2-16-591/32 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Reena Undrest

Määruse tegemise aeg ja koht

26.august 2016. a Kuressaare kohtumaja

Tsiviilasja number

2-16-591

Tsiviilasi

Domus Aurea OÜ, K K ja R K avaldus P P, M P jaT

Jvastu

tahteavalduse

tegemise

kohustuse

tuvastamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldajad:

1) Domus Aurea OÜ (registrikood: 12818036, aadress:

Raua 1-87, Tallinn, e-post , juhatuse liige K K);

2) K K (

3) R K (

Puudutatud isikud:

1) P P

2) M P (

3)T J

Kohtuistungi toimumise aeg

23.08.2016.a., osalesid avaldajad ja puudutatud isikud

M.Purru ja T.Jõgila

RESOLUTSIOON

1. Avaldus rahuldada.

2. Kohustada puudutatud isikuid P Pt ( ), M Pt ( ja T J) tegema käesolevale

määrusele lisatud lepingudokumendis (4.01.2016.a. notariaalne kokkulepe ja

avaldused korteriomandite mõtteliste osade muutmiseks ja korteriomandite

reaalosade suuruse muutmiseks, kaasomandi valdamise ja kasutamise korra

kokkulepe ning avaldus märkuste kinnistamiseks) punktides 2.1., 2.3., 2.4., 3., 4.1.

ja 4.2. märgitud omaniku tahteavaldused.

3. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

3.1.

Jätta menetluskulud iga menetlusosalise enda kanda.

3.2.

Avaldajate kanda jäävad nende menetluskulud summas 50 eurot (riigilõiv).

4. Käesoleva määruse lahutamatu lisa on resolutsiooni punktis 2 viidatud

lepingudokument pealkirjaga „4.01.2016.a. notariaalne kokkulepe ja avaldused

korteriomandite mõtteliste osade muutmiseks ja korteriomandite reaalosade

suuruse muutmiseks, kaasomandi valdamise ja kasutamise korra kokkulepe ning

avaldus märkuste kinnistamiseks´´.

2-13-61056

2 (7)

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu

Maakohtu Kuressaare kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest,

kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates määruse tegemisest.

Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 50 eurot.

Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud

tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama määruskaebuse.

Asjaolud

1. Avaldajad Domus Aurea OÜ, K K ja R K esitasid 14.01.2016.a. maakohtule avalduse P P,

M P jaT Jvastu tahteavalduse tegemise kohustuse tuvastamiseks.

Avalduse täienduse kohaselt Domus Aurea OÜ (edaspidi: Avaldaja I) omab 452/1577 mõttelist

osa ja reaalosa, mille üldpind on 45,20 m2 XXXXXXXXXX(korteriomand nr 1), Kuressaare

linn kinnistust. K K (edaspidi: Avaldaja II) omab 433/1577 mõttelist osa ja reaalosa, mille

üldpind on 43,30 m2 L 18, Kuressaare linn kinnistust (korteriomand nr 2). R K (edaspidi:

Avaldaja III) omab 342/1577 mõttelist osa ja reaalosa, mille üldpind on 34,20 m2 L 18,

Kuressaare linn kinnistust (korteriomand nr 3).

Kinnistusraamatu andmete alusel on korteriomandi nr 4 omanikuna sisse kantud ka M J, kes

omas 350/1577 mõttelist osa ja reaalosa, mille üldpind on 35,00 m2. Vastavalt Tallinna notar

Sirje Orman’i poolt 06.01.2014 väljastatud pärimistunnistusele on XXXX aastal surnud M J

(isikukood vara kaaspärijad järgnevates mõttelistes osades: P P (edaspidi: Puudutatud isik I)

– ¼ suuruses mõttelises osas; M P (edaspidi: Puudutatud isik II) - ¼ suuruses mõttelises osas

jaT J(edaspidi: Puudutatud isik III)– 2/4 suuruses mõttelises osas. Nimetatud isikute

õigusjärglus nähtub ka avaldusele lisatud notariaalselt tõestatud lepingus. Avaldajad soovivad

muuta korteriomandite reaalosade ja nendele vastavate kaasomandi mõtteliste osade suurust,

muuta elamu katusekorruse arvelt kõigi korteriomandite reaalosasid ning seada kokkulepe

valdamise ja kasutamise korra kohta alljärgnevalt:

