2-13-13450/30 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kai Kullerkupp, Viivi Tomson, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise aeg ja koht

30. august 2016 Tartu

Tsiviilasja number

2-13-13450

Tsiviilasi

MTÜ VIVA Liiklus (pankrotis) hagi Autokool Viva

Liiklus OÜ vastu ettevõtte ülemineku tuvastamiseks ja

võlgnevuse väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 29. aprilli 2016 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Autokool Viva Liiklus OÜ määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (kostja): Autokool Viva Liiklus OÜ

(registrikood: 11756712); esindaja vandeadvokaat Peeter

Viirsalu

Vastustaja (hageja): MTÜ VIVA Liiklus (pankrotis)

(registrikood: 80001427) pankrotihaldur Küllike Mitt

Iseseisva nõudega kolmas isik: Eesti Vabariik (Maksu- ja

Tolliameti

kaudu)

(registrikood:

70000349);

volitatud

esindaja Maarja Konsand

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Autokool Viva Liiklus OÜ määruskaebus.

2. Tühistada Tartu Maakohtu 29. aprilli 2016 määrus,

millega maakohus kaasas iseseisva nõudega kolmanda

isikuna menetlusse Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti

kaudu).

Menetluskulude jaotus

Menetluskulude jaotuse lahendab maakohus lõpplahendis.

Edasikaebamise kord

Määrus ei ole edasikaevatav Riigikohtule.

ASJAOLUD

1. MTÜ VIVA Liiklus (pankrotis) (võlgnik) pankrotihaldur (hageja) esitas 25. märtsil 2013

hagi Autokool Viva Liiklus OÜ (kostja) vastu ettevõtte ülemineku tuvastamiseks.

9. septembril 2014 esitas Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) (MTA) hagiavalduse

ettevõtte ülemineku tuvastamiseks ja 16 890 euro 29 sendi väljamõistmiseks ning taotluse enda

kaasamiseks tsiviilasja nr 2-13-13450 menetlusse iseseisva nõudega kolmanda isikuna (I kd, tl

128–134).

MTA nõuet summas 16 897 eurot 41 senti tunnustati hageja pankrotimenetluses teise

rahuldamisjärgu nõudena. Seega on hagejal kui üleandjal võlgnevus MTA ees, mistõttu

vastutab kostja kui omandaja võlgnevuse eest solidaarselt hagejaga. Sellisel juhul on kõikidel

võlausaldajatel, sealhulgas MTA-l kui maksuhalduril, vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS)

§ 182 lg-le 2 ja § 183 lg-le 1, õigus nõuda ettevõtte ülemineku tuvastamist. Ettevõtte üleminekul

läheb omandajale üle kogu üleandja vara, sealhulgas ka maksuseadustest tulenevad kohustused.

MTA ei ole kohustatud läbi maksumenetluse tuvastama hageja ettevõtte kostjale üleminekut,

kuna vastava menetluse läbiviimine ei ole eelduseks nõude esitamisele VÕS § 182 lg 2 ja § 183

lg 1 alusel. Võlgnikust hageja on pankrotis, mistõttu tuleb MTA nõuet vastavalt eeltoodule

kohelda sarnaselt teiste võlausaldajate nõuetega. Kuna hageja ja kostja vastutavad MTA nõude

täitmise eest solidaarselt, on MTA-l kui võlausaldajal õigus sama nõue tulenevalt

pankrotiseaduse (PankrS) §-st 96 esitada nii hageja kui ka kostja vastu.

2. Kostja vaidles iseseisva nõudega kolmanda isiku hagile ja menetlusse kaasamise taotlusele

vastu. Kostja leidis, et iseseisva nõudega kolmanda isiku nõue ei tulene eraõigusest ning ei

kuulu läbivaatamisele tsiviilkohtumenetluses. MTA nõue on avalik-õiguslik ning

avalik-õiguslikest suhetest tulenevad vaidlused kuuluvad lahendamisele halduskohtus. Seega ei

ole maakohus pädev seda asja lahendama. Alternatiivselt märkis kostja, et MTA hagi on

põhjendamatu ja tõendamata ning tuleb jätta rahuldamata.

