3-16-1650/6 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Legislator summary
AI generated14.08.2016 esitas taotleja Tartu Halduskohtule riigi õigusabi taotluse. Taotleja soovis riigi õigusabi Viru Vangla 30.06.216. a käskkirja nr 6-3/778 vaidlustamiseks halduskohtus, kuna
Legislator headnote
AI generated3-16-1650/6 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: Taotleja soovis riigi õigusabi Viru Vangla 30.06.216. a käskkirja nr 6-3/778 vaidlustamiseks halduskohtus, kuna
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
KOHTUMÄÄRUS
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Agu Timmi, Maili Lokk, Tiina Pappel
Määruse tegemise aeg ja koht
31.08.2016, Tartu
Haldusasja number
3-16-1650
Haldusasi
Jaak Reinomägi taotlus riigi õigusabi saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Halduskohtu 16.08.2016. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Jaak Reinomägi määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Määruskaebuse esitaja Jaak Reinomägi
RESOLUTSIOON
1. Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 16.08.2016. a määrus
muutmata.
2. Jätta rahuldamata määruskaebuse esitaja taotlus RÕS § 7 lg 1 p 1
põhiseadusevastaseks tunnistamiseks.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse
kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. 14.08.2016 esitas taotleja Tartu Halduskohtule riigi õigusabi taotluse. Taotleja soovis riigi
õigusabi Viru Vangla 30.06.216. a käskkirja nr 6-3/778 vaidlustamiseks halduskohtus, kuna
tal endal puuduvad vanglas võimalused tutvuda õigusaktide ja dokumentidega. Taotlusest
tulenevalt on taotlejal eelnevalt läbitud kohustuslik kohtueelne menetlus ning Viru Vangla
12.08.2016. a vaideotsusega nr 6-12/179-3 jäeti tema vaie rahuldamata.
2. Tartu Halduskohus 16.08.2016. a määrusega jättis taotleja taotluse riigi õigusabi saamiseks
rahuldamata. Halduskohus leidis, et on tõendatud, et taotlejal ei ole piisavalt rahalisi
vahendeid advokaadi teenuse eest tasumiseks, kuid isiku maksejõuetus ei ole piisav alus riigi
õigusabi määramiseks. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p-i 1 kohaselt ei anta riigi
õigusabi muuhulgas siis, kui taotleja on ise võimeline oma õigusi kaitsma. Halduskohtu
hinnangul ei ole käesolev haldusasi loomu poolest keeruline ega kohtupraktikas
ennenägematu. Kohtute infosüsteemist nähtub, et taotleja on korduvalt
halduskohtumenetluses osalenud, esitanud kohtule nii faktiliselt kui õiguslikult arusaadavalt
põhjendatud kaebusi ning määruskaebusi. Ka käesoleval juhul on taotlejal läbitud seadusest
tulenev kohustuslik kohtueelne kord. Tulenevalt eeltoodust halduskohus on seisukohal, et
taotleja puhul on tegemist isikuga, kes on võimeline ise kaitsma oma õigusi. Tulenevalt
uurimisprintsiibist on kohtul haldusasjades kohustus kaebajat vajadusel suunata ja abistada.
Seega ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et kaebajal oleksid õigusalased teadmised.
Uurimispõhimõttest tulenevalt selgitab halduskohus enda initsiatiivil välja kaebuse
menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika. Seega esineb
käesoleval juhult RÕS § 7 lg 1 p-s 1 sätestatud riigi õigusabist keeldumise alus ja taotleja riigi
õigusabi taotlus tuleb jätta rahuldamata.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
