3-15-2746/28 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TA RT U H A L D U S K O H U S

J õ h v i k o h t u m a j a

KOHTUOTSUS

E E S T I VA B A R I I G I N I M E L

Kohtuasja number

3-15-2746

Otsuse kuupäev

30. august 2016

Kohtunik

Karin Jõks

Kohtuasi

i kaebus Kunda linnavolikogu 05.10.2015.a

otsuse nr 28 tühistamise või tühisuse

kindlakstegemise nõudes

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja

Vastustaja Kunda linn, esindaja vandeadvokaat Triin

Raudsepp

Resolutsioon

1. Lubada kaebajal kaebust muuta. Kaebuse

muutmise tulemusena lahendab kohus Kunda

linnavolikogu 05.10.2015.a otsuse nr 28 tühistamise

või tühisuse kindlakstegemise nõude.

2. Jätta kaebaja taotlus tunnistaja ülekuulamiseks

rahuldamata.

3. Jätta vastustaja taotlused menetluse lõpetamiseks

ja kaebuse läbi vaatamata jätmiseks rahuldamata.

4. Jätta kaebus rahuldamata.

5. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse

Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse

avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt

29.09.2016.a. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada

apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui

apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist

istungil.

Kaebus ja poolte seisukohad

1. oli Kunda linnapea. Kunda linnavolikogu avaldas 05.10.2015.a linnapeale

umbusaldust ja vabastas ta ametist, selle kohta koostati linnavolikogu otsus nr 28 (tl 5,

edaspidi vaidlustatud otsus).

2. esitas 03.11.2015.a Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta palus punktis 1

nimetatud otsuse tühistada. Kaebaja nõuded ja seisukohad sisalduvad lisaks kaebusele (tl 2-4)

ka kaebaja täiendavates avaldustes (tl 17-18, 32, 52, 59, 93-94). Kokkuvõttes on kaebaja

seisukohad järgmised.

2.1. Kaebaja ametist vabastamine oli õigusvastane, kuna rikutud on volikogu tegevust

reguleerivaid õigusnorme.

Kaebajale umbusalduse avaldamine oleks tulnud otsustada umbusaldusavalduse esitamisele

järgneval istungil 28.09.2015.a, kuid see otsustati sellele järgnenud istungil 05.10.2015.a.

28.09.2015.a istung toimus, sellel arutati umbusalduse avaldamist kaebajale ning kui volikogu

otsust ei teinud, siis see tähendab, et volikogu loobus umbusaldusmenetluse läbiviimisest.

05.10.2015.a volikogu esimehena istungit juhtinud Kaido Veski esitas 23.09.2015.a avalduse

astuda volikogu esimehe kohalt tagasi alates 29.09.2015.a ja 29.09.2015.a avalduse eelmise

avalduse tagasivõtmiseks. Tagasiastumisavalduse tagasivõtmine ei ole võimalik. Seega ei

olnud Kaido Veski alates 29.09.2015.a volikogu esimees, sh ei olnud tal õigust volikogu

kokku kutsuda, istungit juhatada ja volikogu otsusele alla kirjutada.

Kaebaja hinnangul ei ole tegemist menetlusnormide rikkumisega. Rikutud on kohaliku

omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 22 lg 1 p 14, 17, mille järgi volikogu pädevuses

on volikogu esimehe ja aseesimeeste valimine ning valitsuse liikmete kinnitamine ja

vabastamine, need sätted on materiaalõiguslikud. Kuna Kaido Veskil puudus pädevus

volikogu kokku kutsuda ja otsusele alla kirjutada, siis on tegemist pädevusnormide

rikkumisega.

Volikogu tegevust reguleerivate õigusnormide rikkumine mõjutas asja otsustamist. Kui

volikogu liikmed oleksid aru saanud, et istung on ebaseaduslik, oleksid nad saanud taotleda

istungi lõpetamist. Sel juhul oleks kaebaja saanud asuda läbirääkimistesse volikogu

liikmetega ja selle tulemusel oleks tehtud otsus võinud muutuda.

