3-16-1076/13 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Einar Vene, Agu Timmi, Madis Ernits

Määruse tegemise aeg ja koht

25.08.2016, Tartu

Haldusasja number

3-16-1076

Haldusasi

Don-Maximilian Jaegeri kaebus Tartu Vangla vastu

etapeerimisega tekitatud mittevaralise kahju

hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahendid

Tartu Halduskohtu 28.06.2016. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Menetlusosalised

Don-Maximilian Jaegeri määruskaebus

määruskaebuste esitaja Don-Maximilian Jaeger

Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 28.06.2016. a määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Määruskaebuse esitaja esitas 03.03.2016 Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse

(1925p), milles nõudis mittevaralise kahju hüvitamist summas 60 000 eurot selle eest, et teda

etapeeriti ajavahemikul 27.01.2009–12.03.2013 ebainimlikes tingimustes kokku 20 korda.

2. Tartu Vangla jättis 02.05.2016 otsusega nr 1-13/34-2 (tl 15-17) määruskaebuse esitaja

kahju hüvitamise taotluse 27.01.2009, 10.02.2009, 18.03.2009, 24.04.2009, 03.07.2009,

25.06.2009, 09.06.2009, 02.10.2009, 24.08.2010, 31.08.2010, 07.09.2010, 14.09.2010,

11.01.2011, 25.01.2011, 27.01.2012, 23.04.2012 ja 02.07.2012 toimunud saatmiste osas

haldusmenetluse seaduse (HMS) § 14 lg 6 p 1 kohaselt läbi vaatamata, kuna see on esitatud

tähtaega ületades ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Tartu Vangla leidis, et 05.03.2013 ja

12.03.2013 saatmiste osas on kahju hüvitamise taotlus esitatud tähtaegselt, kuid taotlus jääb

rahuldamata. Tartu Vangla jättis 10.07.2013 saatmist puudutavas osas taotluse läbi vaatamata

pädevuse puudumise tõttu.

3. Määruskaebuse esitaja esitas 29.05.2016 Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 1-7p) Tartu

Vangla vastu etapeerimisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks. Ühes kaebusega esitas

määruskaebuse esitaja ka taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks.

Määruskaebuse esitaja märgib kaebuses, et teda etapeeriti järgnevatel kuupäevadel: 27.01.2009,

10.02.2009, 18.03.2009, 24.04.2009, 03.07.2009, 25.06.2009, 09.06.2009, 02.10.2009,

24.08.2010, 31.08.2010, 07.09.2010, 14.09.2010, 11.01.2011, 25.01.2011, 27.01.2012,

23.04.2012, 02.07.2012, 05.03.2013, 12.03.2013 ja ta on seisukohal, et talle ei tagatud

saatemasinates vaba isiklikku ruumi vähemalt 0,8 m2; transportimisel ei järgitud

turvalisusnõudeid; rikuti Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK)

artiklit 3 ja piirati täiel määral põhiseaduslikke õigusi ja vabadusi. Kaebaja pidi olema igal

etapeerimisel alates ühest tunnist kuni nelja tunnini sundasendis, mil põlved olid vastu külma

metallseina; valgustust sõitude ajal ei olnud; kinni ei olnud võimalik kuskilt hoida ja pea kohal

oli teravate äärtega raudrest sõrestikuna ning see tekitas kaebajas hirmutunnet, ärevust,

vaimseid ja hingelisi kannatusi. Määruskaebuse esitaja leiab, et hüvitamiskaebus on esitatud

täies osas tähtaegselt, kuna vastustaja süüline õigusvastane tegevus toimus pikaajaliselt,

järjepidevalt ja teadlikult ning kaebaja väärikuse alandamine tekitas kaebajale hirmutunnet,

depressiooni ja masendust. Tekitati rohkem kannatusi ja ebameeldivusi, kui need, mis

paratamatult vangistusega kaasnevad.

4. Tartu Halduskohus tagastas 28.06.2016. a määrusega (tl 29-31p) määruskaebuse esitaja

kaebuse osaliselt, s.o 27.01.2009, 10.02.2009, 18.03.2009, 24.04.2009, 03.07.2009, 25.06.2009,

09.06.2009, 02.10.2009, 24.08.2010, 31.08.2010, 07.09.2010, 14.09.2010, 11.01.2011,

25.01.2011, 27.01.2012, 23.04.2012 ja 02.07.2012 toimunud etapeerimiste osas mittevaralise

kahju hüvitamise nõudes (resolutsiooni p 1); jättis rahuldamata taotluse riigilõivu tasumisest

vabastamiseks kaebuse esitamisel (resolutsiooni p 2); jättis kaebuse käiguta ja andis

määruskaebuse esitajale tähtaja riigilõivu tasumiseks (resolutsiooni p 3).

