1-14-4338/91 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

6. september 2016, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-14-4338

Kohtukoosseis

Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Mati Kartau

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja) 8. augusti 2016 määrus

karistuse täitmisele pööramises

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Anneli Bresovskaja (ik 49404122710)

kaitsja vandeadvokaat Anu Vilt, määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Tartu Maakohtu 8. augusti 2016 määrus jätta muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled

viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohtu 23. septembri 2014. a otsusega kriminaalasjas nr 1-14-4338 tunnistati

Anneli Bresovskaja süüdi KarS § 209 p-de 1,3,4 järgi ning karistuseks mõisteti 1 aasta

vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust A. Bresovskajale Tartu Maakohtu

15. septembri 2011. a otsusega kriminaalasjas nr 1-10-16957 mõistetud karistuse ärakandmata

osa võrra ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 11 kuud vangistust. KarS § 69 alusel asendati

A. Bresovskajale mõistetud vangistus 1380 tunni üldkasuliku tööga (arvestades, et ühele päevale

vangistusele vastab 2 tundi ÜKT-d), mis tuleb ära teha 2 aasta pikkuse tähtaja jooksul.

2. 14. aprillil 2016. a saabus Tartu Maakohtusse kriminaalhooldusametniku erakorraline

ettekanne A. Bresovskajale mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks, kuna süüdimõistetu ei

pea kinni ÜKT ajakavast, hoiab kõrvale ÜKT-st, ei järgi kontrollnõudeid.

3. Tartu Maakohtu 8. augusti 2016. a määrusega pöörati täitmisele A. Bresovskajale Tartu

Maakohtu 23. septembri 2014. a otsusega mõistetud karistus, s.o 1 aasta ja 6 kuud vangistust.

4. Maakohus märkis, et esitatud materjalide pinnalt on tuvastatud, et A. Bresovskaja on

rikkunud kõiki talle KarS § 75 lg 1 alusel määratud üldisi kontrollnõudeid ja kohustusi, ei ole

järginud ÜKT sooritamise ajakava ja hoiab ÜKT sooritamisest kõrvale.

4.1

Kohtule esitatud materjalidest on isik alates 2. veebruarist 2016 sooritanud üksnes 3 ÜKT

tundi 301 tunnist, mille tegemine oli planeeritud veebruari ja märtsi kuusse. Kokku on

A. Bresovskajal teha veel 1080 tundi ÜKT-d, mis tuleks ära teha kuni 28. novembrini 2016.

Kohus ei pidanud realistlikuks, et süüdlane novembri lõpuni laste kõrvalt nii palju tunde suudaks

ära teha, kui ta on senimaani teinud vaid 300 tundi ÜKT-d.

4.2

Samuti ei ole A. Bresovskaja täitnud registreerimisekohustust. Talle määratud ÜKT

tegemise tähepäeva on juba eelmise erakorralise ettekande esitamisel pikendatud. Kohus teavitas

A. Bresovskajat, millised on ÜKT tegemata jätmise tagajärjed. A. Bresovskaja käitumist

iseloomustab enesedistsipliini puudumine ning ükskõiksus talle määratud karistuse täitmise

suhtes.

4.3

Kogu kriminaalhooldusperioodi jooksul ei ole A. Bresovskaja suhtunud kohusetundlikult

talle määratud ÜKT sooritamisesse ja on otsinud vabandusi selle mittesooritamiseks. Ka laste

järele vaatamine on üksnes ettekääne, kuna see ei vasta tõele. Kodukülastuse jooksul on

kriminaalhooldaja avastanud, et A. Bresovskaja on jätnud lapsed vanemate hoole alla, väites, et

läheb ÜKT-d sooritama, ent ei ole seda teinud. Samuti on A. Bresovskaja jätnud

kriminaalhooldaja juurde ilmumata lapse haigestumise ettekäändel, viibides ise samal ajal lapsest

eemal ja sõites hoopis sõpradele pikemaks ajaks külla. Ka istungil üritas süüdimõistetu

kohtuistungile mitteilmumist laste haigestumise ettekäändel õigustada, kuid tõe ilmnemisel

tunnistas, et viibis Lätis.

4.4

Kohus leidis, et A. Bresovskajal puuduvad mõjuvad põhjused ÜKT ajakavast

mittekinnipidamiseks. Ta hoiab ÜKT sooritamisest kõrvale. Süüdlane on rikkunud

kontrollnõudeid, jättes kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele ilmumata. A. Bresovskaja on järjepidevalt rikkunud ÜKT sooritamise tingimusi

ning korduv hoiatamine ja ka tähtaja pikendamine ei ole osutunud piisavalt mõjusateks ja

vajalikeks abinõudeks süüdimõistetu mõjutamisel. Kohus leidis, et A. Bresovskaja on korduvalt

üles näidanud vastutustundetut ja ükskõikset suhtumist ning on käitunud temale mõistetud

karistuse eesmärkide täitmist takistavalt. Ta ei ole ilmunud mõjuva põhjuseta istungile. Kohus

leidis, et edasine kriminaalhooldus ei ole edukas, kuna A. Bresovskaja ei oleks suuteline oma

senist käitumist kohusetundlikumaks muutma ja suhtuma kohustustesse adekvaatselt ning

sooritama ÜKT tunde tähtaegselt. Karistuse eesmärki täidab efektiivsemalt vangistuse täitmisele

pööramine.

