3-15-1121/42 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ruth Plaks, Maret Altnurme ja Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

05.09.2016, Tallinn

Haldusasja number

3-15-1121

Haldusasi

LT kaebus Harku ja Murru Vangla 17.02.2015

käskkirja nr 43-d tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – LT

Vastustaja – Tallinna Vangla (kuni 31.05.2016

Harku ja Murru Vangla), volitatud esindaja Kerli

Lubja

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 10.11.2015 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

LT apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

30.08.2016 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Jätta LT riigi õigusabi taotlus rahuldamata.

2. Jätta LT apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 10.11.2015 otsus

haldusasjas nr 3-15-1121 muutmata.

3. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 05.10.2016, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises

lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem

kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213

lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi

vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

3-15-1121

2(8)

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harku ja Murru Vangla ametnike AV ja TP 01.02.2015 ettekannete (tl 54, 55) kohaselt

algatati kinnipeetav LT suhtes distsiplinaarmenetlus seoses sellega, et teda kahtlustati

01.02.2015 kella 12:22 paiku Harku vangistusosakonna territooriumil M-1 osakonna duširuumi

eesruumis vanglateenistuse ametnike korraldustele mitteallumises. Ettekannete kohaselt ei

allunud LT pärast suitsetamist talle meeskinnipeetavate esimese korruse pesemisruumi

eesruumis antud korduvatele korraldustele võtta jalast püksid ja sokid, et talle saaks teostada

põhjalikku läbiotsimist. Esmalt soovis LT, et läbiotsimise juures viibiks ühe ametniku asemel

kaks ametnikku. Pärast seda, kui duširuumi eesruumi sisenes ka teine ametnik, anti LT-le vaip,

mille peale ta saaks pükste ja sokkide ära võtmisel panna oma jalad, kuid LT ei nõustunud vaipa

kasutama. LT suhtes kohaldati lühiajaliselt käeraudu (u 1 min) ning ta viidi seejärel läbiotsimise

teostamiseks meditsiiniosakonda. Vanglaametnikud teostasid meditsiiniosakonnas meditsiiniõe

juuresolekul LT täieliku läbiotsimise. LT esitas juhtunu kohta oma selgitused (vene keeles tl

58-59) ning uurimise tulemusena koostati 12.02.2015 distsiplinaarmenetluse protokoll (tl 10-

13). LT esitas 16.02.2015 vangla direktorile oma vastuväited (tl 14-14p).

2. Harku ja Murru Vangla 17.02.2015 käskkirjaga nr 43-d (tl 15-16p) karistati LT

vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1 nõuete rikkumise eest 20 ööpäevaks kartserisse

paigutamisega. Käskkirja kohaselt ei täitnud kaebaja 01.02.2015 kella 12.22 paiku M-1

osakonna duširuumi eesruumis vanglateenistuse ametnike korduvaid korraldusi läbiotsimiseks

lahti riietuda (võtta jalast püksid ja sokid). LT-l oli rikkumise toimepanemise hetkel kolm

kehtivat distsiplinaarkaristust, millest kõik olid määratud allumatuse eest. LT-le määrati

viimase samalaadse rikkumise eest karistuseks kartserisse paigutamine 13 ööpäevaks, kuid

hoolimata sellest pani LT toime uue rikkumise natuke rohkem kui kuu aja möödumisel

kartserikaristuse kandmisest. Eeltoodu näitab, et varasemalt määratud karistused ei ole

avaldanud kinnipeetava käitumisele mõju ega suunanud teda õiguskuulekale käitumisele. Seega

on põhjendatud määrata LT-le karistuseks 20 ööpäeva pikkune kartserikaristus.

3. LT esitas 13.03.2015 Harku ja Murru Vangla 17.02.2015 käskkirjale nr 43-d vaide (tl 17),

mille vangla jättis 13.04.2015 vaideotsusega nr 5-11/15/1-2 (tl 18-19) rahuldamata.

4. LT esitas 29.04.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse (täiendatud 08.07.2015; tl 1-4, 69-72)

Harku ja Murru Vangla 17.02.2015 käskkirja nr 43-d tühistamiseks.

Kaebaja tuli 01.02.2015 suitsetamast ning vangla trepikojas hakkas korrapidaja abi AV kaebajat

läbi otsima. Läbiotsimise ajal olid välisuksed lahti ning seetõttu olid trepikojas miinuskraadid

ja tõmbetuul. AV käskis kaebajal nööpida lahti jope ning võtta ära müts. Kaebajal on

probleemid kõrvaga, mistõttu ei saanud ta mütsi ära võtta. Kuigi kaebajal ei valutanud kõrv sel

momendil, pidi ta varasemate probleemide tõttu hoiduma tõmbetuulest ja külmetusest.