Halduskohus selgitab, et kuna määruskaebuse esitaja esitas vanglale kahju hüvitamise taotluse

seoses saatebussis valitsenud väärikust alandavate tingimustega, pidi määruskaebuse esitaja

kahjust teada saama juba saatebussis viibides või hiljemalt pärast saatmist. Määruskaebuse

esitajat etapeeriti erinevatel kuupäevadel ning erinevatel marsruutidel. Seega hakkas kahju

hüvitamise nõude esitamise kolmeaastane tähtaeg kulgema samuti erineval ajal sõltudes

etapeerimise päevast. Kahju hüvitamise nõude esitamise tähtaeg hakkas kulgema RVastS § 17

lg 3 alusel vastavalt 27.01.2009 ja 27.01.2012. Seega oli isegi 27.01.2012 toimunud

etapeerimisega tekitatud kahju hüvitamise taotluse esitamise viimaseks päevaks 27.01.2015.

Taotlus Tartu Vanglale on esitatud 03.03.2016. Lähtudes 27.01.2012 toimunud etapeerimise

eest kahju hüvitamise taotlusest, on taotlus esitatud enam kui aasta hiljem esialgsest

menetlustoimingu teostamiseks ettenähtud tähtpäevast, mistõttu vanglal ei olnud võimalik

HMS § 34 lg 3 tõttu määruskaebuse esitaja taotluse esitamise tähtaega ennistada.

23.04.2012 ja 02.07.2012 toimunud väidetavalt väärikust alandavates tingimustes saatmistega

tekitatud kahju hüvitamise nõudes puuduvad objektiivsed põhjused, mis takistanuks

määruskaebuse esitajal varem, kui 2016. aasta kevadel, kahju hüvitamise taotlusega vangla

poole pöörduda. Sõltumata sellest, kas määruskaebuse esitaja sai või pidi saama talle

väidetavalt tekkinud kahjust aru juba saatebussis viibides, pidi ta 23.04.2012 ja 02.07.2012

toimunud saatmiste osas saama sellest teada vastavalt 23.04.2015 ja 02.07.2015.

Määruskaebuse esitaja taotlus Tartu Vanglale on esitatud 03.03.2016. Halduskohus leiab, et

kuna määruskaebuse esitaja ei ole esitanud kohtule sisulisi argumente kaebetähtaja

ennistamiseks, vaid osundab üksnes vanglale etteheidetavatele rikkumistele ning vangla

tegevuse väidetavale õigusvastasusele, siis puudub kohtu hinnangul alus kaebetähtaja

ennistamiseks.

05.03.2013 ja 12.03.2013 toimunud etapeerimistega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise

nõude osas tuleb määruskaebuse esitaja kaebus jätta käiguta ja anda tähtaeg selles esineva

puuduse kõrvaldamiseks. Halduskohus leiab, et kaebaja sissetulek ei ole piisav riigilõivu

tasumiseks, aga kaebaja majanduslik seisund ei ole ainus kriteerium, mille alusel tuleks

otsustada tema riigilõivust vabastamine. Isiku maksejõuetuse tuvastamine ei tingi automaatselt

isiku vabastamist riigilõivu tasumisest. Kui kohus peab kaebuse edulootusi väheseks, siis

vaatamata menetlusabi taotleja majanduslikule seisundile, mis ei võimalda tal menetluskulusid

tasuda, talle menetlusabi ei anta. Halduskohus märgib, et sarnastel asjaoludel on kinnipeetavad

ka varasemalt hüvitamisnõuetega kohtu poole pöördunud ning kaebused on jäetud rahuldamata

