3-16-739/18 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Janek Laidvee

Otsuse tegemise aeg ja koht

6. september 2016. a, Tallinn

Haldusasja number

3-16-739

Haldusasi

V.R.a kaebus Viru Vangla 15.01.2016 käskkirja nr 6-

3/37 tühistamise nõudes

Menetlusosalised

Kaebaja – V.R.

Vastustaja – Viru Vangla, volitatud esindaja Olga

Hodakovskaja

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta poolte menetluskulud poolte enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 06.10.2016 (HKMS § 181 lg 1).

Apellatsioonkaebus peab vastama HKMS § 181 lg-s 1 sätestatud nõuetele. Vastuseks esitatud

apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva

jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või

ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vangla II üksuse vanemvalvuri Aulis Teetloki 15.12.2015 ettekande nr 6-20/9105-1

kohaselt andis ta kinnipeetav V.R.ale samal päeval korralduse koristada V8 osakonda.

Korralduse peale lausus V.R., et nüüd hakkab nalja saama, ise samal ajal riietudes. Kuna

kinnipeetav oli ühes varasemas intsidendis lõhkunud vangla vara, rakendati tema suhtes

ohjeldusmeetmeid vangistusseaduse (VangS) § 69 alusel: enne kambrist lahkumist paigaldati

talle käerauad. V8 osakonna päevaruumis selgitas A. Teetlok kinnipeetavale, et tema tööks on

pühkida laudadelt tolmu. Kinnipeetav liikus ühe laua juurde ja keeras selle ootamatult ümber.

Ümberkeeramise tagajärjel purunes kaks lauajalga. Intsidendi järel suunati kinnipeetav tagasi

oma kambrisse: ta oli rahulik ja ametnikke ei ähvardanud. Sündmust filmis Reio Moorast ning

filmimise kohta on koostatud menetlustoimingu protokoll. Sündmuse juures viibisid ka

vanglaametnikud Annely Kauril, Siim Pungas, Aigo Jaani, Häli Etti, Luule Lipp ning valvur

Andreas Rääsk.

3-16-739

2(11)

2. Inspektor-kontaktisiku H. Etti 15.01.2016 käskkirjaga nr 6-3/37 karistati V.R.a VangS § 67

p 4 rikkumise eest kartserisse paigutamisega kümneks ööpäevaks. Vanglal ei ole kohustust

ega pädevust võimaldada distsiplinaarmenetluses kinnipeetavale õigusabi. Vastavasisulise

taotlusega tuleb isikul pöörduda maakohtusse. Viru Vangla finants- ja majandusosakonna

väljastatud teabe kohaselt ei ole vanglale laua ümberkeeramisega materiaalset kahju tekkinud,

kuna kinnipeetav parandas laua ise ära ning lauda saab kasutada (16.12.2015 õiend, tl 29

pöördel). Kinnipeetav peab siiski suhtuma heaperemehelikult talle usaldatud esemetesse, s.o

neid rikkumata, lõhkumata või kahjustamata. Vara all tuleb mõista nii elu- kui olmeruume, ja

esemeid, mis on kinnipeetava kasutuses, sh päevaruumis olevad esemed. Kinnipeetav on ise

kinnitanud, et ta liikus laua juurde, keeras selle ümber, mille tulemusel kaks jalga purunesid.

Juhtunut kinnitab ka vaatlustoimingu protokoll. Kinnipeetavate järelevalve korraldatakse

viisil, mis tagab vangla julgeoleku. Enne majandustöödele asumist eemaldatakse

kinnipeetavalt käerauad. Sel ajal teostavad tema üle järelevalvet vähemalt kaks ametnikku,

vältimaks ohtu ametnike elule ja tervisele. Käeraudadeta liigutakse sektoris ringi valvurite

järelevalve all, kui tehakse majandustöid ja teisi kinnipeetavaid seal ei viibi. VangS § 69

rakendamine ei välista kinnipeetava kohustust töötada, kuna isikul on kehtiv tööle määramise

käskkiri. Kui kinnipeetavale anti korraldus töötada, olid ametnikud teadlikud, et käerauad

tuleb eemaldada, kui kinnipeetav tööle hakkab. Kuna isik liikus laua juurde kiirelt ja pööras

laua ümber, ei jõudnud A. Teetlok isikult käeraudu eemaldada. V.R. ei suhtunud vangla

varasse heaperemehelikult ning pani teo toime tahtlikult. Selline käitumine ei ole

aktsepteeritav. Kinnipeetav peab vanglas reegleid järgima, et täita vangistuse eesmärki,

milleks on isiku õiguskuulekale käitumisele suunamine. Ükskõikne suhtumine vangla

esemetesse võib anda negatiivset eeskuju teistele kinnipeetavatele ning näitab negatiivset

suhtumist vanglasse, mõjutades niiviisi vangla üldist julgeolekut. Tegemist on raske

rikkumisega, millega V.R. näitas, et ta ei soovi järgida reegleid ja korda. Kinnipeetaval on

kehtivaid distsiplinaarkaristusi, kuid teda ei ole karistatud VangS § 67 p 4 rikkumise eest.

Samas on tema suhtes alustatud kaks väärteomenetlust sarnaste tegude toimepanemise eest:

05.11.2015 lõhkus isik mopi varre ja 17.11.2015 lõi kraanikaussi nii, et see tuli osaliselt seina

küljest lahti. Muude mõjutusmeetmete kohaldamine ei ole põhjendatud. Tegemist on raske

rikkumisega, mistõttu on proportsionaalne karistada teda kartserisse paigutamisega kümneks

ööpäevaks. See on piisav karistus, et kinnipeetav mõistaks rikkumise tõsidust ning teeks

vastavad järeldused.

3. Kaebaja esitas käskkirja peale vaide, mille Viru Vangla jättis 09.03.2016 vaideotsusega nr

6-12/32-2 rahuldamata. Vaideotsuse kohaselt määrati kaebaja 13.11.2015 käskkirjaga nr 6-

2/1747 majandustööde abitööliseks V8 eluosakonna üldkasutatavate ruumide koristajana

ajavahemikul 16.11.2015–13.02.2016. Täiskasvanud inimene peab teadma, kuidas laudu

tolmust puhastada. Kinnipeetaval on olnud võimalus tutvuda E8 koristaja tööjuhendiga.

Kinnipeetav ei palunud tööülesannet täpsustada, mistõttu pidi see talle selge olema.