3. Taotleja esitas 18.08.2016 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 16.08.2016. a määrusele.
Taotleja hinnangul saab inimene olla RÕS § 7 lg 1 p 1 mõttes võimeline ise oma õigusi
kaitsma siis, kui talle on tagatud kõik põhiseadusega kehtestatud õigused, kaasa arvatud õigus
saada vabalt üldiseks kasutamiseks levitatavat informatsiooni. Taotleja on pidanud esitama
korduvalt kuriteokaebuseid seoses sellega, et vangla takistab taotlejal kaebeõiguse
teostamiseks vajalikku informatsiooni saamast. Seetõttu on taotleja pidanud kaebeõigust
realiseerima moel, mis ei taga taotleja õigusi. Asjaolul, et käesolev haldusasi pole loomu
poolest keeruline ega kohtupraktikas ennenägematu, puudub taotleja hinnangul igasugune
seos riigi õigusabi mitteandmisega, kuna ka sellise kohtuasja puhul peaks isikule olema
tagatud õigus kohtusse pöörduda ja avalikustatud teabega tutvuda. See, et taotleja on esitanud
faktiliselt ja õiguslikult arusaadavalt põhjendatud kaebusi ja määruskaebusi, ei tähenda, et
taotleja oleks saanud kaebeõigust realiseerida soovitud määral, sest kaebeõiguse
realiseerimise ulatus pole taganud taotleja õigusi ja on andnud kohtule võimaluse omavoliks.
Ka käesoleval juhul on kohus märkinud, et tulenevalt HKMS § 116 lg-st 5 ei peata
menetlusabi taotlus seaduses sätestatud ega kohtu määratud tähtaegade kulgemist. Taotleja
hinnangul on HKMS § 110 lg 1 kohaselt menetlusabi riigipoolne abi menetluskulude
kandmiseks ja sellel puudub seos riigi õigusabiga. Taotleja ei mõista, miks talle riigi õigusabi
enam vaja on, kui HKMS § 116 lg 6 kohustab teda sooritama toimingut, mille tarbeks ta riigi
õigusabi taotleb. On arusaamatu, kuidas saab kohtul lasuv uurimispõhimõte tagada isiku
õigused kohtusse kaebuse esitamisel. Taotleja hinnangul ei ole käesolevas asjas
uurimisprintsiip toiminud. See, et halduskohtumenetluses ei ole esmatähtis, et isikul oleksid
õigusalased teadmised, ei välista taotleja õigust tutvuda õigusaktidega. Uurimisprintsiip ei saa
kuidagi aidata kaasa sellele, et taotleja saaks Viru Vanglaga võrdselt oma õigusi kaitsta, kui
vangla võimuses on takistada kaebajal oma õigusi kaitsta. Taotleja leiab, et RÕS § 7 lg 1 p 1
ei vasta õigusselguse põhimõttele, kuna ei ole aru saada, millal võib isikut pidada võimeliseks
ise enda õigusi kaitsma. Taotleja nõuab RÕS § 7 lg 1 p-i 1 põhiseaduse
§ 13 lg 2 vastaseks tunnistamist. Taotleja palub tühistada halduskohtu 16.08.2016. a määrus
ning teha uus määrus, millega rahuldada taotleja riigi õigusabi taotlus.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus.
5. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruses esitatud seisukohtadega ega pea neid
vajalikuks korrata (HKMS § 203 lg 1 ja § 201 lg 4). Ükski määruskaebuses esitatud väidetest
ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks. Vastuseks taotleja määruskaebuses esitatud
väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
6. Taotleja riigi õigusabi taotlusest ja 18.08.2016. a määruskaebusest nähtub, et taotleja soovib
riigi õigusabi põhjusel, et tal ei ole kaebuse koostamisel võimalik tutvuda õigusaktidega, kuid
ta tahab kaebuse koostamisel õigusaktidega tutvuda. VangS § 311 kohaselt ei ole kinnipeetaval
lubatud kasutada Internetti, välja arvatud vanglateenistuse poolt selleks kohandatud arvutites,
mille kaudu on vanglateenistuse järelevalve all võimaldatud juurdepääs ametlikele
õigusaktide andmebaasidele ja kohtulahendite registrile. Seega aga on taotlejal juurdepääs
kaebuse koostamiseks vajalikele õigusaktidele olemas. Taotleja väide, et Viru Vangla piirab
taotleja juurdepääsu kaebuse koostamiseks vajalikele õigusaktidele, ei ole ringkonnakohtu
hinnangul usutav, kuna nii riigi õigusabi taotluses kui määruskaebuses on kaebaja tsiteerinud
õigusaktide sätteid ning on tõenäoline, et ligipääsuta neile õigusaktidele taotleja seda teinud ei
oleks.
