2-15-3744/20 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Tsiviilasi nr: 2-15-3744

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

Tsiviilasi 2-15-3744

Määruse tegemise aeg ja koht

31.08.2016, Tallinn

Kohtukoosseis

Krista Kirspuu, Iko Nõmm, Ande Tänav

Kohtuasi

F.M hagi Osaühing EUROPARK ESTONIA vastu

valduse taastamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 26.05.2016 kohtumäärus

Kaebuse esitaja ja kaebuse

liik

F.M määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja (määruskaebuse esitaja): F.M (isikukood XXX,

elukoht XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat

Alan Biin (e-post: XXX)

Kostja (vastustaja): Osaühing EUROPARK ESTONIA

(registrikood 10811490, asukoht Tartu mnt 16B,

Tallinn 10117;XXX), lepinguline esindaja Kädi Sacik-

Korn (e-post:XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon:

1. F.M määruskaebus rahuldada osaliselt.

2. Harju Maakohtu 26.05.2016 määrus tühistada osaliselt, osas, millega määrati

menetluskulude jaotus ja määrati nende rahaline suurus, so punktide 4 ja 5

osas. Ülejäänud osas jätta määrus lõppjärelduses muutmata, muutes määruse

põhjendusi.

3. Kohtumääruse resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine:

1. Rahuldada Osaühing EUROPARK ESTONIA määruskaebus Harju

Maakohtu 22.04.2016 määruse peale.

2. Tühistada Harju Maakohtu 22.04.2016 kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-15-

3744, millega kohus määras rahaliselt kindlaks F.M menetluskulud summas

902 eurot ja mõistis need välja EuroPark Estonia OÜ-lt F.M kasuks.

3. Jätta rahuldamata hageja taotlus tsiviilasjas nr 2-15-3744 menetluskulude

kindlaksmääramiseks ja kostjalt väljamõistmiseks.

4. Kohtumääruse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule Harju

Maakohtu kaudu määruskaebuse 15 päeva jooksul kohtumääruse

1(6)

Tsiviilasi nr: 2-15-3744

kättetoimetamisest.

4. Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul

määruse ärakirja kättesaamisest alates.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 juhul, kui

määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult

või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud

1. Harju Maakohtu menetluses oli F.M hagi Osaühing EUROPARK ESTONIA vastu

valduse taastamise nõudes.

2. 16.03.2015 määrusega tagas Harju Maakohus hagi ning kohustas kostjat koheselt

hagejale üle andma tema valduses oleva sõiduki registreerimismärgiga XXXXXX.

3. 01.09.2015 määruse resolutsiooniga jättis kohus F.M hagi Osaühing EUROPARK

ESTONIA vastu valduse taastamise nõudes läbi vaatamata. Määruse põhjenduste

kohaselt täitis kostja hagi tagamise määruse ning hageja valdus sõidukile on taastatud.

Kohus on vaidluse sisuliselt lahendanud hagi tagamise määrusega. Kohus jätab hagi

läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel. Kuna hageja haginõue on menetlemise ajal

kostja poolt rahuldatud, tuleb hageja menetluskulud TsMS § 168 lg 5 kohaselt jätta

kostja kanda. Hageja menetluskulud on riigilõiv 350 eurot ja hageja 4 tunni töötasu.

4. Harju Maakohtu 01.09.2015 määrus jõustus 18.09.2015.

5. 31.03.2016 pöördus hageja e-kirjaga Harju Maakohtu poole, uurides, millal on kohtult

võimalik saada menetluskulude kindlaksmääramise dokument ning esitas 06.04.2016

e-kirjaga lepinguliselt esindajalt saadud arved, selgitades, et lepinguline esindaja ei ole

kohtule esitanud menetluskulude kindlaksmääramise taotlust.

6. 07.04.2016 vastuses leidis kostja, et hageja 06.04.2016 e-kiri tuleb jätta tähelepanuta

või rahuldamata.

7. 14.04.2016 esitas hageja lepingulise esindaja kaudu Harju Maakohtule taotluse

menetluskulude kindlaksmääramiseks ning palus kostjalt hageja kasuks välja mõista

menetluskulud summas 902 eurot, millest riigilõiv summas 350 eurot ja õigusabikulud

summas 552 eurot.

8. 22.04.2016 määrusega määras Harju Maakohus rahaliselt kindlaks F.M menetluskulud

summas 902 eurot ning mõistis need välja EuroPark Estonia OÜ-lt F.M kasuks.