Vanemvalvurilt A. Teetlokilt pole võetud ütlusi, kuna tema koostas intsidendi kohta

ettekande, kus on kirjeldatud kõiki tähtsust omavaid asjaolusid. Ütlusi ei ole võetud ka

psühhiaatrilt, kuna tagantjärele ei saa kindlaks teha, kas laua ümberkeeramisele eelnes

psüühiline vapustus ning kas ravimitel oli intsidendile mingi mõju. Inspektor-kontaktisik,

praegusel juhul H. Etti, on VangS § 64 lg-te 1 ja 4 ning vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 17

alusel volitatud läbi viima distsiplinaarmenetlust ning määrama karistust. H. Etti puhul ei

esinenud asjaolusid, mille tõttu ta oleks pidanud end haldusmenetluse seaduse (HMS) § 10 lg

1 alusel taandama. Kuigi laua ümberkeeramisega vanglale kahju ei tekkinud, ei saa seda siiski

pidada heaperemehelikuks käitumiseks. Käskkirjas ei ole kaalutlusvigu. Väärteomenetlustega

distsiplinaarkaristuse määramisel ei arvestatud. Neile on käskkirjas üksnes viidatud.

Distsiplinaarmenetluse protokoll on menetlust kokkuvõttev dokument, milles kajastatakse

isiku toime pandud tegu, tema süüd ning ettepanekut karistuse kohta. Distsiplinaarkaristus

3-16-739

3(11)

määratakse käskkirjaga. Isikul on pärast protokolliga tutvumist võimalik esitada vastuväiteid.

Kuigi süü tuvastatakse distsiplinaarmenetluse protokollis, määratakse karistus käskkirjaga.

4. Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja saabus 13.04.2016 V.R.a kaebus Viru Vangla

15.01.2016 käskkirja nr 6-3/37 tühistamiseks. Haldusasi anti 14.04.2016 määrusega

kohtualluvuse alusel üle Tallinna Halduskohtule.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

5. Kaebaja leiab, et käskkiri on oluliste menetlus- ja kaalutlusvigadega, eiratud on

uurimisprintsiipi, arvestamata on jäetud kaebaja põhjendatud huvi, kogumata on olulised

tõendid ning käskkiri ei vasta HMS §-ides 54 ja 56 sätestatud nõuetele. Vaideotsuses ei

vastatud kaebaja vaides esitatud seisukohtadele. Vaideotsus on formalistlik. Kaebaja jääb

distsiplinaarmenetluses ja vaides esitatud seisukohtade juurde.

1. Kaheksa valvurit, sh Häli Etti ja üks valvur, kes kogu sündmust videokaameraga filmis,

saabusid kaebaja kambri juurde, et viia teda V8 osakonda koristama. Kaebaja päris

valvuritelt, kas tema kulul tehakse nalja. Ta tundis end solvatu ja alandatuna, kuna teda

sunniti töötama käeraudades, s.o võtma laudadelt lapiga tolmu ja pesema laudasid, seda

vaadati pealt ja filmiti. Kuna käerauad pandi peale juba kambris korralduse andmise ajal,

võib järeldada, et need pidid olema peal ka töö tegemise ajal. Viimast kinnitab ka fakt, et

sündmuse juures viibis kaheksa valvurit. Kaebaja sai tugeva psüühilise vapustuse,

mistõttu keeras laua ümber.

2. VangS § 67 p 4 teokoosseis ei ole täidetud. Laua jalad ei purunenud, vaid tulid lahti. Need

pandi tagasi kuludeta, mistõttu ei ole vanglal kahju tekkinud. Kaebaja ei ole lauajalgade

purunemist kinnitanud.

3. Kinnipeetavat ei või sundida tööle, kui tema suhtes kohaldatakse 17.11.2015 käskkirjaga

nr 6-4/621 kohaldatud julgeolekuabinõusid. Nimelt elas kaebaja intsidendi ajal lukustatud

kambris, kuna oli rünnanud ametnikku ning lõhkunud vangla vara, ohustades vangla

julgeolekut tervikuna. Seda tõendavad 03.11.2015 ja 05.11.2015 intsidendid, mille

tagajärjel kohaldati kaebaja suhtes täiendavaid julgeolekumeetmeid. Tema tööle

sundimine on vangla provokatsioon panna teda toime panema uusi õigusrikkumisi. Eesti

õigussüsteem peaks juhinduma Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) lahenditest, sh

lahenditest nr 48416/09, 21980/04, 44095/14. Tööle sundimisega alandati kaebaja

inimväärikust, mis on omakorda vastuolus VangS, PS ja EIÕK-ga.

4. Kaebajale ei ole tagatud väljaõpet käeraudadega töötamiseks ning selgitatud, et laudadelt

tolmu pühkimisel ei tohi neid ümber keerata või liigutada.

5. Käskkiri on kaalutlusvigadega, kuna menetleja ei ole võtnud psühhiaatrilt arvamust

kaebaja psüühilise seisundi kohta ega arvestanud tarvitatud psühhotroopsete ravimite

(Amitriptylin) mõjuga. Kinnipeetav ja tema kaitsja on teavitanud Viru Vanglat, et tal on

psüühilised probleemid koristustööle suunamisega.

6. Kaebajale ei tagatud distsiplinaarmenetluses advokaati, kuigi ta esitas vastavasisulise

taotluse vahetult pärast seda, kui teda oli distsiplinaarsüüteo toimepanemises süüdistatud.

Kaebajal ei ole oskusi ega juriidilisi teadmisi, et end efektiivselt kaitsta. Kaebaja õigus

pöörduda õigusabi palvega kohtu poole ei ole tõhus õiguskaitsevahend Euroopa

Inimõiguste Konventsiooni (EIÕK) artiklite 6 ja 13 tähenduses. Kaitseõiguse tagamata

jätmisega on rikutud EIÕK artikkel 6 lg-id 1 ja 13. Viidatud rikkumised muudavad

vaidlustatud käskkirja õigusvastaseks. Euroopa Vanglareeglistiku p 59 c kohaselt tuleb

distsiplinaarrikkumises süüdistatavale kinnipeetavale võimaldada õigusabi. Ka Piinamise

ja Ebainimliku või Alandava Kohtlemise või Karistamise Tõkestamise Euroopa Komitee

(CPT) raporti p-is 98 heidetakse Eestile ette, et kinnipeetavatele ei võimaldata

distsiplinaarmenetluses õigusabi (külastus 30.05.–06.06.2012).

3-16-739

4(11)

7. Asjaolu, et distsiplinaarasja menetles ning karistuse määras sama isik (H. Etti), kes oli

sündmuse tunnistajaks, annab põhjuse kahelda tema erapooletuses ja seega käskkirja

õiguspärasuses. Asjaolul, et H. Etti end ise tunnistajana ei kaasanud, ei ole tähtsust.