7. Taotleja on määruskaebuses märkinud, et tema jaoks on arusaamatu, kuidas uurimisprintsiip
saab tagada isiku õigusi kaebuse esitamisel. Ringkonnakohus selgitab, et uurimisprintsiibi
kohaselt on kohtul kohustus kaebajat vajadusel suunata ja abistada. Tulenevalt HKMS § 2
lg-st 4 tagab kohus omal algatusel asja lahendamiseks oluliste asjaolude välja selgitamise,
kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise kohustuseks
menetlusosalistele. Kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel
esitaja tegelikust tahtest. HKMS § 2 lg 5 kohaselt tagab kohus igas menetlusstaadiumis oma
selgitustega, et menetlusosalise huvide kaitseks vajalik avaldus ega tõend ei jääks esitamata
õigusliku kogenematuse tõttu ning avalduse läbivaatamist takistavad vormivead
kõrvaldatakse. Samuti selgitab haldusasja lahendav kohus uurimispõhimõttest tulenevalt enda
initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ning võimaliku
kohtupraktika. Seega kui kaebaja õigusliku kogenematuse tõttu esineb kaebaja esitatud
kaebuses puuduseid, selgitab kohus, milles need puudused seisnevad ja kuidas neid
kõrvaldada ning annab kaebajale võimaluse puuduste kõrvaldamiseks.
8. Kohtuasja keerukus omab riigi õigusabi taotluse lahendamisel tähtsust. Kohtupraktikas on
samuti leitud, et RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaldamisel tuleb arvestada ka vaidluse ja kohtumenetluse
keerukust. Lihtsamates vaidlustes suudab menetlusosaline eeldatavasti ise oma õigusi kaitsta,
keerukamate vaidluste korral aga vajab menetlusosaline tõenäoliselt kvalifitseeritud õigusabi
oma õiguste paremaks kaitsmiseks (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 11.03.2018. a määrus nr
3-2-1-7-08). Ringkonnakohus selgitab taotlejale, et kui kohtuasi pole oma sisult keeruline ega
ennenägematu, siis suudab halduskohus kaebajat kohtumenetluses piisavalt täpselt suunata ja
juhendada selleks, et kaebaja õigused oleksid kaitstud ka ilma riigi õigusabi andmiseta.
9. Kaebaja väide, et riigi õigusabil puudub seos menetlusabiga on ebaõige. RÕS § 4 lg 1
kohaselt on riigi õigusabi füüsilisele või juriidilisele isikule riigi kulul õigusteenuse osutamine
käesolevas seaduses sätestatud alustel ja korras. HKMS § 110 lg 1 p 3 sätestab, et
menetlusabi on riigipoolne abi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabina võib kohus isiku
taotlusel määrata, et menetlusabi saaja ei pea maksma tasu menetlusabi korras määratud
advokaadi õigusabi eest või ei pea seda tegema kohe või täies ulatuses. Seega on riigi
õigusabi üks menetlusabi liikidest ning ka riigi õigusabi taotlemisel kehtib HKMS § 116 lg 5,
mille kohaselt menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud
menetlustähtaja kulgemist. Seega on asjakohatu taotleja seisukoht, et HKMS § 116 lg 5
kohaldamine riigi õigusabi taotlemisel on kohtu omavoli.
10. Seoses taotleja taotlusega RÕS § 7 lg 1 p 1 põhiseadusevastaseks tunnistamiseks märgib
ringkonnakohus, et asjaolu, et seadusandja ei ole pidanud vajalikuks normi üleliia
konkretiseerida ning on andnud kohtule kaalutlusõiguse, ei tähenda, et norm rikuks
õigusselguse põhimõtet. Kohus hindab igakülgselt seda, kas isik on ise võimeline oma õigusi
kaitsma asjas kogutud tõenditele ja varasemale kohtupraktikale tuginedes. Kohtu
kaalutlusõiguse teostamist ei saa pidada riigivõimu omavoliks põhiseaduse § 13 lause 2
mõttes. Seega jätab ringkonnakohus taotleja taotluse RÕS § 7 lg 1 p 1 põhiseadusevastaseks
tunnistamiseks rahuldamata.
11. Eelnevast tulenevalt puuduvad alused Tartu Halduskohtu 16.08.2016. a määruse
tühistamiseks ning esitatud määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
/allkirjastatud digitaalselt/
Agu Timmi
/allkirjastatud digitaalselt/
Maili Lokk
/allkirjastatud digitaalselt/
Tiina Pappel