1) teha Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr VVVVVVVVV

esimesse (1.) jakku kanne nr 1 – 415/3403 mõttelist osa maatükist, katastritunnusega

VVVVVVVVVVVVVV, majanduslik otstarve elamumaa (100%), asukohaga L tn 18,

Kuressaare linn, pindalaga 859 m² ja selle oluliseks osaks oleva ehitise osast, mis ei ole ühegi

korteriomandi reaalosaks ning reaalosana eluruum nr 1, üldpinnaga 41,5 m²; mille

ainukasutusse jääb lepingu lisas oleva eksplikatsiooni plaani kohaselt maa-ala tähisega “II” ja

kollase joonega piiritletud,

2) teha Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr ZZZZZZZZZ

esimesse (1.) jakku kanne nr 1 – 1572/3403 mõttelist osa maatükist, katastritunnusega

VVVVVVVVVVVVVV, majanduslik otstarve elamumaa (100%), asukohaga L tn 18,

Kuressaare linn, pindalaga 859 m² ja selle oluliseks osaks oleva ehitise osast, mis ei ole ühegi

korteriomandi reaalosaks ning reaalosana eluruum nr 2, üldpinnaga 157,2 m²; mille

ainukasutusse jääb lepingulisas oleva eksplikatsiooni plaani kohaselt maa-ala “I” ja kollase

joonega piiritletud,

2-13-61056

3 (7)

3) teha Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr XXXXXXXXXXX

esimesse (1.) jakku kanne nr 1 –701/3403 mõttelist osa maatükist, katastritunnusega

VVVVVVVVVVVVVV, majanduslik otstarve elamumaa (100%), asukohaga L tn 18,

Kuressaare linn, pindalaga 859 m² ja selle oluliseks osaks oleva ehitise osast, mis ei ole ühegi

korteriomandi reaalosaks ning reaalosana eluruum nr 3, üldpinnaga 70,1 m²;

4) teha Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr 2XXXXXXXXXX

esimesse (1.) jakku kanne nr 1 – 715/3403 mõttelist osa maatükist, katastritunnusega

VVVVVVVVVVVVVV, majanduslik otstarve elamumaa (100%), asukohaga L tn 18,

Kuressaare linn, pindalaga 859 m² ja selle oluliseks osaks oleva ehitise osast, mis ei ole ühegi

korteriomandi reaalosaks ning reaalosana eluruum nr 4, üldpinnaga 71,5 m²;

5) Registriosade nr XXXXXXXja XXXXXXXX ühiskasutusse- ja valdusse jäävad lepingu

lisas oleva eksplikatsiooni plaani kohaselt maa-alad, mis on plaanil tähistatud “III” ja “ IV” ja

kollase joonega piiritletud.

TSÜS § 68 lg 5 kohaselt on võimalik kohtuotsusega asendada isiku tahteavaldus, kui isik on

antud tahteavalduse andmiseks kohustatud. KOS § 81 lg 1 võib korteriomanik nõuda teiselt

korteriomanikult korteriomandi koosseisu kuuluvast kaasomandist osa eraldamiseks vajaliku

asjaõiguslepingu tahteavalduste andmist ja vastava kinnistusraamatu kande tegemise eelduseks

oleva puudutatud isiku nõusoleku andmist. KOS § 81 lg 2 kohaselt võib lõikes 1 nimetatud

tahteavalduste andmist nõuda juhul kui on täidetud kõik järgmised tingimused:1)vastavate

tehingutega ei kahjustata ebamõistlikult korteriomaniku huve; 2) vastava tahteavalduse on

andnud vähemalt 2/3 elamu korteriomanikest;

Vastavate tehingutega ei kahjustata ebamõistlikult Puudutatud isikute huve, kuivõrd vastava

kokkuleppega suurenevad ka nende ühisomandis oleva korteriomandi reaalosa ning sellele

vastava mõttelise osa suurus. Kokkuleppeks vajaliku tahteavalduse on andnud L 18, Kuressaare

elamus asuvate korteriomandite omanikest 4-st kolm, mis nähtub avaldusele lisatud

notariaalselt tõestatud lepingu punktidest 2.1., 2.3., 2.4., 3.2., 4.1. ja 4.2. Seega on täidetud