4.5

Kriminaalhooldaja esitatud andmete kohaselt on süüdlaselt sooritamata 1080 tundi ÜKT-

d ja sooritatud 300 tundi ÜKT-d. Järelikult on kantud 5 kuud vangistust (300:2=150 päeva ehk 5

kuud) ning ärakandmisele kuulub 23-kuulisest vangistusest veel 18 kuud ehk 1 aasta ja 6 kuud

vangistust.

5. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse kaitsja, kes taotleb tühistada Tartu Maakohtu

määrus.

5.1

Kohus on rikkunud karistust täitmisele pöörates materiaalõigust. A. Bresovskaja on 22-

aastane naine, kellel on kasvatada 2 väikest last. Ta elab lastega vanemate juures. Lapsi on

aidanud kasvatada ka vanavanemad, ent peamiseks kasvatajaks on siiski nende ema. Eluliselt on

usutav, et arvestades A. Bresovskaja sotsiaalse ja majandusliku küpsuse taset, on tal olnud

raskusi kõigi temal lasuvate kohustustega hakkamasaamiseks. Seega vajaks ta pigem osalemist

sotsiaalprogrammis, parandamaks toimetulekuoskusi ning kohustuste ja raskustega

hakkamasaamist.

A. Bresovskaja on siiski ära teinud märkimisväärse osa üldkasulikust tööst ning täitnud peamist

kohustust - mitte toime panna uut kuritegu. Väikeste laste kasvamine emata 1 aasta ja 6 kuu

jooksul võib osutada nende arengule pöördumatut kahju. Ka A. Bresovskaja ema tervis ei ole

hea, et kanda kahe väikelapse eest hoolt. Lisaks on vanemal lapsel terviseprobleemid

kuulmisega. Seega vastavad tõele A. Bresovskaja väited, et tal on takistusi kohustuste täitmisel

seoses lapse tervisliku olukorraga. Samas möönab A. Bresovskaja, et ta oleks pidanud olema

tähelepanelikum kriminaalhooldaja juhiste osas, mitte hoiduma vangistuse kartuses

kriminaalhooldajaga suhtlemisest.

5.2

Määrusest ei nähtu, millise arvestuse alusel on tuvastatud A. Bresovskaja poolt tehtud

töötunnid. A. Bresovskaja hinnangul ei vasta esitatud arvestus tõele ning ta on veendunud, et on

perioodil 1. oktoober 2014 – 1. veebruar 2016 teinud rohkem töötunde, kui 300.

6. Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-29-16, p-s 11 juhiseid järgides esitas ringkonnakohus

kriminaalhooldajale kirjaliku küsimuse, milles palus teatada apellatsioonikohtule A. Bresovskaja

poolt Tartu Maakohtu 23. septembri 2014 otsusega nr 1-14-4338 tehtud üldkasuliku töö tunnid 8.

augusti 2016. a seisuga. Samuti väljastada Tartu Ringkonnakohtule A. Bresovskaja üldkasuliku

töö ajakava lehed.

7. Kriminaalhooldusametniku M. Boiko vastusest ja ÜKT arvestuslehtedest nähtub, et

A. Bresovskaja on alates 22. oktoobrist 2014 kuni 22. veebruarini 2014 SA Isamaalise Kasvatuse

Püsiekspositsioonis seisuga 8. august 2016 talle määratud 1380 tunnist sooritanud 293 tundi

ÜKT-d. Sooritamata on 1087 tundi ÜKT-d.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA JÄRELDUSED

8. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning

selle tühistamiseks määruskaebuse motiividel puudub alus. Ringkonnakohus põhistab oma

otsustust järgmiselt.

8.1

Kaitsja ei vaidlusta asjaolu, et A. Bresovskajale etteheidetavad rikkumised on aset

leidnud, seetõttu ei hakka ringkonnakohus üle kordama kriminaalhooldaja ettekandes

väljatoodud rikkumisi, mille maakohus on oma põhistustes piisava põhjalikkusega ka tuvastanud.

8.2

Kaitsja kesksed argumendid seisnevad selles, et A. Bresovskajal on kaks väikest last,

kellele ta on peamiseks kasvatajaks, ta on sooritanud märkimisväärse osa ÜKT-st ning ema, kes

on A. Bresovskajal aidanud lapsi hoida, on ise töövõimetu.