Karistuse määras asjast huvitatud isik, mistõttu on rikutud EIÕK artikkel 6 lg-s 1

sätestatud ausa ja õiglase menetluse põhimõtet. Isiku mis tahes karistamine ei pea mitte

ainult olema, vaid ka näima aus ja õiglane (Riigikohtu 17.11.2003 lahend nr 3-3-1-74-03,

p 20). Rikutud on süütuse presumptsiooni põhimõtet. Vaideotsuses on vääralt leitud, et H.

Etti puhul ei esinenud HMS § 10 lg-s 1 sätestatud asjaolusid. Õiguspärase

haldusmenetluse eest vastutab haldusorgan. Karistuse määraja luges kaebaja süüdiolevaks

juba süüteomenetluse protokollis, rikkudes sellega põhiseaduse (PS) § 22 lg-s 1 ja EIÕK

artikkel

lg-s

ja

lg-s

sätestatud

süütuse

presumptsiooni

printsiipi.

Distsiplinaarmenetlus on läbi viidud põhimõttel, et kõik on juba niigi selge.

8. Asjas on jäetud kogumata tähtsust omavad tõendid. Vanemvalvur A. Teetlokilt ei ole

selgitusi võetud selle kohta, kas kaebaja pidi töötama käeraudades. H. Etti väited justkui

oleks kinnipeetav liikunud kiirelt laua juurde, mistõttu ei saanud valvur temalt käeraudu

eemaldada, on oletuslikud. Menetleja põhjendab kaebaja süüd, tuginemata objektiivsetele

asjaoludele ja tõenditele. Menetleja ei ole arvestanud ka kaebaja psühholoogilist seisundit

ja ravimite mõju. Tõendeid tuleb hinnata kogumis, erapooletult ja igakülgselt. Tõendite

kogumata ja hindamata jätmisega rikub vangla distsiplinaarmenetluse reegleid (RK

15.04.2015 3-3-1-3-15, p 19). EIK on oma 10.02.1995 otsuses asjas Allenet de Ribemont

v. Prantsusmaa rõhutanud, et süütuse presumptsiooni riive ei lähtu üksnes kohtu

tegevusest, vaid võib lähtuda ka teistelt riigivõimu esindajatelt. Põhimõtet tuleb rakendada

laiemalt, kui seda nõuavad kaitseala klassikalised piirid. Süütuse presumptsiooni tuleb

käsitleda süüteoasjades (k.a distsiplinaarasjades) ausa õigusemõistmise faktilise eeldusena

kõige laiemas mõistes.

9. Laua ümberkeeramise eest määratud karistus on ebaproportsionaalselt karm. Jääb

arusaamatuks, mis teeb laua ümberkeeramise raskeks distsiplinaarsüüteoks. Vanglas

keeratakse igapäevaselt ümber laudu ja toole, kuid kedagi ei karistata selle eest. Laua

ümberkeeramine ei ole raske rikkumine, kuna vanglale ei tekkinud intsidendist kahju ja

lauda saab kasutada. Viited väärteoprotokollidele on vastuolus süütuse presumptsiooni

põhimõttega ja neid on raskendava asjaoluna arvestatud lubamatult. Riigikohtu lahendi

kohaselt asjas nr 3-3-1-2-06 on kinnipeetava paigutamine karistuseks kartserisse erandlik

abinõu. Kaebaja puhul ei esinenud Euroopa Vanglareeglistiku punktis 60.5 sätestatud

erandlikke asjaolusid, et teda kartserisse paigutada. Riigikohtu halduskolleegium kahtles

16.05.2011 määruses haldusasjas nr 3-3-1-95-10, kas vangla vara lõhkumise eest

kartserisse paigutamine on proportsionaalne karistus. Viidatud asjas paigutati kinnipeetav

kartserisse kolmeks päevaks lusika lõhkumise eest. Kaebajale määratud 10 päeva kartserit

on ebaproportsionaalne. Karistusotsuse motivatsioon ei saa tugineda VangS § 64 lg 1 p-is

3 sätestatud maksimaalmäära 45 päeva kohaldamata jätmisele.

6. Vastustaja kaebusega ei nõustu ning vaidleb sellele vastu, jäädes kohtueelses menetluses

väljendatud seisukohtade juurde.

1. VangS § 67 p 4 kohaselt on kinnipeetaval kohustus kasutada vangla vara eesmärgipäraselt

ja heaperemehelikult. Eesti keele seletava sõnaraamatu kohaselt on laud harilikult rõhtsast

(puit)plaadist ja jalgadest vm tugitarindist koosnev mööbliese. Laua taga istutakse,

mängitakse lauamänge, süüakse jne. Laua tahtlikku ümberlükkamist ei saa pidada

mööblieseme eesmärgipäraseks kasutamiseks. Menetluse käigus selgus, et laua jalad ei

purunenud, vaid tulid lahti ning seda oli võimalik parandada. Laua parandamiseks kulutas

vangla ressursse (aeg, tasu töö eest), ent kuna kulutused olid minimaalsed, ei olnud nende

väljanõudmine kaebajalt otstarbekas. Kuigi kahju oli minimaalne, ei ole laua

ümberlükkamine eesmärgipärane ega heaperemehelik vangla vara kasutamine.

3-16-739

5(11)

2. Vangla peab vara lõhkumist raskeks rikkumiseks, kuivõrd see näitab kinnipeetava

negatiivset suhtumist vanglasse ning annab negatiivset eeskuju teistele kinnipeetavatele,

olles kokkuvõttes ohuks vangla julgeolekule. Distsiplinaarkaristuse määramisel olid

kinnipeetaval kehtivad distsiplinaarkaristused ja alustatud väärteomenetlust sarnaste

tegude toimepanemise eest. Kuna tegemist oli raske rikkumisega, ei olnud põhjendatud

määrata noomitust või muud leebemat karistust. Käskkirjas on karistuse valikut ja määra

ulatuslikult põhjendatud.

3. Vastustajale ei tulene HMS-ist, VangS-ist ega teistest õigusaktidest kohustust võimaldada

kinnipeetavale distsiplinaarmenetluse ajaks riigi kulul advokaati. Riigi õigusabi antakse

riigi õigusabi seaduses sätestatud korras. Taotlus riigi õigusabi saamiseks esitatakse

taotleja elu- või asukohajärgsele või õigusteenuse osutamise eeldatava koha järgsele

maakohtule. Riigi õigusabi tagamine või tagamata jätmine ei mõjuta vaidlusaluse

käskkirja õiguspärasust, kuna haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva

haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas,

proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.