MAAKOHTU SEISUKOHT

3. Tartu Maakohus rahuldas 29. aprilli 2016 määrusega Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti

kaudu) taotluse ning kaasas Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) iseseisva nõudega

kolmanda isikuna tsiviilasja nr 2-13-13450 menetlusse. Maakohus määras võtta Eesti Vabariigi

(Maksu- ja Tolliameti kaudu) hagi menetlusse eraldi määrusega.

Maakohus leidis, et MTA iseseisva nõudega kolmanda isikuna tsiviilasja menetlusse kaasamine

on põhjendatud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 212 lg 1 näeb ette, et kui kolmas

isik esitab iseseisva nõude hageja ja kostja vahelise vaidluse eseme suhtes, võib ta kuni asja

sisulise arutamise lõppemiseni maakohtus esitada samas menetluses hagi mõlema poole vastu.

Maakohus leidis, et MTA-l on iseseisev nõue hageja ja kostja vahelise vaidluse eseme (ettevõtte

ülemineku tuvastamine) suhtes. Kuigi MTA nõue on iseenesest esitatud vaid kostja vastu, tuleb

tunnistada TsMS § 212 lg 1 tähenduses nõude olemasolu ka hageja vastu, sest MTA nõue, mille

ta esitas kostja vastu, on hageja pankrotimenetluses tunnustatud teise rahuldamisjärgu nõudena

(I kd, tl 18–19). Seega ei ole hageja vastu nõude uuesti esitamine vajalik ega põhjendatud.

TsMS § 212 lg 2 kohaselt on iseseisva nõudega kolmandal isikul hageja õigused ja kohustused.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

4. Kostja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määrus

tühistada ning jätta rahuldamata MTA taotlus tsiviilasja nr 2-13-13450 menetlusse kaasamiseks

iseseisva nõudega kolmanda isikuna.

Määruskaebuse kohaselt ei ole TsMS § 212 kohaldamise eeldused täidetud, sest hageja nõue ei

ole seotud ühegi esemega, mille suhtes MTA-l saaks olla iseseisev nõue. TsMS § 212 lg 1

kohaldamine eeldab, et hageja ja kostja vaidlevad mingi asja või õigusega seotud nõude üle

ning kolmas isik arvab endal olevat õiguse, mille objektiks on sama asi või õigus. Tsiviilasjas

nr 2-13-13450 on hagi esemeks tuvastusnõue, mille suhtes MTA-l ei saa olla ühtegi õigust.

Maakohus on ekslikult käsitlenud MTA nõuet kostja vastu ettevõtte ülemineku tuvastamiseks

ja 16 890 euro 29 sendi maksmiseks vaidluse eseme suhtes esitatud nõudena. Omapoolse

tuvastusnõude esitamisega on MTA asunud sisuliselt toetama hageja positsiooni menetluses

ning see ei anna alust tema kaasamiseks iseseisva nõudega kolmanda isikuna (Riigikohtu

12. jaanuari 2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-135-10, p 20). Hageja esitatud tuvastushagi ese

(ettevõtte üleminekust tuleneva õigussuhte olemasolu) on kõigest üks MTA nõude rahuldamise

eelduseid, mitte MTA õiguste objekt. Seega ei ole tegemist iseseisva nõudega hageja ja kostja

vahelise vaidluse eseme suhtes TsMS § 212 lg 1 mõttes.

MTA hagis esitatud nõue maksuvõla ja intresside tasumiseks ei ole eraõigussuhtest tulenev

kohtuasi TsMS § 1 mõttes. MTA nõue ei kuulu läbivaatamisele tsiviilkohtumenetluses, kuid

maakohus ei ole MTA menetlusse kaasamise määruses kostja seisukoha arvestamata jätmist

põhjendanud.

HAGEJA SEISUKOHT

5. Hageja vaidles määruskaebusele vastu. Hageja vastuse kohaselt on kostja mõistet „vaidluse

ese“ käsitlenud liiga kitsalt. TsMS § 363 lg 1 p 1 kohaselt on hagi esemeks hageja selgelt

väljendatud nõue. TsMS § 368 lg 1 kohaselt võib hageja esitada hagi õigussuhte olemasolu või

puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Hagi ese on hageja

protsessuaalne taotlus, milles taotletakse kohtult millegi väljamõistmist või tuvastamist ning

mille kohta võtab kohus hagi rahuldamise (või rahuldamata jätmise) korral seisukoha

kohtuotsuse resolutsioonis (Riigikohtu 10. oktoobri 2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-07, p 14;

3. oktoobri 2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-86-07, p 11; 2. oktoobri 2009 otsus tsiviilasjas nr 3-

2-1-91-09, p 15; 17. detsembri 2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-137-09). Nii hageja, kui ka MTA

on hagiavalduste resolutsioonides taotlenud ettevõtte ülemineku tuvastamist, mille jaatamise

korral on võimalik rahuldada ka nende rahasummade väljamõistmise nõuded. Seega on MTA

nõue vähemalt osaliselt kattuv hageja ja kostja vahelise vaidluse esemega.