(nt haldusasjad 3-14-51309, 3-14-50790, 3-14-50691, 314-50981). Määruskaebuse esitaja ei

ole käesolevas asjas välja toonud midagi oluliselt erinevat võrreldes varasemate juba kohtu

menetluses olnud kaebustega. Halduskohus nõustub kohtupraktikas väljendatud

seisukohtadega, et Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) otsustes ei ole üheselt määratletud, kui

palju ruumi peab kinnipeetaval saatebussis olema. EIK praktikas on hüvitise väljamõistmise

tinginud saatmistingimused kogumis (nt suure hulga kinnipeetavate paigutamine ühte autosse

või vagunisse, igal isikul istekoha puudumine, valgustuse ja ventilatsiooni puudulikkus), mitte

pelgalt arvestuslik põrandapind isiku kohta. Samuti on saatmisbussis oleva ruumi puhul

asjakohane võrdlus ühistranspordis kasutatavatele reisibussidele ettenähtud ühele reisijale

kehtestatud minimaalse ruumi suurusega (kuna siseriiklik õigus ei sätesta miinimumnõudeid

saatmisbussi põrandapinnale). Määruskaebuse esitaja on kaebuses viidanud ka CPT raportile,

kuid CPT standardid ei ole siduvad ega otsustava kaaluga. Ka muud määruskaebuse esitaja

poolt välja toodud tingimused ei annaks kogumis tõenäoliselt alust hüvitise väljamõistmiseks.

Liiklusseaduse § 30 lg 1 sätestab turvavöö kinnitamise nõude üksnes turvavöö olemasolul.

Halduskohus märgib, et saatemasin on eriotstarbeline alarmsõiduk, mille istmed ei pea olema

varustatud turvavöödega. Kuna saatmisbussis transporditakse kinni peetavaid isikuid, siis on

põhjendatud ka bokside lukustamine. Samuti ei nähtu kaebusest, et määruskaebuse esitaja

poolt viidatud teravate äärtega restid oleksid talle tekitanud mingisugust kahju. Määruskaebuse

esitaja viitab kaebuses oma tervise ohtu seadmisele, kuid mittevaralise kahju hüvitist ei ole

võimalik nõuda tervise ohtu seadmise eest. Ka Riigikohus on 30.11.2015. a otsuses nr 3-3-1-

56-15 leidnud, et ühekordne veidi üle kahe tunni kestnud etapeerimine oludes, kus kaebaja

lukustati bussis eraldi ühekohalisse kambrisse, mille laius oli 0,6 m, pikkus 0,75 m ja kõrgus

1,5 m ning ohjeldusmeetmena paigaldati talle käe- ja jalarauad, ei alandanud kaebaja

inimväärikust. Omavahel ühendatud raudades kitsas bussikongis viibimine võis põhjustada

kaebajale ebamugavust, kuid seda mitte sellisel määral, mida saaks pidada inimväärikuse

alandamiseks. Tuginedes eeltoodule jätab halduskohus määruskaebuse esitaja taotluse

riigilõivu tasumisest vabastamiseks HKMS § 111 lg 1 alusel rahuldamata, kuna peab kaebuse

edulootusi väheseks.

MENETLUSOSALISE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

5. Määruskaebuse esitaja esitas Tartu Halduskohtu 28.06.2016. a määruse resolutsiooni p-de 1

ja 2 peale määruskaebuse (tl 35-37), milles palub Tartu Halduskohtu 28.06.2016. a määruse

tühistada ja võtta hüvitamiskaebus täies ulatuses menetlusse ning vabastada määruskaebuse

esitaja riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel.

Määruskaebuse esitaja selgitab, et taotles halduskohtult hüvitamiskaebuse esitamisel

riigilõivust vabastamist oma majandusliku seisundi tõttu, aga halduskohus jättis riigilõivust

vabastamise taotluse rahuldamata. Halduskohus jättis seega määruskaebuse esitaja ilma

õiglasest kohtupidamisest, sest maksejõuetuse tõttu on temalt ära võetud kohtusse pöördumise

õigus.

Määruskaebuse esitaja leiab, et vangla on järjepidevalt, korduvalt ja lausa süüdimatult rikkunud

määruskaebuse esitaja edapeerimisel ebainimlikes tingimustes inim- ja põhiõigusi. Selline

tegevus on kestnud aastaid ja sellised transpordi ebainimlikud tingimused alandavad väärikust.

Kinnipidamisasutuste mittenõuetekohased tingimused võivad olla mõjult mõõdukad, kuid

kogumis kahjustada isiku õigusi ja vabadusi olulisel määral.

