudmine on ebamõistlik.

Euroopa vanglareeglistiku p-de 38.1 ja 38.3 kohaselt tuleb etnilistesse või keelelistesse vähe-

musrahvustesse kuuluvate vangide vajaduste rahuldamiseks võtta asjakohaseid meetmeid ning

keelelised vajadused rahuldatakse kvalifitseeritud tõlkide teenuste kasutamise ja antud kinni-

pidamisasutuses kasutusel olevates keeltes trükimaterjalide esitamise teel. Kaebaja osutab ka

õiguskantsleri 04.06.2009 soovitusele nr 7-4/080940/0903300 ja 17.01.2011 soovitusele nr 7-

4/101606/1100205, Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) 14.04.2015 otsusele nr 53658/07 ning

Tartu Halduskohtu 19.02.2013 otsusele nr 3-12-2024. Õiguskantsler kordas 17.01.2011 soovi-

tuses oma varasemat positsiooni, mille kohaselt on kindlasti vajalik kaitsta nende isikute õigu-

si, kes tõepoolest ei valda riigikeelt piisaval tasemel; riigikeelt mittevaldavate kinnipeetavate

kaitseks rakendatavad meetmed on vajalikud juhul, kui isik tõepoolest oma õiguste kaitseks

piisaval tasemel riigikeelt ei valda ning seda ei saa temalt mõistlikult eeldada. Ülaltoodu põh-

jal on selgelt nähtav vangla õigusvastane tegevus.

6. Tallinna Vangla palub vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastustaja nõus-

tub halduskohtu põhjendustega ja lisab järgmist. Kaebaja väited taotluse riigikeeles esitamise

võimatuse kohta on otsitud. Kuna kaebaja on läbinud eesti keele A2-taseme koolituse ja soori-

tanud ka keeleeksami, on ta omandanud elementaarse eesti keele oskuse. Ta ei ole soovinud

keeleoskust parandada, jättes B1-taseme koolituse pooleli. Isegi kui pidada tõeseks kaebaja

väidet, et ta kasutas eestikeelsete pöördumiste koostamiseks kaaskinnipeetavate abi, oli tal

ilmselt võimalik kasutada abi ka uute riiete väljastamiseks esitatud pöördumiste koostamisel,

sest perioodil 09.06.2014-19.08.2014 (ajal, mil ta riided olid juba väidetavalt kadunud), on ta

esitanud vanglale kaheksa erineva sisuga eestikeelset pöördumist. Samuti oli tal võimalik pa-

luda eestikeelse pöördumise esitamiseks abi inspektor-kontaktisikult. Lisaks oli tal võimalus

lasta taotlus enda kulul tõlkida. Seoses kaebaja väitega, et praktika puudumise tõttu hakkab

õpitu ununema, leiab vastustaja, et lihtsate taotluste riigikeeles kirjutamine on omandatud kee-

letaseme säilitamiseks just sobilik praktika.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust halduskohtu otsuse tühistamiseks ja uue otsu-

sega kaebuse rahuldamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et vangla ei

ole õigusvastaselt viivitanud kaebajale kadunud ja kulunud vanglariiete asemel uue väljasta-

misega.

8. Vanglal tuleb kinnipeetava vanglasse saabumisel väljastada talle vangla riietus, kuid

kadunud või kulunud vanglariiete asendamine ei ole toiming, mida vanglateenistus peaks soo-

ritama omal algatusel. Selleks tuleb kinnipeetaval esitada vanglateenistusele kirjalik taotlus.

3-15-295

6(8)

VangS § 11 lg 4 näeb ette, et kõik vaided ja taotlused haldusmenetluse algatamiseks või hal-

dusmenetluse käigus esitatakse kirjalikult, kui valdkonna eest vastutav minister ei ole määru-

sega lubanud ka suulise taotluse esitamist. Põhjendusega, et vanglal puudus senini vanglariiete

saamiseks ja vahetamiseks taotluse vorm, mis lihtsustab kinnipeetavatel vormielementide taot-

lemist, on Tallinna Vangla direktori 31.03.2015 käskkirja nr 35 p-ga 1.29 lisatud Tallinna

Vangla kodukorrale lisa 14 ning p-ga 1.14 on lisatud kodukorda p 11.2.8, mis sätestab nõude

esitada vanglariietuse vahetamiseks vormikohane taotlus.