Ettevõtte ülemineku tuvastamise korral nõuab MTA kostjalt rahasumma väljamõistmist. Seega

erinevalt kostja poolt väidetust ei ole MTA asunud pelgalt toetama hageja positsiooni

menetluses, vaid on esitanud vaidluse eseme suhtes ka iseseisva nõude.

MTA nõude läbivaatamine tsiviilkohtumenetluses on põhjendatud, sest MTA hagiavalduses

märgitud rahaline nõue oli algselt suunatud võlgniku vastu, kelle suhtes kuulutati 10. juunil

2011 välja pankrot. Kui maksukohustuslase suhtes kuulutatakse välja pankrot, rahuldatakse

maksuvõlad PankrS sätestatud korras (Riigikohtu 12. oktoobri 2006 määrus tsiviilasjas

nr 3-2-1-71-06, p 10). Maksukohustuslase suhtes pankroti väljakuulutamisel muutub

maksunõue

oma

olemuselt

pankrotimenetluse

nõudeks,

millele

kohaldatakse

pankrotimenetluse sätteid sõltumata sellest, kas nõuded on tekkinud eraõiguslikust või avalik-

õiguslikust suhtest. PankrS § 3 lg 2 kohaselt kohaldatakse pankrotimenetluses TsMS-s

sätestatut, kui PankrS ei sätesta teisiti. Nii ettevõtte ülemineku kui ka vastutuse regulatsioon

tuleneb VÕS-ist (maksukorralduse seaduse (MKS) § 31 lg 1, § 37, § 38). MKS-st ei nähtu, et

maksuhaldur oleks kohustatud läbi täiendava maksumenetluse tuvastama ettevõtte üleminekut.

Seega tekib MTA-l sarnaselt kõikide teiste võlausaldajatega ettevõtte omandaja vastu nõue

VÕS alusel, misläbi saab seda käsitleda eraõigussuhtest tuleneva nõudena TsMS § 1 mõttes,

mille läbivaatamine on maakohtu pädevuses.

ISESEISVA NÕUDEGA KOLMANDA ISIKU SEISUKOHT

6. MTA vaidles määruskaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata. Vastuse kohaselt on

nii hageja kui ka maksuhalduri esitatud hagiavalduste keskseks eesmärgiks ettevõtte ülemineku

tuvastamine, mille jaatamise korral on võimalik rahuldada ka rahasumma väljamõistmise nõue.

Seega on maksuhalduril iseseisev nõue hageja ja kostja vahelise vaidluse eseme suhtes. Seda ei

muuda ka asjaolu, et hageja on pärast maksuhalduri hagiavalduse ja kaasamistaotluse esitamist

täiendanud hagi rahasumma väljamõistmise nõudega.

TsMS § 212 lg-s 1 toodud mõiste „vaidluse ese“ on laiem kui „hagi ese“. TsMS § 368 lg 1

kohaselt võib hageja esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal

on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Seetõttu ei saa olla vaidlust asjaolus, et maksuhalduri

nõue on vähemalt osaliselt kattuv hageja ja kostja vahelise vaidluse esemega. TsMS §-st 2

tulenevat menetlusökonoomia printsiipi riivav ja ebaotstarbekas oleks menetleda MTA ja

hageja hagiavaldusi eraldiseisvate tsiviilasjadena, kuna põhiline vaidluse ese seisneb ülemineku

tuvastamises.

Kostja väide, et maksuhaldur on sisuliselt asunud toetama vaid hageja positsiooni menetluses,

on väär, kuna maksuhaldur on vaidluse eseme suhtes esitanud ka iseseisva nõude. Ettevõtte

ülemineku tuvastamise korral nõuab maksuhaldur kostjalt rahasumma väljamõistmist.