Seadusest tulenevalt ei saa välistada pärast kümne aasta möödumist kahju tekkimisest

hüvitamiskaebuse esitamist. Isegi olukorras, kus kaebaja esitab hüvitamiskaebuse kümne aasta

jooksul, ei muuda aeg Tartu Vangla õigusvastast tegevust ega rikkumist olematuks.

Määruskaebuse esitaja leiab, et hoolimata varasematest sarnastest asjadest on iga kaebuse ese

erinev ning igas asjas võivad olla erinevad asjaolud.

EIK on kinnipeetavate transpordi puhul alla 0,8 m2 leidnud, et isikute transportimiseks on see

ebapiisav ja see on EIÕK artikli 3 rikkumine, olenemata sõidu kestusest, ning on välja

mõistnud hüvitise 3 000 eurot, mis peaks olema standardiks sellise rikkumise eest ja õiglane

hüvitis.

6. Tartu Vangla palub määruskaebusele esitatud vastuses (tl 52-52p) jätta määruskaebus

rahuldamata.

Tartu Vangla leiab, et määruskaebusest ei nähtu sisulisi põhjendusi, miks määruskaebuse esitaja

peab kaebuse osalist tagastamist õigusvastaseks. Kuna määruskaebuse esitaja ei läbinud

nõuetekohaselt kohustuslikku kohtueelselt menetlust, ei ole tema hüvitamiskaebus selles osas

ka lubatav ning lähtuvalt HKMS § 121 lg 1 p-s 4 sätestatust ei saanudki halduskohus tema

sellist nõuet menetlusse võtta. Kuna määruskaebuse esitaja pidi tekkinud kahjust teada saama

hiljemalt tema saatmise lõppedes, siis ei ole määruskaebuse esitaja viited 10-aastasele üldisele

taotluse esitamise tähtajale asjakohased.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust

määruskaebuse rahuldamiseks ja Tartu Halduskohtu 28.06.2016. a määruse tühistamiseks.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruste põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid korrata

(HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Seoses määruskaebusega peab ringkonnakohus vajalikus

märkida järgmist.

8. Määruskaebuse esitaja leiab, et seadusest tulenevalt ei saa välistada pärast kümne aasta

möödumist kahju tekkimisest hüvitamiskaebuse esitamist. Ringkonnakohus märgib, et

halduskohus on põhjalikult selgitanud kahju hüvitamise taotluse tähtaegust ja seetõttu ei pea

ringkonnakohus vajalikuks seda korrata. Halduskohus tagastas määruskaebuse esitajale

põhjendatult kaebuse 27.01.2009, 10.02.2009, 18.03.2009, 24.04.2009, 03.07.2009,

25.06.2009, 09.06.2009, 02.10.2009, 24.08.2010, 31.08.2010, 07.09.2010, 14.09.2010,

11.01.2011, 25.01.2011, 27.01.2012, 23.04.2012 ja 02.07.2012 toimunud etapeerimiste osas

mittevaralise kahju hüvitamise nõudes.

9. Määruskaebuse esitaja ei nõustu, et halduskohus tuvastas küll määruskaebuse esitaja

maksejõuetuse, aga ei vabastanud määruskaebuse esitajat riigilõivu tasumisest ja seega võeti

temalt õigus ausale kohtumenetlusele. Ringkonnakohus selgitab, et HKMS § 111 lg 1 kohaselt

antakse menetlusabi taotlejale menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku

seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või

osamaksetena ning on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas.

Järelikult kui menetluses osalemine ei ole eelduslikult edukas, siis sõltumata menetlusabi

taotleja majanduslikust seisust, talle menetlusabi ei anta. Halduskohus pidas kaebuse edulootusi

väheseks ja seega jättis määruskaebuse esitaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks

rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohtu põhjendused ja viidatud

kohtulahendid asjakohased. Kuna määruskaebuse esitaja osalemine menetluses ei ole

tõenäoliselt edukas, siis ei ole põhjendatud rahuldada ka määruskaebuse esitaja riigilõivust

vabastamise taotlust kaebuse esitamisel.

10. Seega jätab ringkonnakohus määruskaebuse Tartu Halduskohtu 28.06.2016. a määruse

peale rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 28.06.2016. a määruse muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Einar Vene

/allkirjastatud digitaalselt/

Agu Timmi

/allkirjastatud digitaalselt/

Madis Ernits