3-16-1650/6 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Agu Timmi, Maili Lokk, Tiina Pappel

Määruse tegemise aeg ja koht

31.08.2016, Tartu

Haldusasja number

3-16-1650

Haldusasi

Jaak Reinomägi taotlus riigi õigusabi saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 16.08.2016. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Jaak Reinomägi määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Määruskaebuse esitaja Jaak Reinomägi

RESOLUTSIOON

1. Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 16.08.2016. a määrus

muutmata.

2. Jätta rahuldamata määruskaebuse esitaja taotlus RÕS § 7 lg 1 p 1

põhiseadusevastaseks tunnistamiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 14.08.2016 esitas taotleja Tartu Halduskohtule riigi õigusabi taotluse. Taotleja soovis riigi

õigusabi Viru Vangla 30.06.216. a käskkirja nr 6-3/778 vaidlustamiseks halduskohtus, kuna

tal endal puuduvad vanglas võimalused tutvuda õigusaktide ja dokumentidega. Taotlusest

tulenevalt on taotlejal eelnevalt läbitud kohustuslik kohtueelne menetlus ning Viru Vangla

12.08.2016. a vaideotsusega nr 6-12/179-3 jäeti tema vaie rahuldamata.

2. Tartu Halduskohus 16.08.2016. a määrusega jättis taotleja taotluse riigi õigusabi saamiseks

rahuldamata. Halduskohus leidis, et on tõendatud, et taotlejal ei ole piisavalt rahalisi

vahendeid advokaadi teenuse eest tasumiseks, kuid isiku maksejõuetus ei ole piisav alus riigi

õigusabi määramiseks. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p-i 1 kohaselt ei anta riigi

õigusabi muuhulgas siis, kui taotleja on ise võimeline oma õigusi kaitsma. Halduskohtu

hinnangul ei ole käesolev haldusasi loomu poolest keeruline ega kohtupraktikas

ennenägematu. Kohtute infosüsteemist nähtub, et taotleja on korduvalt

halduskohtumenetluses osalenud, esitanud kohtule nii faktiliselt kui õiguslikult arusaadavalt

põhjendatud kaebusi ning määruskaebusi. Ka käesoleval juhul on taotlejal läbitud seadusest

tulenev kohustuslik kohtueelne kord. Tulenevalt eeltoodust halduskohus on seisukohal, et

taotleja puhul on tegemist isikuga, kes on võimeline ise kaitsma oma õigusi. Tulenevalt

uurimisprintsiibist on kohtul haldusasjades kohustus kaebajat vajadusel suunata ja abistada.

Seega ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et kaebajal oleksid õigusalased teadmised.

Uurimispõhimõttest tulenevalt selgitab halduskohus enda initsiatiivil välja kaebuse

menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika. Seega esineb

käesoleval juhult RÕS § 7 lg 1 p-s 1 sätestatud riigi õigusabist keeldumise alus ja taotleja riigi

õigusabi taotlus tuleb jätta rahuldamata.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

3. Taotleja esitas 18.08.2016 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 16.08.2016. a määrusele.

Taotleja hinnangul saab inimene olla RÕS § 7 lg 1 p 1 mõttes võimeline ise oma õigusi

kaitsma siis, kui talle on tagatud kõik põhiseadusega kehtestatud õigused, kaasa arvatud õigus

saada vabalt üldiseks kasutamiseks levitatavat informatsiooni. Taotleja on pidanud esitama

korduvalt kuriteokaebuseid seoses sellega, et vangla takistab taotlejal kaebeõiguse

teostamiseks vajalikku informatsiooni saamast. Seetõttu on taotleja pidanud kaebeõigust

realiseerima moel, mis ei taga taotleja õigusi. Asjaolul, et käesolev haldusasi pole loomu

poolest keeruline ega kohtupraktikas ennenägematu, puudub taotleja hinnangul igasugune

seos riigi õigusabi mitteandmisega, kuna ka sellise kohtuasja puhul peaks isikule olema

tagatud õigus kohtusse pöörduda ja avalikustatud teabega tutvuda. See, et taotleja on esitanud

faktiliselt ja õiguslikult arusaadavalt põhjendatud kaebusi ja määruskaebusi, ei tähenda, et

taotleja oleks saanud kaebeõigust realiseerida soovitud määral, sest kaebeõiguse

realiseerimise ulatus pole taganud taotleja õigusi ja on andnud kohtule võimaluse omavoliks.