Nii ettevõtte ülemineku kui ka vastutuse regulatsioon tuleneb VÕS-ist ning MKS teeb vaid

vastava viite. Seetõttu tekib MTA-l sarnaselt kõikide teiste võlausaldajatega omandaja vastu

nõue VÕS alusel, misläbi saab seda käsitleda eraõigussuhtest tuleneva nõudena TsMS § 1

mõttes, mille läbivaatamine on maakohtu pädevuses. Maksuhaldur ei ole kohustatud läbi

maksumenetluse tuvastama võlgniku ettevõtte kostjale üleminekut, kuna vastava menetluse

läbiviimine ei ole eelduseks nõude esitamisele VÕS § 182 lg 2 ja § 183 lg 1 alusel.

MKS § 128 lg 1 kolmas lause sätestab, et juhul, kui maksukohustuslase suhtes kuulutatakse

välja pankrot, rahuldatakse maksuvõlad PankrS sätestatud korras (Riigikohtu 12. oktoobri 2006

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-71-06, p 10). Pankrotiseaduse järgi on riik võlausaldajana võrdne

teiste võlausaldajatega (PankrS § 153). PankrS § 3 lg 2 kohaselt kohaldatakse

pankrotimenetlusele TsMS sätestatut, kui PankrS ei sätesta teisiti. PankrS § 96 kohaselt, kui

võlgnik vastutab võlausaldaja ees solidaarselt teise isikuga, võib võlausaldaja esitada võlgniku

vastu nõude kas tervikuna või osaliselt. Kui solidaarvõlgnik on osa võlast tasunud, arvatakse

see osa nõudest maha. Võlgnik on pankrotis, mistõttu tuleneb maksuhalduri kui võlausaldaja

nõude maakohtule esitamise õigus kostja kui solidaarvõlgniku vastu ka PankrS §-st 96. Kui

võlausaldaja otsustab esitada nõudeid nii pankrotis oleva isiku vastu kui ka pankrotis mitteoleva

isiku vastu, peab ta määrama, kui suures osas ta kummagi isiku vastu nõude esitab ning vastava

otsustuse järgselt tuleb senist ühtset nõuet käsitleda analoogiliselt kahe nõudega – ühe

menetlemine, rahuldamine ning rahuldamise ulatus selgub pankrotimenetluses ning teise nõude

menetlemine ja rahuldamine toimub nõude mittevabatahtliku täitmise korral hagimenetluse

kaudu vastava kohtulahendi sundtäitmisega. Seega võlausaldajal pankrotivõlgniku ja temaga

solidaarselt vastutava isiku vastu olevat nõuet saavad kõik võlausaldajad sisse nõuda pankroti-

ning hagimenetluse läbi.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Ringkonnakohus leiab, et kostja määruskaebus tuleb rahuldada ning maakohtu määrus

tühistada.

8. Määruskaebuse väide selle kohta, et maakohus ei ole pädev lahendama MTA nõuet ning

MTA oleks pidanud pöörduma halduskohtusse, on põhjendatud.

9. TsMS § 212 lg 1 järgi võib juhul, kui kolmas isik esitab iseseisva nõude hageja ja kostja

vahelise vaidluse eseme suhtes, esitada ta kuni asja sisulise arutamise lõppemiseni maakohtus

samas menetluses hagi mõlema poole vastu. Ringkonnakohus leiab, et praegusel juhul ei ole

menetluses MTA-l nõuet vaidluse eseme suhtes. Ettevõtte ülemineku tuvastamise suhtes

MTA- l iseseisev nõudeõigus puudub.

10. Ringkonnakohus on seisukohal, et vaidlus maksunõude tunnustamise üle kostja vastu peaks

lahendama halduskohtus.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hageja ja MTA väited MTA nõude tsiviilkohtumenetluse

korras läbivaatamise kohta õiguslikult põhjendatud. MTA maksunõue võlgniku vastu on

pankrotimenetluses tunnustatud. Kostja suhtes aga ei kohaldu nõude maksmapanemisel MTA

ja hageja poolt viidatud pankrotiseaduse sätted.

