2-16-8076/24 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U M Ä Ä R U S

Riigi õigusabi andmine

Määruse tegemise koht ja aeg.

Viljandi kohtumaja

02. september 2016

Tsiviilasi

(number ja menetlus)

nr 2-16-8076

M. K taotlus

hagita menetlus

Avalduse ese

riigi õigusabi saamine

Menetluse staadium

eelmenetlus

Kohtunik

Silvi Maiste

Avaldaja

M. K. (isikukood: XXXXXXXXXXX; elukoht

XXXXXXXXX XXX XX-X, XXXXXXX;

e-post: XXXXXXXXXXX@XXXXX.XXX

RESOLUTSIOON

1. Võtta avaldus menetlusse ja rahuldada M. K. riigi õigusabi taotlus.

2. Anda M.K. menetlusabina riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi

õigusabi kulud. Õigusabi antakse riigi õigusabi vajava probleemi lahendamise

perspektiivikuse esmaseks hindamiseks õigusnõustamise ja muu esindamisena, mille

käigus võib antud õigusabi üle kanduda muuks Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lõikes 3

sätestatud riigi õigusabi liigiks vastavalt RÕS §-s 17 sätestatule.

3. Edastada määruse koopia õigusabi osutava advokaadi nimetamiseks Eesti Advokatuurile,

Rahandusministeeriumile ja pärast advokaadi nimetamist avaldajale ja Eesti Advokatuuri

nimetatud advokaadile.

Selgitused

Selgitada:

TsMS § 660 kohaselt on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada kirjalik

määruskaebus Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule;

TsMS § 661 kohaselt on määruskaebuse esitamise tähtaeg 15 päeva, alates määruse määrus-

kaebuse esitajale kättetoimetamisest.

Asjaolud

Avaldaja M.K. esitas 23.05.2016 Harju Maakohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks. 15.

juuni 2016 kohtumäärusega keeldus Harju Maakohus M.K. riigi õigusabi taotluse Harju

Maakohtu menetlusse võtmisest ning saatis M.K. riigi õigusabi taotluse kohtualluvusel Tartu

Maakohtu Viljandi kohtumajale (Posti 22 71020 Viljandi).

Avaldaja M.K. esitas 23.05.2016 Harju Maakohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks ja

13.06.2016 täpsustuse, mille kohaselt avaldaja taotleb riigi õigusabi seoses täitemenetlusega

nr 191/2007/795. Täitemenetlust viib läbi Viljandi kohtutäitur Rita Lohu.

M.K. on taotlenud riigi õigusabi, kuna soovib esitada täiturile taotluse täitemenetluse

tühistamiseks (aegumine) ja ta vajab õigusnõu, et tekkinud probleemi lahendada. Taotlejal

puuduvad oma õiguste kaitseks vajaminevad vahendid ja ka vastavad õigusalased teadmised.

Avaldaja väitel on ta riigi õigusabi saama õigustatud isik riigi õigusabi seaduse (RÕS) koha-

selt.

Avaldaja väitel on riigi õigusabi saamine vajalik tema õiguste kaitseks. Avaldaja on viidanud

asjaolule, et õigusabi osutajaga on ta võimeline suhtlema eesti keeles.

Avaldaja on lisanud taotlusele teatise oma majandusliku seisundi kohta.

Taotleja on märkinud oma igakuiseks sissetulekuks XXX-XXX eurot. Mootorsõidukeid

avaldajale ei kuulu, samuti puudub avaldajal väärtpaberid ja muu oluline vara. Taotlejale

kinnisasju ei kuulu. Taotleja kohustused puuduvad. Vältimatute püsikuludena 1 kuu kohta

moodustavad igakuised vältimatud püsikulutused kulutused eluasemele ca XXX eurot,

kulutused toidule ca XXX eurot, sidekulu XX eurot ja tervishoiukulu XX eurot.

Kohus on õigusabi taotluse lahendamiseks välja nõudnud asja juurde Maksu- ja Tolliametilt,

krediidiasutustelt ja kinnisturegistrilt teatised avaldaja kohta.

Lasnamäe Linnaosa Valitsuse andmetel on avaldaja saanud toetust 2014 aasta

XXXXXXXXX ning XXXXXXXXXX.

Kohtu põhjendused

Kohtul tuleb otsustada riigi õigusabi andmine ning õigusabi andmisel selle liik ja viis.

RÕS § 13 lg 1 kohaselt riigi õigusabi saamise taotlusele lisab füüsilisest isikust taotleja enda

allkirjastatud nõuetekohase teatise oma majandusliku seisundi kohta ning võimaluse korral ka

muud tõendid, mis seda seisundit iseloomustavad.

