2-16-6950/9 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Tsiviilasi nr: 2-16-6950

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

Tsiviilasi 2-16-6950

Määruse tegemise aeg ja koht

31.08.2016, Tallinn

Kohtukoosseis

Krista Kirspuu, Ande Tänav, Iko Nõmm

Kohtuasi

X hagi KÜ Ristiku 95 vastu tuvastamiseks, et

hagejal puudub kohustus tasuda kostjale 881,97

eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 13.05.2016 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse

liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (hageja): X (isikukood:

XXXXXXXXXXX, elukoht XXX), lepinguline

esindaja Oleg Nišajev (e-post: XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon:

1. X määruskaebus rahuldada.

2. Harju Maakohtu 13.05.2016 määrus tühistada ja avaldus saata tagasi samale

maakohtule edasiseks menetlusse võtmise otsustamiseks.

3. Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul

määruse ärakirja kättesaamisest alates.

Asjaolud

1. 02.05.2016 esitas X Harju Maakohtule hagi KÜ Ristiku 95 vastu tuvastamiseks, et

hagejal puudub kohustus tasuda kostjale 881,97 eurot.

2. Hagejale kuuluvad korteriomandid nr 235 ja 30 Tallinnas, Ristiku 95. Hagiavalduse

kohaselt hageja ei nõustu korteriühistu poolt nõutava võlgnevusega ja leiab, et kostja

peab tõendama, et hageja on kostjale 881,97 eurot võlgu. Hageja on korduvalt, kuid

tulemusteta, pöördunud kostja poole selgituste saamiseks võlgnevuse osas ja kostjat

hoiatanud hagimenetlusega.

Maakohtu määrus

3. Harju Maakohtu keeldus 13.05.2016 määrusega hagi menetlusse võtmast ning jättis

menetluskulud hageja kanda.

1(4)

Tsiviilasi nr: 2-16-6950

4. Määruse põhjenduste kohaselt sätestab TsMS § 371 lg 2 p 1, et kohus võib jätta

hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena

toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud

faktiliste väidete õigsust. Kohus näeb nimetatud sätte peamise eesmärgina vältida

pooltele kulutuste tekitamist sellise hagi menetlemisega, mille rahuldamiseks ei ole

mingit õiguslikku alust. Kui selline hagi võetakse menetlusse ning jäetakse

rahuldamata, kuna hageja õiguste rikkumine ei olnud üldse võimalik, peab hageja

kandma menetluskulud (TsMS § 162 lg 1).

5. TsMS § 371 lg 2 p 1 järgi lähtub kohus üksnes sellest faktilisest alusest, mis on

hagiavalduses märgitud. Hageja õiguste rikkumise võimalikkuse all selle sätte

tähenduses mõeldakse hagis esitatud nõude ehk hagi eseme õiguslikku põhjendatust,

mida hindab kohus, olemata seotud hageja esitatud õigusliku põhjendusega.

6. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei ole hageja õiguste rikkumine hagi alusena

toodud faktilistele asjaoludele tuginedes võimalik. Hageja ei ole hagiavalduses välja

toonud neid asjaolusid, mida kostja on seadusest tulenevalt rikkunud ning millistest

seadusesätetest lähtuvalt hageja soovib nõuet kostja vastu esitada. Üksnes asjaolu, et

kostja on esitanud hagejale arved, millega hageja ei nõustu, ei ole hageja õiguste

rikkumine seadusest lähtuvalt, millele riik peaks andma õiguskaitset.

7. Lähtudes eeltoodust, keeldub kohus hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 1

alusel. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle

määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses

(TsMS § 372 lg 6).

Määruskaebus

8. Hageja esitas Harju Maakohtu määrusele määruskaebuse, paludes kohtumääruse

tühistada ning väljastada hagejale riigilõivu makseinfo, et hageja saaks kõrvaldada

esitatud hagiavalduse puuduse ja tasuda riigilõivu.

