3-15-605/52 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Madis Ernits, Tiina Pappel ja Einar Vene

Määruse tegemise aeg ja koht

7. september 2016, Tartu

Haldusasja number

3-15-605

Haldusasi

Jevgeni Kuznetsovi kaebus Tartu Vangla 29. jaanuari

2015. a käskkirja nr 6-3/14 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 31. augusti 2015. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Jevgeni Kuznetsovi apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Jevgeni Kuznetsov

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta Jevgeni Kuznetsovi apellatsioonkaebus läbi vaatamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vangla 17. oktoobri 2014. a käskkirjaga nr 6-3/148 määrati Jevgeni Kuznetsov Tartu

Vanglas majandustööle abitöölise ametikohale alates 21. oktoobrist 2014 kuni 31. jaanuarini

2015. Käskkirjas märgiti, et kinnipeetaval on kohustus osaleda tööhõives. Vangla

majandustöö ei nõua erialast haridust või eriteadmisi. Tööle määramise eesmärk on

kinnipeetava taasühiskonnastamine, majandusliku toimetuleku õppimine ning individuaalse

täitmiskava täitmise tagamine.

Tartu Vangla 29. jaanuari 2015. a käskkirjaga nr 6-3/14 pikendati kinnipeetav J. Kuznetsovi

vangla majandustööle abitöölise ametikohale määramist tähtajaliselt 1. veebruarist 2015 kuni

31. maini 2015.

J. Kuznetsov esitas nimetatud käskkirjale 18. veebruaril 2015 vaide, kuid see jäeti Tartu

Vangla 10. märtsi 2015. a vaideotsusega nr 1-11/58-4 rahuldamata. Vaideotsuses leiti, et J.

Kuznetsovi majandustööle määramise näol ei ole tegemist isiku allutamisega sunniviisilisele

tööle. Tavapärane koristustöö ei eelda eriteadmisi ega –oskusi.

2. J. Kuznetsov esitas Tartu Halduskohtule hiljem täiendatud kaebuse, milles palus tühistada

eelnevalt nimetatud käskkiri. Kaebuse kohaselt:

2.1. Kaebajat sunniti töötama vastu tema tahet. Sellega rikuti Euroopa inimõiguste ja

põhivabaduste kaitse konventsiooni art 1, 3 ja 4.

2.2. Kaebajal ei ole vastavat väljaõpet ja haridust koristajana töötamiseks. Kaebaja puudus

seda tööd tehes kokku keemiliste vahenditega, mis ohustasid tema tervist. Kaebaja tulnuks

töötamise kohustusest vabastada vangistusseaduse (VangS) § 38 p 22 alusel.

2.3. Kaebajat on korduvalt (üheksal korral) distsiplinaarkorras tööst keeldumise tõttu

karistatud ning seda suisa kokku 110 ööpäevaga kartseris. Vangla on teinud kaebajast

süstemaatilise rikkuja.

3. Tartu Halduskohtu 31. augusti 2015. a otsusega jäeti J. Kuznetsovi kaebus rahuldamata ja

menetluskulud poolte endi kanda. Halduskohus tegi otsuse lihtmenetluses vastavalt

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 169 lg-le 1 kirjeldava ja põhjendava osata.

Halduskohus nõustus Tartu Vangla 29. jaanuari 2015. a käskkirjas nr 6-3/14, Tartu Vangla

10. märtsi 2015. a vaideotsuses nr 1-11/58-4 ja Tartu Vangla 17. aprilli 2015. a vastuses

kaebusele esitatud seisukohtadega ning märkis, et kaebuses ei ole halduskohtule esitatud

väiteid, mis võiksid vastustaja seisukohad ümber lükata.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

4. J. Kuznetsov esitas Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada

Tartu Halduskohtu 31. augusti 2015. a otsuse ja teha uue otsuse, millega tühistada

majandustööle määramise pikendamise käskkiri. Kaebaja märkis, et ta ei nõustu

halduskohtuga selles, et ta ei põhjendanud, miks vaidlustatud käskkiri tema õigusi rikkus.

5. Tartu Vangla vastuses apellatsioonkaebusele leitakse, et apellatsioonkaebus tuleb jätta

rahuldamata. Halduskohus leidis õigesti, et kaebaja ei ole esitanud selliseid väiteid, mis

lükkaksid ümber vastustaja seisukohad.

6. J. Kuznetsov vabastati vanglast 9. oktoobril 2015 seoses karistuse ärakandmisega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb Tartu Vangla 29. jaanuari 2015. a

käskkirja osas HKMS § 187 lg 3 p-s 6 sätestatut arvestades ning §-le 190 tuginedes jätta läbi

vaatamata.