KOS § 81 lg-s2 p-s 2 olev tingimus. Korteriomandite reaalosade juurde kuuluvate osade

eraldamisel ei tasuta hüvitist korteriomandite omanikele kuna antud tehinguga omandavad kõik

korteriomandi omanikud osa ühisest osast. Katusekorruse väljaehitamise eesmärk on korrastada

elamut ning teostatakse parendusi elamu säilitamiseks (elamu katuse parandamiseks,

elektrikilpide väljavahetamiseks). Kuivõrd Avaldajad ning Puudutatud isikud I, II ja III ei

saavuta kokkulepet ( lisatud ka eelnev notaris viibimise dokument, kus üks Puudutatud isikutest

P P ei ilmunud kohale ) korteriomandisse kuuluva kaasomandi osade eraldamises ning on

täidetud kõik KOS § 81 lg -s 2 olevad tingimused on Puudutatud isikud I, II ja III kohustatud

andma vastava kokkuleppe sõlmimiseks tahteavaldused ja puudutatud isikute nõusoleku

vastavate kannete tegemiseks kinnistusraamatusse. Seega on täidetud TSÜS § 68 lg -s 5 olevad

tingimused nõudmaks Puudutatud isikute tahteavalduste asendamist kohtuotsusega.

KOS § 8 lg- st 4 tulenevalt kehtivad korteriühisuse otsused ka õigusjärglaste suhtes

kinnistusraamatusse kandmata.

Tuginedes eelkirjeldatud faktilistele asjaoludele ja õigusnormidele paluvad avaldajad kohtul:

1. Rahuldada käesolev avaldus ja asendada kohtuotsusega P P, M P jaT Jtahteavaldused

04.01.2016.a sõlmitud ja Tallinna notar Priidu Pärna poolt notariaalselt tõestatud “Kokkulepe

ja avaldused korteriomandite mõtteliste osade muutmiseks ja korteriomandite reaalosade

2-13-61056

4 (7)

suuruste muutmiseks, kaasomandi valdamise ja kasutamise korra kokkulepe ning avaldus

märkuste kinnistamiseks” heakskiitmiseks ja lepinguga ühinemiseks ning nõusoleku andmiseks

lepingu punktides 4.1. ja 4.2. nimetatud kannete sissekandmiseks Tartu Maakohtu

kinnistusosakonna korteriomandite kinnistusregistri registriosadesse nr VVVVVVVVV,

ZZZZZZZZZ, XXXXXX ja XXXX. 2. Jätta kõik menetluskulud solidaarselt P P, M P jaT

Jkanda.

Kohtuistungil jäid avaldajad oma nõude juurde ja palusid avalduse rahuldamist. Menetluskulud

so riigilõiv summas 50 eurot palusid avaldajad jätta puudutatud isiku P P kanda, kelle

mitteilmumine tõttu notari juurde, põhjustas avaldajate poolse kohtusse pöördumise.

Puudutatud isikute seisukohad

2. M P jaT Jei esitanud kohtuistungil avaldusele vastuväiteid, leidsid et selle võib rahuldada,

kuid palusid menetluskulusid neilt mitte välja mõista.

P P ei ole avalduse kohta oma seisukohta avaldanud ega ilmunud ka kohtuistungile (vt protokoll

130-131).

Kohtu põhjendused

3. Kohus olles tutvunud menetlusosaliste väidete ja asjas esitatud tõenditega leiab, et avaldus

tuleb rahuldada. Menetluskulud jätab kohus menetlusosaliste endi kanda.

Kohus lahendab avalduse TsMS § 475 lg 1 p 13 ja 61. ptk (eelkõige § 613 lg 1 p 1) järgi hagita

menetluses. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete

kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 5 kohaselt ei ole

kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga

asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Sama paragrahvi seitsmenda lõike järgi kontrollib

kohus avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole

esitatud vastuväiteid.