Kaebaja eesmärk kaebuse esitamisel on jätkata tegevust Kunda linnapeana. Ebaseaduslikult

valitud uue linnapea vabastamine on volikogu ülesanne.

2.2. Kaebus on tähtaegne, kuna kaebajal oli õigus kaebust muuta.

2.3. 21.07.2016.a kohtule esitatud seisukohas palus kaebaja alternatiivselt teha kindlaks

vaidlustatud otsuse tühisuse samadel alustel, mis on esitatud tühistamiskaebuses. Kaebaja

märkis, et seda, millal volikogu esimees Kaido Veski tagasiastumisavalduse tagasi võttis, saab

tunnistajana tõendada Tormis Otsma.

3. Vastustaja palus alternatiivselt lõpetada menetluse kaebetähtaja rikkumise tõttu, jätta

kaebus läbi vaatamata või jätta kaebus rahuldamata (tl 62-65, 99-101).

3.1. Tühistamiskaebus on esitatud hilinenult ja menetlus tuleb lõpetada. Kaebaja esitas

tühistamiskaebuse puuduste kõrvaldamise käigus 30.11.2015.a. Kuna vaidlustatud otsus tehti

05.10.2015.a, siis on tühistamiskaebus esitatud selleks ette nähtud 30-päevast tähtaega

ületades. Muudetud kaebust ei saa lugeda esitatuks esialgse kaebuse esitamise ajal, kuna

vaidlustatud otsuse tühistamise nõue ei ole hõlmatud esialgse kohtusse pöördumise

eesmärgiga. Algselt oli kaebaja nõue suunatud vaidlustatud otsuse õigusvastasuse

tuvastamisele ja rahalise hüvitise saamisele. Kuivõrd tühistamisel ja õigusvastasuse

tuvastamisel on väga erinevad õiguslikud tagajärjed, siis ei ole usutav, et kaebaja eesmärk oli

juba algse kaebuse juures tühistamiskaebuse esitamine.

3.2. Tühistamiskaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki ja kaebus tuleb jätta

läbi vaatamata ilmselge perspektiivituse tõttu. Kunda Linnavolikogu valis 06.11.2015.a uue

linnapea ja see otsus on kehtiv. Seetõttu ei ole tühistamiskaebuse rahuldamisel võimalik

kaebajat ennistada Kunda linnapeaks. Linnapea teenistuse eripära ja teenistuskoha olemust

silmas pidades ei teki linnapeal subjektiivset õigust naasta ametisse, kui kohus tuvastab tema

teenistusest vabastamise õigusvastasuse. Vastustajat ei veena kaebaja seisukohad, et kaebuse

eesmärk on vaidlustatud otsuse tühistamise järel jätkata linnapeana.

3.3. Vaidlustatud otsus on õiguspärane.

Vaidlust ei ole selles, et umbusavaldus esitati Kunda Linnavolikogu 21.09.2015.a istungil

enne päevakorrapunktide arutelu. Umbusaldusavaldus lülitati järgmise, 28.09.2015.a toimuma

pidanud istungi päevakorda. See istung lükati volikogu otsusel sama päevakorraga nädala

võrra edasi. Uus volikogu istung sama päevakorraga toimus 05.10.2015.a. KOKS § 46

eesmärk on umbusalduse avaldamise küsimusele lahenduse leidmine võimalikult kiiresti, kuid

see säte ei välista umbusalduse avaldamise küsimuse arutamist järgnevatel istungitel.

Linnavolikogu esimees Kaido Veski esitas küll 23.09.2015 avalduse volikogu esimehe kohalt

tagasi astumiseks alates 29.09.2015, kuid juba 28.09.2015 võttis ta selle avalduse tagasi.