KarS § 69 lg 6 kohaselt on olukorras, kus süüdimõistetu hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei

järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi kohtul kriminaalhooldusametniku

ettekande lahendamisel valida kolme variandi vahel: 1) määrata täiendavaid kohustusi vastavalt

KarS § 75 lõikes 2 sätestatule; 2) pikendada töö tegemise tähtaega arvestades KarS § 69 lg 3

sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega või 3) pöörata mõistetud vangistuse täitmisele.

8.3

Antud juhul taotlebki kaitsja määrata A. Bresovskajale täiendavaid kohustusi vastavalt

KarS § 75 lõikes 2 sätestatule, kuna leiab, et see oleks A. Bresovskaja sotsiaalse ja majandusliku

küpsuse taset arvestades mõistlik.

8.3.1

Apellatsioonikohus A. Bresovskajale täiendava kohustuse panemist mõistlikuks ei pea.

Nimelt on A. Bresovskaja oma käitumisega näidanud üles täielikku ükskõiksust talle määratud

katseaja kohustuste täitmises. Täiendavate kohustuste panemine oleks ringkonnakohtu hinnangul

õigustatud isikute puhul, kes on ka ise resotsialiseerumise eesmärkidest huvitatud.

A. Bresovskaja käitumist hinnates (kriminaalhooldajale ja kohtule valetamine, ettekäänete

otsimine ÜKT mittetäitmiseks, hoolimatu suhtumine oma kohustuste täitmisesse) ei teki ka

ringkonnakohtul veendumust, et isik suudaks veel täiendava kohustuse täita ning et edasine

kriminaalhooldus võiks olla edukas.

8.3.2 Samuti ei saa karistust jätta täitmisele pööramata põhjendusel, et A. Bresovskajal on

väikesed lapsed. Maakohus tuvastas, et A. Bresovskaja on otsinud vaid vabandusi ÜKT

mittesooritamiseks ja eelistab lõbutseda. Ka laste järele vaatamine on olnud ettekääne:

kriminaalhooldusametnik on tuvastanud, et A. Bresovskaja on jätnud lapsi vanemate hoole alla,

väites, et läheb sooritama ÜKT-d, ent ei ole seda teinud. Samuti on kriminaalhooldaja avastanud,

et lapse haigestumise ettekäändel kriminaalhooldaja juurde ilmumata jätmise ajal on

A. Bresovskaja samal ajal hoopis pikemaks ajaks sõpradele külla sõitnud. On selge, et laste

olemasolu kasutab A. Bresovskaja ära selleks, et otsida ettekäändeid kriminaalhoolduse nõuete ja

kohustuste eiramiseks.

8.3.3 Kaitsja on veel välja toonud, et emata kasvamine võib avaldada A. Bresovskaja lastele

pöördumatut kahju. Ringkonnakohus nõustub kaitsjaga, et oma mõju võib lastele emast

eemalviibimine kahtlemata avaldada. Samas aga on karistuse täitmisele pööramise tinginud

A. Bresovskaja enda käitumine. Samuti on seadus naiskinnipeetavatele loonud eritingimused – nt

võimaldatakse Vangistusseaduse § 54 lg 1 teise lause kohaselt emal ja kuni kolmeaastasel (kaasa

arvatud) lapsel ema taotlusel ja eestkosteasutuse nõusolekul elada koos. VangS § 54 lg 2 järgi

tagab vanglateenistus emale sideme säilimise üle kolme aasta vanuse lapsega, kui see ei häiri

lapse normaalset kasvatamist ega avalda talle kahjulikku mõju.

Erakorralisest ettekandest nähtub, et korduvatest vestlustest vanematega selgus, et nemad saavad

hooldada lapsi A. Bresovskaja vangistuse ajal (tlk 3).

9. Kaitsja hinnangul ei ole maakohus piisavalt selgelt tuvastanud seda, mitu tundi oli

A. Bresovskajal enne erakorralise ettekande esitamist tehtud. A. Bresovskaja enda väitel oli ta

teinud rohkem ÜKT tunde, kui maakohtu poolt tuvastatud 300 tundi.

Ringkonnakohtule saadetud vastusest ja ÜKT arvestuslehtedest nähtub, et A. Bresovskaja on ära

teinud 293 tundi ÜKT-d (mitte 300 nagu leidis maakohus). Seega on maakohus eksinud

A. Bresovskaja täitmisele pööratava vangistuse kestuse osas. Nimetatud viga aga ei tingi

täitmisele pööratava vangistuse kestuse suurendamist, kuivõrd reformatio in peius põhimõttest

tuleneb keeld muuta kohtulahendit süüdimõistetu kahjuks tema kaitsja edasikaebuse tulemusena.

10. Eeltoodut arvestades ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätta

maakohtu määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

/allkiri/ /allkiri/ /allkiri/

Maarika Kuusk

Aarne Sarjas

Mati Kartau