3-16-1370/20 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Madis Ernits, Maili Lokk ja Tanel Saar

Otsuse tegemise aeg ja koht

2. september 2016, Tartu

Haldusasja number

3-16-1370

Haldusasi

Aleksei Bobrovnitski kaebus 29. juuni 2016. a

jalutuskäigule mitteviimises seisnenud Viru Vangla

tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 8. juuli 2016. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Aleksei Bobrovnitski määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Määruskaebuse esitaja Aleksei Bobrovnitski

RESOLUTSIOON

1. Jätta Aleksei Bobrovnitski määruskaebus rahuldamata.

2. Jätta Tartu Halduskohtu 8. juuli 2016. a määruse resolutsioon muutmata, asendades

määruse põhjendused käesoleva määruse põhjendustega.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

saamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aleksei Bobrovnitski esitas 5. juulil 2016 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles

palus tuvastada õigusvastasus Viru Vangla tegevuses, mis seisnes selles, et valvurid ei

lasknud teda jalutama, kuna ta ei kandnud nimesilti. Kaebaja selgitas, et tema

preventiivne huvi seisneb selles, et hoida ära vangla selline õigusvastane tegevus

tulevikus.

2. Tartu Halduskohus 8. juuli 2016. a määrusega tagastas A. Bobrovnitski kaebuse

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 2 alusel.

Halduskohus märkis, et A. Bobrovnitski kaebusest nähtub, et ta ei taha tunnistada Viru Vangla

direktori 23. jaanuari 2012. a käskkirjaga nr 1-1/19 kehtestatud kodukorra p-st 4.1 tulenevat

kohustust kanda väljaspool kambrit vangla väljastatud nimesilti. Samuti on kaebaja jätnud

tähelepanuta kodukorra p-s 4.8 sätestatu, mille kohaselt on õigus katkestada saatmine ja

planeeritud tegevust mitte teostada, kui kinnipeetav on vanglasisese saatmise ajal toime pannud

distsipliinirikkumise tunnustele vastava teo. Halduskohus märkis, et kodukorra osundatud

sätetest tulenevalt oli kaebajal seega kohustus panna kambrist lahkumisel kaela nimesilt ja

vanglateenistuse ametnikul oli õigus katkestada sellest keeldumise korral jalutuskäigule saatmine

või jätta see üldse teostamata. Vangistusseaduse § 63 lg-s 1 tulenevalt on vangla

sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise puhul tegemist

distsiplinaarsüüteoga. Halduskohus märkis, et kaebaja on kaebuses selgesõnaliselt kinnitanud, et

keeldub nimesildi kandmisest ning pidanud sellist käitumist rikkumiseks. Halduskohus leidis, et

kuna vanglateenistuse ametnike otsus jätta seetõttu jalutuskäigule saatmine teostamata tugines

vanglas kehtestatud korrale, siis ei olnud see õigusvastane olenemata sellest, millisel põhjusel

kaebaja nimesildi kandmisest keeldus. Seetõttu oli halduskohtu hinnangul tema tuvastamisnõue

ilmselgelt perspektiivitu ning selle abil e saa ta kuidagi ära hoida võimalust, et tulevikus

võidakse teda samasuguse keeldumise korral uuesti jalutuskäigule mitte viia.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

3. A. Bobrovnitski esitas 13. juulil 2016 määruskaebuse, milles palub tühistada

Tartu Halduskohtu 8. juuli 2016. a määrus.

4. Kaebaja märgib, et ta ei ole tehtud otsusega nõus, kuna ta leiab, et Viru Vangla

kodukorra p 4.8 on vastuolus Eesti Vabariigi põhiseaduse §-ga 18. A. Bobrovnitski

hinnangul võib viidatud punkti alusel võib iga tegevuse, millel on rikkumise tunnused,

tunnistada ka rikkumiseks. A. Bobrovnitski rõhutab, et kui Viru Vangla ametnikud nägid

29. aprillil 2016 temapoolset distsipliinirikkumist, siis oleksid pidanud nad koostama

vastava raporti, mille alusel oleks saanud algatada distsiplinaarmenetluse.

5. A. Bobrovnitski leiab, et Viru Vangla töötajate tegevus oli õigusvastane ja palub

kohtul võtta kaebus menetlusse.

6. Vastuses määruskaebusele vaidleb Viru Vangla sellele vastu ja palub

määruskaebuse rahuldamata jätta.

7. Vastustaja nõustub halduskohtu 8. juuli 2016. a määruse p-s 3 sisalduvate

põhjendustega ning on seisukohal, et määruskaebus on põhjendamatu. Vaidlust ei ole, et

mainitud kuupäeval jalutamisele saatmisel pani kaebaja toime distsiplinaarsüüteo

tunnustega teo. Halduskohus on vastustaja hinnangul õigesti leidnud, et Viru Vangla

kodukorra p 4.8 sätestab sel juhul vanglaametniku õiguse kinnipeetava saatmise

katkestada, mis praktikas tähendab, et kinnipeetaval jääb ära toiming, kuhu teda saadeti

ning kinnipeetav paigutatakse tagasi kambrisse. Samuti on õige halduskohtu järeldus, et

sellises olukorras ei ole tuvastamiskaebusega võimalik saavutada kaebaja eesmärki.