9. PS §-de 6 ja 52 ning ka KeeleS § 10 lg 1 kohaselt on Eesti Vabariigi riigikeeleks ja asu-

tuste asjaajamise keeleks eesti keel. Sama sätestavad KeeleS §-d 3 ja 4.

HMS § 20 lg 1 kohaselt on haldusmenetluse keel eesti keel ning lg 2 kohaselt kasutatakse hal-

dusmenetluses võõrkeeli KeeleS-s sätestatud korras. HMS § 21 lg sätestab, et kui menetlus-

osaline või tema esindaja ei valda keelt, milles asja menetletakse, kaasatakse menetlusosalise

taotlusel asja menetlemisele tõlk. HMS § 21 lg 2 näeb ette, et tõlgi kaasamise kulud katab

tõlgi kaasamist taotlenud menetlusosaline, kui seaduse või määrusega ei ole sätestatud teisiti

või kui haldusorgan ei otsusta teisiti.

KeeleS § 12 lg 1 kohaselt on riigiasutusel õigus juhul, kui asutusele esitatakse võõrkeelne

avaldus või muu dokument, nõuda dokumendi esitajalt selle tõlget eesti keelde, välja arvatud

KeeleS §-s 9 sätestatud juhul. Tõlke nõudmisest antakse avalduse või muu dokumendi esitaja-

le viivitamata teada.

VangS ei reguleeri kinnipeetavate pöördumiste tõlkimist ega sätesta seega HMS § 21 lg-s 2

toodud üldreeglist teisiti. VSKE § 491 reguleerib vaide ja kahju hüvitamise taotluse tõlkimist

ega ole praeguses vaidluses asjakohane norm. Vastavalt Tallinna Vangla kodukorra p-le

11.1.3 on kinnipeetavatel õigus esitada pöördumine riigikeeles.

10. Vanglal oli HMS § 20 lg-st 2 ja KeeleS § 12 lg-st 1 tuleneva kaalutlusõiguse alusel

võimalus nõuda kaebajalt võõrkeelse taotluse tõlget eesti keelde või sellest loobuda. Vangla

on selgitanud, et põhjendatud juhul võimaldatakse kinnipeetavale esitada taotlusi ka vene kee-

les, kuid kaebaja suhtes ei olnud erandi tegemine põhjendatud.

Ringkonnakohus nõustub vastustajaga ja leiab, et vangla ei ole kaalutlusreegleid rikkunud.

Kahtlust ei saa olla selles, et kinnipeetavatele, kes reaalselt ei valda taotluse koostamiseks

vajalikul määral riigikeelt ning kellel ei ole ka rahalisi vahendeid tõlketeenuse eest tasumi-

seks, tuleb erandina võimaldada vanglateenistusele võõrkeelsete taotluste esitamist, sest ka

nimetatud isikutele peab vältimatult olema tagatud võimalus suhelda vanglateenistusega ning

realiseerida vangistust reguleerivatest õigusaktidest tulenevaid õigusi ja võimalusi. Erandi

tegemine ei ole aga õigustatud olukorras, kus kinnipeetav valdab reaalselt vajalikul määral

riigikeelt, kuid mugavusest või põhimõtteliselt ei soovi oma oskusi kasutada ja taotlust riigi-

keeles koostada. Mõistlikuks ei saa pidada ka olukorda, kus riik teeb avaliku ressursi arvel

kinnipeetava taasühiskonnastamise eesmärgil kulutusi talle riigikeele õpetamiseks ja samal

ajal peaks tegema ka kulutusi kinnipeetava võõrkeelsete pöördumiste tõlkimiseks ainuüksi

seetõttu, et kinnipeetavale on emakeelse pöördumise koostamine mugavam. Sel juhul puuduks

kinnipeetaval stiimul oma keeleoskuse arendamiseks ning avalikku ressurssi raisataks mõtte-

tult.

11. Kaebaja poolt osutatud haldusasjas nr 3-12-2024 ei olnud juhtumi asjaolud praegusega

sarnased. Tartu Ringkonnakohtu 29.04.2014 otsusest, millega jäeti Tartu Halduskohtu

19.02.2013 otsus muutmata, nähtub, et Tartu Vangla ei tõendanud selles asjas, et kaebusega

kohtusse pöördunud isik oskab reaalselt eesti keelt sel määral, et vanglale ise eesti keeles

avaldusi esitada (p 9), ega lükanud ümber ka isiku väidet, et tal ei olnud taotluse eesti keelde

tõlkimiseks raha (p 10). Lisaks viibis isik taotluse esitamise ajal kambris üksinda, mistõttu ei

3-15-295

7(8)

olnud tal kedagi, kes aitaks esitada taotlust eesti keeles (p 10). Lõpptulemusena kaotas isik

võimaluse taotleda soovitud lühiajalist kokkusaamist oma lähedastega.

12. Praeguses asjas ei ole halduskohus kaebaja eesti keele oskuse osas tuginenud vangla

paljasõnalisele kinnitusele, nagu väidab kaebaja, vaid tõendatud faktilisele asjaolule, et kaeba-

ja läbis 01.08.2012-30.11.2012 eesti keele A2-taseme koolituse ja sooritas eksami tulemusega

83% võimalikust punktisummast (tl 89). Lisaks õppis kaebaja 06.05.2013-01.07.2013 riigi-

keelt B1-tasemel, kuid katkestas õpingud (tl 89 pöördel).

Kaebaja väide, et tema A2-tasemel keeleoskus ei võimalda koostada ja kirjutada eestikeelset

teksti, ei ole põhjendatud. Sellist järeldust ei saa teha KeeleS §-st 39 ega lisast 1. KeeleS §-st

39 tuleneb, et kuni 01.07.2008 antud tunnistus keeleoskuse algtaseme kohta tõendab kõrgemat

keeleoskustaset kui A2, mitte aga seda, et A2-tase pole vaadeldav isegi mitte keeleoskuse alg-

tasemena. Kui esmapilgul võikski lisas 1 toodud A2-taseme kirjeldusest järeldada, et selline

keeleoskustase ei nõua teksti koostamise oskust (selline järeldus tuleks sel juhul teha ka C2-

taseme kohta, sest erinevalt B1-, B2- ja C1-taseme kirjeldusest ei räägita ka seal midagi osku-

sest koostada või luua teksti), siis nii see siiski ei ole. KeeleS § 24 lg 3 alusel antud haridus- ja

teadusministri 10.09.2012 määruse nr 24 „Eesti keele tasemeeksamite ülesehitus ja läbiviimise

kord“ (kord) § 3 lg 1 kohaselt kontrollitakse eksamil nelja osaoskust, mis vastavad eksami

osadele: 1) kuuldu mõistmine (kuulamine); 2) loetu mõistmine (lugemine); 3) kirjutamine

(kirjutamine); 4) rääkimine (rääkimine). Korra § 3 lg 2 näeb ette, et keeleoskustaset hinnatak-

se eesti keele A2-, B1-, B2- ja C1-taseme eksamitel. Korra § 3 lg 3 kohaselt kontrollitakse

kuuldu ja loetu mõistmist ning kirjutamisoskust kirjalikult ja rääkimisoskust suuliselt. Korra §

3 lg 4 näeb ette, et Haridus- ja Teadusministeerium või riigi sihtasutus, kes on sõlminud mi-

nisteeriumiga halduslepingu, avaldab eksami kirjelduse ja näidisülesanded näidismaterjalina

oma veebilehel. Korra § 7 lg 2 kohaselt on eksam sooritatud, kui eksaminand on saavutanud

vähemalt 60% võimalikust punktisummast. Ministeeriumi veebilehel olevast teabest tase-

meeksami sooritajatele ja testülesannetest nähtub selgelt, et A2-taseme eksami sooritaja peab

oskama koostada ja kirjutada märksa keerukamat eestikeelset teksti kui lihtne taotlus vangla-

riiete väljastamiseks.

Kuna praeguses asjas ei ole kaebajale tagastatud vaiet ega kahju hüvitamise taotlust, ei võta

kohus seisukohta küsimuses, kas kaebaja riigikeele oskuse tase on selline, et õigustaks tema

suhtes ka VSKE § 491 lg 5 kohaldamist, s.o võõrkeelse vaide või kahju hüvitamise taotluse

tõlkimiseks edastamata jätmist, kui kinnipeetav valdab vangla veendumuse kohaselt eesti

keelt määral, mis võimaldab tal oma õigusi eesti keeles kaitsta. Küll on aga kaebaja reaalne

keeleoskustase selline, mis võimaldab koostada riigikeelset taotlust kadunud või kulunud

vanglariiete asemele uute saamiseks.

13. Seonduvalt kaebaja väitega, et praktika ja teadmiste täiendamise võimaluste puudumi-

sega hakkab õpitu ununema, märgib ringkonnakohus, et asjast nähtuvalt võimaldati kaebajale

jätkata keeleõpet kõrgemal tasemel, kuid ta pidas seda oma sõnul liiga keeruliseks. Asjaolu, et

kaebaja peab keeleoskuse taseme tõstmist enda jaoks liialt koormavaks, ei tähenda, et talle ei

oleks teadmiste täiendamist võimaldatud. Kaebaja väitel on eesti ja vene keelt rääkivad kaas-

kinnipeetavad aidanud tal varem koostada pöördumisi eesti keeles. Seega on kaebajal olnud

võimalus praktiseerida eesti keelt nii suhtlemisel vanglaametnike kui ka eesti keelt kõnelevate

kaaskinnipeetavatega.

14. Seoses kaebaja viidetega õiguskantsleri seisukohtadele, Euroopa vanglareeglistikule ja

EIK lahendile märgib ringkonnakohus järgmist.

Nagu kaebaja apellatsioonkaebuses osundab, on õiguskantsler toonitanud vajadust kaitsta

nende kinnipeetavate õigusi, kes tõepoolest ei valda riigikeelt piisaval tasemel. Praeguses as-

jas tuvastas kohus, et kaebaja keeleoskuse tase on vanglale taotluse koostamiseks piisav.

3-15-295

8(8)

Ringkonnakohus osutab siinkohal ka õiguskantsleri 15.04.2015 seisukohale nr 7-

4/150449/1501657 õigusrikkumise puudumise kohta Justiitsministeeriumi tegevuses võõr-

keelsete pöördumiste läbi vaatamata jätmisel, milles leiti, et HMS § 20 lg-st 2 ja KeeleS § 12

lg-st 1 tulenevat kaalutlusõigust on teostatud õiguspäraselt, sest kinnipeetava riigikeele oskuse

tase oli pöördumiste koostamiseks küllaldane, vastates vähemalt tasemele A2.

Euroopa vanglareeglistik on soovitusliku iseloomuga, ei ole õiguslikult siduv ning seda tuleb

käsitada eesmärkide ja põhimõtetena, mille täitmise poole püüelda ja millest võimaluse korral

juhinduda Eesti õigusaktide tõlgendamisel ja rakendamisel (Riigikohtu 31.12.2014 otsus nr 3-

4-1-50-14, p 32). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole Euroopa Vanglareeglistiku p-dega 38.1 ja

38.3 vastuolus olukord, kus piisaval tasemel riigikeelt valdavatele kinnipeetavatele ei tehta

riigikeeles pöördumise nõudest erandit.

EIK tuvastas 14.04.2015 otsuses nr 53658/07 Calan jt vs Türgi EIÕK art 8 rikkumise, asudes

seisukohale, et kinnipidamisasutuse nõue kirjade tõlkimiseks ei tulenenud seadusest. Eesti

Vabariigi õigusaktidest ei tulene kinnipeetavale subjektiivset õigust nõuda mistahes võõrkeel-

sete pöördumiste tõlkimist vangla kulul riigikeelde. Samas on kinnipeetaval põhjendatud va-

jaduse korral õigus kaalutlusõiguse alusel erandi tegemisele. Nagu juba märgitud, ei ole piisa-

val määral riigikeelt valdavale kinnipeetavale erandi tegemine põhjendatud.

15. Ringkonnakohus vabastas kaebaja 09.12.2015 määrusega maksejõuetuse tõttu apellat-

sioonkaebuselt 15 euro suuruse riigilõivu tasumisest. See menetluskulu jääb HKMS § 118 lg 3

alusel riigi kanda. Ringkonnakohus ei tee otsust kaebaja kasuks, mistõttu jäävad kaebaja või-

malikud muud menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. Vastustaja ei ole

menetluskulude hüvitamist taotlenud, mistõttu jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud

HKMS § 109 lg 1 alusel samuti vastustaja enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maret Altnurme

/allkirjastatud digitaalselt/

Ruth Plaks

/allkirjastatud digitaalselt/

Virgo Saarmets