Riigikohus on 12. mai 2015 otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-82-14 p-s 13 leidnud, et PankrS alates

1. jaanuarist 2010 kehtiva § 35 lg 1 p 61 kohaselt peatub pankroti väljakuulutamisega võlgniku

vastu suunatud haldusakti vaidlustamise tähtaja arvestamine. Samuti sätestab PankrS alates

1. jaanuarist 2010 kehtiv § 104 lg 3, et võlgniku poolt avalik-õiguslikule nõudele vastuväite

esitamisel omandab haldusakt, millest avalik-õiguslik nõue tuleneb, täitedokumendi tähenduse,

kui võlgnik ei esita ühe kuu jooksul alates vastuväite esitamisest kaebust halduskohtusse.

Nimetatud seadusemuudatused viitavad Riigikohtu arvates sellele, et seadusandja on soovinud

kehtestada maksunõuete tunnustamiseks pankrotimenetluse puhul erikorra, st et vaidlused

maksunõuete üle tuleb ka pankrotimenetluse korral lahendada siiski halduskohtus.

Maksuõigusliku ja eraõigusliku ettevõtte ülemineku regulatsiooni kattuvus seisneb selles, et

mõlemal juhul on eesmärgiks takistada vara liikumist ilma kohustusteta (ükskõik, kas see

kohustus on riigi või lepingulise võlausaldaja ees). Maksuõiguses on ettevõtte ülemineku

tuvastamise eesmärgiks, et maksuhaldur saaks esitada maksunõuded isikute vastu, kelle osas

on veendumus, et algne kohustatud isik (maksukohustuslane) on oma ettevõtte (koos

maksukohustusega) üle andnud.

Ettevõtte ülemineku tuvastamisel maksuõigussuhtes nihkub eesmärk riigi, kui avalik-õiguslikus

suhtes tugevama poole huvile tuvastada ettevõtte üleminek eesmärgiga sisse nõuda maksud kui

riigi tulu. Ringkonnakohtu hinnangul säilib sellisel juhul vaidluses avalik huvi, mistõttu

maakohus ei ole pädev seda lahendama ning pöörduda tuleb halduskohtusse (HKMS § 4 lg 1).

Ettevõtte üleminekut reguleerivad kehtivas õiguses esmajoones VÕS §-d 180–185. Asjaolu, et

ettevõtte üleminekut tuvastatakse VÕS sätete alusel, ei muuda avalik-õiguslikku vaidlust

eraõiguslikuks.

MKS § 37 kohaselt lähevad ettevõtte või selle osa omandi või valduse ülemineku korral

ettevõtte või selle organisatsiooniliselt iseseisva osaga olemuslikult seotud MKS § 31 lg-s 1

nimetatud nõuded ja kohustused, välja arvatud sunniraha maksmise kohustus, üle omandajale

või valduse saajale vastavalt VÕS-s sätestatule. Kui maksuhaldur väidab, et tegu on ettevõtte

üleminekuga VÕS §-des 180–185 sätestatu mõttes, tuleb tehtud tehinguga MKS § 37 alusel

lugeda üleläinuks ka maksukohustused.

MTA eesmärgiks tuvastada võlgniku ettevõtte üleminek kostjale on maksunõuete esitamine

mitte üksnes võlgnikule, vaid lisaks võlgnikule ka kostjale. Maksunõude esitamine ning

sissenõudmine kuulub avaliku õiguse valdkonda, ehk tegemist on maksuvaidlusega, kus riik

maksuhalduri kaudu soovib panna maksma maksunõudeid ettevõtte omandaja kui

solidaarvõlgniku vastu (enamasti põhjusel, et ettevõtte võõrandaja käest on võla sissenõudmine

raskendatud või võimatu). Kuivõrd antud vaidluses on maksuvõla sissenõudmine

põhivõlgnikult raskendatud või ilmselt võimatu, kuna võlgnik on pankrotis, võib MTA-l olla

õigustatud huvi nõude esitamiseks kostja vastu, kui ettevõtte üleminek võlgnikult kostjale

osutub tõendatuks.

Ringkonnakohus märgib, et ka juhul, kui vaidlust tsiviilasjas nr 2-13-13450 poleks MTA nõude

maakohtule esitamisel olnud, oleks MTA pöördunud ettevõtte ülemineku tuvastamiseks

halduskohtusse, mitte maakohtusse.

11. Menetluskulude jaotuse lahendab maakohus asja lõplikul lahendamisel.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Kai Kullerkupp

Viivi Tomson

Triin Uusen-Nacke