1-16-5745/12 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

31. august 2016. a, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-5745 Kohtukoosseis Aarne Sarjas Kriminaalasi Mikko Kobi süüdistuses KarS § 121 lg 2 p-de 2, 3 ja § 263 lg 1 p 1 järgi kokkuleppemenetluses Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Viljandi kohtumaja) 29. juuni 2016 otsus Kaebuse esitaja ja kabuse liik Süüdistatav Mikko Kobi (isikukood 38402176023), apellatsioon

RESOLUTSIOON 1. Jätta süüdistatava Mikko Kobi taotlus temale riigi õigusabi andmiseks ja seoses sellega kaebetähtaja peatamiseks rahuldamata. 2. Jätta süüdistatava Mikko Kobi apellatsioon Tartu Maakohtu 29. juuni 2016 otsuse peale läbi vaatamata ja tagastada apellatsioon selle esitajale.

Edasikaebamise kord: Määruse peale võib advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohus 29.06.2016 kokkuleppemenetluses tehtud otsusega tunnistas Mikko Kobi süüdi ja karistas teda KarS § 121 lg 2 p-de 2, 3 järgi 1 aasta 6 kuu ning KarS § 263 lg 1 p 1 järgi 2 aasta pikkuste vangistustega. KarS § 63 lg 2 ja § 64 lg 1 alusel kergema karistuse raskemaga kaetuks lugemisega mõistis kohus Mikko Kobile liitkaristuseks 2 aasta pikkuse vangistuse. KarS § 74 lg-te 1, 2, 3 alusel määras maakohus, et mõistetud vangistusest 1 aasta kannab M. Kobi koheselt ja vangistus

1 aasta jääb tingimisi kohaldamata 18-kuulise katseajaga. M. Kobit kohustati täitma KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid ja KarS § 75 lg 2 p-des 2, 8 nimetatud kohustusi.

1.1 Maakohus mõistis KrMS § 180 lg 1 alusel M. Kobilt välja menetluskulud sundraha 645 eurot, riigi õigusabi tasu 408 eurot ja ekspertiisitasu 255 eurot, s.o kokku 1308 eurot. Kohus määras eelmärgitud kulud tasumisele ositi ühe aasta jooksul ja seda kindlaksmääratud osades. M. Kobile õigusabi osutamisega seonduv advokaadi sõidukulu 298.08 eurot (sh käibemaks) jäi riigi kanda.

2. Tartu Maakohtu 29.06.2016 otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav M. Kobi. Apellandi arvates toovad kohtuotsuse tühistamise kaasa järgmised asjaolud.

2.1

M. Kobil ei ole võimalik täita maakohtu otsuses märgitud kontrollnõuet elada XXX . See korter kuulub tema abikaasa emale ning abikaasa elab seal oma uue elukaaslasega. Abikaasa on antud asjas ka kannatanu ning plaani ära leppida neil ei ole.

2.2 Maakohus kohustas M. Kobit maksma riigile menetluskulu 1308 eurot aasta jooksul, mille ta peab veetma reaalselt vanglas. Ilmselgelt ei ole see võimalik. Ta palub ringkonnakohtult võimalust tasuda nimetatud kulu peale vabadusse tulemist töö leidmisel.

2.3 Kokkuleppe läbirääkimistel oli prokuröriga juttu sellest, et M. Kobi tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamise arutamise võimalus on juba käesoleva aasta septembris. Kohtuotsuses vastavat märget aga ei ole. See peaks ikkagi olema, et ei tekiks probleeme ennetähtaegse vabanemisega. Ta nõustuski kokkuleppega, kuna sai aru, et vabaneb ennetähtaegselt juba kahe kuu pärast.

2.4 Veel palub M. Kobi apellatsioonikohut peatada maakohtu otsuse peale kaebuse esitamise tähtaeg ning määrata temale tasuta riigi õigusabi, esitamaks apellatsiooni ringkonnakohtule. Kaebaja märgib, et kaebuse kirjutamine käib talle üle jõu.

M. Kobi on apellatsiooniga koos esitanud ka taotluse riigi õigusabi saamiseks maakohtu otsuse peale apellatsiooni koostamiseks. Taotluse kohaselt on M. Kobi 80% ulatuses töövõimetu, ta ei õpi ega tööta, sissetulek tal puudub ning kinnisvara tal ei ole.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

3. Tartu Ringkonnakohus märgib kõigepealt, et jätab M. Kobi taotluse temale riigi õigusabi korras kaitsja määramiseks ja sellega seoses kaebetähtaja peatamiseks rahuldamata. Nimelt on süüdistatava määratud kaitsjaks vandeadvokaat M. Reinsalu ja tulenevalt KrMS § 45 lg-st 5 osaleb määratud kaitsja kriminaalmenetluses kuni kriminaalasja kassatsiooni korras läbivaatamise lõpuni. Käesoleval juhul ei ole M. Kobi aga apellatsiooni koostamisel kaitsja abi kasutanud, vaid on kaebuse esitanud omakäeliselt. Samuti leiab ringkonnakohus, et kaebaja on oma apellatsioonis osanud piisavalt selgelt edasi anda, millistel argumentidel ta esimese kohtuastme lahendi tühistamist soovib.

4. Edasi, tutvunud kriminaalasja materjalidega, maakohtu otsusega ning apellatsiooniga, leiab, ringkonnakohus, et M. Kobi edasikaebus tuleb jätta läbi vaatamata. Vastavat seisukohta põhistab kolleegium järgmiselt.

5. Ringkonnakohus selgitab, et kuivõrd käesolev kriminaalasi on lahendatud kokkuleppemenetluses, seab see konkreetsed piirangud kohtuotsuse apelleerimisele. KrMS § 318 lg 3 p 4 sätestab, et apellatsiooni ei saa esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale, välja arvatud juhul, kui on tegemist käesoleva seadustiku 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Seejuures on Riigikohtu kriminaalkolleegium määruse nr 3-1-1-7-16 p-s 5.3 selgitanud sedagi, et kuna maakohus ei koosta kokkuleppemenetluses põhistatud kohtuotsust, ei ole täidetud apellatsioonimenetluse põhilised eeldused ning seetõttu kohaldub KrMS § 318 lg 3 p-s 4 sätestatud edasikaebepiirang ka menetluskulude hüvitamise otsustuse vaidlustamisele. Teisisõnu peab kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale esitatud apellatsioonis, sh kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust vaidlustades, olema viidatud mõnele KrMS 9. peatüki 2. jao või KrMS § 339 lg 1 sätte rikkumisele. KrMS § 318 lg-s 4 nimetatud aluse puudumise korral tuleb ringkonnakohtul jätta kaebus KrMS § 326 lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata (vt RKKKm-d 3-1-1-70-12 p 10 ja 3-1-1-7-16 p 5.3 ning RKKKo 3-1-1-38-06 p 9).

6. Praegusel juhul ei ole M. Kobi apellatsioonis viidanud ühelegi kokkuleppemenetluse normi rikkumisele. M. Kobi märgib vaid, et tal ei ole võimalik elada kohtu määratud elukohas, ta soovib kohtuotsuses näha tema võimalikku tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamise kuupäeva ning ta tahab temalt välja mõistetud menetluskulu asuda tasuma alles aasta möödumisel ja töö leidmisel.

7. Mingeidki esimese kohtuastme poolseid menetlusnormide rikkumisi ei tuvastanud ka ringkonnakohus ise. Selgusid järgmised asjaolud.