Seepärast vastas kaebaja ametnikule, et tal on trepikojas külm. Valvur TP saatis kaebaja

läbiotsimiseks duširuumi eesruumi. Kaebaja võttis seal jope seljast, mütsi peast, saapad jalast

ning istus pingi peale, ilma et keegi oleks teda selleks käskinud. Kuna eesruumi aken oli katki

ja avatud, oli viimasel ajal kinnipeetavaid otsitud läbi nii, et nad ei pidanud end täiesti alasti

võtma. Kaebaja ütles valvurile, et läbiotsimine peab toimuma reeglite järgi ning selle juures

peab viibima kaks ametnikku. Selle peale kutsus TP AV, kes läks koheselt kaebaja juurde ning

asetas tema kõrvale jalamati. AV ütles kaebajale, et kaebaja võtaks sokid jalast ära. Kaebaja

lükkas seepeale mati jalaga eemale ning ütles, et ei astu selle mati peale, kuna see on must.

Vanglas on jalaseen väga levinud ning kaebaja ei soovinud, et see leviks ka temale. Kaebaja ei

3-15-1121

3(8)

näidanud üles agressiivsust, pani saapad rahulikult jalga, tõusis püsti ning ütles

vanglaametnikule, et viimane ta läbi otsiks. Ametnik käskis kaebajal püksid maha võtta, mille

peale kaebaja vastas, et ta peab võtma riided seljast vastavalt reeglitele. Kaebaja ei öelnud

kordagi, et ta keeldub riiete seljast võtmisest. Seejärel pandi kaebajal käed raudu. AV käskis

kaebajal riided selga panna ja eemaldas pärast käsku kaebajalt käerauad. Kaebaja pani riided

selga ja ta saadeti meditsiiniosakonda, kus AV kutsus naissoost meditsiiniõe läbiotsimise

juurde. AV käskis kaebajal võtta end meditsiiniõe juuresolekul alasti. See, et kaebaja pidi olema

teiste isikute juuresolekul alasti, alandas tema inimväärikust ning seda tuleb võrdsustada

piinamisega.

Harku ja Murru Vanglas ei ole kehtestatud meeskinnipeetavate läbiotsimiseks konkreetseid

reegleid. Kaebaja luges läbiotsimise reeglitest ühest artiklist, mis oli avaldatud ajalehes

„MK Estonia“ ajavahemikus septembrist novembrini 2014. Vangla raamatukogus seda ajalehte

ei ole. Kaebaja sai seda artiklit lugedes aru, et ta võib nõuda läbiotsimise teostamisel reeglite

järgimist ja läbiotsimise teostamist selleks ettenähtud kohas. Duširuumi eesruum ei ole sobiv

ruum läbiotsimiseks, kuna see on läbikäidav ja selle kaudu lähevad kinnipeetavad nii WC-sse

kui duširuumi. See, et keegi sinna ruumi parasjagu ei tulnud, oli juhus. Samuti ei hoia Harku ja

Murru Vangla jalamatte puhtana.

Kaebaja allus vanglaametnike korraldustele. Mitteallumisega oleks tegemist siis, kui kaebaja

oleks keeldunud lahti riietumast ka meditsiiniosakonnas. Kaebaja nõustus nii läbiotsimise kui

lahti riietumisega.

Kaebajal puudus võimalus end kaitsta, sest direktor ei jõudnud vastata kaebaja 16.02.2015

vastuväidetele distsiplinaarmenetluse protokollile. Lisaks kestis vaidemenetlus kauem kui

30 päeva.