9. Määruskaebuse kohaselt pöördus kaebaja kohtu poole seoses täieliku arusaamatusega,

mis tekkis tema ja KÜ Ristiku 95 juhatuse vahel. Korteriühistu nõuab hagejalt

teadmata aja ja teadmata maksete eest arvestatud võlgnevust. Hageja ei ole

võlgnevusega nõus. Hageja korduvatele palvetele väljastada temale võlgnevuse

arvestust kostja ei reageeri, kuid sihikindlalt jätkab võlgnevuse arvestamist. Hagejale

ei ole selge, kuidas ja millal nimetatud võlgnevus tekkinud on. Selles küsimuses

selgusele jõudmiseks oligi hagi esitatud.

10. Harju Maakohus tegi 13.05.2016. a.kaebajale ootamatu määruse, millega keeldus hagi

menetlusse võtmast. Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 32 esimese lause kohaselt igaühe

omand on puutumatu ja võrdselt kaitstud. Kaebaja on seisukohal, et tuginemine

ainuüksi viidatud sättele on piisavaks aluseks kohtu poolt osundatud õiguskaitse

saamiseks.

11. Kostja on rikkunud ja rikub jätkuvalt nii PS § 32 kui ka KÜS § 151 lg 1 sätteid, mille

kohaselt on majandamiskulud selle seaduse tähenduses korteriühistu vajalikud kulud

eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastavalt elamu ja elamu ümbruse osa

hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud

ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest,

arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikiri ei

sätesta teisiti.

12. Kaebaja ei pea ootama kostjapoolset kohtusse ja/või inkassosse pöördumist alusetu

“võlgnevuse” sissenõudmiseks, vaid soovib elimineerida probleemi juba eos. Selle

juures on tuvastushagil ka praktiline pool – kaebaja ei saa müüa oma korteriomandit

2(4)

Tsiviilasi nr: 2-16-6950

turuhinnaga, kuna ostja saab teada “võlgnevuse” olemasolust ning loomulikult ei

nõustu tasuma õiget hinda kaebaja korteriomandi eest.

Menetluse edasine käik

13. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja saatis

vastavalt TsMS § 663 lg-le 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu põhjendused

14. Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab tuginedes TsMS §

657 lg 1 p 3, § 659, § 667 lg 2, et esitatud määruskaebus on põhjendatud ja

vaidlustatud Harju Maakohtu kohtumäärus tuleb menetlusõiguse normide olulise

rikkumise tõttu tühistada ning avaldus saata menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi

maakohtule, kuna ringkonnakohus ei saa asja ise lahendada.

15. Kaebaja leiab, et tal on põhiseaduslik õigus kohtusse pöördumiseks olukorras, kus

kostja ei ole hagejale pikema aja vältel selgitanud, milles seisneb väidetav võlgnevus

korteriühistu ees ning hageja soovib sellest tulenevalt ennetada kostja poolsest

inkassosse või kohtusse pöördumist ja vältida korteriomandite müügil tekkida võivaid

probleeme. Sisuliselt väidab hageja, et kostja kahjustab tema õigusi ainuüksi sellega,

et hageja on alusetult kantud korteriühistu võlglaste nimekirja.

16. Maakohus leidis vaidlustatud määruses, et riik ei pea sellisele hagile õiguskaitset

andma, ka ei ole hageja hagiavalduses välja toonud neid asjaolusid, mida kostja

seadusest tulenevalt rikkunud on ega tuginenud ühelegi seadusesättele.

17. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu määrus olulises osas põhjendamata, millega

on rikutud TsMS § 436 lg 1 ja § 465 lg 2² sätestatud põhjendamiskohustust. Praegusel

juhul on vaidlustatud määruses viidatud puudulikule hagi põhjendatusele, jättes

samaaegselt põhjendamata, millele tuginedes maakohus leiab, et sellist tuvastushagi ei

ole üldse võimalik menetleda.

18. Ringkonnakohus selgitab, et juhul, kui maakohus leidis, et hagi menetlusse võtmise

otsustamiseks tuleb hagejal oma nõuet ja selle põhjendusi põhistada, tulnuks hagejale

TsMS § 340¹ alusel anda tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks ning seejärel täiendavalt

kaaluda, kas hagi menetleda või mitte.

