1-14-5412/59 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

26. august 2016, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-14-5412

Kohtukoosseis

Aarne Sarjas, Mati Kartau, Maarika Kuusk

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 20. juuni 2016 määrus

süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega

vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Sergei Radjuk (isikukood 38209020214)

kaitsja advokaat Aivar Kello, määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 20. juuni 2016 määrus jätta muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo

In Jure kaudu 24 eurot (sealhulgas käibemaks 4 eurot) advokaat Aivar Kellole tema poolt

määruskaebemenetluses Sergei Radjukile riigi õigusabi osutamise eest.

3.1

Mõista Sergei Radjukilt välja menetluskulu riigituludesse.

3.2

Sergei Radjukil tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele

SEB Pank nr 10220034796011 või Swedbank nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida

viitenumber 2800049858 ning selgitus: „Sergei Radjuk, 1-14-5412 menetluskulud“.

Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised

nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse

läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi

vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik

sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 21. oktoobri 2014 otsusega tunnistati Sergei Radjuk süüdi KarS 199 lg 2 p-

de7,8,9 järgi ja teda karistati vangistusega 2 aastat 6 kuud. Ta tunnistati süüdi ka KarS § 184 lg 1

järgi ja karistati vangistusega 1 aasta 6 kuud. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti karistuseks 3 aastat 6

kuud vangistust algusajaga 19. jaanuar 2014. Karistusaeg lõpeb 19. juulil 2017.

2. Tartu Maakohtu 20. juuni 2016 määrusega jäeti S. Radjuk vangistusest tingimisi enne

tähtaega vabastamata. Kohtumääruse seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised.

2.1

Kohus tõi esile, et S. Radjukki on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Ta kannab hetkel

kuuendat reaalset vangistust. Seejuures on S. Radjukki karistatud valdavalt varavastaste, aga ka

vägivallakuritegude eest. Kuritegude soodusteguriks on sõltuvus alkoholist ja narkootikumidest.

Uimastisõltlasest S. Radjuk on vangistuses läbinud aktiivse rehabilitatsiooni, samuti

sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Lisaks on ta osalenud loengutes ja tööhõives, omandanud

riigikeele A1 tasemel ja õpib 8. klassis. Kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. S. Radjukil on

vabanedes võimalik asuda elama Pärnusse Aktiveerimiskeskusesse Tulevik.

2.2

Käesoleval ajal puudub S. Radjukil garanteeritud töökoht. Töö leidmine ja selle hoidmine on

tulenevalt varasemast elustiilist küsitav. Samuti tõi kohus esile, et S. Radjukil puudub toetav

sotsiaalvõrgustik. Samuti on tal 2014. aastast tuvastatud akuutne narkosõltuvus. Amefetamiini

proovis S. Radjuk esmakordselt 16-aastaselt, alates 2002. aastast hakkas süstima amfetamiini, mille

hiljem asendas fenanüüliga.

2.3

Ehkki S. Radjuk on enda sõnul võtnud eesmärgiks kuritegelikust käitumisest loobumise, ei

võta ta täielikult vastutust toimepandu eest, vabandades rikkumisi väljapääsmatu olukorraga, s.o

rahaliste vahendite ja toetava sotsiaalvõrgustiku puudumisega. Kohus arvestas ka riskihindamise

tulemusega. Nimelt ei toeta vangla S. Radjuki tingimisi ennetähtaegset vabastamist, hinnates uue

kuriteo toimepanemise riskiprotsendiks 2 aasta jooksul 65% ja vägivaldse kuriteo riskiprotsendiks

49%.

Kokkuvõtlikult leidis kohus, et mõningased positiivsed momendid ei kaalu üles negatiivseid

aspekte. S. Radjuk on ka varem kriminaalhoolduse nõudeid rikkunud ning pikaaegse kriminaalse

eluviisiga.

3. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse kaitsja, kes taotleb Tartu Maakohtu 20. juuni 2016.

a määruse tühistamist ja S. Radjuki tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

Kaitsja märgib, et S. Radjukile on broneeritud elukoht Aktiviseerimiskeskuses Tulevik. Ta ei

samasta end kriminaalse subkultuuriga ja tahab edaspidi elada seaduskuulekalt.

Aktiviseerimiskeskus võimaldab tal lahendada elukoha probleemi, saada ravi ja alluda distsipliinile.

Samuti tuleks lugeda positiivseks asjaolu, et S. Radjuk on karistuse kandmise ajal osalenud

majandustöödel, sotsiaalprogrammis ja õppetöös ning tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused.

Vana tutvusringkonnaga S. Radjuk enam suhelda ei soovi.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus, kaalunud S. Radjuki kaitsja argumente, jätab kaebuse rahuldamata ja

vaidlustatud kohtumääruse muutmata. Oma seisukohta põhjendab kriminaalkolleegium järgnevalt.

5. Esmalt vajab toonitamist, et süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine

võib kõne alla tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on

saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist. Praegusel juhul on maakohus põhjalikult analüüsinud

nii süüdlase vabastamise poolt kui ka vastuargumente. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles,

et vaatamata mõningastele positiivsetele argumentidele (vt ka määruse p 2.1), ei ole põhjendatud

S. Radjuki tingimisi ennetähtaegne vabastamine, kuivõrd selle vastu esineb kaalukamaid põhjusi.

Positiivseid argumente, millised kaitsja on määruskaebuses taas välja toonud (osalemine

majandustöödel, sotsiaalprogrammis ja õppetöös, kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumine), on

seega maakohus juba eelnevalt kaalunud. Asjaolu, et S. Radjukile on broneeritud elukoht

Aktiviseerimiskeskuses Tulevik, tal on soov jätkata elu seaduskuulekalt ning katkestada suhted vana

suhtlusringkonnaga, tuleb kahtlemata pidada samuti positiivseks. Samas ei tingi see maakohtu

määruse tühistamist. S. Radjuki pikaaegne kriminaalne eluviis, varasem kriminaalhoolduse nõuete

rikkumine aga ka kõrge risk uute kuritegude toimepanemiseks lähiaastate jooksul muudavad

küsitavaks kriminaalhoolduse seekordse õnnestumise.

6. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus

vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

7. S. Radjuki kaitsja advokaat A. Kello esitas taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi

õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt võttis kaitsjal

määruskaebuse koostamine aega 0,5 tundi, mille eest ta soovib tasu summas 24 eurot (sealhulgas

käibemaks 4 eurot). Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taotlus tuleb rahuldada.

Kuna apellatsioonikohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, jääb menetluskulu 24 eurot

KrMS § 187 lg 2 alusel S. Radjuki kanda.

/allkiri/ /allkiri/ /allkiri/

Aarne Sarjas

Maarika Kuusk

Mati Kartau