1-11-3507/84 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

29. august 2016, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-11-3507

Kohtukoosseis

Maarika Kuusk, Mati Kartau, Aarne Sarjas

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 29. juuni 2016 määrus

süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega

vabastamata jätmise kohta elektroonilise valvega

Kaebuste esitajad ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Aleksei Missuro (isikukood 38205010220) ja

tema kaitsja vandeadvokaat Sven Sillar, määruskaebused

RESOLUTSIOON

1. Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 29. juuni 2016 määrus jätta muutmata.

2. Määruskaebused jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel

teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud

määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aleksei Missuro tunnistati süüdi Harju Maakohtu 8. aprilli 2011 otsusega KarS § 184 lg 21 p 1- §

25 lg 2 ja § 188 lg 2 p-de 1,2 järgi ning KarS § 64 lg 1 kohaldamisega mõistis kohus talle

karistuseks 11 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka eelvangistuses

viibitud aeg. Karistuse kandmise aja alguseks on 29. september 2010. Karistusaeg lõpeb 29.

septembril 2021.

2. Viru Maakohtu 29. juuni 2016 määrusega jäeti A. Missuro vangistusest tingimisi enne

tähtaega elektroonilise valvega vabastamata. A. Missuro on esmakordselt kriminaalkorras karistatud

ning kannab karistust narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku valmistamise katse eest suure

varalise kasu saamise eesmärgil ning narkootilise aine (kanepi) ebaseadusliku kasvatamise eest.

Positiivseteks asjaoludeks luges kohus elukoha ja lähisuhtevõrgustiku olemasolu ning

sotsiaalprogrammide läbimise ning garanteeritud töökoha olemasolu. Kehtivad

distsiplinaarkaristused vangistuse ajast puuduvad. Vangla hinnangul on tegemist kõrgohtliku

kinnipeetavaga ja ohustatud on ühiskond tervikuna. Oht seisneb narkootikumide leviku

soodustamises ning on tõenäolisem, kui isikul on rahalised probleemid.

Kohus leidis, et arvestades A. Missuro poolt toime pandud I astme kuriteo asjaolusid ja raskust, on

need kaalukamad kui süüdimõistetu võimalused vabaduses. Karistusaja lõpuni on jäänud üle 5

aasta, mis on pikk aeg. Kantud karistusaeg ei ole võrdeline toimepandud kuriteo raskusega. Kuna

kinnipeetavale on mõistetud karistus KarS § 64 lg 1 alusel ja kergem karistus loetud kaetuks

raskemaga, siis ärakandmisele kuuluv vangistus on alla KarS § 184 lg 21 sanktsiooni keskmist

määra. Karistuse lühendamine ennetähtaegse vabastamisega taotletud mahus ei oleks kohtu

hinnangul ilmselgelt põhjendatud ega õiglane. Kontrollitud keskkonnas on kinnipeetava käitumine

küll positiivne, ent sellest ei saa järeldada, et ta on muutunud.

3. O. Missuro ja tema kaitsja S. Sillar taotlevad maakohtu määruse tühistamist ja O. Missuro

vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega kohustusega alluda elektroonilisele valvele ja

käitumiskontrollile vastavalt Viru Vangla iseloomustuses väljapakutud kohustustele.

3.1

Kaitsja arvates jättis kohus tähelepanuta kõik O. Missurot positiivselt iseloomustavad

asjaolud. Kuigi O. Missuro on vangistuses end hästi üleval pidanud, ei oma see mingitki tähtsust

tema ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel, kuna niigi on see a priori välistatud, kuna

ta tunnistati süüdi narkokuriteos ja karistati pikaaajalise vangistusega. Vaieldamatult on tegemist

raske kuriteoga, ent ei tohiks unustada, et O. Missuro mõisteti süüdi mitte lõpuleviidud kuriteos,

vaid katses. Ta ei ole reaalselt ühiskonnale kahju põhjustanud. Seetõttu riivaks keskmise inimese

õiglustunnet pigem asjaolu, et esmakordselt ja ilmselt juhuslikult vanglasse sattunud isik, kes ei ole

sooritanud materiaalset kuritegu, vaid üksnes narkootikumide käitlemise katse, mida seadusandja

loeb iseenesest vastutust vähendavaks asjaoluks, ei võiks hea ja ausa käitumise korral vanglast

varem vabaneda. O. Missuro on teinud kõik endast oleneva, et teda võiks vastavalt seadusele varem

vanglast vabastada. Kaitsja arvates ei ole ligi 5 aasta pikkuse katseaja määramises midagi

erakordset. Seadusandja on sätestanud, et I astme kuritegude puhul tuleb ära kanda vähemalt pool

mõistetud karistusajast.