9. 09.05.2016 esitas kostja Harju Maakohtu 22.04.2016 määrusele määruskaebuse ning

palus Harju Maakohtu 22.04.2016 määruse tühistada ja teha uus kohtumäärus, millega

jätta hageja taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldamata. Kostja märgib,

et 01.09.2015 Harju Maakohtu poolt tehtud lahendi resolutsiooni järgi on maakohus

jätnud hageja hagiavalduse läbivaatamata, kuid kohtulahendi resolutsioonist ei nähtu,

et maakohus oleks jätnud hageja menetluskulud kostja kanda. Kostja leiab, et

kooskõlas TsMS 173 lg-ga 1 ja § 442 lg-ga 5 oleks pidanud menetluskulude jaotus

olema märgitud 01.09.2015 lahendi resolutsioonis ning lahendi põhjendatud osas

märgitu ei oleks tohtinud olla vastuolus lahendi resolutsiooniga. Juhul, kui

menetluskulude jaotus jäi resolutsioonis märkimata, oleks pidanud TsMS sätestatud

tähtaja jooksul taotlema täiendava lahendi tegemist. Alternatiivselt, juhul, kui kohus

leiab, et kohtulahendi põhjendatud osas menetluskulude jaotust tuleb võrdsustada

menetluskulude jaotusena kohtulahendi resolutsioonis, tuleks siiski jätta hageja

2(6)

Tsiviilasi nr: 2-15-3744

menetluskulude kindlaksmääramise taotlus rahuldamata TsMS § 168 lg 2 alusel.

Kostja palub määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta hageja kanda.

10.

23.05.2016 esitas hageja enda seisukoha, milles leiab, et määruskaebus tuleb

jätta rahuldamata. Hageja leidis, et maakohus on lõpplahendis menetluskulude jaotuse

kindlaks määranud põhjendustes.

Maakohtu määrus

11. Harju Maakohus rahuldas 26.05.2016 kohtumäärusega kostja määruskaebuse,

tühistas Harju Maakohtu 22.04.2016 kohtumääruse, jättis hageja taotluse

menetluskulude kindlaksmääramiseks ja kostjalt väljanõudmiseks rahuldamata,

määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud hageja kanda ja mõistis hagejalt

kostja kasuks välja menetluskulu summas 50 eurot.

12. TsMS § 663 lg 4 kohaselt, kui maakohus leiab, et määruskaebus on

põhjendatud, rahuldab ta selle ise määrusega. Kohus leiab, et kostja esitatud

määruskaebus on põhjendatud, mistõttu maakohus tühistab ise 22.04.2016 määruse,

millega kohus määras rahaliselt kindlaks F.M menetluskulud summas 902 eurot ning

mõistis need välja EuroPark Estonia OÜ-lt F.M kasuks.

13. Harju Maakohus on 01.09.2015 määruse resolutsioonis märkinud järgmist:

„Jätta F.M hagi Osaühing EUROPARK ESTONIA vastu valduse taastamise nõudes

läbivaatamata.” Kohus selgitas nimetatud määruse põhjendustes, et kuna hageja

haginõue on asja menetlemise ajal kostja poolt rahuldatud, tuleb hageja menetluskulud

kooskõlas TsMS § 168 lg 5 jätta kostja kanda, kuid menetluskulude jaotust määruse

resolutsioonis märkinud ei ole.

14. TsMS § 442 lg 5 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja

ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi

tagamise abinõudega seotud küsimused. Resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja

täidetav ka muu otsuse tekstita. Kohtuotsuse resolutsiooni arusaadavuse nõuet on

Riigikohus korduvalt rõhutanud (vt Riigikohtu 23. mai 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-

2-1-65-12, p 9; 3. aprilli 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-20-12, p 17; 9. novembri

2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-11, p 21; 13. oktoobri 2010. a otsus tsiviilasjas nr

3-2-1-71-10, p 14; 11. märtsi 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-9-10, p 9).

15. Kohus on seisukohal, et kohtul ei olnud võimalik hageja menetluskulude

kindlaksmääramise taotlust rahuldada, kuna kohus ei märkinud 01.09.2015 määruse

resolutsioonis menetluskulude jaotust. Olukorras, kus kohtumääruse resolutsioonis

puudus menetluskulude jaotus, ei olnud kostjal võimalik ka vastavat määrust

vaidlustada. Seega kohus nõustub kostja seisukohaga, et antud juhul ei ole võimalik

hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotlust rahuldada, kuna kohus ei ole

menetluskulude jaotust menetlust lõpetava lahendi resolutsioonis märkinud.

16. Hagejal oli õigus esitada taotlus 01.09.2015 määruse täiendamiseks TsMS §

447 lg 2 kohaselt, kuid hageja vastavasisulist taotlust ei esitanud, samuti ei ole kohus

omaalgatuslikult teinud täiendavat määrust. Seega on hageja minetanud õiguse nõuda

menetluskulude jaotuse kindlaksmääramist ning ühtlasi ka vastaspoolelt välja

mõistmist.

Määruskaebus

17. Hageja esitas Harju Maakohtu määrusele määruskaebuse ning palub maakohtu

määruse tühistada.

18. TsMS § 168 lg 5 kohaselt kannab kostja hageja menetluskulud kui kostja on

pärast hagi esitamist hageja nõude rahuldanud. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab

3(6)

Tsiviilasi nr: 2-15-3744

hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesoleval juhul on kostja

rahuldanud hageja nõude sõiduki üle valduse taastamiseks peale hagiavalduse

esitamist s.t sisuliselt on hagi õigeks võtnud ehk esineb alus menetluskulude kostja

kanda jätmiseks. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kas kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Käesolevas

asjas on maakohus määruses määranud, et: „Kuna hageja haginõue on asja

menetlemise ajal kostja poolt rahuldatud, kostja on hageja nõude seega alles pärast

hagi kohtusse esitamist rahuldanud, tuleb hageja menetluskulud kooskõlas TsMS §

168 lg 5 jätta kostja kanda.“ Seega on maakohus menetluskulude jaotuse poolte vahel

kindlaks määranud.

Menetluse edasine käik

19. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja edastas selle seisukoha

saamiseks kostjale.

20. Kostja leidis vastuses määruskaebusele, et see tuleb jätta rahuldamata ning

menetluskulud hageja kanda.

21. Maakohus tegi nimetatud asjas 01.09.2015 määruse, millega

jättis hagiavalduse läbivaatamata. Määrusele määruskaebust ei

esitatud, mistõttu jõustus 01.09.2015 lahend 18.09.2015. Ühtlasi ei

esitatud avaldaja poolt taotlust täiendava lahendi tegemiseks.

Täiendavat lahendit ei teinud ka maakohus. Kooskõlas TsMS 173 lg-

ga 1 ja § 442 lg-ga 5 oleks pidanud menetluskulude jaotus olema

märgitud 01.09.2015 lahendi resolutsioonis ning lahendi

põhjendatud osas märgitu ei oleks tohtinud olla vastuolus lahendi

resolutsiooniga. Juhul, kui menetluskulude jaotus jäi resolutsioonis

märkimata, oleks pidanud TsMS sätestatud tähtaja jooksul taotlema

täiendava lahendi tegemist. 01.09.2015 määruse põhjendav osa ja

resolutsioon on vastuolus. TsMS § 436 lg 1 järgi peab kohtuotsus

olema seaduslik ja põhjendatud. Kohtuotsuse seaduslikkus ja

põhjendatus tähendab ka seda, et kohtuotsus ei ole vastuoluline.

Eeltoodule tuginedes ei saa menetluskulude jaotus lugeda

määratuks, kuna selleks, et seda saaks täita, pidi see olema

kohtulahendi resolutsioonis. Seega maakohus ei ole jätnud F.M

menetluskulusid kostja kanda. Kuigi kostja ei esitanud 01.09.2015

määrusele määruskaebust, ei nõustunud kostja maakohtu

põhjendustega järgmises: 1) esialgse õiguskaitse korras valduse

taastamist ei saa vaadelda nõude vabatahtliku täitmisena TsMS §

168 §158 lg 5 tähenduses; 2) esialgse õiguskaitse taotluse

lahendamise määrusega ei saa hagi lahendada, mistõttu ei saanud

maakohus taotluse lahendamiseks tehtava määrusega ka F.M hagi

ka rahuldada; 3) kuna kohus jättis hagi läbi vaatamata TsMS § 423 lg

2 p 2 alusel, ei oleks saanud TsMS § 168 lg 5 olla antud juhul üldse

kohaldatav õigusnorm. Kuivõrd vaidlusaluse lahendi resolutsioonis

puudus menetluskulude jaotus, mille järgi oleks kostja pidanud F.M

menetluskulud täies ulatuses kandma, siis ei olnud kostjal võimalik

01.09.2015 tehtud lahendit ka menetluskulude jaotuse osas

vaidlustada (vaidlustada ei saa lahendi õiguslikke põhjendusi, kui

resolutsiooni osas vastuväiteid ei ole).

22. Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis vastavalt TsMS §

663 lg-le 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

4(6)

Tsiviilasi nr: 2-15-3744

Ringkonnakohtu põhjendused

5. Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab tuginedes TsMS §

657 lg 1 p 2, § 659, § 667 lg 2, et esitatud määruskaebus on osaliselt põhjendatud.

Harju Maakohtu 26.05.2016 määrus tuleb tühistada osaliselt, osas, millega määrati

menetluskulude jaotus ja määrati nende rahaline suurus, so punktide 4 ja 5 osas.

Ülejäänud osas jätta määrus lõppjärelduses muutmata, muutes määruse põhjendusi.