05.10.2015.a istungil kiitis volikogu heaks Kaido Veski jätkamise volikogu esimehena. Keegi

volikogu liikmetest ei tõstatanud küsimust, et Kaido Veskil ei ole õigust volikogu istungit

kokku kutsuda või et volikogu istungi juhtimisel esineks protseduurilisi minetusi. Isegi kui

Kaido Veski tuleb lugeda tagasi astunuks volikogu esimehe kohalt 05.10.2015 volikogu

istungi ajal, siis ei muuda see volikogu koosseisu ja otsustusvõimet ning ei saanud mõjutada

demokraatlikult valitud esinduskogu sisulist otsustust. Volikogu istungi juhatamine on

protseduuriline küsimus.

Kaido Veski oli ka kaebaja seisukohta arvestades volikogu esimees ajal, kui ta kutsus kokku

28.09.2015.a istungi ning selle istungi läbiviimise ajal. 28.09.2015.a istungil osalesid kõik

linnavolikogu liikmed (15 liiget) ja 13 poolthäälega otsustati volikogu istung sama

päevakorraga nädala võrra edasi lükata. Istungil osales ka kaebaja linnapeana. Seega said

volikogu liikmed ja kaebaja juba 28.09.2015.a teada uue istungi aja ja päevakorra, olenemata

sellest, kas ja kes saatis välja kutse 05.10.2015 volikogu istungiks.

Sellel, et 05.10.2015.a istungit juhatas Kaido Veski, ei olnud ega saanud olla mingit mõju

volikogu kui rahva poolt valitud esinduskogu liikmete mandaadile või esinduskogu sisulisele

otsustusele kaebajale umbusalduse avaldamisel.

3.4. Alternatiivne tuvastamisnõue on esitatud hilinenult. Menetlusökonoomiat silmas pidades

nõustub vastustaja selle nõude menetlemisega praeguse kohtuasja raames. Nõue on alusetu,

kuna ühtegi haldusakti tühisuse kaasa toovat asjaolu ei esine.

Kohtu seisukoht

Kaebaja taotluste lahendamine

4. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 49 lg 1 ja 2 põhjal võib kaebaja kaebuse

nõuet või alust muuta kuni kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni,

pärast seda tähtaega üksnes mõjuval põhjusel. Kaebuse muutmine on lubatud, kui see on

kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning kaebuse esitamine

muudetud kujul oleks lubatav. HKMS § 41 lg 4 kohaselt võib kohus haldusakti tühisuse teha

kindlaks ka tühistamiskaebuse alusel.

Praeguses asjas määras kohus uusi asjaolusid või taotlusi sisaldavate avalduste ning tõendite

esitamiseks tähtaja kuni 20.07.2016.a (tl 82). Kaebaja esitas kaebuse muutmise avalduse e-

posti teel 21.07.2016.a kell 12.20 (tl 92). Hilinemist kaebaja ei põhjendanud. Sellele, et

kaebajal on võimalik esitada ka vaidlustatud otsuse tühisuse tuvastamise nõue, juhtis kohus

kaebaja tähelepanu juba 13.11.2015.a määruses (tl 12 pöördel).

Eeltoodule vaatamata nõustub kohus vastustajaga, et otstarbekas on kaebuse muutmist lubada.

Mõistlik ei ole veel ühe kaebuse esitamine kaebaja poolt, see pikendaks lõpliku selguse

saabumist vaidlustatud otsuse kehtima jäämise osas ja põhjustaks vastustajale täiendavaid

kulusid. Muud kaebuse muutmise eeldused on täidetud. Otsuse selguse ja mõistetavuse

huvides on parem, kui kohus ei lahenda tuvastamisnõuet tühistamisnõude lahendamise

raames, vaid tuvastamisnõude esitamise fakt on nähtav otsuse sissejuhatusest. Seetõttu lubab

kohus kaebajal kaebust muuta ning lahendab vaidlustatud otsuse tühistamise, alternatiivselt

tühisuse kindlakstegemise nõude.