Avaldajate taotluse õiguslik alus on KOS § 81. Selle paragrahvi esimese ja teise lõike kohaselt

võib korteriomanik nõuda sama paragrahvi teises lõikes sätestatud juhul teiselt

korteriomanikult korteriomandi koosseisu kuuluvast kaasomandist osa eraldamiseks vajalike

võõrandamislepingu

ja

asjaõiguslepingu

tahteavalduste

andmist,

samuti

vastava

kinnistusraamatu kande tegemise eelduseks oleva puudutatud isiku nõusoleku andmist. Kui

korteriomanikuga ei saavutata kokkulepet sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud

tahteavalduste andmiseks, võib teine korteriomanik nõuda temalt tahteavalduste andmist.

Tahteavalduse andmiseks kohustamise otsustab kohus tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS)

§ 68 lg 5 järgi.

Tahteavaldust saab nõuda kui on täidetud KOS § 81 lg-s 2 nimetatud järgmised tingimused:

vastavate tehingutega ei kahjustata ebamõistlikult korteriomaniku huve (p 1), vastava

tahteavalduse on andnud vähemalt 2/3 elamu korteriomanikest (p 2), võõrandamisest saadav

tulu vastab võõrandatava osa harilikule väärtusele võõrandamise ajahetke seisuga (p 3) ning

võõrandamisest saadav tulu makstakse korteriomanikule või kulutatakse mõistlikult

korteriomandi kaasomandi osa korrashoiuks või parendamiseks (p 4).

Vastavalt KOS § 81 lg 2 p-le 1 kontrollib kohus esmalt, ega avalduses nimetatud tehingutega ei

kahjustata ebamõistlikult elamu korteriomanike huve.

Kohus leiab, et 4.01.2016.a. Kuressaares L tn 4 korteriomanike Domus Aurea OÜ (krt nr 1), K

Ka (krt nr 2) ja R Ke (krt nr 4) sõlmitud ja Tallinna notar Priidu Pärna poolt tõestatud kokkulepe

ja avaldused korteriomandite mõtteliste osade muutmiseks ja korteriomandite reaalosade

2-13-61056

5 (7)

suuruse muutmiseks, kaasomandi valdamise ja kasutamise korra kokkulepe ning avaldus

märkuste kinnistamiseks ese on selge ja tehinguga ei kahjustata ebamõistlikult korteriomanike

huve /t.l. 13-18/. Nimetatud lepinguga soovitakse muuta Kuressaares L tn 18 asuvate

korteriomandite 1,2,3 ja 4 reaalosade üldpinna suurusi ja korteriomandite koosseisu kuuluvaid

kaasomandi mõttelisi osasid. Omanikud on nõus, et suurendavad korteriomandite reaalosadeks

olevate eluruumide üldpindu seoses täiendava eluruumi pinna väljaehitamisega katusekorrusel

selliselt, et lepingu eseme reaalosade koosseisu jäävad kuuluma eluruumid muudetud kujul

vastavalt Kuressaare Linnavalitsuse poolt kinnitatud plaanidele. Seoses eeltooduga muutub

kõikide korteriomandite (nr 1, 2, 3 ja 4) reaalosade suurused ja korteriomandite koosseisu

kuuluvad mõttelised osad kinnistust ja ehitise osast, mis ei ole ühegi korteriomandi reaalosa,

suurus. Lepingu punktist 2.3. nähtuvalt võttes aluseks Kuressaare Linnavalitsuse poolt

kinnitatud L tn 18, Kuressaare asuva ehitise ruumide plaanid, millel on tähistatud

korteriomandite reaalosade asukoht, ja L tn 18, Kuressaare asuva ehitise ruumide

eksplikatsiooni on omanikud kokku leppinud muuta Tartu Maakohtu kinnistusosakonna

korteriomandite

kinnistusregistri

registriosade

nr

VVVVVVVVV,

ZZZZZZZZZ,

ZZZZZZZZZ ja CCCCCCC all sisse kantud korteriomandite reaalosade üldpinda ja

korteriomandite koosseisu kuuluvate mõttelise osa suurusi järgmiselt:

-Tartu Maakohtu kinnistusosakonna korteriomandite kinnistusregistri registriosade nr

VVVVVVVVV korteriomandi (nr 1) uus üldpind on 41,5 m² ja mõttelise osa suurus on

415/3403 mõttelist osa (enne 45,2 m2 ja maatüki mõttelise osa suurus (452/1577; ehitisregistris

eluruumi üldpind 117,5 m2);

