3-15-2326/41 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Legislator summary
AI generatedJätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 25.01.2016. a otsus Jätta kaebaja menetluskulud (riigilõiv apellatsiooniastmes) Eesti Vabariigi kanda.
Legislator headnote
AI generated3-15-2326/41 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: a otsus Jätta kaebaja menetluskulud (riigilõiv apellatsiooniastmes) Eesti Vabariigi kanda.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Maili Lokk, Agu Timmi, Tiina Pappel
Otsuse avalikult
teatavakstegemise aeg ja koht
01.09.2016, Tartu
Haldusasja number
3-15-2326
Haldusasi
Aleksei Kuznetsovi kaebus Tartu Vangla vastu
tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõudes
summas 640 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Halduskohtu 25.01.2016. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Aleksei Kuznetsovi apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja Aleksei Kuznetsov
Vastustaja Tartu Vangla
RESOLUTSIOON
1. Tagastada Aleksei Kuznetsovile apellatsioonkaebuse lisa.
2. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 25.01.2016. a otsus
muutmata.
3. Jätta kaebaja menetluskulud (riigilõiv apellatsiooniastmes) Eesti Vabariigi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse
avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 03.10.2016 (k.a) (HKMS § 212 lg 1).
Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui
kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt
avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Tartu Vangla registreeris 02.06.2015 A. Kuznetsovi kirja, mille kohaselt andis
valvur V. Simin talle 28.05.2015 avatult üle SA-lt Narva Haigla saabunud tähitud ja
konfidentsiaalse kirja, kuid oleks pidanud kirja avama tema juuresolekul.
2. Tartu Vangla tunnistas 25.06.2015. a vastuses nr 2-3/2529-2, et A. Kuznetsov sai kirja
avatult, kuid leidis, et tegemist on ametniku poolse inimliku eksimusega ning kinnitas, et
kirjas oleva teabega keegi ei tutvunud. Vangla vabandas tekkinud ebamugavuste pärast.
3. Tartu Vangla registreeris 07.07.2015 A. Kuznetsovi kahju hüvitamise taotluse, milles ta
palus vanglal hüvitada talle tekitatud kahju summas 640 eurot, sest V. Simin pidanuks kirja
avama tema juuresolekul ja ei saa olla kindel, et V. Simin ega teised vanglaametnikud tema
kirja sisuga ei tutvunud.
4. Tartu Vangla jättis 03.09.2015. a otsusega nr 1-13/209-2 A. Kuznetsovi kahju hüvitamise
taotluse rahuldamata. Vangla tunnistas, et kirja avatuna A. Kuznetsovile üleandmine oli
õigusvastane ning vabandas selle eest A. Kuznetsovi ees uuesti. Vangla selgitas, et
J. Kuznetsovi juures kartserikambris V. Simin kirjaga ei käinud, vaid V. Simin arvas ekslikult,
et kiri on mõeldud samas sektoris viibinud N. Kuznetsovile, kuid kuna V. Simin märkas oma
viga kirja avamisel, N. Kuznetsov kirja kätte ei saanud ning koheselt peale vea avastamist viis
V. Simin kirja A. Kuznetsovile. Vangla kinnitas, et ükski vanglaametnik kirja sisuga ei
tutvunud. Vangla leidis, et A. Kuznetsovi õiguste rikkumise heastamiseks võib antud juhul
lugeda piisavaks eksimuse tunnistamist ja vanglapoolset vabandamist.
5. A. Kuznetsov esitas 13.09.2015 Tartu Halduskohtule kaebuse ja 04.09.2015
kaebuses puuduste kõrvaldamise avalduse. Kaebaja taotles Tartu Vangla tekitatud
kahju hüvitamist summas 640 eurot. Kaebaja põhjendused:
1) Valvur V. Simin andis kaebajale 28.05.2015 avatuna tähitud ja konfidentsiaalse kirja koos
dokumentidega, mida ta ootas Narva Haiglast. Valvur oleks pidanud kirja avama kaebaja
juuresolekul. Kaebaja ei saa olla kindel, et valvur kirja ei lugenud ega tutvunud dokumendi
sisuga. Sellega rikuti vangistusseaduse (VangS) § 29 lg-d 1 ja 5. Kuna Narva Haigla on
riigiasutus, ei olnud V. Siminil õigust kirja avada. Ümbrikule oli märgitud ka eesnimi ja Tartu
Vanglas on iga kambri juures tahvlid kinnipeetavate ees- ja perekonnanimega. Samuti viibis
kolmas Kuznetsov sel ajal kartseris, mitte eluosakonnas E5. Enne, kui kiri kaebajale jõudis,
oli see jõudnud olla kartseris J. Kuznetsovi käes.