5. Kaebaja esitas 21.07.2016.a taotluse tunnistaja ülekuulamiseks. Kohus jätab selle taotluse

rahuldamata. HKMS § 62 lg 2 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab

selliste tõendite kogumise, millel on asjas tähtsust. See, kas volikogu esimees võttis

tagasiastumisavalduse tagasi 28. või 29.09.2015.a, praeguse asja lahendamisel tähtsust ei oma

(vt otsuse punkte 10-13).

Vastustaja taotluste lahendamine, kaebuse tähtaegsus

6. HKMS § 152 lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 kohaselt lõpetab kohus menetluse, kui kaebetähtaega

on ületatud ja see ei kuulu ennistamisele. HKMS § 49 lg 1 sätestab, et kaebuse muutmise

korral loetakse kaebetähtaja kontrollimisel uus nõue esitatuks esialgse kaebuse esitamise ajal.

Vastustaja leidis, et tühistamiskaebuse esitamise ajaks tuleb lugeda 30.11.2015.a, kuna algselt

oli kaebaja nõue suunatud vaidlustatud otsuse õigusvastasuse tuvastamisele ja rahalise

hüvitise saamisele ning vaidlustatud otsuse tühistamise nõue ei ole hõlmatud esialgse

kohtusse pöördumise eesmärgiga. Kohus sellega ei nõustu.

Kaebaja esitas vaidlustatud otsuse õigusvastasuse tuvastamise ja hüvitise saamise nõude,

tuginedes avaliku teenistuse seadusele (ATS). ATS § 105 lg 1 ei luba õigusvastase teenistusest

vabastamise korral reeglina tühistamisnõuet esitada. Pärast seda, kui kohus selgitas kaebajale,

et tema suhtes ei kohaldu avaliku teenistuse seadus ning kaebajal tuleb esitada oma nõue

HKMS § 37 lg 2 nimetatud nõudena, esitas kaebaja kohe tühistamisnõude. Selle põhjal leiab

kohus, et kaebaja oli kaebuse esitamise ajal eksituses, milliseid nõudeid on tal võimalik

esitada ning kaebaja ei ole kaebuse muutmise võimalust kuritarvitanud. Tühistamisnõue tuleb

lugeda esitatuks kaebuse esitamise ajal ehk 03.11.2015.a.

Kuna vaidlustatud otsus tehti 05.10.2015.a, siis on tühistamiskaebus tähtaegne. Kohus jätab

vastustaja taotluse menetluse lõpetamiseks rahuldamata.

7. Vastustaja leidis, et kaebus tuleks jätta läbi vaatamata, kuna volikogu valis 06.11.2015.a

uue linnapea (tl 71) ning seetõttu ei ole võimalik saavutada kaebaja eesmärki jätkata

linnapeana.

HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta kaebuse läbi vaatamata, kui

pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmneb, et kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse

eesmärki. Kaebuse läbi vaatamata jätmine eelviidatud sätete alusel on kohtu

diskretsiooniotsus. Kohus võib jätta kaebuse läbi vaatamata, aga võib ka lahendada asja

sisuliselt.

Ühelt poolt vastab vaidlustatud otsus haldusakti tunnustele. Ka KOKS § 7 lg 2 sätestab, et

volikogul on õigus üksikaktidena vastu võtta otsuseid. Kui tegemist on haldusaktiga, siis

puudub põhjus, miks ei peaks sellele saama esitada tühistamiskaebust. Ka kohtupraktikas on

korduvalt peetud võimalikuks tühistamiskaebuse esitamist sellisele otsusele (näiteks

kohtuasjad 3-13-1049, 3-14-50871, 3-08-1204).

Teiselt poolt, kui linnavolikogu otsus linnapeale umbusalduse avaldamise kohta peaks

tühistatama ja selleks ajaks on valitud uus linnapea, siis tekib olukord, kus linnapäid on kaks.

