3-14-52339/63 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Maili Lokk, Agu Timmi

Määruse tegemise aeg ja koht

25.08.2016, Tartu

Haldusasja number

3-14-52339

Haldusasi

Nikolai Kuznetsovi kaebus Tallinna Vangla tekitatud

mittevaralise kahju eest hüvitise väljamõistmiseks

seoses ebainimlike kinnipidamistingimustega

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 29.05.2015. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Tallinna Vangla apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Nikolai Kuznetsov

Vastustaja Tallinna Vangla

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebaja kaebuse esitamise tähtaeg ennistamata.

2. Tühistada Tartu Halduskohtu 29.05.2015. a otsus ja lõpetada asja menetlus.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Vangla registreeris 02.07.2014 kinnipeetava Nikolai Kuznetsovi kahju hüvitamise

nõude, milles ta taotles Tallinna Vangla halbade kinnipidamistingimustega tekitatud

mittevaralise kahju hüvitamist 577 eurot iga Tallinna Vanglas viibitud kuu eest. Tallinna

Vangla 29.09.2014. a otsusega nr 5-18/14/18754-2 tagastati N. Kuznetsovile taotlus perioodi

08.01.2010-01.07.2011 osas aegumise tõttu läbivaatamatult ning perioodi

02.07.2011-21.12.2012 osas jäeti taotlus rahuldamata.

2. 05.10.2014 esitas N. Kuznetsov Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus Tallinna

Vanglalt kaebaja kasuks välja mõista 10 000 eurot alandavates ja ebainimlikes

kinnipidamistingimustes hoidmisega tekitatud mittevaralise kahju katteks.

Kaebuse kohaselt viibis kaebaja Tallinna Vanglas inimväärikust alandavates tingimustes, mis

mõjusid halvasti tema närvisüsteemile perioodil 06.01.2010-21.12.2012. Kaebaja suhtes rikuti

nimetatud perioodil Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art-t

3. Lisaks ebapiisavale isiklikule ruumile kambris, tekkis kaebajale kahju ka sellest, et kambris

oli puudulik valgustus; kambrid olid niisked ja rõsked, kuna riideid tuli pesta ja kuivatada

kambris; kambris oli vaid üks televiisor ja üks teekann 10-le inimesele; kambris nr 29 puudus

WC ja pesuruum ning öisel ajal tuli vahel pool tundi või rohkem oodata tualetti pääsemist.

3. Tartu Halduskohus võttis 28.10.2014. a määrusega N. Kuznetsovi kaebuse

menetlusse, leides, et kaebaja kahjunõue perioodi 08.01.2010-01.07.2011 osas tuleb

lugeda Tallinna Vanglale tähtaegselt esitatuks, kuna kaebaja kinnipidamisel väidetavalt

väärikust alandavates kinnipidamistingimustes oli jätkuv haldustoiming ning kahju

lõplik ulatus selgus kaebajale pärast jätkuva toimingu lõppemist, s.o pärast 21.12.2012.

Sellest tulenevalt loeb kohus ka kohtueelse menetluse nõuetekohaselt läbituks

kahjunõude kogu perioodi osas, mil kaebaja Tallinna Vanglas viibis, s.o 08.01.2010-

21.12.2012. Sama määrusega vabastas halduskohus N. Kuznetsovi riigilõivu tasumise

kohtusest kaebuse esitamisel.

4. Tartu Halduskohtu 29.05.2015. a otsusega jäeti N. Kuznetsovi kaebus kahju osas, mis tekkis seetõttu, et

kambris oli üks televiisor ja üks teekann 10-le inimesele; kambris nr 29 puudus WC ja pesuruum ja öisel ajal tuli

vahel pool tundi ja rohkem oodata tualetti pääsemist, läbi vaatamata (resolutsiooni p 1); rahuldati kaebus osaliselt

(resolutsiooni p 2); mõisteti Tallinna Vanglalt N. Kuznetsovi kasuks välja hüvitis 265 eurot (resolutsiooni p 3)

ja jäeti menetluskulud poolte endi kanda (resolutsiooni p 4).