19. Seoses TsMS § 321 lg 2 p 1 kohaldamisega juhib ringkonnakohus maakohtu

tähelepanu alljärgnevatele Riigikohtu seisukohtadele viidatud õigusnormi

tõlgendamisel.

20. Lahendis nr 3-2-1-56-07 on Riigikohus selgitanud, et: „TsMS § 371 lg 2 p 1 peamine

eesmärk on vältida pooltele kulutuste tekitamist sellise hagi menetlemisega, mille

rahuldamiseks ei ole mingit õiguslikku alust. Kohtul on TsMS § 371 lõike 2 p-st 1

tuleneval alusel hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumisel kõrgendatud

põhjendamis- ja kaalumiskohustus. Kui kohtul tekib analüüsi käigus veendumus, et

sellist õigusnormi õiguskorras ei eksisteeri, võib kohus keelduda hagiavalduse

menetlusse võtmisest. Seejuures tuleb asjakohast määrust TsMS § 465 lg 2 nõuete

kohaselt põhjendada, näidates muu hulgas põhjendused, mille alusel kohus jõudis

järeldusele, et hagiavalduse saab jätta menetlusse võtmata (p 10). TsMS § 371 lg 2 p 1

järgi lähtub kohus üksnes sellest faktilisest alusest, mis on hagiavalduses märgitud.

Hageja õiguste rikkumise võimalikkuse all selle sätte tähenduses mõeldakse hagis

esitatud nõude ehk hagi eseme õiguslikku põhjendatust, mida hindab kohus, olemata

seotud hageja esitatud õigusliku põhjendusega“ (p 11).

21. TsMS § 371 lg 2 ei kohusta kohut jätma hagiavaldus menetlusse võtmata, vaid annab

üksnes selleks võimaluse ( p 13) (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-134-07). Kohus võib

TsMS § 371 lg 2 p 1 alusel keelduda hagi menetlusse võtmisest siis, kui hagi alusena

3(4)

Tsiviilasi nr: 2-16-6950

esitatud asjaolud välistavad haginõude rahuldamise (p 9) (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-

1-130-07). Kohtul on TsMS § 371 lg 2 p-de 1 või 2 rakendamisel kõrgendatud

põhjendamis- ja kaalumiskohustuse olemasolu (p 14) (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-

139-13). Kui tegemist on keeruka õigusliku küsimusega, tuleb eelistada hagi

menetlusse võtmist ning keeruka õigusliku küsimuse täiendavat analüüsimist (vt

Riigikohtu lahendid 3-2-1-31-12 p 13, 3-2-1-134-07 p 13). Hagi menetlusse võtmise

otsustamisel hindab kohus hagi õiguslikku põhjendatust olemata seotud hageja

esitatud õiguslike põhjendustega. Hagi menetlusse võtmise otsustamisel ei ole kohtul

õigust hinnata tõendeid „( p 8) (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-192-13).

22. Eeltoodust tulenevalt tuleb maakohtul hagiavalduse uuel menetlemisel selle

menetlusse võtmisest keeldumist põhjalikumalt kaaluda ning eelistada hagi

menetlemist, juhul, kui maakohus peab siiski võimalikuks, et hageja õigusi on hagis

kirjeldatud asjaoludest tulenevalt rikutud.

23. Lisaks juhib ringkonnakohus maakohtu tähelepanu TsMS § 372 lõikes 3 sätestatud

võimalusele vajaduse korral küsida hagi menetlusse võtmise lahendamiseks kostja

seisukohta ja pooled ära kuulata.

24. Avaldus tuleb saata tagasi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Hageja

poolt määruskaebusega esitatud taotluse väljastada hagejale riigilõivu makseinfo

lahendab eeltoodust tulenevalt maakohus.

25. Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 tulenevalt maakohtu otsustada.

26. Käesolev määrus on TsMS § 372 lg 5 alusel edasikaevatav.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Krista Kirspuu

Ande Tänav

Iko Nõmm

4(4)