1-15-5328/94 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

6. september 2016, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number 1-15-5328 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Mati Kartau, Maarika Kuusk Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 11. augusti 2016 määrus süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu D.K (isikukood XXX), määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 11. augusti 2016 määrus jätta muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. D.K kannab alates 03.07.2015 Tartu Vanglas temale Harju Maakohtu 09.11.2015 otsusega KarS § 199 lg 2 p-de 7, 9 järgi mõistetud 2 aasta pikkust vangistust. Tema karistusaeg lõpeb 03.07.2017.

2. Tartu Vangla esitas 30.06.2016 Tartu Maakohtule materjalid D.K tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks.

3.

Tartu Maakohus 11.08.2016 määrusega jättis D.K tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamata. Kohtumääruses sisalduvad seisukohad on järgmised. D.K on varavastaste kuritegude eest korduvalt karistatud, sh korduvalt ka vangistustega. Ta on varasemalt olnud arvel ka kriminaalhooldusel – ühel korral käitumiskontrolli ning ühel üldkasuliku töö tegemise kohustuse alusel. Eelnev viitab sellele, et karistused D.K käitumise suunamisel soovitud eripreventiivset mõju ei oma – ta on jätkanud õigusrikkumiste toimepanemist. Seega võib väita, et tal on välja kujunenud kindlad antisotsiaalsed hoiakud ning eitav suhtumine õiguskorda, mistõttu on suur risk, et ta jätkab kuritegelikku eluviisi ka pärast kinnipidamisasutusest lahkumist. Samuti puuduvad D.K kokkulepped töökoha osas ning tal võib elatusvahendite leidmisel suuri probleeme tekkida. See on omakorda kuritegeliku käitumise riskiks, sest kuriteod on kinnipeetav toime pannud just materiaalse kasu saamise eesmärgil. Eelneva põhjal ei ole D.K katseajaga tingimisi ennetähtaegne vabastamine põhjendatud. Positiivsete asjaolude, st elukoha ning toetavate isikute olemasolu, kuritegude toimepanemise ning käitumiskontrolli nõuete rikkumise riske piisaval määral ei vähenda. Need tugifaktorid olid D.K olemas ka varem.

4. Kohtumääruse peale esitas määruskaebuse D.K , kes taotleb lahendi tühistamist ja enese tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. Edasikaebuse argumendid on järgmised. Kohus on jätnud tähelepanuta, et D.K perre sündis teine laps ja ühel vanemal on kahe alaealise lapse eest äärmiselt raske hoolitseda. See eeldab mõlema abikaasa osavõttu kõiges ja vastutustundlikku käitumist. Mitme ülalpeetava olemasolu ilma D.K toetuseta põhjustab perele tõsist vaesust.

D.K suunamisele seaduskuulekusele ja tema tööharjumuste kasvatamisele aitab kaasa ennetähtaegse vabanemisega kaasnev range järelevalve.

Maakohus ei ole arvestanud, et vanglal puudub piisav võimalus kinnipeetavatele töö andmiseks. Seega ei ole D.K mingitki võimalust peret raskel ajal toetada ja oma tööoskusi paremini tasustatava töö leidmiseks täiustada. Seega tema edasine viibimine vanglas ainult süvendab perekonna vaesust ja vähendab tema võimalusi teha tööd ning endaga hakkama saada. Kohus ei ole arvestanud prokuröri arvamust. D.K on mõistnud oma valet eluviisi ja ei soovi seda enam. D.K on määruskaebusele lisanud XXX OÜ tõendi, millest selguvalt on osaühing valmis teda tööle võtma.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et D.K tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine põhjendatud ei ole. Määruskaebus jääb täielikult tagajärjetuks. Oma seisukohta põhistab kriminaalkolleegium järgmiselt.

6. Apellatsioonikohus toonitab kõigepealt, et D.K kuritegelik käitumine on olnud korduv ning varasemad karistused, sealhulgas 7 reaalset vanglakaristust, sellele piiri pannud ei ole. Ehk siis negatiivne prognoos, s.o D.K poolt uute kuritegude toimepanemise suur tõenäosus, on selgelt nähtav juba tema varasemates karistamistes. Kuivõrd süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib aga kõne alla tulla vaid juhul, kui kohus leiab, et isik on suuteline jätkama õiguskuulekat elu vabaduses, D.K käesoleval ajal vanglast vabastada ei saa.

7. Siinjuures möönab ringkonnakohus, et D.K vangistuses viibimine tema perekonna raskesse olukorda ilmselt tõesti seab, kuid kinnipeetava vabastamist selline tõdemus kaasa siiski ei too. Samuti ei ole praeguse otsustuse tegemisel määravaks D.K töökoha olemasolu. Nimelt ei saa tingimisi enne tähtaega vabastada vangistusest sellist kinnipeetavat, kelle puhul esineb suur tõenäosus, et ta vabaduses hakkab toime panema uusi kuritegusid. Tõsi, D.K vabastamist on võimalikuks pidanud nii prokurör kui ka vangistusasutus, kuid need seisukohad kohtutele siduvad ei ole.

8. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

/allkiri/ /allkiri/ /allkiri/

Aarne Sarjas

Mati Kartau

Maarika Kuusk