4. Inspektor H. Etti ei olnud menetlusse tunnistajana kaasatud. Distsiplinaarmenetlus algatati

A. Teetloki 15.12.2015 ettekande nr 6-20/9105-1 alusel. Kuna H. Etti töötab II üksuses

inspektor-kontaktisikuna, võis ta oma ülesannete täitmisel olla samal ajal kohas, kus

kinnipeetav distsipliinirikkumise toime pani. VangS § 64 lg 1 kohaselt viib

distsiplinaarmenetluse läbi vanglateenistus, kes selgitab välja ka distsipliinirikkumise

asjaolud. Distsiplinaarkaristuse määrab vanglateenistus distsiplinaarmenetluse läbi viinud

ametniku ettepanekul (VangS § 64 lg 4). VangS § 64 lg-tes 1 ja 4 ning § 105 lg-st 11

tulenevalt määratakse kinnipeetava suhtes distsiplinaarmenetluse läbiviimise ja

distsiplinaarkaristuse määramise pädevusega ametiisik justiitsministri määrusega.

Justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) § 17 lg 1

kohaselt on inspektori-kontaktisiku pädevuses teha otsus muu hulgas VangS § 64 lg 4

alusel. Vangla töökorralduse kohaselt viib distsiplinaarmenetluse läbi inspektor-

kontaktisik, kes on vanglaametnik. Justiitsminister on andnud määrusega inspektor-

kontaktisikule pädevuse määrata kinnipeetavale distsiplinaarkaristuse. Eeltoodust nähtub,

et vangla distsiplinaarmenetluse läbiviimise ja karistuse määramise praktika on seadusega

kooskõlas. Asjaolu, et seda teeb sama isik, ei muuda haldusakti õigusvastaseks.

5. Õigusaktidega

ei

ole

kindlaks

määratud,

mis

ulatuses

peab

haldusorgan

distsiplinaarmenetluses uurimispõhimõtet kohaldama. HMS § 5 lg 2 kohaselt peab

tõendite kogumine olema eesmärgipärane ja efektiivne, kasutades võimalikult lihtsaid

ning kiireid kogumismeetodeid. Andmete kogumise viis peab olema “kohane, vajalik ning

proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes” (HMS § 3 lg 2). Menetleja pidas

distsiplinaarsüüteo

tõendatuks

vanglaametniku

ettekandega

ja

videosalvestise

vaatlusprotokolliga.

6. Distsiplinaarmenetluse käik protokollitakse (VSkE § 97 lg 1). Protokollis kajastatakse

kõiki tehtud menetlustoiminguid (VangS § 64 lg 3). sätestab, et kui kinnipeetavat

süüdistatakse

distsipliinirikkumises,

koostatakse

distsiplinaarmenetluse

protokoll.

Protokolli märgitakse muu hulgas asjaolude kirjeldus, mis tõendavad distsiplinaarsüütegu;

viide muudele tõenditele ja nende asukohale; loetelu asjaoludest, millest peab selguma,

milliste faktide ning tõendite alusel luges menetluse läbiviija süü tõendatuks; põhjendatud

ettepanek distsiplinaarkaristuse kohta (VSkE § 97 lg 2). Distsiplinaarkaristus ise

määratakse käskkirjaga.

3-16-739

6(11)

KOHTU PÕHJENDUSED

7. Käesolevas asjas ei vaielda selle üle, kas kaebaja filmimine võis tema inimväärikust

alandada. Kaebaja ei ole esitanud tuvastamis- ega hüvitamiskaebust, vaid tühistamiskaebuse

15.01.2016 käskkirjale nr 6-3/37. Kui kaebaja leiab, et tema inimväärikust alandati, kuna teda

filmiti, kui teda, käed raudus, V8 osakonda koristama saadeti, tuleb tal esitada kahju

hüvitamise

taotlus

Viru

Vanglale

või

pöörduda

tuvastamiskaebusega

Tallinna

Halduskohtusse.

8. Asjas ei ole vaidlust ka selle üle, et kaebaja laua ümber keeras, mille tulemusena selle kaks

jalga alt ära tulid. Kaebaja on kinnitanud, et ta laua ümber keeras. Näiteks on kaebaja vaides

märkinud, et ta keeras selle lihtsalt ümber. Laua ümberkeeramist tõendavad ka A. Teetloki

15.12.2015 ettekanne nr 6-20/9105-1, 13.01.2016 menetlustoimingu protokoll ning

distsiplinaarmenetluse protokoll. Nii kaebaja kui vastustaja on osutanud, et laua jalad tulid alt

ära, mitte ei purunenud.

9. Kaebaja ja vastustaja mõistavad erinevalt võimalust kinnipeetavat distsiplinaarkorras

karistada VangS § 67 p-s 4 sätestatud kohustuse rikkumise eest ehk distsiplinaarkaristuse

materiaalõiguslikku alust. Kaebaja arvates saab kinnipeetavat distsiplinaarkorras VangS § 67

p 4 sätestatud kohustuse rikkumise eest karistada üksnes juhul, kui sellega kaasneb kahju.

Kuna praegusel juhul ei ole vanglale intsidendi tõttu kahju tekkinud – kinnipeetav parandas

laua ja seda saab kasutada (teabe- ja uurimisosakonna õiend, tl 29 p) –, ei ole VangS § 67 p 4

sätestatud teokoosseis täidetud. Vastustaja on seisukohal, et laua ümberkeeramise näol ei ole

tegemist kinnipeetava hoolde usaldatud vara heaperemeheliku ja sihipärase kasutamisega,

mistõttu on rikutud VangS § 67 p 4. Küsimus on seega selles, kas laua ümberkeeramisega on

kinnipeetav toime pannud distsiplinaarsüüteo.

VangS § 67 p 4 kohaselt on kinnipeetav julgeoleku tagamiseks vanglas kohustatud suhtuma

heaperemehelikult talle usaldatud esemetesse ja pidama korras tema kasutuses olevad elu- ja

olmeruumid. Kohus nõustub vastustajaga, et heaperemehelik suhtumine kinnipeetavale antud

esemetesse tähendab muu hulgas nende esemete ja kinnipeetava kasutuses olevate ruumide

eesmärgipärast kasutamist, kuivõrd nii heaperemeheliku kui sihipärase kasutamise eesmärgiks

on tagada asja säilimine. Heaperemehelik ja sihipärane kasutamine tähendab, et asja

kasutatakse seda rikkumata, lõhkumata ning kahjustamata Laua ümberkeeramine ei ole

kinnipeetava hoolde usaldatud vara eesmärgipärane kasutamine. Asjaolu, et intsidendist Viru

Vanglale märkimisväärset kahju ei tekkinud, VangS § 67 p 4 rikkumist ei välista. VangS § 67

p 4 rikkumiseks piisab, kui kinnipeetav seab oma teoga ohtu vangla julgeoleku, käitumata

heaperemehelikult vara suhtes, mida tal on võimalus vanglas kasutada. Kahju tekkimine ei ole

määrava tähtsusega ka sobiva karistusmeetme valikul, kuivõrd oht julgeolekule ei ole

materiaalselt hinnatav.