Vastustaja märgib, et isegi kui hüpoteetiliselt eeldada, et kohus rahuldaks kinnipeetav 7.

aprilli 2016. a kaebuse, siis ei mõjutaks selline otsus kodukorra p 4.8 kehtivust ning HMS

§ 60 lg-st 2 on ametnikel ka edaspidi kohustus antud sätet rakendada. Kaebaja ei ole

viidatud kodukorra sätet vaidlustanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.

9. Tartu Halduskohus on 8. juuli 2016. a määrusega kaebuse tagastanud HKMS §

121 lg 2 p 2 alusel, kuna kaebusega ei ole võimalik saavutada selle eesmärki.

Ringkonnakohus nõustub küll halduskohtu seisukohaga, et kaebus kuulub tagastamisele,

kuid ei nõustu halduskohtuga kaebuse tagastamise aluse osas. Ringkonnakohtu hinnangul

kuulub kaebus tagastamisele HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub asjas

ilmselgelt kaebeõigus. Seda eelkõige järgnevatel põhjendustel.

10. HKMS § 45 lg 2 sätestab, et tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui

õiguste kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Ringkonnakohtu hinnangul kaebuse

kohaselt on kaebaja eesmärgiks hoida ära olukord, kus kaebajat ei viida jalutuskäigule

põhjusel, et tal puudub nimesilt. Seega oleks kaebaja õiguste kaitseks tõhusam vahend

keelamiskaebuse esitamine vangla toimingu keelamiseks. Keelamisnõude esitamisel on

ette nähtud eelnevalt kohustusliku kohtueelse menetluse läbimine, mistõttu saab kaebaja

sellise nõudega kohtu pool pöörduda vaid siis, kui tema poolt vanglale esitatud vaie on

jäetud rahuldamata, tagastatud või jäetud tähtaegselt lahendamata. Kuivõrd käesoleva

haldusasja materjalidest nähtuvalt ei ole kaebaja vaiet vanglale esitanud, siis ei saa ta ka

keelamisnõudega kohtu poole pöörduda.

11. Kaebaja ei vaidle vastu asjaolule, et ta on rikkunud Viru Vangla kodukorra p-st 4.1

tulenevat kohustust kanda väljaspool kambrit nimesilti. Kuna Viru Vangla kodukorra p

4.8 sätestab rikkumise korral vanglaametniku õiguse kinnipeetava saatmise katkestada,

mis praktikas tähendab, et kinnipeetaval jääb ära toiming, kuhu teda saadeti ning

kinnipeetav paigutatakse tagasi kambrisse, siis ei oleks võimalik kaebaja keelamisnõuet

rahuldada ilma, et oleks taotletud ja saavutatud nimetatud kodukorra punkti kehtetuks

tunnistamine või tühistamine. Ka Viru Vangla kodukorra punktide tühistamist ei ole

kohtus võimalik nõuda ilma eelnevalt kohustuslikku kohtueelset menetlust läbimata. Viru

Vangla 3. augustil 2016 saadetud vastuse kohaselt ei ole kaebaja Tartu Vangla kodukorra

p 4.8 vaidlustanud.

12. Seega tuleks tuvastamiskaebus tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna

tõhusama vahendi olemasolu tõttu puudub kaebajal tuvastamiskaebuse esitamise õigus.

Ringkonnakohus soovib selgitavalt märkida, et Riigikohtu praktikast tulenevalt piirab

varasema efektiivsema õiguskaitsevahendi kasutamata jätmine HKMS § 45 lg 2 järgi

kaebeõigust vaid siis, kui seda on võimalik tuvastamiskaebusega kohtusse pöördumise

ajal veel kasutada (Riigikohtu 18. septembri 2014. a otsus asjas nr 3-3-1-31-14, p 20).

Seega saab tuvastamiskaebust pidada lubatavaks, kui vaide esitamise tähtaeg on kohtusse

pöördumise ajaks mööda lastud. Ringkonnakohus leiab, et vangla kodukorra kui üldakti

vaidlustamise tähtaeg ei ole siinkohal mööda lastud. Riigikohus on leidnud, et

üldkorralduse vaidlustamise tähtaja kulgema hakkamine sõltub sellest, millal avaldub

selle mõju akti adressaadi õigustele. Isik saab esitada kaebuse üldkorralduse

tühistamiseks 30 päeva jooksul pärast mõju ilmnemist (Riigikohtu 13. veebruari 2008. a

määrus haldusasjas nr 331-95-07, p-d 13 ja 14). Kuivõrd kaebaja õigusi väidetavalt

rikkuv vangla toiming sooritati ja seeläbi Viru Vangla kodukorra p 4.8 mõju avaldus

29. juunil 2016 ja kaebaja esitas halduskohtule kaebuse 4. juulil 2016, siis ei olnud

ringkonnakohtu hinnangul vaide esitamise tähtaeg Viru Vangla kodukorra p 4.8

vaidlustamiseks mööda lastud ja kaebajal oli kohtusse pöördumise ajal võimalik kasutada

efektiivsemat õiguskaitsevahendit.

13. Eeltoodust tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 8.

juuli 2016. a määruse resolutsioon muutmata, kuid ringkonnakohus asendab halduskohtu

määruse põhjendused käesoleva määruse põhjendustega.

Madis Ernits

Maili Lokk

Tanel Saar

allkirjastatud digitaalselt allkirjastatud digitaalselt allkirjastatud digitaalselt