2) Kaebajale tekitati moraalset kahju, mille tõttu on ta siiani stressis, kuna ta ei ole kindel, et
V. Simin ei kasuta informatsiooni, mida ta võis avatud kirjast teada saada, omakasupüüdlikel
eesmärkidel. Vangla tunnistab kirjas nr 2-3/2529-2 juhtunut, aga rikkuja suhtes pole midagi
ette võetud. Vangla administratsioon kinnitab, et kirja sisuga V. Simin ei tutvunud, kuid
administratsioon ei saa seda kontrollida.
6. Tartu Halduskohus rahuldas 25.01.2016. a otsusega kaebuse osaliselt ja mõistis Tartu
Vanglalt A. Kuznetsovi kasuks välja hüvitise 25 eurot ning jättis menetluskulud poolte endi
kanda. Otsuse põhjendused:
1) SA Narva Haigla kui tavaline tervishoiuteenust osutav asutus ei vasta VangS § 29 lg-s 4 ja
§-s 107 kirjeldatud asutuste tunnustele. Järelikult ei tulnud SA-lt Narva Haigla saabunud kirja
üle anda kinnises ümbrikus. Kiri tuli aga avada VangS § 29 lg 1 kohaselt kinnipeetava
juuresolekul. Vangla tunnistab, et kiri avati VangS § 29 lg-s 1 sätestatud korda eirates ilma
A. Kuznetsovi juuresolekuta. Kuna kirja andis J. Kuznetsovile üks ning võttis ära teine
vanglaametnik, pidi see olema mõnda aega J. Kuznetsovi käes. Asjas on tõendatud, et kiri
avati juba J. Kuznetsovile üleandmisel. Kirja üleandmine valele adressaadile ja selle avamine
ilma kinnipeetava juuresolekuta on VangS § 29 lg 1 rikkumine ehk õigusvastane. Enne kirja
A. Kuznetsovini jõudmist ei olnud tal võimalik kirja sisu kaitsta ega otsustada, kas ta soovib
selle sisu teistele isikutele avalikustada. Sõnumi sisu jälgimine on VangS § 29 lg 2 kohaselt
lubatud üksnes jälitustoimingute käigus. Käesoleval juhul jälitustoiminguid ei teostatud. Kuna
kiri oli vangla valduses ning selle kättetoimetamine õige adressaadini oli vangla kohustus, oli
postisaadetis veel kommunikatsiooniprotsessis ning PS § 43 kaitsealas.
2) Asjas ei ole tõendeid, et vanglaametnikud oleksid kirja sisuga tutvunud. Samas on
olukorras, kus kiri on avatud enne adressaadini jõudmist, adressaadil võimatu kontrollida, kas
kirja sisuga on tutvutud või mitte. Sisuliselt jätaks seisukoht, et kaebaja peaks tõendama, et
vanglaametnikud on kirja sisuga tutvunud, niisuguses olukorras oleva kinnipeetava faktiliselt
ilma õiguskaitseta ning vangla meelevalda. Samuti muudaks see sisutuks VangS § 29 lg-ga 1
kinnipeetavale antud garantii, et ta on teadlik kõigist tema kirjaga tehtavatest toimingutest.
Olukorras, kus kirja avamiseks on ette nähtud range regulatsioon, kuid seda ei ole järgitud,
tuleb sõnumi saladuse rikkumist eeldada. Sõnumi saladuse rikkumine tekitas kaebajale olulist
ebamugavustunnet.
3) Vangla rikkus A. Kuznetsovi sõnumi saladust süüliselt. Ei ilmne asjaolusid, mis viitaks
vangla tahtlusele. Samas nähtub ümbriku koopialt, et sellele oli trükitud selges kirjas
A. Kuznetsovi nimi ladina tähtedega eestikeelses kirjapildis ehk kujul, nagu see kajastub
vangla dokumentides. Seega ei saanud ümbrikult õige adressaadi tuvastamine nõuda
vähimaidki jõupingutusi. Kinnipeetava isiku tuvastamine on vanglaametniku igapäevane
rutiinne töö ning vangla ei ole väitnud, justkui oleks eksitud kinnipeetava tuvastamisel.
Vangla on tuginenud sellele, et perekonnanimega Kuznetsov kinnipeetavaid oli palju, kuid see
ei ole adekvaatne õigustus, võttes arvesse, et ümbrikule oli selgesti märgitud adressaadi
eesnimi. Seejuures eksisid vanglaametnikud kahel korral, kuigi teisel korral avastati eksimus
enne kirja valele isikule kätte andmist, ning samasuguse hõlpsasti välditava eksimuse tegi
kaks vanglaametnikku. See näitab süsteemset ja põhimõttelist hooletust lihtsa tööülesande
täitmisel, mida oleks saanud vältida adressaadi eesnime lugemisega ümbrikult, et seda tuleb
pidada raskeks hooletuseks võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 4 mõttes.
4) Sõnumi saladuse rikkumisega tekitatud mittevaralise kahju hindamisel ei saa määravat
tähtsust omistada sellele, mida isik kirjaga hiljem tegi või millist teavet see sisaldas, kuna
enne sõnumi saladuse rikkumist pole üldjuhul võimalik hinnata, millist infot kiri sisaldab,
ning enne kirja kättesaamist pole adressaadil võimalik hinnata, kas kirja sisu avalikustamine
on talle aktsepteeritav ning kas ta soovib kirja säilitada või koheselt hävitada. Arvesse saab
võtta, et sõnumi saladust rikuti raskest hooletusest ja selle põhiõiguse tähtsust kinnipeetavale,
ent teisalt seda, et tegemist oli ühekordse rikkumisega. Kuigi kaebaja on viidanud
varasematele juhtudele, ei ole need käesoleva kaebuse esemeks, mistõttu ei võeta neid
arvesse. Eeltoodust tulenevalt on ühekordse sõnumi saladuse rikkumise eest õiglaseks
hüvitiseks 25 eurot.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
7. A. Kuznetsov esitas 21.02.2016 apellatsioonkaebuse, milles ta palub tühistada Tartu
Halduskohtu 25.01.2016. a otsus ja rahuldada tema kaebus täielikult. Apellatsioonkaebuse
põhjendused:
Ei nõustu sellega, et kiri võis olla avatud juba selle kätteandmisel J. Kuznetsovile, ja kui see
sattus V. Simini kätte, võis liimiriba uuesti kinni kleepuda. Kohus, tuginedes ainult vangla
avaldustele ilma tõenditeta, luges tõendatuks, et kiri oli avatud juba selle kätteandmisel
J. Kuznetsovile. Kaebaja esitas kohtule 2 ümbrikku, mille liimiribad on erinevas seisus, kuna
ümbrikut Narva Haiglast on kinni kleebitud ainult 1 kord, mitte 2 korda. Ei nõustu, et kohus
ei arvestanud, et see ei olnud esimene juhtum, kui kaebajale väljastati kiri avatuna, kuigi ta
esitas kohtule vastavad paberid, sest vangla viitab, et see on ühekordne juhtum. Seega ei
uurinud kohus asja põhjalikult.
8. Tartu Vangla esitas 16.03.2016 vastuse apellatsioonkaebusele, milles ta palub jätta
A. Kuznetsovi apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 25.01.2016. a otsus
muutmata. Vastuse põhjendused:
Kaebaja etteheide, et kohus ei oleks tohtinud lugeda tõendatuks, et kiri avati J. Kuznetsovi
juuresolekul, jääb arusaamatuks. Vastustaja on nentinud, et valvur K. Kübar avas kaebajale
adresseeritud kirja tõenäoliselt juba J. Kuznetsovi juuresolekul. Kui kaebaja soovib asuda
vastupidisele seisukohale, et esita vastustaja sellele vastuväidet. Kohus on põhjendatult
märkinud, et varasemad juhtumid ei ole käesoleva vaidluse esemeks. Kuigi kaebaja on
viidanud sarnaste juhtumite esinemisele, on ta jäänud üldsõnaliseks ega ole nimetanud ühtegi
konkreetset sündmust.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9. Ringkonnakohus leiab, et puudub alus apellatsioonkaebuse rahuldamiseks.
10. Apellatsioonkaebuses taotleb kaebaja kaebuse tervikuna rahuldamist ning Tartu Vanglalt
kahjuhüvitise summas 640 eurot väljamõistmist. Ringkonnakohus nõustub HKMS § 201 lõike
4 alusel halduskohtu otsuse põhjendustega (otsuse p-d 14-22) ega pea vajalikuks neid korrata.
Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele selgitab ringkonnakohus järgmist.
11. Kaebaja väitel ei nõustu ta halduskohtu poolt tuvastatuga, mille kohaselt oli kaebajale
adresseeritud kiri avatud juba selle kätteandmisel J. Kuznetsovile. Ringkonnakohtu hinnangul
ei ole halduskohus asjas kogutud tõendeid valesti hinnanud. Halduskohtu otsusest nähtub, et
kohus pidas tõendatuks, et kaebajale adresseeritud kiri avati juba J. Kuznetsovile üleandmisel
nii põhjusel, et kiri oli mõnda aega J. Kuznetsovi käes (nimetatud halduskohtu järeldusele ei
ole kaebaja vastu vaielnud) kui ka põhjusel, et VangS § 29 lõike 1 kohaselt pidi
vanglateenistuse ametnik kirja adressaadile üleandmisel avama (vt otsuse p 16).
Ringkonnakohus leiab, et kui vanglateenistuse ametnikul on VangS järgi kohustus avada
kinnipeetavale adresseeritud kirjad kinnipeetava juuresolekul selleks, et avastada kirjast
võimalikud keelatud esemed ning need eemaldada, puudub kohtul reeglina ilma vastupidiste
tõenditeta mõjuv põhjus eeldada, et vanglateenistuse ametnik endale pandud kohustust ei
täitnud. Samas ei oma asjaolu, kas kiri avati juba selle kätteandmisel J. Kuznetsovile või avas
selle esmakordselt valvur V. Simin, kes 18.06.2015. a seletuses ka ise tunnistas, et ta arvas, et
kiri on mõeldud N. Kuznetsovile ning avastas enda eksimuse kirja avamise käigus (tl 48),
kaebuse rahuldamise seisukohast tähtsust. Vaidlust ei ole selle üle, et halduskohus tuvastas
eelviidatud asjaolude põhjal VangS § 29 lõike 1 rikkumise (otsuse p 17) ning ka kaebaja
sõnumi saladuse rikkumise (otsuse p 19), mida pooled ei ole vaidlustanud ning mis annab
RVastS § 9 lõike 1 alusel kaebajale õiguse nõuda mittevaralise kahju hüvitamist. Seega on
kaebaja vastuväited halduskohtu otsuse järeldustele, mis seondusid kirja avamisega, sisutud.
12. Kaebaja ei nõustu halduskohtu seisukohaga ka selles, et tegemist oli vangla ühekordse
rikkumisega. Ringkonnakohus möönab, et Tartu Vangla 12.07.2012. a vastusest nr 2-3/1679-1
kaebaja märgukirjale (tl 60) ilmneb, et ka 13.06.2012 hakkas vanglateenistuse ametnik
ekslikult kaebajale adresseeritud kirja kaebaja vennale J. Kuznetsovile üle andma, kuid
märkas oma eksimust ja vabandas. Ringkonnakohus leiab, et nimetatud intsident, mis juhtus
ligikaudu kolm aastat enne käesolevas haldusasjas uuritud juhtumit, ei saanud mõjutada
halduskohtu poolt kaebajale väljamõistetud kahjuhüvitise suurust, kuna ringkonnakohtule ei
nähtu, et kaebaja oleks nõudnud halduskohtult eelviidatud intsidendiga põhjustatud
mittevaralise kahju hüvitamist ning läbinud eelnevalt vastavas osas kohustusliku kohtueelse
menetluse. Seega ei saanud vangla mis tahes muudel aegadel toimunud rikkumised mõjutada
halduskohtu poolt kaebajale väljamõistetud kahjuhüvitise suurust ning halduskohus ei eksinud
ka uurimispõhimõtte vastu, kui ta vangla tegevust 13.06.2012 kaebajale kirja üleandmisel
täiendavalt ei uurinud. Ringkonnakohus leiab, et puudub igasugune alus apellatsioonkaebuse
alusel kaebajale halduskohtu poolt väljamõistetud kahjuhüvitise summa suurendamiseks.
Ringkonnakohus tagastab kaebajale apellatsioonkaebuse lisana esitatud SA Narva Haigla kirja
koos väljavõttega kaebaja haigusloost, kuna vastavad dokumendid on juba
halduskohtumenetluses kohtule esitatud ja toimikusse lisatud (tl 24-26).
13. Eelviidatud põhjendustel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ning halduskohtu
25.01.2016. a otsus muutmata. Kaebaja oli apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi
jätkuvuse korras riigilõivu tasumisest vabastatud. HKMS § 118 lõige 3 sätestab, et kui
menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud ja vastaspoolelt neid tema kasuks
välja ei mõisteta, jätab kohus menetluskulud riigi kanda. Seega jäävad kaebaja menetluskulud
apellatsiooniastmes (riigilõiv 18,45 eurot) Eesti Vabariigi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/
Maili Lokk
/allkirjastatud digitaalselt/
Agu Timmi
/allkirjastatud digitaalselt/
Tiina Pappel