-Tartu Maakohtu kinnistusosakonna korteriomandite kinnistusregistri registriosade nr

ZZZZZZZZZ korteriomandi (nr 2) uus üldpind on 157,2 m² ja mõttelise osa suurus on

1572/3403 mõttelist osa (enne 43,3 m2 ja maatüki mõttelise osa suurus 433/1577, ehitisregistris

eluruumi üldpind 48,4 m2);

-Tartu Maakohtu kinnistusosakonna korteriomandite kinnistusregistri registriosade nr

ZZZZZZZZZ korteriomandi (nr 3) uus üldpind on 70,1 m² ja mõttelise osa suurus on 701/3403

mõttelist osa (enne 35 m2 , ehitisregistris 67,7 m2 ja maatüki mõttelise osa suurus 350/1577);

-Tartu Maakohtu kinnistusosakonna korteriomandite kinnistusregistri registriosade nr 2298534

korteriomandi (nr 4) uus üldpind on 71,5 m² ja mõttelise osa suurus on 715/3403 mõttelist osa

(enne 34,2 m2 ja ehitisregistris eluruumi üldpind 65 m2, mõttelise osa suurus 342/1577).

Lepingu punktis 2.4. omanikud lepivad kokku, et teineteisele hüvitisi, kompensatsioone ega

muid sarnaseid tasusid seoses korteriomandite reaalosade suuruse ja korteriomandite koosseisu

kuuluvate kaasomandi mõtteliste osade muutmisega teineteisele ei maksa ega teineteiselt

maksmist ei nõua ning neil ei ole seoses sellega teineteisele mingeid käesolevas lepingus

nimetamata nõudeid ega pretensioone.

Lepingu punktis 3 on omanikud kokku leppinud maatüki valdamise ja kasutamise korra

järgmiselt:

3.1. Omanikud on kokku leppinud maatüki valdamises ja kasutamises, määramaks kindlaks,

milline osa maatükist koos sellel paiknevate hoonetega jääb Omaniku 1, Omaniku 2, Omaniku

3 ja Omaniku 4 ainukasutusse –ja valdusesse.

3.2. Omanikud on kokku leppinud, et lepingu eseme oluliseks osaks olev maatükk jääb pärast

käesoleva lepingu sõlmimist Omanike kasutusse alljärgnevalt:

3.2.1. Omaniku 1 ainukasutusse ja -valdusesse jääb maaala, milline on käesoleva lepingu

lahutamatuks lisaks nr 1 oleval plaanil tähistatud „II“ ja kollase joonega piiritletud ala;

2-13-61056

6 (7)

3.2.2. Omaniku 2 ainukasutusse ja -valdusesse jääb maaala, milline on käesoleva lepingu

lahutamatuks lisaks nr 1 oleval plaanil tähistatud „I“ ja kollase joonega piiritletud ala;

3.2.3. Omaniku 3 ja Omaniku 4 ühiskasutusse ja -valdusesse jääb maaala, milline on käesoleva

lepingu lahutamatuks lisaks nr 1 oleval plaanil tähistatud „III“ ja „IV“ ja kollase joonega

piiritletud ala.

3.3. Omanike (ainu)kasutusse jäävate osade kasutamine peab toimuma selliselt, et

kaasomanikel oleks võimalik takistamatult kasutada käesoleva lepingu alusel kokkulepitud osa,

kusjuures kaasomaniku poolt tema osa kasutamine ei tohi takistada teise osa kaasomaniku

kasutamisõigust.

3.4. Omanikel on õigus ilma teise kaasomaniku nõusolekuta sõlmida enda (ainu)valduses ja -

kasutuses olevate alade suhtes üüri-, rendi- ja muid kasutuslepinguid kolmandate isikutega.

3.5. Omanikel on ainuõigus nende kasutuses olevast ehitise osast saadavale kasule ja viljadele.

3.6. Omanikud kannavad kaasomandis oleval asjal lasuvaid avalik-õiguslikke koormatisi

vastavalt neile kuuluvale mõtteliste osade suurusele ühises asjas.

3.7. Omaniku valduses ja -kasutuses olevate osade alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega

seotud kahju ja kulutusi kannab see kaasomanik, kelle valduses ja -kasutuses vastav osa on ning

tal ei ole õigust nõuda teiselt kaasomanikult nimetatud kulude hüvitamist.