Otsuse põhjendused:

1) ajavahemikul 08.01.2010-12.01.2010, mil kaebaja viibis kambris nr 133, asus ka WC kambris. Perioodil

13.01.2010-21.12.2012 viibis kaebaja kambrites nr 27 ja nr 29, mis on WC-ta kambrid ja mis asuvad avatud

elutsoonis, s.t kambri uksed on suletud üksnes öörahu ajaks kell 22.00-06.00. Kokku viibis kaebaja Tallinna

Vanglas 1079 päeva, millest 949 päeva kambrites, kus pinda ühe kinnipeetava kohta oli 3 m 2 või rohkem.

Kambrites, kus kambripinda ühe kinnipeetava kohta oli 2,5 m2 kuni 3 m2 viibis kaebaja 125 päeva ja kambris nr

133 pindalaga ühe inimese kohta alla 2,5 m2 viibis kaebaja 5 päeva.

2) vaba põrandapinna arvutamisel ei tule välja arvata mööblialust pinda.

3) 5 päeva oli kaebaja paigutatud kambrisse nr 133 koos sellise arvu kinnipeetavatega, et tema

isiklik ruum jäi alla 2,5 m2. Seega rikuti kaebaja suhtes õigusaktidest tulenevaid nõudeid,

mistõttu on põhjendatud välja mõista 3 eurot päeva kohta, seega kokku 15 eurot.

4) 125 päeva viibis kaebaja olukorras, kus ühele kinnipeetavale oli põrandapinda rohkem kui

2,5 m2, kuid vähem kui 3 m2. Sellist olukorda tuleb pidada õigusvastaseks, kuna see on

vastuolus EIÕK art 3 kohaldamisel tekkinud EIK praktikaga. Seega on põhjendatud välja

mõista 2 eurot päeva kohta, seega kokku 250 eurot.

5) Kaebaja ei ole Tallinna Vanglale esitatud kahjunõudes märkinud, et talle oleks ka muudest

kinnipidamistingimustest kui vähesest kambripinnast tekkinud mittevaraline kahju. Seega on

kaebajal selles osas läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus ning selles osas jääb kaebus

läbi vaatamata.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

5. Tallinna Vangla esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada halduskohtu otsus osas,

millega kohus rahuldas osaliselt N. Kuznetsovi kaebuse ja mõistis Tallinna Vanglalt kaebaja

kasuks välja hüvitise summas 265 eurot ja teha uus otsus, millega jätta kaebus täies ulatuses

rahuldamata ning menetluskulud kaebaja enda kanda.

Apellatsioonkaebuse põhjendused:

1) Halduskohus kohaldas ebaõigesti riigivastutuse seaduse (RVastS) § 17 lg-t 3. Tähtaegseks saab lugeda kahju

hüvitamise nõude ajavahemiku 02.07.2011-21.12.2012 osas.

2) N. Kuznetsov oli paigutatud kambritesse, mis vastasid siseriiklikes õigusaktides sätestatud

põrandapinna ruutmeetritele. Tallinna Vangla tegevus N. Kuznetsovi paigutamisel ajavahemikul

08.01.2010-21.12.2012 ei olnud ühelgi päeval õigusvastane.

3) Kuna vangla tegevus on kaebaja paigutamisel olnud õiguspärane, siis on mõistetud hüvitis

välja alusetult.

4) Perioodil 02.07.2011-21.12.2012 viibis kaebaja avatud elusektsioonis, kus kambrite uksed on avatud äratusest

öörahuni. Seega oli N. Kuznetsovil Tallinna Vanglas viibimise ajal võimalus liikuda ca 16 tundi ööpäevas

väljaspool kambrit.