Ka käesoleval juhul on kohus märkinud, et tulenevalt HKMS § 116 lg-st 5 ei peata

menetlusabi taotlus seaduses sätestatud ega kohtu määratud tähtaegade kulgemist. Taotleja

hinnangul on HKMS § 110 lg 1 kohaselt menetlusabi riigipoolne abi menetluskulude

kandmiseks ja sellel puudub seos riigi õigusabiga. Taotleja ei mõista, miks talle riigi õigusabi

enam vaja on, kui HKMS § 116 lg 6 kohustab teda sooritama toimingut, mille tarbeks ta riigi

õigusabi taotleb. On arusaamatu, kuidas saab kohtul lasuv uurimispõhimõte tagada isiku

õigused kohtusse kaebuse esitamisel. Taotleja hinnangul ei ole käesolevas asjas

uurimisprintsiip toiminud. See, et halduskohtumenetluses ei ole esmatähtis, et isikul oleksid

õigusalased teadmised, ei välista taotleja õigust tutvuda õigusaktidega. Uurimisprintsiip ei saa

kuidagi aidata kaasa sellele, et taotleja saaks Viru Vanglaga võrdselt oma õigusi kaitsta, kui

vangla võimuses on takistada kaebajal oma õigusi kaitsta. Taotleja leiab, et RÕS § 7 lg 1 p 1

ei vasta õigusselguse põhimõttele, kuna ei ole aru saada, millal võib isikut pidada võimeliseks

ise enda õigusi kaitsma. Taotleja nõuab RÕS § 7 lg 1 p-i 1 põhiseaduse

§ 13 lg 2 vastaseks tunnistamist. Taotleja palub tühistada halduskohtu 16.08.2016. a määrus

ning teha uus määrus, millega rahuldada taotleja riigi õigusabi taotlus.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus.

5. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruses esitatud seisukohtadega ega pea neid

vajalikuks korrata (HKMS § 203 lg 1 ja § 201 lg 4). Ükski määruskaebuses esitatud väidetest

ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks. Vastuseks taotleja määruskaebuses esitatud

väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

6. Taotleja riigi õigusabi taotlusest ja 18.08.2016. a määruskaebusest nähtub, et taotleja soovib

riigi õigusabi põhjusel, et tal ei ole kaebuse koostamisel võimalik tutvuda õigusaktidega, kuid

ta tahab kaebuse koostamisel õigusaktidega tutvuda. VangS § 311 kohaselt ei ole kinnipeetaval

lubatud kasutada Internetti, välja arvatud vanglateenistuse poolt selleks kohandatud arvutites,

mille kaudu on vanglateenistuse järelevalve all võimaldatud juurdepääs ametlikele

õigusaktide andmebaasidele ja kohtulahendite registrile. Seega aga on taotlejal juurdepääs

kaebuse koostamiseks vajalikele õigusaktidele olemas. Taotleja väide, et Viru Vangla piirab

taotleja juurdepääsu kaebuse koostamiseks vajalikele õigusaktidele, ei ole ringkonnakohtu

hinnangul usutav, kuna nii riigi õigusabi taotluses kui määruskaebuses on kaebaja tsiteerinud

õigusaktide sätteid ning on tõenäoline, et ligipääsuta neile õigusaktidele taotleja seda teinud ei

oleks.