3.2

O. Missuro ei nõustu samuti sellega, et tema kuritegu oli raske, sest kuritegu jäi katse

staadiumi ja võib olla ei oleks narkootikumide valmistamine isegi õnnestunud. Oma ärakantud pika

karistusaja jooksul ei ole O. Missuro toime pannud rikkumisi, on läbinud kõik kursused, vangla

toetab tema ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valvega, risk uute kuritegude

toimepanemiseks on vaid 7%. Ka kriminaalhooldaja toetab ennetähtaegset vabastamist, kuna O.

Missurol on elukoht, töö ja head suhted perekonnaga. Määruskaebuse esitaja ei ole veendunud, et

tema edaspidine karistuse kandmine mõjub positiivselt tema perele ja sotsiaalsele olukorrale.

Samuti ei ole O. Missuro nõus prokuröri seisukohaga, et kuriteo raskuse tõttu ei tohiks teda

ennetähtaegselt vabastada. Kohtupraktikas on juhtumeid, kus on tingimisi enne tähtaega vabastatud

ka pikema kui 5-aastase katseajaga, sh varem kohtulikult karistatud isikuid. O. Missuro leiab, et

isiku puhul, kes on täitnud kõik tingimused ennetähtaegseks vabastamiseks, kellel puuduvad

distsiplinaarrikkumised, ja vangistusasutus, kes on tegelnud temaga peaaegu 6 aastat, toetab

ennetähtaegset vabastamist, tuleb asuda seisukohale, et karistus on oma eesmärgi täitnud.

O. Missuro palub arvestada, et on varem kriminaalkorras karistamata ning ära kandnud juba väga

pika karistusaja, 5 aastat 10 kuud. Ta on kõigest aru saanud ja kahetseb väga. Arvestama peaks ka

Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-59-14 seisukohti.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning puudub alus

selle tühistamiseks määruskaebuste motiividel. Maakohus on õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS §

76 lg 3 sätestatud asjaolusid. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohtadega ning tulenevalt

KrMS § 342 lg 3 p 1 ei korda neid. Vastuseks määruskaebuste argumentidele märgib

ringkonnakohus järgmist.

5. Käesoleva ennetähtaegse vabastamise võtmeküsimuseks on see, kas kohus saab jätta isiku

ennetähtaegselt vabastamata arvestades üksnes kuriteo toimepanemise asjaolusid, kui esinevad

teised materiaalsed ja formaalsed alused tema vabastamiseks. Määruskaebuste esitajatele jääb

arusaamatuks, miks maakohus ei arvestanud O. Missurot positiivselt iseloomustavaid asjaolusid

(distsiplinaarkaristuste puudumine, sotsiaalprogrammide läbimine, vangla toetus ennetähtaegseks

vabastamiseks, elu ja töökoha ning toetava sotsiaalvõrgustiku olemasolu, esmakordne karistus, liiati

veel kuriteokatse eest ning väike uue kuriteo riskiprotsent).

Ringkonnakohtule esitatud määruskaebustest nähtub nende esitajate seisukoht, et O. Missuro

karistuse eesmärk on täidetud. Apellatsioonikohus möönab, et esineb tõesti rida positiivseid nihkeid

(milliseid maakohus on kaalutlusotsustust tehes ka arvestanud), mis lubavad teha järelduse, et

O. Missuro on oma vigadest vajalikud järeldused teinud. Samas on karistuse individuaalne õigustus

üksnes üheks kriteeriumitest, mida kohus ennetähtaegse vabastamise küsimuse otsustamisel

arvestama peab. Lisaks sellele on vältimatu arvestada ühiskonna arusaamu õiglasest karistusest, s.o

seda, et O. Missuro kannab liitkaristust, mis on mõistetud mitme rahvatervisevastase kuriteo eest.