On õige, et kohtupraktikas on väljendatud seisukohta, et sellises olukorras ei teki esimesel

linnapeal subjektiivset õigust naasta ametisse (Riigikohtu lahend 3-3-1-72-03). Samas ei ole

arusaadav, kuidas siis tekkinud olukord lahendada. Õigeks ei saa pidada seda, et linnapeale

umbusalduse avaldamise otsuse tühistamist ei saa üldse nõuda. See tähendaks, et uue linnapea

valimisega saab seadustada mistahes vigadega tehtud umbusaldamisotsust. Kuigi linnapeal ei

ole kunagi alust arvata, et saab olla ametis kogu ametiaja (umbusalduse avaldamiseks

linnapeale piisab poliitilise tasakaalu muutumisest volikogus), ei saa siiski väita, et

õigusvastase ametist vabastamise korral ei ole endise linnapea õigusi üldse rikutud.

Kokkuvõttes on küsimus sellest, kas vallavanemale või linnapeale umbusalduse avaldamise

otsusele saab esitada tühistamiskaebuse ja milline tagajärg on sellise otsuse tühistamisel,

vaieldav ja kohtupraktikas vähe käsitletud. Seetõttu ei pea kohus õigeks jätta kaebust läbi

vaatamata, vaid lahendab selle sisuliselt.

Kaebuse sisuline lahendamine

8. KOKS § 22 lg 1 p 18 kohaselt kuulub linnapeale umbusalduse avaldamine volikogu

ainupädevusse.

Kaebajale avaldas 05.10.2015.a umbusaldust volikogu (istungi protokoll tl 11). Pooled ei ole

seadnud kahtluse alla seda, et istungist võttis osa 13 volikogu liiget 15-st, et need 13 isikut

olid volikogu liikmed, et küsimus kaebajale umbusalduse avaldamisest pandi hääletusele ning

et umbusaldusavalduse poolt hääletas 9 volikogu liiget, 2 olid vastu ja 2 jäid erapooletuks.

KOKS § 45 lg 5 alusel on linnapeale umbusalduse avaldamiseks vajalik volikogu koosseisu

häälteenamus, seega oleks kaebajale umbusalduse avaldamiseks piisanud 8 poolthäälest.

Vaidlustatud otsuse tegemisel ei ole rikutud KOKS § 22 lg 1 p 18, otsuse tegi selleks pädev

organ ehk volikogu.

9. Pooltel on vaidlus selle üle, kas vaidlustatud otsus on õigusvastane juhul, kui volikogu

esimees Kaido Veski 05.10.2015.a istungi kokkukutsumise, toimumise ja vaidlustatud otsuse

allkirjastamise ajal volikogu esimees ei olnud või põhjusel, et kaebajale ei avaldatud

umbusaldust 28.09.2015.a toimuma pidanud istungil, vaid selle edasilükkamise tõttu

05.10.2015.a toimunud istungil.

Kohtupraktikast tuleneb, et kohaliku omavalitsuse volikogu õigus otsustada selle üle, kes on

vallavanem või linnapea, kuulub põhiseaduse § 154 lg 1 sätestatud kohaliku omavalitsuse

enesekorraldusõiguse tuuma ning kujutab endast ka valimistel saadud poliitilise mandaadi

teostamist (Riigikohtu lahend 3-4-1-30-15 p 19-20). Volikogu istungi kokkukutsumine,

juhatamine ja volikogu otsuse vormistamine on aga menetlusküsimused ning nende

toimingute kohta seaduses sätestatud reeglite rikkumine ei välista istungi või sellel vastu

võetud otsuste seaduslikkust (Riigikohtu lahendid 3-4-1-12-04 p 21, 3-4-1-8-04 p 12, 3-3-1-

35,01 p 3). Ka KOKS § 42 lg 1 p 1 ja 3 ütlevad, et volikogu esimees korraldab volikogu tööd,

kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist, kirjutab

alla volikogu poolt vastuvõetud määrustele ja teistele volikogu dokumentidele. See tähendab,

et volikogu istungi kokkukutsumine, päevakorra edastamine, istungi juhatamine ja otsuste

allkirjastamine on korraldavad menetlustoimingud ning kaebaja tugineb sellele, et

vaidlustatud otsus on formaalselt õigusvastane.