7. Taotleja on määruskaebuses märkinud, et tema jaoks on arusaamatu, kuidas uurimisprintsiip

saab tagada isiku õigusi kaebuse esitamisel. Ringkonnakohus selgitab, et uurimisprintsiibi

kohaselt on kohtul kohustus kaebajat vajadusel suunata ja abistada. Tulenevalt HKMS § 2

lg-st 4 tagab kohus omal algatusel asja lahendamiseks oluliste asjaolude välja selgitamise,

kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise kohustuseks

menetlusosalistele. Kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel

esitaja tegelikust tahtest. HKMS § 2 lg 5 kohaselt tagab kohus igas menetlusstaadiumis oma

selgitustega, et menetlusosalise huvide kaitseks vajalik avaldus ega tõend ei jääks esitamata

õigusliku kogenematuse tõttu ning avalduse läbivaatamist takistavad vormivead

kõrvaldatakse. Samuti selgitab haldusasja lahendav kohus uurimispõhimõttest tulenevalt enda

initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ning võimaliku

kohtupraktika. Seega kui kaebaja õigusliku kogenematuse tõttu esineb kaebaja esitatud

kaebuses puuduseid, selgitab kohus, milles need puudused seisnevad ja kuidas neid

kõrvaldada ning annab kaebajale võimaluse puuduste kõrvaldamiseks.

8. Kohtuasja keerukus omab riigi õigusabi taotluse lahendamisel tähtsust. Kohtupraktikas on

samuti leitud, et RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaldamisel tuleb arvestada ka vaidluse ja kohtumenetluse

keerukust. Lihtsamates vaidlustes suudab menetlusosaline eeldatavasti ise oma õigusi kaitsta,

keerukamate vaidluste korral aga vajab menetlusosaline tõenäoliselt kvalifitseeritud õigusabi

oma õiguste paremaks kaitsmiseks (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 11.03.2018. a määrus nr

3-2-1-7-08). Ringkonnakohus selgitab taotlejale, et kui kohtuasi pole oma sisult keeruline ega

ennenägematu, siis suudab halduskohus kaebajat kohtumenetluses piisavalt täpselt suunata ja

juhendada selleks, et kaebaja õigused oleksid kaitstud ka ilma riigi õigusabi andmiseta.

9. Kaebaja väide, et riigi õigusabil puudub seos menetlusabiga on ebaõige. RÕS § 4 lg 1

kohaselt on riigi õigusabi füüsilisele või juriidilisele isikule riigi kulul õigusteenuse osutamine

käesolevas seaduses sätestatud alustel ja korras. HKMS § 110 lg 1 p 3 sätestab, et

menetlusabi on riigipoolne abi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabina võib kohus isiku

taotlusel määrata, et menetlusabi saaja ei pea maksma tasu menetlusabi korras määratud

advokaadi õigusabi eest või ei pea seda tegema kohe või täies ulatuses. Seega on riigi

õigusabi üks menetlusabi liikidest ning ka riigi õigusabi taotlemisel kehtib HKMS § 116 lg 5,

mille kohaselt menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud

menetlustähtaja kulgemist. Seega on asjakohatu taotleja seisukoht, et HKMS § 116 lg 5

kohaldamine riigi õigusabi taotlemisel on kohtu omavoli.

10. Seoses taotleja taotlusega RÕS § 7 lg 1 p 1 põhiseadusevastaseks tunnistamiseks märgib

ringkonnakohus, et asjaolu, et seadusandja ei ole pidanud vajalikuks normi üleliia

konkretiseerida ning on andnud kohtule kaalutlusõiguse, ei tähenda, et norm rikuks

õigusselguse põhimõtet. Kohus hindab igakülgselt seda, kas isik on ise võimeline oma õigusi

kaitsma asjas kogutud tõenditele ja varasemale kohtupraktikale tuginedes. Kohtu

kaalutlusõiguse teostamist ei saa pidada riigivõimu omavoliks põhiseaduse § 13 lause 2

mõttes. Seega jätab ringkonnakohus taotleja taotluse RÕS § 7 lg 1 p 1 põhiseadusevastaseks

tunnistamiseks rahuldamata.

11. Eelnevast tulenevalt puuduvad alused Tartu Halduskohtu 16.08.2016. a määruse

tühistamiseks ning esitatud määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Agu Timmi

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Lokk

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel