Legislator Case Law & Legislation
3-15-150/34 AI generated

3-15-150/34 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

Case Number 3-15-150/34
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Anatoli Kostin oli aastatel 2013 kuni 2014 kinnipeetav Tallinna Vanglas. Pärast edutut kohtueelset menetlust esitas A. Kostin Tartu Halduskohtule kaebuse, milles

Legislator headnote

AI generated

3-15-150/34 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: Pärast edutut kohtueelset menetlust esitas A. Kostin Tartu Halduskohtule kaebuse, milles

Keywords

AI generated
necessary expense annual travel expenses cost coverage guarantee cost of living adjustment audit of the compensation fund fluctuation reserve
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Madis Ernits, Maili Lokk, Einar Vene

Otsuse tegemise aeg ja koht

8. september 2016, Tartu

Haldusasja number

3-15-150

Haldusasi

Anatoli Kostini kaebus Tallinna Vangla tekitatud

mittevaralise kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 14. mai 2015. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Anatoli Kostini apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Anatoli Kostin

Vastustaja Tallinna Vangla

RESOLUTSIOON

1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 14. mai 2015. a otsus

muutmata.

2. Jätta Anatoli Kostini menetluskulu tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega 10.

oktoober 2016.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Anatoli Kostin oli aastatel 2013 kuni 2014 kinnipeetav Tallinna Vanglas.

2. Pärast edutut kohtueelset menetlust esitas A. Kostin Tartu Halduskohtule kaebuse, milles

palus Tallinna Vanglalt tema kasuks välja mõista ajavahemikul 11. september 2013 kuni 22. juuli

2014 tekitatud mittevaralise kahju eest hüvitis 4000 eurot. Kaebuse kohaselt oli vangla kambrites

ebapiisavalt põrandapinda ning ka muud kinnipidamistingimused tekitasid talle kahju

3. Tartu Halduskohtu 14. mai 2015. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata järgmistel põhjendustel.

3.1. Vastustaja esitatud andmed tõendavad, et kaebajale oli kuni 1. jaanuarini 2014 tagatud

põrandapinda vähemalt 3,2 m2 ja pärast seda 3,5 m2. Justiitsministri 30. novembri 2000. a

määrusega nr 72 kehtestatud vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 6 lg-s 6 sätestatud piirmäärast ei

langenud see allapoole isegi siis, kui arvestada kambri pinnast välja tualeti alla jääv pind. Seega

ei ole rikutud kaebaja õigusi kambri suuruse osas.

3.2. Rikkumisi ei ole liikumise, kambrite valgustuse ning riietuse korrashoiu reguleerivate sätete

osas.

3.3. Kaebaja õigusi ei ole rikutud ka Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) seisukohtade valguses.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

4. A. Kostin esitas apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsus tühistada ja kaebus

rahuldada. Põhjendusena viidatakse erinevatele EIK ning Riigikohtu lahenditele ning leitakse, et

halduskohtu otsus pole põhjendatud ja et vaidlusalusel perioodil rikuti kaebaja inimväärikust

oluliselt. Samuti märgitakse, et alles alates 28. novembrist 2013 oli kaebajale tagatud isiklik

ruum üle 3 m2, enne seda oli talle see pind tagatud vaid üksikutel päevadel.

5. Tallinna Vangla vastuses palutakse apellatsioonkaebus rahuldamata jätta. Vastuse kohaselt ei

ole vangla tegevus olnud õigusvastane.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust.

7. Esiteks märgib ringkonnakohus, et ehkki apellatsioonkaebuse koostamiseks on kaebaja

kasutanud esindaja abi, on apellatsioonkaebusest keeruline leida konkreetseid põhjendusi, mida

kaebaja halduskohtule ette heidab. Apellatsioonkaebus koosneb peaasjalikult senise menetluse

kirjeldusest ning erinevatest tsitaatidest ning refereeringutest EIK ning Riigikohtu lahenditest.