10. Laua ümberkeeramise näol on tegemist distsipliini rikkumisena ning see on karistatav

VangS § 63 lg 1 alusel. Kaebaja leiab, et distsipliini rikkumine oli vabandatav tööle

määramise seadusvastasuse, väljaõppe puudumise ja tema psüühilise seisundi tõttu. Kohus

selgitab kaebajale, et distsipliini rikkumine ei ole vabandatav. Kuigi eelviidatud vabandused

käskkirja kui haldusakti õiguspärasuse eelduseid ei mõjuta, vastab kohus kaebaja väidetele.

10.1. Kaebaja väidab, et ta pidi töötama käeraudades ja see on vastuolus VangS, PS ja EIÕK-

ga. Vaidluse all ei ole, et kaebaja määrati majandustööle. Viru Vangla esitatud 09.03.2016

vaideotsusest nr 6-12/32-2 nähtub, et kaebaja määrati majandustööle 13.11.2015 käskkirjaga

nr 6-2/1747. Kaebaja tööperiood V8 eluosakonna üldkasutatavate ruumide koristajana pidi

kestma ajavahemikul 16.11.2015–13.02.2016. Korraldus asuda tööle on iseenesest seaduslik,

tulenedes VangS § 37 lg-st 1. Täitmata võib jätta vaid korralduse, mis on õigusvastane, s.o

kui korraldus vastab tühise haldusakti tunnustele HMS § 63 lg 2 mõistes ja tühisus on

3-16-739

7(11)

ilmselge. Korraldus koristada üldkasutatavat ruumi tühise korralduse tunnustele ei vasta.

Kaebajal oli seega kohustus sellele korraldusele alluda. Kaebaja ei ole vaidlustanud tema

tööle määramise käskkirja.

Kohtu hinnangul ei ole tõendatud, et kaebaja pidi laudu koristama käeraudades. On tõsi, et

kaebaja pidi käeraudades kambrist lahkuma. Samas kohaldati tema suhtes 17.11.2015

käskkirja nr 6-4/621 alusel VangS § 69 lg 2 p-s 5 sätestatud ohjeldusmeetmeid. Osutatud

käskkirjast nähtub, et kaebaja saatmiseks majandustöödele pandi talle iga kord läbi kambri

toiduluugi peale käerauad. Käeraudu ei kasutatud, kui kaebaja osales majandustöödel selleks

ette nähtud alal ja vähemalt kahe vanglaametniku juuresolekul. Kohtu hinnangul viitab

asjaolu, et saalis viibis kaheksa vanglaametnikku, pigem sellele, et kaebaja pidi koristama

käeraudadeta. Ka 17.11.2015 käskkirjast nähtub, et kaebaja vabastamisel käeraudadest pidi

kohal olema vähemalt kaks vanglaametnikku. Vanglateenistusel on õigus otsustada, kas

julgeoleku tagamiseks on vaja kahe või enama ametniku kohaolekut. Kohtu jaoks on usutav,

et vanglaametnik teadis, et käerauad tuli enne tööle asumist eemaldada ning kaebajalt ei

jõutud käeraudu eemaldada, kuna ta pööras ootamatult laua ümber. Kaebaja teo ootamatusele

viitab nii kaebaja väidetud psüühiline vapustus, vaides osutatud „keerasin selle lihtsalt ümber“

kui intsidendiga samal päeval koostatud ettekanne. Kohus märgib täiendavalt, et kinnipeetav

ei saa vastumeelsust koristamise suhtes kasutada ettekäändena, et tööd mitte teha. Samuti ei

saa vastumeelsus koristamise suhtes olla vabanduseks agressiivsele käitumisele. Kinnipeetava

võib töökohustusest vabastada vaid VangS § 38 lg 22 alusel.

10.2. Kaebaja on viidanud EIK-i lahenditele asjades nr 48416/09, 21980/04, 44095/14,

märkides, et need lahendid ütlevad rohkem kui tuhat sõna. On tõsi, et EIÕK ja EIK praktika

on Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa. Samas on kaebaja viidatud lahendid asjakohatud ega

seostu vaidluse esemega, s.o vaidlustatud käskkirja ja selle õiguspärasusega.

1) 48416/09 Korkin v. Venemaa – Kaebaja toob välja, et viidatud lahendis märkis EIK, et

väärkohtlemine on alandav kohtlemine, mis on suunatud isiku vastupanu murdmisele (p 68).

Osutatud kaasus puudutab avaldaja piinavat kohtlemist tema transportimisel vanglast

kohtumajja ja tagasi. EIK leidis, et EIÕK artikliga 3 oli vastuolus olukord, kus avaldajat

transporditi ajavahemikul 2007–2009 vanglast kohtumajja 98 korda, tal oli sõiduvahendis

0,25 m2 isiklikku ruumi ning teekond võttis 6 tundi. Kohus mõistab kaebaja viidet seega

väitena, et tema tööle sundimine rikub EIÕK artiklis 3 sätestatud piinamise ja alandava

kohtlemise keeldu. Kohus kaebaja väitega ei nõustu. Kaebaja on EIK lahendile viidanud

valikuliselt. Kaebaja ei ole enda tööle määramist vaidlustanud. Kohus siiski märgib, et EIÕK

artiklis 3 sätestatud keelu rikkumine viitab eelkõige füüsiliste ja vaimsetele kannatustele,

nende puudumisel aga kohtlemisele, mis alandab või vähendab inimese väärtust, tekitab temas

hirmu, ängistust või alaväärsust, mis võivad murda isiku moraalselt ja/või füüsiliselt.

Asjaoludest ei nähtu, et töökohustus oleks kaebajas selliseid tundeid tekitanud.

2) 21980/04 Simeonovi v. Bulgaaria – Kaebaja osutab, et selle EIK-i lahendi kohaselt on 23

tundi lukukambris väärkohtlemine (p 93). Viidatud kaasus puudutab eluaegset vanglakaristust

kandva kinnipeetava kinnipidamist EIÕK artiklit 3 rikkuvates tingimustes: isikut hoiti 23

tundi kambris enamasti voodi külge aheldatuna, tal oli võimalus raamatukogu kasutada vaid

paar minutit, et raamatut valida, avaldaja sai külastada kabelit kaks korda aastas, ilma et teised

kinnipeetavad oleksid parajasti kabelis viibinud, vähe oli võimalusi kambrivälisteks

tegevusteks. Kohus mõistab kaebaja viidet väitena, et tema kinnipidamine lukustatud kambris

on väärkohtlemine. Väide ei seostu vaidluse esemega. Asjaoludest ei nähtu, et kaebaja

kinnihoidmine lukustatud kambris oleks ületanud vältimatu kannatuse taseme, mispuhul oleks

tegemist EIÕK artikkel 3 riivega.

3-16-739

8(11)

3) 44095/14 A. L. (X. W) v. Venemaa – Kaebaja viitab, et EIK lahendi kohaselt kaasneb

üksikvangistusega kohene negatiivne mõju (p 79). Viidatud kaasus puudutab välismaalase

kinnipidamist kinnipidamiskeskuses: avaldajat hoiti alguses aknata ruumis, kus tal ei olnud

võimalust süüa, juua või tualetti kasutada, hiljem hoiti teda ilma põhjendusteta

üksikvangistuses neli kuud, kus tal ei olnud televiisorit, raamatuid ega ajakirju; kamber

haises, seal oli pime ja külm, kehv toidukvaliteet, talle ei antud joogivett. Kohus mõistab

kaebaja viidet väitena, et tema kinnipidamisega üksikvangistuses kaasnes negatiivne mõju.

Kohus kordab, et kaebaja väide ei seostu kuidagi haldusakti õiguspärasusega. Erinevalt

kaebaja viidatud kaasusest, on tema kinnipidamine üksikvangistuses ka põhjendatud

17.11.2015 käskkirja nr 6-4/621 alusel.

10.3. Kaebaja heidab vastustajale ette, et talle ei olnud tagatud väljaõpe ning et tema ei

pidanud teadma, et koristades ei tohi laudu ümber keerata või liigutada. Vastustaja leiab, et

täiskasvanud inimene peab omama üldteadmisi koristamisest, sh seda, et laualt tolmu

pühkimiseks ei ole vaja seda ümber keerata. Lisaks selgitas A. Teetlok kaebajale V8

päevaruumis tööülesandeid, kaebajale on tutvustatud tema tööle määramise käskkirja ning

kaebaja on tutvunud E8 koristaja tööjuhendiga.

Kohtu hinnangul on kaebaja väited otsitud. Kaebaja kirjeldab 21.12.2015 seletuskirjas täpselt

(tl 31), et pidi töötama – võtma laudadelt lapiga tolmu ja laudasid pesema. Sellisena pidi ta

aru saama, mida temalt oodatakse. Kaebajale selgitati, mis on tema tööülesanded. Kui

tööülesanded jäid talle arusaamatuks, võis ta küsida valvurilt täpsustust. Asjaoludest ei nähtu,

et kaebaja oleks palunud vanglaametnikel tööülesandeid täpsustada. Distsipliinirikkumist

väljaõppe puudumine ei vabanda.

10.4. Kaebaja leiab, et vaidlustatud käskkiri on kaalutlusvigadega, kuna vastustaja pole

arvestanud tema psüühilise seisundi ja tarvitavate ravimite (Amitriptylin) mõjuga. Psüühiline

seisund distsipliini rikkumist ei vabanda. Isegi, kui kaebaja oleks laua ümber keeranud

psüühilise vapustuse seisundis, nagu ta väidab, oleks tegemist VangS § 67 p 4 rikkumisega.

Kohtu hinnangul ei ole kaebaja vapustus tõendatudki, kuivõrd A. Teetloki ettekande kohaselt

oli kaebaja pärast intsidenti rahulik ega ähvardanud ametnikke. Vapustuse järel on inimesed

üldjuhul närvilised, mis väljendub ka nende käitumises. Ei ole välistatud, et kaebaja tegutses

ettekavatsetult. Kaebaja psüühilist seisundit võiks arvestada üksnes karistuse määramisel.

11. Kohtul tuleb vastata, kas distsiplinaarmenetluses antud haldusakt – 15.01.2016 käskkiri nr

6-3/37 – on õiguspärane. Õiguspärase haldusakti eeldused tulenevad HMS §-idest 54–56.

12. Kaebaja leiab, et vaidlustatud käskkiri on õigusvastane, kuna distsiplinaarkaristuse määras

sama isik, kes viis läbi distsiplinaarmenetluse, s.o inspektor-kontaktisik H. Etti, kes oli ise

15.12.2016 intsidendi juures tunnistajaks. Kaebaja arvates oli H. Etti asjast huvitatud isik, kes

oleks pidanud end menetlusest taandama.

HMS erapooletuse põhimõtet sõnaselgelt ei sätesta, küll aga on see tuletatav HMS §-ist 10.

Sättest nähtub, et erapooletuse nõue haldusmenetluses ei ole nii range kui kohtumenetluses.

Kui kõrgem kohus peab tühistama ebaseadusliku kohtukoosseisu otsuse (HKMS § 199 lg 1 p

5), siis erapooletuse nõude rikkumine haldusmenetluses ei too kaasa haldusakti tühisust HMS

§ 63 mõistes. Sellele, et erapooletuse nõude järgimine ei ole haldusmenetluses nii range kui

kohtumenetluses, viitab ka see, et isikut ei taandata haldusmenetluses, kui teda ei ole võimalik

asendada.

VangS-st ei nähtu, et distsiplinaarmenetluse läbi viinud ja distsiplinaarkaristuse määranud

isikud ei võiks ühtida. Niisamuti ei nähtu ei HMS-st ega VangS-st, et sündmust tunnistanud

isik ei võiks menetlust läbi viia. HMS § 39 lg 1 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §

251 lg 1 kohaselt ei saa tunnistajaks olla üksnes menetlusosaline, s.o praegusel juhul kaebaja.

3-16-739

9(11)

H. Etti ei ole teinud karistusotsust enda tunnistuse põhjal, vaid on kogunud asjas tähtsust

omavaid tõendeid. Inspektor-kontaktisik on vanglateenistuse ametnik, kellel VSkE § 17 lg 1

kohaselt on pädevus läbi viia distsiplinaarmenetlust ning kinnipeetavat distsiplinaarkorras

karistada. Selline menetluskord teenib lihtsuse ja kiiruse eesmärki. Sealjuures on menetluse

kiirus tagatud igal juhul, kui otsustus tehakse seadusega lubatud tähtaja jooksul. Praegu on

seda ka tehtud. Samuti loob see võimaluse haldusorgani enesekontrolliks. Menetleja ja

karistuse määraja kokkulangemine ei tähenda, et inspektor-kontaktisik oleks isiklikult

huvitatud asja lahendist või tekitaks muud asjaolud kahtlust tema erapooletuses HMS § 10 lg

1 punkti 4 mõistes. Kohtu hinnangul osutab viidatud taandamisalus meelevaldsele

eelistamisele, põhjendamatutele süüdistustele või alusetutele otsustustele. Asjaoludest

põhjendamatut eelistamist või asjatut süüdistamist ei nähtu. Ei ole põhjust arvata, et isik ei

tõlgendanud asjaolusid adekvaatselt. Kaebajat teavitati distsipliini rikkumisest, talle tagati

ärakuulamisõigus ning talle tutvustati distsiplinaarmenetluse protokolli. Ei ole välistatud, et

distsiplinaarmenetluse läbi viinud ametnik võib oma seisukohta muuta. Kohus märgib

täiendavalt, et kui kinnipeetav paneb vanglas toime distsipliinirikkumise, siis on vangla

kohustatud sellele reageerima. Ametnikel ei ole lubatud põhjendamatult taanduda

haldusmenetluste läbiviimisest.