8. HKMS § 187 lg 3 p 6 järgi apellatsioonkaebus tagastatakse, kui asjas tehtav kohtuotsus ei

saaks muutunud asjaolude tõttu enam ilmselgelt kaebaja õigusi või kohustusi mõjutada. Kui

HKMS § 187 lg 3 p-s 6 nimetatud asjaolu ilmneb pärast apellatsioonkaebuse menetlusse

võtmist apellatsioonimenetluse käigus, jäetakse apellatsioonkaebus HKMS § 190 kohaselt

läbi vaatamata.

9. Kaebuse ese on antud juhul kaebaja tööle määramise käskkirja pikendamine. Vaidlustatud

käskkirjaga pikendati kaebaja majandustöödele määramise perioodi 1. veebruarist 2015 kuni

31. maini 2015. Haldusmenetluse seaduse § 61 lg 2 sätestab, et haldusakt kehtib kuni

kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku

realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti. Vaidlustatud haldusakt

minetas oma kehtivuse nimetatud perioodi möödumisega, kuna selle eesmärk oli kaasa tuua

õiguslikke tagajärgi ainult märgitud ajaperioodi jooksul. Seega on tegemist kehtetu

haldusaktiga, mille tühistamine ei ole hetkel võimalik. Lisaks vabanes ringkonnakohtule

teadaolevatel andmetel kaebaja Tartu Vanglast 9. oktoobril 2015 seoses karistuse

ärakandmisega. See asjaolu annab ringkonnakohtu hinnangul aluse HKMS § 187 lg 3 p 6

kohaldamiseks. Kuigi käskkiri võis selle andmise hetkel ilmselgelt kaebaja õigusi ja

vangistuse täideviimist mõjutada, ei ole taolist mõju kaebaja õigustele pärast vangistusest

vabanemist.

10. Riigikohus on leidnud, et haldusaktil võib säilida mõju ja praktiline tähendus ka pärast

kehtivusaja möödumist ning sellisel juhul saab kohus haldusakti tühistada. Tühistamine

kõrvaldab haldusakti kehtivuse ka tagasiulatuvalt, nõnda, et selle varasemale kehtivusele ei

ole võimalik hiljem enam tugineda. Kohtumenetluse ajal kehtivuse kaotanud haldusakti

tühistamise nõude sisuline lahendamine on välistatud vaid siis, kui kohus veendub, et kehtetu

haldusakti „ületühistamine“ ei ole kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Kehtivuse kaotanud

haldusakti mõju ja praktiline tähendus võib väljenduda ennekõike võimaluses, et

haldusorganid, kohtud ja kolmandad isikud võivad oma edasistes otsustes ja toimingutes

tugineda haldusakti varasemale kehtivusele. Seoses kinnipeetava tööle määramise käskkirjaga

leidis Riigikohus, et nimetatud käskkirja mõju ja praktiline tähendus ei pruugi vaatamata

kehtivuse lõppemisele olla täielikult ammendunud, mistõttu ei nõustunud Riigikohus

ringkonnakohtu otsusega, lubada tühistamiskaebuse muutmist tuvastamiskaebuseks

(Riigikohtu halduskolleegiumi 13. novembri 2014. a otsus asjas nr 33144-14, p-d 10 ja 11).

11. Apellatsioonimenetlusse võeti kaebaja apellatsioonkaebus tühistamisnõudega, kuigi juba

toonaseks oli vaidlusalune haldusakt oma kehtivuse minetanud. Ringkonnakohus leiab, et

arvestades kohtule teadaolevaid asjaolusid – tegemist ei ole kehtiva haldusaktiga ning

haldusakti tühistamist soovinud kaebaja on vanglast vabanenud, ei ole ilmselgelt tarvilik

menetleda kaebust ei tühistamis- ega õigusvastasuse tuvastamise nõude osas, kuna haldusakti

mõju kaebaja õigustele on möödunud ning lisaks ei nähtu asjas esitatud materjalidest, et

haldusaktiga oleks isikule tekitatud hüvitamisele kuuluvat kahju, mis on eelduseks

tuvastamiskaebusele üleminekul (HKMS § 45 lg 2). Kuigi ringkonnakohus andis kaebajale

28. juuli 2016. a määrusega võimaluse esitada seisukoht tühistamiskaebuselt

tuvastamiskaebuselt ülemineku osas, ei ole kaebaja kuni käesoleva hetkeni oma seisukohta

esitanud. Seega puudub ringkonnakohtul võimalus hinnata, milline oleks kaebaja põhjendatud

huvi tuvastamiskaebuse menetlemiseks.

12. Tulenevalt eelnevalt esitatud seisukohtadest jätab Tartu Ringkonnakohus J. Kuznetsovi

apellatsioonkaebuse läbi vaatamata. Apellatsioonkaebuse esitamisel oli kaebaja riigilõivu

tasumisest vabastatud.

/allkirjastatud digitaalselt/

Madis Ernits

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel

/allkirjastatud digitaalselt/

/ Einar Vene