7.1 29.06.2016 sõlmisid M. Kobi, prokurör T. Tumala ja kaitsja M. Reinsalu kirjaliku kokkuleppe (II kd lk 127-130), milles leppisid kokku M. Kobi süüditunnistamises KarS § 121 lg 2 p-de 2, 3 ja KarS § 263 lg 1 p 1 järgi ning temale karistuse mõistmises. Kokkuleppele jõuti selleski, et M. Kobi kohustub tasuma menetluskulud ekspertiisitasu 255 eurot, kaitsjatasu 408 eurot ja sundraha 645 eurot ning seda ositi ühe aasta jooksul. Kokkuleppe allkirjastasid prokurör, süüdistatav ja tema kaitsja.

7.2 Tartu Maakohus arutas eelnimetatud kokkulepet avalikult kohtuistungil 29.06.2016. M. Kobi kinnitas kohtule vastates, et kokkulepe on talle arusaadav, selle sõlmimine oli tema vaba tahe ja ta soovib selle kinnitamist. Maakohus samal kuupäeval tehtud otsusega kokkuleppe ka kinnitas, mõistes kohtuotsusega muuhulgas M. Kobilt välja menetluskulud 1308 eurot ositi ühe aasta jooksul. Ehk siis mingeidki minetusi ega kõrvalekaldeid maakohtu otsuses võrreldes kokkuleppe tekstiga ei esine. Nii on M. Kobi kokkuleppe allkirjastamisega ning kohtuistungil sellega nõustumisega ilma jäänud võimalusest apelleerida kohtulahendit tema edasikaebuses selguvatel argumentidel. Tema apellatsioon jääb ringkonnakohtus seega läbi vaatamata.

8. Vaatamata apellatsiooni läbivaatamata jätmisele peab ringkonnakohus siiski vajalikuks selgitada M. Kobile järgmist.

8.1

M. Kobil on tekkinud küsimus seoses sellega, et tal ei ole võimalik elada korteris, mille kohus tema elukohana kohtuotsuses ära märkis. Siinkohal tuleb kõigepealt ära mainida, et XXX korteri on oma elukohana ära nimetanud süüdistatav ise ja seda nii kokkuleppe sõlmimisel kui vastusena maakohtuniku küsimusele. Seetõttu kohustaski kohus M. Kobi käitumiskontrolli ajal elama just sellel aadressil. Tõusetunud küsimuse tõttu selgitab kolleegium aga sedagi, et olukorras, kus kohus on kohtuotsusega kohustanud süüdimõistetut elama teatud aadressil, on isikul koostöös kriminaalhooldusametnikuga oma elukohta võimalik ka muuta. Nimelt esitab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusaluse elukoha muutuse korral viivitamatult hooldusaluse senise elukoha järgsele kohtule taotluse saata kohtulahend kriminaalhooldusaluse uue elukoha järgsele kriminaalhooldusosakonnale (vt KrHS § 32).

8.2 Teine M. Kobi küsimus puudutab tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise arutamise tähtaega. Siin peab ära märkima, et ennetähtaegset vabastamist ei saa kohaldada süüdlasele, kelle puhul jäeti mõistetud vangistus KarS § 74 lg 2 alusel tingimisi täitmisele pööramata osaliselt, s.o nagu nähti ette M. Kobile. Seda põhjusel, et nimetatud sätte rakendamisel otsustatakse süüdlase reaalne karistamine ning tema tingimisi vabastamine kohe karistuse mõistmise raames, mistõttu sel juhul puuduvad KarS § 76 (vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine) kohaldamise alused.

8.3 Viimaseks, seonduvalt menetluskulude regulatsiooniga, peab apellatsioonikohus vajalikuks selgitada sedagi, et nimetatud kulude tasumise edasilükkamise võimalust kriminaalmenetluse seadustik ette ei näe.

9. Eeltoodut arvestades ning juhindudes KrMS § 318 lg-st 4 ja KrMS § 326 lg 2 p-st 3 jätab ringkonnakohus süüdistatava M. Kobi apellatsioon läbi vaatamata ja tagastab selle esitajale. M. Kobi taotlus riigi õigusabi saamiseks ja kaebetähtaja peatamiseks jääb rahuldamata.

/allkiri/

Aarne Sarjas kohtunik