Kaebaja on väitnud ka süütuse presumptsiooni põhimõtte rikkumist, viidates EIK-i

10.02.1995 lahendile asjas Allenet de Ribement v. Prantsusmaa. Viidatud lahendis märkisid

nii inimõiguste komisjon kui EIK, et süütuse presumptsiooni põhimõttest peavad kohtute

kõrval juhinduma ka teised ametiasutused (p-d 33, 36). Kaebaja heidab vastustajale ette, et

menetlus viidi läbi põhimõttel “kõik on juba niigi selge”. Kohtu hinnangul ei ole viidatud

inimõiguste komisjoni ja EIK-i käsitlus praegusel juhul kohaldatav. Haldusorgan, s.o Viru

Vangla, on võtnud seisukoha kaebaja süü osas alles menetlustoimingu protokollis, mis on

lubatud. Menetlustoimingu protokollis seisukoha võtmine kaebaja süü osas ei ole iseenesest

vastuolus

süütuse

presumptsiooni

põhimõttega.

VangS

§

lg

kohaselt

distsiplinaarmenetlus

protokollitakse.

Nõuded

distsiplinaarmenetluse

protokollile

kehtestatakse VSkE-s. VSkE § 97 lg 2 kohaselt peab distsiplinaarmenetluse protokollis

sisalduma muu hulgas viide õigusakti sättele, mida on rikutud (p 4), loetelu asjaoludest,

millest peab selguma, milliste faktide ning tõendite alusel luges menetluse läbiviija süü

tõendatuks (p 8) ning põhjendatud ettepanek distsiplinaarkaristuse kohta (p 9). Arvestades

distsiplinaarmenetluse protokollile sätestatud nõudeid, peab menetleja paratamatult võtma

seisukoha kinnipeetava süü osas. Vastasel juhul ei oleks võimalik teha ettepanekut

distsiplinaarkaristuse

kohta.

Kinnipeetaval

on

õigus

esitada

distsiplinaarmenetluse

protokollile täiendavaid vastuväiteid. Kohus selgitab lisaks, et distsiplinaarmenetluse

protokoll on menetlustoiming, millel ei ole siduvat tähendust menetluse lõpptulemusele.

Distsiplinaarkaristus määratakse käskkirjaga. Distsiplinaarmenetluse protokoll ei muuda

kaebaja õigusi või kohustusi.

13. Kaebaja heidab vastustajale ette, et asjas jäeti kogumata olulised tõendid, s.o menetleja ei

võtnud seletusi A. Teetlokilt, kes oleks saanud kinnitada, kas kaebaja pidi tolmu pühkima

käed raudus. Niisamuti ei ole menetleja küsinud arvamust psühhiaatrilt.

HMS § 5 lg 1 kohaselt määrab menetlustoimingu vormi ja üksikasjad kindlaks haldusorgan

kaalutlusõiguse alusel. HMS § 6 kohaselt on haldusorgan kohustatud menetletavas asjas välja

selgitama asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma tõendeid omal

algatusel. Sealjuures viiakse kogu menetlus läbi võimalikult lihtsalt ja kiirelt (HMS § 5 lg 2).

Kohtu hinnangul on distsipliinirikkumine tõendatud asjas kogutud tõenditega: A. Teetloki

ettekande ning menetlustoimingu protokolliga. Kaebaja ei ole ka ise eitanud, et ta laua ümber

keeras. A. Teetloki selgitused oleks distsipliinirikkumist kinnitanud, mitte välistanud.

Sellisena ei olnud A. Teetlokilt vajadust eraldi seletusi võtta. Asjaoludest nähtuvalt ei ole

3-16-739

10(11)

kaebaja rahul menetleja hinnanguga kogutud tõenditele. Kaebajal oli õigus kogutud tõenditele

oma vastuväiteid esitada, kuid tema vastuväiteid ei olnud veenvad. Kaebaja psüühiline

seisund, sh tarvitavate ravimite mõju, intsidendi toimumise ajal käskkirja õiguspärasuse

eelduseid ei mõjuta (vt p 10.4.).

14. VangS § 63 lg 1 p 4 kohaselt võib seaduses sätestatud nõuete rikkumise eest kinnipeetavat

distsiplinaarkorras karistada kuni 45 päevase kartserisse paigutamisega. Kaebaja hinnangul on

vastustaja piirdunud vaidlustatud käskkirjas üksnes põhjendusega, miks ei kohaldata

kartserikaristuse ülemmäära 45 päeva ning on jätnud põhjendamata, miks määrati kaebajale

10 päeva pikkune kartseri karistus. Vastustaja on seisukohal, et ta on karistust põhjalikult

kaalunud,

kuivõrd

leebema

karistusmeetme

kohaldamine

ei

ole

taolise

raske

distsipliinirikkumise puhul põhjendatud. Kinnipeetaval olid distsiplinaarkaristuse määramise

ajal kehtivaid distsiplinaarkaristusi ning pooleli väärteomenetlused sarnaste rikkumiste eest.

Kartserisse paigutamine on haldusorgani kaalutlusotsus. Kaalutlusõiguse alusel antud

haldusakti põhjendustes tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti

andmisel lähtunud (HMS § 56 lg 3). HKMS § 158 lg 3 kohaselt on kaalutlusotsuste kohtulik

kontroll piiratud. Kohus ei saa haldusorgani asemel hinnata kohaldatud kartseri karistuse

pikkust, kuid kohtul on kohustus kontrollida, kas vastustaja järgis diskretsiooni piire ning kas

kaalutlusõigust teostati kooskõlas õiguse üldpõhimõtetega ja arvestati olulisi asjaolusid ning

kaaluti põhjendatud huve (Riigikohtu 13.11.2009 otsus nr 3-3-1-63-09 p 17).