5. Harku ja Murru Vangla palus jätta kaebus rahuldamata (tl 40-42p).

Distsiplinaarmenetluse käigus kogutud tõenditega on tuvastatud, et kaebajale anti seaduslik

korraldus riietuda tema läbiotsimiseks lahti. Kinnipeetav on kohustatud vastuväideteta täitma

vanglaametniku seaduslikke korraldusi. Kinnipeetava teistsugune arusaam kehtivast õigusest ei

muuda vanglateenistuse tegevust õigusvastaseks. Ükski kaebajale antud korraldus ei olnud

ilmselgelt tühine. Kaebaja on tunnistanud, et ta ei täitnud talle antud korraldust põhjusel, et tema

hinnangul ei viidud protseduuri läbi õigusaktidele vastavalt. Kaebaja väidetest nähtub, et ta ei

täitnud korraldust sokkide äravõtmiseks põhjusel, et ta ei soovinud astuda matile, ning

korraldust pükste äravõtmiseks põhjusel, et ta soovis võtta riided seljast vastavalt seaduses

sätestatud reeglitele. Ükski kaebaja poolt välja toodud asjaolu ei anna talle õigust korralduse

täitmisest keelduda ega venitada tahtlikult läbiotsimist. Vastustaja kinnitusel köetakse vanglas

ning ruumis, kus kaebaja läbi otsiti, oli väike õhutusaken, mis oli poolkinni ega olnud katki.

Samuti ei olnud kaebajal korralduse andmise ajal ühtegi tervisest tulenevat põhjust keelduda

mütsi peast võtmisest.

Alusetud on kaebaja väited, et läbiotsimist peavad teostama vähemalt kaks vanglaametnikku ja

meditsiinitöötaja. VangS ei sätesta, mitu vanglateenistuse ametnikku võib kinnipeetava läbi

otsida. Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) on erinevates lahendites leidnud, et kehaliste

läbiotsimiste juures viibivate isikute arv peaks olema võimalikult väike, kuid rohkema kui ühe

vanglaametniku juuresolek on õigustatud väärkohtlemise vältimise tagamiseks. Vangla ei ole

leidnud „MK Estonia“ artiklit, kust kaebaja väidetavalt läbiotsimise reeglite kohta

informatsiooni sai. Lisaks ei ole ajaleheartikkel õigusakt, millest tulenevalt tekiks kaebajal

õigus midagi nõuda. Kaebaja on viibinud vanglas alates 2006. aastast ning on ilmselgelt teadlik,

kuidas sooritatakse vanglas toiminguid, sh läbiotsimisi.

3-15-1121

4(8)

Kinnipeetava läbiotsimine on vangla julgeoleku tagamise üks korralisi toiminguid. Nii nagu

vangistusega üldiselt, kaasnevad ka sellega teatud ebamugavused. Kuigi õigusaktidest ei tulene

otseselt kohustust tagada läbiotsimise privaatsus, ei ole vangla eksinud privaatsuse tagamisel.

Kaebaja otsiti läbi duširuumi eesruumis ning vanglateenistuse ametnikel oli reaalne võimalus

piirata sinna kolmandate isikute sisenemist. Samas ei oma ka see argument sisulist tähendust

distsiplinaarkaristuse määramise õiguspärasuse hindamisel.

Viidates inimväärikuse alandamisele ja piinamisele, ei selgita kaebaja, kuidas puutub see

distsiplinaarmenetlusse ja määratud distsiplinaarkaristusse. Kaebaja ei ole esitanud vanglale

kahju hüvitamise nõuet. Seetõttu ei ole viited piinamisele ja inimväärikuse alandamisele

asjassepuutuvad.

Vangla nõustub osaliselt kaebaja etteheitega, et vangla ei lahendanud vaiet 30 päeva jooksul.

Vaide lahendamise tähtaeg langes nädalavahetusele, mistõttu oli vaide lahendamise tähtaeg

esmaspäev (13.04.2015). Ametnikud tutvustasid vaideotsust kaebajale aga alles 14.04.2015.

Seega oleks kaebaja pidanud vaideotsusega tutvuma 13.04.2015, kuid sai seda teha üks päev

hiljem. Samas ei ole kaebaja selgitanud, kas see tõi talle kaasa kahjulikke tagajärgi või kuidas

see rikkus tema õigusi. Vangla vabandab kaebaja ees.

6. Tallinna Halduskohus jättis 10.11.2015 otsusega kaebuse rahuldamata.

VangS § 68 lg 1 kohaselt on vanglateenistuse ametnikul õigus teostada kinnipeetava

läbiotsimist, tema isiklike asjade, elu- ja olmeruumide, samuti teiste ruumide ja territooriumi

läbiotsimist keelatud esemete ja ainete avastamiseks. Kinnipeetava läbiotsimist teostavad

temaga samast soost isikud. Justiitsministri 05.09.2011 määruse nr 44 „Järelevalve korraldus

vanglas“ (määrus nr 44) § 32 p 5 kohaselt on kinnipeetava läbiotsimine kohustuslik

vanglasisesel saatmisel. VangS § 66 lg 1 kohaselt korraldatakse kinnipeetavate järelevalve

viisil, mis tagab vangistusseaduse ja vangla sisekorraeeskirjade täitmise ja üldise julgeoleku

vanglas. VangS ega määrus nr 44 ei sätesta seda, mitu isikut peab viima läbi kinnipeetava

läbiotsimist. Kuna meditsiinitöötaja ei teostanud läbiotsimist, siis ei oma praegusel juhul

tähtsust meditsiinitöötaja sugu.