Kohus on märkinud, et kuriteo raskus ja asjaolud on kaalukamad, kui süüdimõistetu võimalused

vabaduses ning et ärakantud karistusaeg ei ole võrdeline toimepandud kuriteo raskusega.

Apellatsioonikohus soostub maakohtu motiividega – ehkki O. Missuro ja tema kaitsja püüavad

süüdlase tegu näidata väiksemahulisena, kuna see jäi katse staadiumi, tuleb remargi korras ära

märkida, et maakohus ei nõustunud prokuröriga selles, et tegu jäi katsestaadiumi ning leidis, et tegu

tulnuks kvalifitseerida lõpuleviidud kuriteona. Kuna aga prokurör ei kasutanud võimalust muuta või

täiendada süüdistust ning kohtul ei ole seadusest tulenevalt õigust kuriteo kvalifikatsiooni muuta

isiku olukorda raskendades, tuleb O. Missuro tegevus kvalifitseerida KarS § 184 lg 21 p 1 - § 25

järgi (vt kohtuotsuse lk 23-24). Ka ringkonnakohus soostus maakohtu seisukohaga, et antud juhul

oli tegemist juba narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise objektiivse koosseisu

realiseerumisega, seetõttu pole tegemist enam ettevalmistava teoga ja kohus on subsumeerinud

toimepandu süüdistuse piiridest väljumata KarS § 184 lg 21 p 1-§ 25 lg 2 järgi (vt Tallinna

Ringkonnakohtu otsuse lk 9-10). Maakohus tuvastas 8. aprilli 2010 otsuses, et O. Missuro ja isiku,

kelle suhtes kriminaalasi eraldati võimaliku amfetamiini valmistamise kogusest 14,44 kg piisanuks

mitmekümne tuhande kordselt kümnele inimesele (ehk 111 070 inimesele) narkojoobe tekitamiseks

(otsuse lk 42). Kohus mõistis O. Missurole karistuse nii tema süü suurust, kui teisi karistuse

mõistmisel silmas peetavaid kriteeriume arvestades. Nii või teisiti ei saa aga ära unustada ka fakti,

et lisaks kuriteokatse eest mõistetud karistusele, moodustab liitkaristuse neeldunud osa O.

Missurole mõistetud karistus ebaseaduslikus kanepi kasvatamises grupi poolt isikuna, kes on varem

toime pannud KarS 12 ptk, 1. jaos sätestatud kuriteo ehk KarS § 188 lg 2 p 1 järgi. Eeltoodud

asjaolusid arvestades on ka ringkonnakohtu hinnangul kuriteo toimepanemise asjaolud rasked ning

välistavad käesoleval ajal O. Missuro tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vabastamise.

Vaatamata vangla poolt tehtud madalale riskihinnangule, mille kohaselt on uute üldise kuriteo

riskiprotsent vaid 7, on kinnipidamisasutus hinnanud O. Missurot avalikkusele kõrgohtlikuks ning

peab ohustatuks ühiskonda tervikuna ja rahvatervist. Oht seisneb narkootiliste ainete leviku

soodustamises.

Asjaolu, et seadus võimaldab tingimisi ennetähtaegselt vabastada I astme kuriteo tahtlikult

toimepannud isikuid 1/2 karistusaja ärakandmisel, ei tähenda seda, et vabastamine oleks neile

garanteeritud. Kuivõrd kohtul on õigus loobuda isiku ennetähtaegsest vabastamisest kuriteo

toimepanemise asjaolusid arvestades, on ka maakohtu määrus seaduslik, ning selle tühistamiseks

määruskaebustes esitatud argumentidel puudub alus.

6. Eeltoodut arvestades ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja 337 lg 1 p-st 1, jätab

ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebused rahuldamata.

/allkiri/ /allkiri/ /allkiri/

Maarika Kuusk

Aarne Sarjas

Mati Kartau