RÕS § 4 lg 1 kohaselt on riigi õigusabi füüsilisele või juriidilisele isikule riigi kulul

õigusteenuse osutamine RÕS-s sätestatud alustel ja korras. Riigi õigusabi RÕS-i alusel

antakse füüsilisele või juriidilisele isikule seoses menetlusega Eesti kohtus või haldusorganis

või muul viisil nende õiguste kaitsel, mille üle otsustamine on Eesti kohtu pädevuses, kui

RÕS-i 7. peatükis ei ole ette nähtud teisiti. (RÕS § 4 lg 2). RÕS-i 7. peatükk käsitleb

rahvusvahelist õigusabi.

RÕS § 15 lg 5 kohaselt riigi õigusabi andmise määruses määratakse kindlaks RÕS § 8 kohane

riigi õigusabi andmise viis ja riigi õigusabi saaja hüvitamiskohustus vastavalt RÕS §-le 16.

RÕS § 8 kohaselt riigi õigusabi antakse ühel järgneval viisil 1) õigusabi andmine kohustuseta

hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud; 2) õigusabi andmine kohustusega

ühekordse maksena täielikult või osaliselt hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud;

3) õigusabi andmine kohustusega osamaksetena täielikult või osaliselt hüvitada riigi õigusabi

tasu ja riigi õigusabi kulud.

TsMS § 477 lg 2 kohaselt võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit

pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise

kohustus.

Asjas toimunud menetluse järel peab kohus võimalikuks asja sisulise lahendamise

kohtuistungit pidamata.

Kohus, vaadanud kirjalikus menetluses läbi kohtule esitatud taotluse riigi õigusabi saamiseks,

riigi õigusabi taotleja majandusliku seisundi teatise, Maksu- ja Tolliameti teatise isiku

sissetulekuandmete kohta, Sotsiaalkindlustusameti teatise, pankade teatised, autoregistri,

kinnistusraamatu ja äriregistri andmete andmebaasi ja hinnanud neid kogumis arvestades asja

tähtsust taotlejale, taotleja majanduslikku olukorda ja võimalusi ning asjast tulenevat

võimalikku kasu leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele

Eeltoodu põhjal kohus leiab, et M.K. majanduslik seisund ei võimalda õigusabi vajamise ajal

tasuda asjatundliku õigusteenuse eest, ta ise ei oma juriidilisi teadmisi, kuid vajab oma õiguste

kaitseks esindajat. Tulenevalt asja olemusest ja abivajadusest, samuti hinnates taotleja

majanduslikku seisundit, peab kohus põhjendatuks Riigi õigusabi seaduse § 15 lg 5 ja § 8 p 1

alusel määrata M.K. riigi õigusabi andmine kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi

õigusabi kulud.

Riigi õigusabi taotlusest nähtuvalt soovib M.K. riigi õigusabi isiku esindamiseks tsiviilasja

kohtueelses menetluses ja kohtus. Kohus asub seisukohale, et riigi õigusabi vajava probleemi

lahendamise perspektiivikuse esmaseks hindamiseks tuleb M.K. anda riigi õigusabi õigusalase

nõustamisena. Seega määrab kohus M.K. riigi õigusabi muu õigusalase nõustamisena.

Õigusnõustamise käigus võib antud õigusabi üle kanduda muuks Riigi õigusabi seaduse

(RÕS) § 4 lõikes 3 sätestatud riigi õigusabi liigiks vastavalt RÕS §-s 17 sätestatule.

Kohus selgitab, et riigi õigusabi saanud isiku õigus riigi õigusabile säilib asja ülekandumisel

mõneks teiseks riigi õigusabi seaduse § 4 lõikes 3 ettenähtud riigi õigusabi liigiks ning

varasemalt määratud advokaat jätkab isikule riigi õigusabi osutamist, välja arvatud § 17 lg 2

ettenähtud juhul.

Riigi õigusabi saaja majandusliku seisundi või maksevõime olulise muutumise korral võib

kohus riigi õigusabi saaja või Rahandusministeeriumi või tema valitsemisalas oleva

valitsusasutuse taotlusel muuta enne õigusteenuse osutamist kindlaksmääratud riigi õigusabi

saaja hüvitamiskohustuse ulatust või hüvitamise korda.

Hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse (TsMS § 172

lg 1). Asja menetlemisel kohtukulu ei esinenud.

RÕS § 15 lg 5 kohaselt otsuse või määruse ärakiri saadetakse Eesti Advokatuurile ja

Rahandusministeeriumile või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi

valitsemisala asutusele justiitsministri määrusega kehtestatud korras.

Riigi õigusabi andmise või sellest keeldumise määruse peale võib esitada määruskaebuse

kohtumenetlust reguleerivates seadustes sätestatud korras (RÕS § 15 lg 8).

TsMS § 660 lg 3 kohaselt on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada kirjalik

määruskaebus Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule.

TsMS § 661 kohaselt on määruskaebuse esitamise tähtaeg 15 päeva, alates määruse määrus-

kaebuse esitajale kättetoimetamisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Silvi Maiste

Kohtunik