VangS § 67 p 1 kohaselt on kinnipeetav julgeoleku tagamiseks vanglas kohustatud täitma

vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele.

Vanglaametniku korralduse seaduslikkust eeldatakse. Vastavalt Riigikohtu seisukohtadele võib

täitmata jätta vaid ilmselgelt õigusvastase korralduse kui tühise haldusakti (Riigikohtu

01.03.2007 otsus nr 3-3-1-103-06, p 14). Kaebaja ei ole tõendanud ning kohtumenetluse käigus

ei ole ilmnenud, et vanglaametnike poolt kaebajale antud korraldused oleksid vastanud tühise

haldusakti tunnustele. Järelikult tuli kaebajal need korraldused täita. Eeltoodust järeldub, et

kaebaja rikkus VangS § 67 p-s 1 sätestatut ning pani sellega toime distsiplinaarsüüteo.

Vastustaja on käskkirja koostamisel rakendanud õigesti kaalutlusõigust ja toonud välja karistuse

valiku põhjendused. Määratud karistus on proportsionaalne toime pandud rikkumise suhtes.

Vastustaja on viidanud asjaolule, et vanglaametnike korduvatele korraldustele mitteallumine

näitab kaebaja negatiivset suhtumist nii vanglateenistuse ametnikesse kui kehtivasse korda.

Samuti on vastustaja asunud õigele seisukohale, et kuna varasemad karistused ei ole kaebaja

käitumisele mõju avaldanud ega suunanud teda õiguskuulekale käitumisele, peab karistuse määr

olema selline, et kaebaja mõistaks oma teo tagajärgi ning sooviks edaspidi käituda

õiguskuulekalt.

Asjaolu, et kaebajale tutvustati vaideotsust üks päev pärast vaide lahendamise tähtpäeva, ei

tähenda, et vastustaja ei oleks lahendanud vaiet tähtaegselt. Vaideotsus koostati 13.04.2015, s.o

vaide lahendamise tähtaja jooksul. Lisaks ei rikkunud 13.04.2015 vaideotsuse kättesaamine

3-15-1121

5(8)

14.04.2015 kaebaja õigusi. Vaideotsuse vaidlustamistähtaeg hakkab kulgema alates vaideotsuse

kättetoimetamisest. Lisaks on vastustaja vaideotsuse hilisema tutvustamise eest kaebaja ees

vabandanud.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

7. LT palub 30.11.2015 apellatsioonkaebuses (tl 126-129) tühistada Tallinna Halduskohtu

10.11.2015 otsus.

Vaidlustatud käskkiri on õigusvastane, kuna vangla rikkus nii läbiotsimise kui

distsiplinaarmenetluse läbiviimise reegleid. Kaebaja luges läbiotsimise teostamise reeglitest

ajalehest „MK Estonia“. Reeglite järgi peab läbiotsimise juures olema vähemalt kaks

vanglaametnikku selleks, et mingi intsidendi korral oleks olemas tunnistaja. Kaebaja ei ole talle

antud korralduste täitmisest keeldunud. Kaebaja soovis vaid, et ta saaks täita vanglaametnike

käske kooskõlas läbiotsimise reeglitega ning täitis käsud vaid mõni hetk hiljem. Korralduse

kohane täitmine ei olnud võimalik, kuna läbiotsimise ruumis puudusid lahti riietumiseks

sobivad tingimused. Kaebaja läbiotsimise ajal oli väljas külm talvine ilm. Duširuumi eesruumi

aken oli aga katki ega käinud kinni. Seetõttu ei olnud ruumis nii soe, et seal oleks saanud lahti

riietuda. Samuti on duširuumi eesruum läbikäidav ning kuna oli laupäev ja spordipäev, oli ainult

juhus, et kõnealusel momendil ei sisenenud keegi ruumi. Lisaks oli vangla poolt kaebajale antud

jalamatt must, sest vangla ei pese ega vaheta jalamatte.

Vanglaametnik ei olnud kaebajale käsku andes rahulik, vaid karjus ning kohaldas tema suhtes

ilma põhjuseta käeraudu. Pärast duširuumis läbiotsimist viidi kaebaja meditsiiniosakonda, kus

talle anti käsk lahti riietuda. Meditsiinikabinetti tuli ka meditsiiniõde ning oli seal ka siis, kui

kaebaja oli alasti, ja naeris kaebaja üle. See käitumine mõjus kaebajale alavääristavalt.

Kaebaja esitas distsiplinaarmenetluse protokollile direktori nimele oma vastuväited, kuid

direktor ei vastanud neile ning juba järgmisel päeval sai kaebaja kätte tema karistamise

käskkirja. Seega ei saanud kaebaja ennast kaitsta. Lisaks eelnevale ei vastanud vangla kaebaja

vaidele 30 päeva jooksul, rikkudes sellega kaebaja õigusi.

8. Harku ja Murru Vangla palus 15.01.2016 vastuses (tl 144-144p) jätta apellatsioonkaebus

rahuldamata.

Kaebaja on tunnistanud rikkumise toimepanemist ning aset leidnud sündmusi. Selliseid

asjaolusid, mis oleksid võimaldanud kaebajal korralduse täitmisest keelduda, ei esinenud.

Tõendatud ei ole, et vanglaametnik oleks rikkunud reegleid. Isegi kui reegleid oleks rikutud, ei

olnud vanglaametniku korraldus ilmselgelt tühine ning kaebaja pidi sellele korraldusele alluma.

Kinnipeetava arvamus läbiotsimise korrast ei saa ega tohi segada vanglaametniku tööd vangla

distsipliini ja julgeoleku tagamisel. Kinnipeetavate läbiotsimise õigus tuleb VangS §-st 68 ning

määrusest nr 44. Läbiotsimise näol on tegemist meetmega, mis aitab tagada vanglas julgeolekut.

Vangla julgeolek ja seal viibivate isikute elu ja tervis võivad sattuda ohtu, kui vangla ei piira

keelatud esemete (sigarettide) levikut vanglas. Kui kinnipeetava läbiotsimisel järgitakse

seaduses sätestatud eesmärki, ei ole tegemist kinnipeetava alandamise või piinamisena.

Läbiotsimisega kaasnevad teatud ebamugavused nagu üldiselt vangistusega, mistõttu ei saa

pidada õigusvastaseks kinnipeetava kohustust olla läbiotsijate ees alasti või läbiotsimise

teostamist selleks mitte ettenähtud ruumis mitme vanglaametniku juuresolekul. Kaebaja pidi

vanglaametnike korraldusele alluma ning talle määratud distsiplinaarkaristus oli õiguspärane.

Otsitud on apellatsioonkaebuses esitatud väited kaebaja väärikuse alandamise osas.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-15-1121

6(8)

9. Kaebaja esitas Tallinna Ringkonnakohtu 30.08.2016 istungil taotluse talle riigi õigusabi

korras esindaja määramiseks. Ringkonnakohus jättis istungil taotluse rahuldamata ja esitab

siinkohal kirjalikud põhjendused. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) §-s 7 on loetletud riigi õigusabi

andmisest

keeldumise alused. Ringkonnakohus

leiab, et

praeguses

asjas

esineb

RÕS § 7 lg 1 p-s 1 sätestatud alus kaebajale riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, s.o taotleja

on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kaebaja on suutnud esitada senises menetluses

asjakohaseid ja põhjalikke avaldusi, milles on selgelt ära toodud vaidluse faktilised asjaolud ja

kaebaja hinnang vastustaja tegevuse õiguspärasusele. HKMS § 38 lg-s 1 sätestatud kaebuse sisu

nõuetest ei tulene, et kaebaja peaks olema suuteline esitama kohtule ka oma kaebust toetavaid

õiguslikke põhjendusi. Kaebaja väidetele õigusliku hinnangu andmine on eelkõige kohtu

ülesanne. Halduskohtumenetluses kehtib uurimispõhimõte (HKMS § 2 lg 4) ning halduskohtul

on kohustus tagada igas menetlusstaadiumis oma selgitustega, et menetlusosalise huvide

kaitseks vajalik avaldus ega tõend ei jääks esitamata õigusliku kogenematuse tõttu ja avalduse

läbivaatamist takistavad vormivead kõrvaldatakse (HKMS § 2 lg 5). Seega puudub kohtul alus

arvata, et kaebaja ei oleks kohtu abiga ise võimeline kaitsma halduskohtumenetluses oma

õigusi.

10. Halduskohtu otsus on seaduslik ning apellatsioonkaebuse rahuldamiseks puuduvad alused.

11. Vaidlustatud käskkirjaga on kaebajat karistatud selle eest, et ta ei täitnud 01.02.2015 kella

12.22 paiku duširuumi eesruumis vanglateenistuse ametnike korduvaid korraldusi lahti

riietumiseks (võtta jalast püksid ja sokid). VangS § 67 p 1 kohaselt on kinnipeetav julgeoleku

tagamiseks vanglas kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse

ametnike seaduslikele korraldustele. VangS § 67 p 1 eesmärgiks on vältida kinnipeetava

allumatust ja tagada vanglateenistuse ametniku korralduse täitmine ilma, et samal ajal toimuks

vanglateenistuse ametniku ja kinnipeetava vahel vaidlus selle üle, kas korraldust tuleb täita või

mitte (Riigikohtu 29.09.2015 otsus nr 3-3-2-2-15, p 18). Kui hiljem kohases menetluses

tuvastatakse, et vanglaametniku poolt kinnipeetavale antud korraldus ei olnud seadusega

kooskõlas, ei tähenda see veel, et korraldusele mitteallunud kinnipeetav pole rikkunud

VangS § 67 p-s 1 sätestatud allumiskohustust. Kinnipeetava poolt korralduse täitmata jätmine

saab olla õigustatud üksnes juhul, kui vanglaametniku korraldus vastab haldusmenetluse

seaduse (HMS) § 63 lg-s 2 loetletud tühise haldusakti tunnustele ning korralduse tühisus on

ilmselge. Otsustust, kas isik on karistatava distsipliinirikkumise toime pannud ning kuidas see

tegu tuleb kvalifitseerida, ei saa mõjutada distsipliinirikkumise koosseisuvälised asjaolud, nt

vanglaametnike korralduse õigusvastasus. Neid asjaolusid võib võtta arvesse karistuse liigi ja

määra otsustamisel (Riigikohtu 29.09.2015 otsus nr 3-3-2-2-15, p 18; 14.11.2012 otsus

nr 3-3-1-44-12, p 17; 01.03.2007 otsus nr 3-3-1-103-06, p 14). HMS § 63 lg 2 kohaselt on

haldusakt tühine, kui 1) sellest ei selgu haldusakti andnud haldusorgan; 2) sellest ei selgu

haldusakti adressaat; 3) seda ei ole andnud pädev haldusorgan; 4) see kohustab toime panema

õigusrikkumise; 5) sellest ei selgu õigused ja kohustused, kohustused on vastukäivad või seda

ei ole muul objektiivsel põhjusel kellelgi võimalik täita. Asja materjalidest ei nähtu, et kaebajale

antud korralduste puhul oleks ilmselgelt esinenud mõni eeltoodud tühisuse alustest.

12. Justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 82 lg-st 3 tulenevalt

on kinnipeetaval keelatud hoida tubakatooteid enda juures eluosakonnas. Tubakatooted

võetakse vanglateenistuse ametniku poolt hoiule ning vanglateenistus väljastab tubakatooted

kinnipeetavale vaid ajaks, millal tal on õigus viibida kohtades, kus on lubatud suitsetada.

Eeltoodust tuleneb kinnipeetavatele kohustus anda kasutamata jäänud sigaretid suitsetamast

tulles vanglateenistuse ametniku kätte ning keeld viia neid eluosakonda. VangS § 68 lg 1

kohaselt on vanglateenistuse ametnikul õigus teostada keelatud esemete ja ainete avastamise

eesmärgil kinnipeetava läbiotsimist. VangS ei reguleeri üksikasjalikult läbiotsimise korda.

VangS § 68 lg 4 alusel kehtestatud justiitsministri määruse nr 44 § 31 lg 1 ls 1 kohaselt on

3-15-1121

7(8)

vanglateenistuse ametnikul õigus vanglas viibiv isik koos asjadega läbi otsida. Õiguslik alus

kaebaja läbiotsimiseks tulenes ka vaidlusaluse intsidendi toimumise ajal kehtinud Harku ja

Murru Vangla direktori 14.02.2013 käskkirjaga nr 15 kinnitatud Harku vangistusosakonna

kodukorra p-st 4.6, mis sätestas järgmist: „Osakonnast väljumisel ja osakonda sisenemisel

otsitakse kinnipeetav läbi. Selleks on ta kohustatud seisma näoga seina poole ja asetama käed

seinale vanglateenistuja poolt osutatud kohale. Vajadusel teostatakse kinnipeetava suhtes täielik

läbiotsimine koos lahti riietumisega ja kehaõõnsuste kontrollimisega.“ Seega on

vanglaametnikel seadusest tulenev õigus teostada keelatud esemete leidmise eesmärgil

kinnipeetavate läbiotsimisi ning anda vajadusel läbiotsimise tõhusamaks teostamiseks

korraldusi lahti riietumiseks.

13. Distsiplinaarmenetluses kogutud tõendite pinnalt ei saa nõustuda kaebaja väitega, et ta ei

ole vanglaametnike korralduste täitmisest keeldunud. Valvuri TP 01.02.2015 koostatud

ettekande (tl 55) kohaselt andis TP kaebajale duširuumi eesruumis korralduse võtta riidest lahti.

Kaebaja keeldus sellest, väites, et juures peab olema ka teine vanglaametnik. TP kutsus seejärel

abiks teise ametniku, kelleks oli korrapidaja abi AV. AV 01.02.2015 koostatud ettekande (tl 54)

kohaselt võttis kaebaja seljast ära jope ja kampsuni, istus tooli peale ja võttis ära saapad. AV

andis TP juuresolekul kaebajale korralduse võtta ära sokid ja püksid ning ulatas kaebajale vaiba,

mille peale ta saaks panna oma jalad. Kaebaja lõi vaiba jalaga eemale, sõnades, et tema sinna

peale ei astu. Kuna kaebaja muutus rahutuks, kohaldas AV kaebaja suhtes käeraudu (tl 56-57).

Kaebaja rahunes selle tagajärjel koheselt ning AV eemaldas käerauad (tl 54-55). Kaebaja nõudis

tema

täieliku

läbiotsimise

teostamiseks

meediku

juuresolekut

ning

ta

toimetati

meditsiiniosakonda (tl 54, 55). AV selgitas 03.02.2015 e-kirjades (tl 61), et ta teostas

meditsiiniosakonnas kaebaja täieliku läbiotsimise, selle juures viibisid vanemvalvur JK ja

meditsiiniõde ning kaebajalt ei leitud midagi keelatut. Eeltoodust nähtub selgelt, et kaebaja ei

allunud duširuumi eesruumis vanglaametnike korraldustele ega võtnud jalast ära sokke ja pükse.

Allumatust ei muuta olematuks asjaolu, et kaebaja oli nõus pükste ja sokkide jalast võtmisega

tema esitatud tingimustel. Kuivõrd kaebaja keeldus talle duširuumi eesruumis pükste ja sokkide

jalast võtmiseks antud korralduse täitmisest ka siis, kui ruumis viibis kaks ametnikku – valvur

TP ja korrapidaja abi AV, ei ole asjakohased kaebaja väited kahe ametniku juuresoleku

vajadusest.

14. Asja materjalidest ei saa järeldada, et kaebajale antud korraldused oleksid olnud

õigusvastased. Kuigi kaebaja sõnul oli võimalik, et duširuumi eesruumi võis iga hetk siseneda

mõni kinnipeetav, oli kahel ruumis viibival vanglaametnikul võimalik seda vältida ning

vajadusel takistada teiste kinnipeetavate sisenemist. Kohtul puuduvad alused arvata, et

ametnikud ei oleks seda vajaduse ilmnemisel teinud. Ametnike korralduste õigusvastasust ei

saa järeldada ka asjaoludest, et duširuumi eesruumis oli tulenevalt talvisest ajast jahedam ning

üks ametnikest pakkus kaebajale jalgade alla panemiseks matti, mis kaebaja sõnul oli must.

Kaebajal oli võimalik täita korraldus ka mati peale astumata. Üksnes sellest, et ruumis oli külma

ilma tõttu tavapärasest jahedam, ei pidanud vanglaametnikud järeldama seda, et kaebajal ei

olnud võimalik võtta läbiotsimise teostamiseks lühiajaliselt jalast pükse ja sokke.

15. Kohtul ei ole vaja võtta seisukohta kaebaja suhtes ohjeldusmeetmete kasutamise

õiguspärasuse või kaebajale meditsiiniosakonnas teostatud läbiotsimisega mittevaralise kahju

tekitamise osas. Praeguses asjas on vaidluse all üksnes kaebaja distsiplinaarkorras karistamise

õiguspärasus ning kaebaja pole esitanud kohtule nõuet ohjeldusmeetmete põhjendamatu

kohaldamisega või meditsiiniosakonnas läbiotsimisega tekitatud mittevaralise kahju

hüvitamiseks ega ka nende kaebaja allumatusele järgnenud toimingute õigusvastasuse

tuvastamiseks hilisema kahjunõude esitamise eesmärgil.