10. Kohus ei nõustu sellega, et vaidlustatud otsuse tegemisel esinesid kaebaja väidetud

menetlus- ja vormivead.

KOKS § 461 lg 1 näeb ette volikogu esimehe õiguse tagasi astuda. Seadus ei keela selle

avalduse tagasivõtmist ja puudub mõistlik põhjus, miks peaks seda keelama. 28.09.2015.a

istungi päevakorras oli linnavolikogu esimehe tagasiastumisavalduse ärakuulamine. On küll

õige, et KOKS § 461 lg 1 alusel esitatud tagasiastumisavaldus ei vaja volikogu heakskiitu,

kuid 28.09.2015.a istungi edasilükkamist sama päevakorraga Kaido Veski osavõtul võib

mõista ka nii, et Kaido Veski pikendas oma tagasiastumise tähtaega. Hiljemalt 29.09.2015.a

võttis Kaido Veski tagasiastumisavalduse tagasi. 05.10.2015.a istungi protokollist nähtub, et

volikogu oli üksmeelsel arusaamal, et Kaido Veski on ja on pidevalt olnud volikogu esimees.

Kuivõrd volikogu esimehe valimine on volikogu ainupädevuses (KOKS § 22 lg 1 p 14), siis

tuleks ka siin austada volikogu arusaama sellest, kes on tema esimees. Võimalikud vead

volikogu esimehe tagasiastumisavalduse menetlemisel said rikkuda eelkõige Kaido Veski ja

volikogu õigusi ning kohtule esitatud dokumentide põhjal neil isikutel toimunu suhtes

mingeid etteheiteid ei ole.

11. Pooltel ei ole vaidlust selles, et 28.09.2015.a toimuma pidanud istungi kokkukutsumise ja

toimumise ajal oli Kaido Veski volikogu esimees. Istungil olid kohal kõik 15 volikogu liiget.

Kaebaja väide, et 28.09.2015.a istungil arutati kaebajale umbusalduse avaldamise küsimust, ei

ole õige. Istungi protokollist (tl 7) nähtub, et kohe pärast istungi avamist tehti volikogule

ettepanek lükata istung sama päevakorraga nädala võrra edasi. Selle ettepaneku poolt oli 15

volikogu liikmest 13. Mingeid muid küsimusi istungil ei arutatud. KOKS ei näe küll otsesõnu

ette võimalust volikogu istung edasi lükata, aga see ei ole ka keelatud ning sarnaselt

tagasiastumisavalduse tagasivõtmisega puudub mõistlik põhjus, miks see peaks keelatud

olema. Vastupidi, volikogul on õigus ise oma tööd korraldada (KOKS § 44 lg 1).

Olukorras, kus täies koosseisus toimuval volikogu istungil otsustatakse hääletusel istung sama

päevakorraga edasi lükata ja määratakse uus istungi aeg, on vaieldav, kas üldse oli vaja

05.10.2015.a toimunud istungit kutsetega kokku kutsuda. Sisuliselt otsustas volikogu võtta

endale täiendavalt aega istungi päevakorras olevatele küsimustele parimate lahenduste

leidmiseks ja määras ise kindlaks, millal samade küsimuste arutamise jätkamiseks uuesti

kokku tullakse. Isegi kui kutsed 05.10.2015.a istungile tuli saata, ei olnud kutseid saatval

isikul sellises olukorras vabadust otsustada, kas ja millal istung kokku kutsuda. Seetõttu ei saa

puudused selles, kes kutsele alla kirjutas, mõjutada istungil tehtud otsuste õiguspärasust.