23. Käesoleval juhul on vaidlus selles, kas maakohtul oli õiguslik alus hageja

menetluskulude kindlaksmääramiseks. Määruskaebuse esitaja hinnangul sisaldub

maakohtu poolt asjas tehtud lõpplahend, so 01.09.2015 määrus, menetluskulude

jaotust, mistõttu on vaidlustatud maakohtu 26.05.2016 määrus ebaseaduslik.

24. Ringkonnakohus eeltoodud seisukohaga ei nõustu ning leiab, et vaidlustatud

maakohtu määruses on maakohus õigesti leidnud, et maakohtul tulnuks 01.09.2015

määruse resolutsioonis märkida menetluskulude jaotus. Ringkonnakohtu hinnangul

tuleneb see üheselt TsMS § 173 lg 1 ja TsMS § 442 lg 5 koosmõjust.

Tsiviilkohtumenetluse seadustikust ei tulene, et kohtulahendi põhjendused asendaksid

kohtulahendi resolutsiooni. Seega on õige ka maakohtu järeldus, et tekkinud olukorras

puudus maakohtul õiguslik alus hageja poolt esitatud menetluskulude

kindlaksmääramise taotluse rahuldamiseks.

25. Muuta tuleb vaidlustatud maakohtu määruse õiguslikke põhjendusi osas, mis

puudutab 01.09.2015 määruse võimalikku täiendamist. Maakohus on vaidlustatud

määruse punktis 11 leidnud, et hagejal oli õigus esitada taotlus 01.09.2015 määruse

täiendamiseks TsMS § 447 lg 2 kohaselt. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus

ekslikult viidanud valele õigusnormile. Täiendava kohtumääruse taotlemise õigus oli

hagejal TsMS § 448 lg 1 p 3 ja lg 2 tulenevalt. Siiski ei muuda viide ebaõigele

õigusnormile valeks vaidlustatud maakohtu määruse lõppjäreldust, mille kohaselt on

hageja minetanud õiguse nõuda menetluskulude jaotuse kindlaksmääramist.

26. Tsiviilasja materjalide kohaselt said hageja ja tema lepinguline esindaja asjas

tehtud lõpplahendi (maakohtu 01.09.2015 määruse) kätte samal kuupäeval, so

01.09.2015 (tlk 134). TsMS § 448 lg 2 kohaselt tulnuks täiendava määruse tegemise

avaldus esitada määruse kättetoimetamisest alates kümne päeva jooksul, so hiljemalt

11.09.2015. Hageja ei ole seda teinud.

27. TsMS § 67 lg 2 tulenevalt on menetlusosalisel õigus mõjuva põhjuse

olemasolul seaduses sätestatud menetlustähtaja ennistamise avalduse esitamiseks.

28. Isegi kui tõlgendada hageja F.M 31.03.2016 iseseisvat pöördumist maakohtu

poole (tlk 135) eelnimetatud avaldusena, ei saaks seda rahuldada, kuna see on esitatud

lõpptähtaega ületavalt. TsMS § 67 lg 2 kohaselt võib tähtaja ennistamist taotleda 14

päeva jooksul, alates päevast, millal käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud takistus

ära langes, kuid mitte hiljem kui kuue kuu jooksul, alates möödalastud tähtaja

lõppemisest. Hageja poolt maakohtu poole pöördumise ajaks, so 31.03.2016, oli

eelnimetatud kuue kuuline periood möödunud. TsMS § 67 lg 2 sätestatud kuue kuuline

tähtaeg on lõpptähtaeg ega ole ennistatav (vt Riigikohtu lahendid 3-2-1-44-12 p 7 ja 3-

1-2-4-12 p 32).

29. Eeltoodust tulenevalt on maakohus vaidlustatud määruse resolutsiooni

punktides 1-3 õigesti leidnud, et maakohtu 22.04.2015 kohtumäärus tuleb tühistada

ning hageja taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks ja kostjalt väljamõistmiseks

jätta rahuldamata.

30. Määruskaebuse esitaja on taotlenud vaidlustatud maakohtu määruse tühistamist

tervikuna. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb maakohtu määrus tühistada punktide 4 ja

5(6)

Tsiviilasi nr: 2-15-3744

5 osas, millega maakohus määras kindlaks määruskaebuse esitamisest tingitud

menetluskulude jaotuse ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud

summas 50 eurot.

31. TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise

vaidlustamisel tekkinud kulusid. Eeltoodust tulenevalt puudus maakohtul seaduslik

alus määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulude jaotamiseks ja kindlaks

määramiseks.

32. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi

kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma

kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

33. TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel

tekkinud kulusid ei hüvitata.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Krista Kirspuu

Iko Nõmm

Ande Tänav

6(6)