Kohus nõustub kaebajaga, et kartserisse paigutamise näol on tegemist erandliku karistusega,

mida ei tohi kohaldada kergekäeliselt. Kohus on siiski seisukohal, et vaidlustatud käskkirjas

määratud karistus on proportsionaalne. Kohtu hinnangul on 15.01.2016 käskkirjas nr 6-3/37

piisavalt põhjendatud, miks määrati 15.12.2015 rikkumise eest kaebajale just kartserikaristus

ja seda 10-ööpäeva pikkusena.

VangS § 67 p-is 4 sätestatud kohustuse eesmärgiks on tagada vangla julgeolek ning

vangistuse eesmärkide täitmine, s.o suunata kinnipeetavat õiguskuulekale käitumisele. Vangla

julgeoleku ohustamise näol on tegemist rikkumisega, mis loob iseenesest vajaduse kaaluda

(rangemate) karistusmeetmete kohaldamist. Menetleja on vaidlustatud käskkirjas viidanud, et

muude meetmete kohaldamine poleks eesmärgipärane. Kaebaja käitumine demonstreerib

tema negatiivset suhtumist vanglasse ning on halvaks eeskujuks teistele kinnipeetavatele.

Kohtu hinnangul osutab kaebaja teo raskusele ka asjaolu, et vaatamata sellele, et tema käed

olid raudus ning kohal viibis kaheksa vanglaametnikku, keeras ta laua ümber. Asjaoludest ei

nähtu, et kaebaja psüühiline seisund takistaks tal kartserikaristust kanda. Kaebaja on eelnevalt

soovinud, et tema suhtes kohaldataks üksikvangistust.

Kaebaja on viidanud Riigikohtu määrusele asjas 3-3-1-95-10. Nimetatud asjas märkis

Riigikohus, et kaebaja on põhjendatult tõstatanud küsimuse plastlusika rikkumise eest kartseri

karistuse määramise proportsionaalsusest (p 7). Viidatud asjas kohaldati kinnipeetava suhtes

kolmeks päevaks kartserisse paigutamist korduvkasutatava plastlusika rikkumise eest. Kohtu

hinnangul ei tähenda Riigikohtu märkus seda, et vangla vara lõhkumise eest ei oleks

proportsionaalne kohaldada karistusena kartserisse paigutamist. Viidatud lahend puudutab

menetlusabi taotluse lahendamist ja kaebuse perspektiivi hindamist. Kaebuse perspektiiv ei

tähenda, et asja lahendus peaks menetlusabi taotlejale olema edukas. Kaebuse perspektiivi

hindamisel tuleb arvestada asja tähendust menetlusabi taotlejale. Kartserikaristuse

vaidlustamisel on asja tähendus taotlejale eeldatavalt suur, kuivõrd kartserisse paigutamine

piirab täiendavalt kinnipeetava õigusi. Tuleb tähele panna, et kaebaja viidatud asjas (haldusasi

nr 3-10-662) ei leidnud Tartu Halduskohus, et plastlusika rikkumise eest määratud 3-päevane

kartseri karistus oleks ebaproportsionaalne. Tartu Ringkonnakohus jättis apellatsioonkaebuse

rahuldamata ja Tartu Halduskohtu otsuse muutmata.

3-16-739

11(11)

Igal konkreetsel juhul tuleb karistuse määramisel arvestada rikkuja isikut, sh seda, kas ja mille

eest ning mitmel korral on teda varasemalt distsipliinirikkumiste eest karistatud. Käskkirjas

on märgitud, et kaebajal on kehtivaid distsiplinaarkaristusi, kuid mitte VangS § 67 p 4

rikkumise eest. Lisaks on viidatud pooleliolevatele väärteomenetlustele. Kohtu hinnangul oli

haldusorganil õigus väärteomenetlustele viidata, kuigi käskkirja andmise ajal ei olnud

menetlustes otsust tehtud. Viited väärteomenetlustele ei tähenda, et nendega oleks karistuse

määramisel arvestatud.

Kaebaja väidab ka, et määratud karistus on ebaproportsionaalselt karm, kuna vanglale laua

ümberkeeramisest kahju ei tekkinud. Kohus kordab, et vanglal tuleb distsipliinirikkumistele

reageerida. Vastupidine seisukoht võib kinnipeetavale luua mulje, et vanglas võib asjade

suhtes käituda hoolimatult nii kaua, kui kahju ei tekitata. Kohus kordab ka, et kahju tekkimine

ei ole määrava tähtsusega sobiva karistusmeetme valikul, kuivõrd oht julgeolekule ei ole

materiaalselt hinnatav.

15. Kaebaja heidab vastustajale ette, et talle ei tagatud distsiplinaarmenetluses riigi õigusabi

korras esindajat. Kaitseõiguse tagamata jätmine haldusakti õiguspärasust iseenesest ei mõjuta.

Haldusakt on õiguspärane, kui see vastab HMS-is sätestatud nõuetele.

HMS ei näe menetlusosalisele ette õigust riigi õigusabile. Niisamuti ei näe VangS ette

distsiplinaarmenetluses kinnipeetava õigust esindajale riigi õigusabi korras. Riigi õigusabi

määramise korraldus tuleneb riigi õigusabi seadusest (RÕS). RÕS § 10 lg 3 kohaselt

esitatakse taotlus haldusmenetluses riigi õigusabi saamiseks taotleja asukohajärgsele

maakohtule. Kaebaja ei ole vastavat taotlust maakohtule esitanud.

Kohus selgitab kaebajale, et nii CTP standardid ja mittesiduvad ettepanekud kui ka Euroopa

Nõukogu Ministrite Komitee soovituse REC(2006)2 „Euroopa Vanglareeglistiku“ sä tted on

soovitusliku iseloomuga. Ehkki neid tuleks kä sitada eesmä rkide ja põhimõtetena, mille

tä itmise poole pü ü elda ja millest võimaluse korral juhinduda Eesti õigusaktide tõlgendamisel

ja rakendamisel, ei ole tegemist õiguslikult siduvate normidega (Riigikohtu halduskolleegiumi

07.04.2010. a otsus asjas nr 3-3-1-5-10, p 19). Kaebajal puudub seega õigus nõuda Euroopa

Vanglareeglistiku sätete alusel endale haldusmenetluses esindajat või ette heita selle sätte

rikkumist. Kui kaebaja ei ole rahul riigi õigusabi määramise korraldusega, võib ta esitada

kohtule taotluse põhiseaduslikkuse järelevalve algatamiseks. Kaebajal on ka õigus pöörduda

regulatsiooni põhiseaduspärasuse hindamiseks õiguskantsleri poole.

16. HKMS § 108 lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kuna

vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud, jäävad poolte menetluskulud poolte

endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Janek Laidvee