12. Kaebaja väide, et vastustaja on rikkunud KOKS § 46 lg 2, ei ole õige. See säte ei nõua, et

umbusaldushääletus peab toimuma volikogu järgmisel istungil. Sätestatud on, et umbusalduse

avaldamise küsimus lülitatakse volikogu järgmise istungi päevakorda. Seda vastustaja ka tegi.

Rikutud ei ole ka KOKS § 46 lg 8, mille kohaselt ei saa samale isikule kolme kuu jooksul

samal põhjusel algatada uut umbusalduse avaldamist, kui umbusalduse avaldamine ei leidnud

volikogu istungil toetust. 28.09.2015.a istungil kaebajale umbusalduse avaldamise küsimust

hääletusele ei pandud.

13. Isegi kui vaidlustatud otsuse tegemisel oleksid esinenud kaebaja väidetud menetlus- ja

vormivead, ei tooks see kaasa vaidlustatud otsuse tühistamist.

Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 58 kohaselt ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda

üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta

vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. See

tähendab, et menetlus- ja vorminõuete järgimine ei saa olla eesmärk iseeneses. Kui neid

nõudeid on rikutud, siis tuleb täiendavalt hinnata, kas ja millist mõju avaldasid vead asja

otsustamisele.

Kaebaja sõnul seisneb tema väidetud menetlus- ja vormivigade mõju vaidlustatud otsusele

selles, et nende vigade tõttu ei oleks 05.10.2015.a istung tohtinud toimuda ning istungi

edasilükkamisel oleks kaebajal avanenud võimalus leida toetust tema jätkamisele linnapeana.

Kohus sellega ei nõustu.

Esiteks eksib kaebaja selles, et tema väidetud vigade avaldamisel oleks istung tulnud ära jätta.

Istungi kokkukutsumise küsimust käsitles kohus juba otsuse punktis 11. See, et istungit ei

oleks juhatanud Kaido Veski, ei tähenda seda, et istungit ei oleks saanud pidada. Istungit oleks

võinud juhatada muu KOKS § 44 lg 1 alusel määratud volikogu liige. Aseesimees Viktor

Engelbrecht viibis istungil ja oleks saanud seda juhatada.

Teiseks lükati 28.09.2015.a toimuma pidanud volikogu istung edasi just selleks, et pidada

läbirääkimisi ja leida lahendusi (tl 7). Seejuures oli päevakorras ainult kolm küsimust:

umbusalduse avaldamine kaebajale, linnavolikogu esimehe tagasiastumisavalduse

ärakuulamine ja linnapea valimine ning läbirääkimiste teemaks sai seega olla eelkõige

küsimus, kes on edaspidi linnapea. Seega oli kaebajal piisav võimalus otsida toetust tema

jätkamisele linnapeana.

Kohtu hinnangul ei saanud kaebaja väidetud vead mõjutada kaebajale umbusalduse

avaldamise küsimuse otsustamist. 05.10.2015.a istung oli kahtluseta volikogu istung ja

kaebajale umbusalduse avaldamine otsustati veenva häälteenamusega.

Kohus märgib, et kaebaja viibis nii 28.09 kui ka 05.10.2015.a istungil ning KOKS § 44 lg 6

alusel oli tal istungitel sõnaõigus. 05.10.2015.a istungil võttis kaebaja sõna. See, et volikogu

esimees on esitanud tagasiastumisavalduse, ei saanud olla kaebajale teadmata, kuna see

küsimus oli istungite päevakorras. Kui kaebaja tõesti leidis, et 05.10.2015.a istungit ei oleks

tohtinud otsuseid vastu võtta, siis oli kaebajal võimalus juhtida sellele volikogu tähelepanu.