3-15-1121

8(8)

16. Kaebajale määratud distsiplinaarkaristust ei saa pidada ebaproportsionaalseks. Käskkirjast

nähtuvalt on võetud karistuse määramisel arvesse, et kaebajal oli käskkirja tegemise seisuga

kolm kehtivat distsiplinaarkaristust, mis olid määratud allumatuse eest. Kaebajale viimati

määratud distsiplinaarkaristus oli 13 ööpäevaks kartserisse paigutamine. Selle karistuse

kandmisest oli 01.02.2015 süüteo toimepanemise hetkeks möödunud natuke üle kuu. Vastavalt

VangS § 63 lg 1 p-le 4 on maksimaalseks kartserikaristuseks 45 ööpäeva. Olukorras, kus

kaebaja pani pärast 13-ööpäevase kartserikaristuse kandmist võrdlemisi lühikese aja jooksul

toime uue sarnase rikkumise, ei saa pidada 20 ööpäevaks kartserisse paigutamist ülemäära

raskeks karistuseks. Seega saab pidada kaebajale määratud 20 päeva pikkust kartserikaristust

distsiplinaarkorras karistamise eesmärkide täitmiseks sobivaks ja proportsionaalseks vahendiks.

17. Alusetu on kaebaja väide, et ta ei saanud end distsiplinaarmenetluses kaitsta, kuna vangla

direktor ei vastanud tema 16.02.2015 esitatud vastuväidetele. Distsiplinaarmenetluse protokolli

lõpus on kaebajale selgitatud, et ta võib esitada süüdistuse ja karistamise ettepaneku suhtes

arvamusi ja vastuväiteid inspektor-kontaktisikule hiljemalt 16.02.2015. Kaebaja esitaski

16.02.2015 vanglale vastuväitena pealkirjastatud avalduse, kuid adresseeris selle vangla

direktorile. Avalduse sisust nähtuvalt on siiski tegemist vastuväitega 12.02.2015

distsiplinaarmenetluse protokollis esitatule ning ka kaebaja ise ei väida vastupidist. Seega on

oluline, et kaebaja vastuväiteid ei oleks jäetud vanglateenistuse poolt läbiviidud

distsiplinaarmenetluses tähelepanuta. Kaebaja karistamise käskkirjas on kaebaja vastuväiteid

tsiteeritud ning need on seejärel ümber lükatud (tl 15p-16). Kui kaebaja väitis 16.02.2015

avalduses, et ta ei keeldunud läbiotsimisest, vaid avaldas soovi läbiotsimise teostamiseks

vastavalt selleks ette nähtud reeglitele, siis vangla ei nõustunud kaebaja nende väidetega ning

selgitas, et kinnipeetaval tuleb täita ametniku korraldused kohe, mitte valida, kus ja millistel

asjaoludel neid täita. Kaebaja läbiotsimisel oli tagatud tema privaatsus ning tal võimaldati

kasutada nii jalamatti kui tooli, mistõttu oli tal võimalik korraldust täita. Seega on vangla

distsiplinaarmenetluse raames kaebaja 16.02.2015 vastuväited läbi vaadanud ning

vanglateenistusel ei olnud kohustust vastata kaebaja 16.02.2015 avaldusele eraldi vastusega.

18. Kaebajale distsiplinaarkaristuse määramise õiguspärasuse hindamisel ei oma tähtsust

kaebaja väited sellest, et talle on vaideotsust tutvustatud enam kui 30 päeva möödumisel vaide

esitamisest. Halduskohus on õigesti osutanud, et vaideotsus on koostatud tähtaegselt ning

kaebaja ei ole selgitanud, kuidas vaideotsuse tutvustamine ühepäevase hilinemisega oleks

rikkunud tema õigusi.

19. Eeltoodud põhjendustel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata. Kaebaja apellatsiooniastme

menetluskulud jäävad HKMS § 108 lg 1 alusel kaebaja kanda ning Tallinna Vangla

menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel Tallinna Vangla kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maret Altnurme

/allkirjastatud digitaalselt/

Ruth Plaks

/allkirjastatud digitaalselt/

Virgo Saarmets