3.8. Omanikel on õigus nende valduses olevate alade piirile rajada kohane piire või hekk.

3.9. Omaniku poolt tema (ainu)kasutuses oleva ala ümberehitus- ja/või remondi ja/või

parendustööde korral pole kaasomanikul vaja võtta teiselt kaasomanikult lubasid,

kooskõlastusi, nõusolekuid või muid heakskiite nimetatud tööde tegemiseks. Samas seavad

Omanikud tingimuse, et eelpoolnimetatud tööd teostab Omanik omal kulul ning tööde

teostamise tagajärjel ei tohi mingil viisil saada kahjustatud lepingu eseme oluliseks osaks oleva

ehitise ühegi omaniku ainuvalduses- ja kasutuses oleva ehitise osa ega saada takistatud nende

poolt oma osade igakülgne valdamine ja kasutamine.

3.10. Omanikud soovivad kanda kaasomandis oleva asja valdamise ja kasutamise korra

kokkuleppe sõlmimist kajastava märkuse kinnistusraamatusse. Omanikud lepivad kokku, et

käesoleva lepingu punktis 3. kokkulepitu kohta tehakse märkus Kuressaare linnas Lossi tn 18

asuvate korteriomandite kolmandatesse jagudesse.

Avalduse rahuldamiseks peab KOS § 81 lg 2 p 2 kohaselt vastava tahteavalduse andma

vähemalt 2/3 elamu korteriomanikest.

Kohus asub seisukohale, et vastavate tehingutega ei kahjustata ebamõistlikult puudutatud

isikute huve, kuivõrd vastava kokkuleppega suurenevad ka nende ühisomandis oleva

korteriomandi nr 3 reaalosa ning sellele vastava mõttelise osa suurus. Kokkuleppeks vajaliku

tahteavalduse on andnud L 18, Kuressaare elamus asuvate korteriomandite omanikest 4-st

kolm, mis nähtub avaldusele lisatud notariaalselt tõestatud lepingu punktidest 2.1., 2.3., 2.4.,

3.2., 4.1. ja 4.2. Seega on täidetud KOS § 81 lg-s 2 p-s 2 olev tingimus. Korteriomandite

reaalosade juurde kuuluvate osade eraldamisel ei tasuta hüvitist korteriomandite omanikele

kuna antud tehinguga omandavad kõik korteriomandi omanikud osa ühisest osast.

Katusekorruse väljaehitamise eesmärk on avaldajate kinnitusel korrastada elamut ning

teostatakse parendusi elamu säilitamiseks (elamu katuse parandamiseks, elektrikilpide

väljavahetamiseks).

Tulenevalt

eeltoodust

leiab

kohus,

et

avalduse

rahuldamine

ning

puudutatud

isikute tahteavalduste asendamine kokkulepe ja avalduste korteriomandite mõtteliste osade

2-13-61056

7 (7)

muutmiseks ja korteriomandite reaalosade suuruse muutmiseks, kaasomandi valdamise ja

kasutamise korra kokkulepe ning avalduse märkuste kinnistamiseks sõlmimiseks on

põhjendatud. Vastavalt sellele tuvastab kohus ka tahteavalduste andmise kohustused.

Kohus jätab menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda. Riigilõivu on

tasunud avaldaja K K ja kuna lahend tehakse kõigi avaldajate huvides, siis jääb vastav

kohtukulu TsMS § 172 lg 1 esimese lause alusel avaldaja endi kanda.

TsMS § 478 lg 4 näeb ette, et hagita menetluses tehtav määrus hakkab kehtima ja kuulub

täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele,

kelle kohta määrus vastavalt selle sisule on tehtud, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib

määrata, et määrus kuulub osaliselt või täielikult täitmisele alates hilisemast asjast, kuid mitte

hiljem kui alates jõustumisest, kui seadusest ei tulene teisiti. Tehingu tegemiseks nõusoleku või

heakskiidu andnud või isiku tahteavalduse asendanud määrus kuulub täitmisele alates

jõustumisest. Kohus määrab, et käesolev määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates jõustumisest.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Reena Undrest

kohtunik