Seda kaebaja ei teinud. Kohtumenetluses esitatud väited menetlus- ja vorminõuete rikkumise

kohta mõjuvad seetõttu otsitud põhjustena vaidlustatud otsuse tühistamise saavutamiseks.

14. HMS § 63 lg 2 järgi on haldusakt tühine, kui sellest ei selgu haldusakti andnud

haldusorgan, sellest ei selgu haldusakti adressaat, seda ei ole andnud pädev haldusorgan, see

kohustab toime panema õigusrikkumise, sellest ei selgu õigused ja kohustused, kohustused on

vastukäivad või seda ei ole muul objektiivsel põhjusel kellelgi võimalik täita.

Kaebaja taotles alternatiivselt vaidlustatud otsuse tühisuse tuvastamist. Kaebaja ei selgitanud

täpsemalt, miks on vaidlustatud otsus tema hinnangul tühine, vaid viitas üldsõnaliselt

samadele alustele, millele ta tugines tühistamiskaebuse esitamisel. Kohtu hinnangul ei ole

tühistamiskaebuses esitatud kaebaja põhjendused ühildatavad ühegi HMS § 63 lg 2 sätestatud

tühisuse alusega. Kohus ei näe põhjust, miks vaidlustatud otsus peaks olema tühine. Aktist

tuleneb selgelt, et tegemist on linnavolikogu otsusega, mis on tehtud kaebaja suhtes,

umbusalduse avaldamine linnapeale on volikogu pädevuses, otsus on selge ja üheselt

mõistetav ja ei kohusta toime panema õigusrikkumist.

15. Kokkuvõttes jätab kohus rahuldamata nii tühistamis- kui ka tuvastamisnõude.

Menetluskulud

16. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Vastustaja palus mõista Kunda linna menetluskulud ning sellelt arvestatud viivis

seadusjärgses määras välja kaebajalt. Vastustaja esitas kohtule menetluskulude nimekirja ja

kuludokumendid (tl 87-90), selle kohaselt on vastustaja kuludeks lepingulise esindaja kulud

summas 2 520 eurot (sisaldab käibemaksu) ja see summa on tasutud. Välise õigusabi

kasutamise tingisid vaidluses tõusetunud küsimused ja vaidluse keerukus. Kaebaja on

esitanud erinevaid taotlusi ja seisukohti. Vastustaja pidas vajalikuks kasutada välist õigusabi,

et paremini orienteeruda kohtumenetluslikes küsimustes, mis väljuvad vastustaja ametnike

kvalifikatsioonist.

Kaebaja leidis, et vastustaja kulud tuleb jätta tema enda kanda. Tegemist ei ole vastustaja

igapäevase põhitegevuse raamidest väljuva asjaga. Vaidlus käib kohaliku omavalitsuse

tegevust reguleeriva KOKS sätete üle.

17. HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud

menetluskulud. Kohtupraktikas ei peeta üldjuhul põhjendatuks haldusorgani õigusabikulude

väljamõistmist, kui vaidlus jääb haldusorgani igapäevase põhitegevuse raamidesse. Sh on

Riigikohus öelnud, et kohaliku omavalitsuse esindajakulude väljamõistmine on üldjuhul

võimalik ainult siis, kui kohtuasi pole seotud haldusorgani põhitegevusega (lahendi 3-3-1-83-

15 p 19). Praegusel juhul toimus vaidlus linnapea umbusaldamise ja volikogu töö

korraldamise õiguspärasuse üle. Tegemist on valdkondadega, milles kohalik omavalitsus

regulaarselt ja volikogu töö korraldamise puhul ka igapäevaselt tegeleb. Kaebaja avaldustest

orienteerumine ei tohiks märgatavalt erineda kohaliku omavalitsuse igapäevasest tegevusest

erinevate isikute avalduste lahendamisel. Kokkuvõttes puudub põhjus panna vastustaja

õigusabikulusid kaebaja kanda ning kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Karin Jõks

Kohtunik