Kaebaja enda seisukohad ning nende põhjendused jäävad seevastu apellatsioonkaebusest pigem

arusaamatuteks.

Sellest hoolimata peab ringkonnakohus võimalikuks halduskohtu otsuse põhjendatust ja

seaduslikkust kontrollida.

8. Halduskohus on õigesti leidnud, et tualeti- ning mööblialune pind tuleb arvata kambripindala

sisse ja seega tuleb seda kinnipeetava isiklikuks kasutamiseks oleva pinna arvestamisel arvesse

võtta. Ringkonnakohus osundab siinkohal Riigikohtu halduskolleegiumi seisukohale, mida

ringkonnakohus mõistab selliselt, et kinnipeetava isikliku ruumi hindamisel ei tule kambri

üldpindalast tualettruumi ning mööblialust pindala maha arvata. Riigikohus märkis, et „EIK

praktikast ei tulene aga, et ilma tualettruumi pindala ja mööblialust põrandat arvesse võtmata

peab kinnipeetava käsutuses igal juhul olema põrandapinda vähemalt 3 m2 või et soovitavalt

võiks seda olla vähemalt 4 m2. Sellist kohustust ei tulene ka Eesti õigusaktidest. Kui kohustust ei

tulene kehtivast õigusest, sh välislepingust, ei saa isik selle rikkumisele tugineda kahjuhüvitise

nõudmisel RVastS §de 7 ja 9 alusel.“ (RKHKo 3-3-1-42-15, p 17; sama ka RKHKo 3-3-1-21-16,

p 8).

Seega tuleb kambripindala hinnata koos tualeti ning mööbli alla kuuluva pindalaga.

9. Nähtuvalt vastustaja esitatud andmetest (tl 38-41) oli kaebaja kasutuses olev isiklik ruum

vaidlusalusel perioodil alati vähemalt 3,2 m2. Seega ei ole kaebaja suhtes rikutud ei käesoleval

ajal kehtivat VSkE § 6 lg-t 6 ega ka EIK praktikas kujundatud seisukohti.

Apellatsioonkaebuses väidetakse küll, et enne 28. novembrit 2013 ei olnud kaebajale

enamikul päevadel 3 m2 suurust isiklikku pinda tagatud, kuid samas ei selgitata, millistel

tõenditel selline väide põhineb (vt apellatsioonkaebuse p 2.10). Vastustaja esitatud andmed

sellist väidet ei kinnita. Tõendeid või asjaolusid, mis kaebaja väidet kinnitaks, ei nähtu ka

muudest asja materjalidest. Seepärast loeb ringkonnakohus kaebaja sellekohase väite

tõendamatuks ning lähtub vastustaja esitatud andmetest, mis kaebaja õiguste rikkumist ei

kinnita.

10. Asjaolu, et kaebaja oli vaidlusalusel osal vaidlusalusest perioodist vahistatu ning pidi

viibima 23 tundi ööpäevas lukustatud kambris, ei tähenda tema õiguste rikkumist. Kuna

kaebaja puhul oli tagatud üle 3 m2 põrandapinda, siis ei ole vajalik arvestada seda asjaolu

kumulatiivsena koos liiga väikse põrandapinnaga (vrd RKHKo 3-3-1-21-16, p-d 10.3 ja 12).

11. Kaebuses väidetud ülejäänud õigusvastaste kinnipidamistingimuste osas on halduskohus

leidnud, et kaebaja õigusi rikutud ei ole. Apellatsioonkaebuses ei esitata väiteid ega

seisukohti, mis halduskohtu selle halduskohtu järelduse kahtluse alla seaks. Seetõttu nõustub

ringkonnakohus halduskohtu seisukohaga ega korda vastavaid põhjendusi.

12. Eeltoodust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus

muutmata. Kaebaja menetluskulu (riigilõiv 50 eurot apellatsioonkaebuse esitamisel, tl 74)

jääb HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda.

Madis Ernits

Maili Lokk

Einar Vene

allkirjastatud digitaalselt allkirjastatud digitaalselt allkirjastatud digitaalselt