6. 10.06.2016. a määrusega teavitas ringkonnakohus menetlusosalisi, et vaatab Tallinna

Vangla apellatsioonkaebuse läbi kirjalikus menetluses ja andis tähtaja menetluskulude

nimekirja, kuludokumentide ja soovi korral muude täiendavate menetlusdokumentide

esitamiseks ning määras kohtulahendi avalikult teatavaks tegemise ajaks 11.08.2016.

7. 04.08.2016. a määrusega uuendas ringkonnakohus asja arutamise haldusasjas nr 3-14-

52339 ja tühistas kohtu poolt määratud kohtulahendi avalikult teatavaks tegemise aja

11.08.2016. Sama määrusega andis ringkonnakohus kaebajale võimaluse esitada kohtule

kaebuse esitamise tähtaja ennistamise põhjendatud taotlus hiljemalt 12.08.2016 ning Tallinna

Vanglal tuli esitada ringkonnakohtule kaebaja kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse

saabumisel omapoolne seisukoht taotluse osas hiljemalt 19.08.2016. Ringkonnakohus määras

teha asjas lahend kohtukantselei kaudu avalikult teatavaks 25.08.2016.

8. N. Kuznetsov esitas 18.08.2016 Tartu Ringkonnakohtule avalduse, mis on pealkirjastatud

kui taotlus/avaldus.

Nimetatud avalduse kohaselt sai N. Kuznetsov Tartu Ringkonnakohtu määruse haldusasjas

nr 3-14-52339 kätte. Ringkonnakohus märkis, et kaebaja hilines kaebuse esitamisega. Kaebaja

lisab tõendid, kus on kirjas, et kohtulahend avalikustatakse 25.08.2016. Kaebaja palub teha

otsus tema kasuks ja kanda 265 eurot tema vanglasisesele kontole. Samuti leiab N. Kuznetsov,

et tegi kõik vastavalt seadusele.

9. Tallinna Vangla esitas omapoolse seisukoha kaebaja avaldusele, leides, et kaebaja ei ole

esitanud põhjendusi, mis tingiksid kaebuse esitamise tähtaja ennistamise. Halduskohus on

võtnud N. Kuznetsovi kaebuse ebaõigesti menetlusse ja teinud otsuse mittelubatava kaebuse

suhtes.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja kaebuse esitamise tähtaeg tuleb jätta ennistamata ning

Tartu Halduskohtu 29.05.2015. a otsus tuleb tühistada olenemata vastustaja

apellatsioonkaebuse sisust ja lõpetada asja menetlus.

11. HKMS § 197 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras halduskohtu

otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes apellatsioonkaebusega vaidlustatud ulatuses ning

lg 2 kohaselt ei ole ringkonnakohus seotud apellatsioonkaebuse õiguslike põhjendustega.

Kohtupraktikas on selgitatud, et ulatuses, milles esimese astme halduskohtu lahend on

vaidlustatud, kontrollib ringkonnakohus otsuse seaduslikkust kõigist asja lahendamisel

olulistest materiaalõiguslikest, protsessuaalsetest ja tõendamisse puutuvatest aspektidest

lähtudes (Riigikohtu 15.01.2014. a otsus nr 3-3-1-71-12, p 13.3; 13.11.2008. a otsus nr 33126-

08, p 11; 11.03.2004. a otsus nr 3-3-1-8-04, p 24; 16.10.2002. a otsus nr 3314102, p 15).

Seega on ringkonnakohtul käesolevas asjas õigus kontrollida, kas halduskohus on N.

Kuznetsovi hüvitamiskaebuse õigesti menetlusse võtnud.

12. Asja materjalidest nähtuvalt on Tallinna Vangla registreerinud N. Kuznetsovi esitatud

kahju hüvitamise nõude vanglale 02.07.2014. Tallinna Vangla tagastas kahju hüvitamise

taotluse N. Kuznetsovile 29.09.2014. a otsusega nr 5-18/14/18754-2 perioodi 08.01.2010-

01.07.2011 osas aegumise tõttu läbivaatamatult ning perioodi 02.07.2011-21.12.2012 osas

jäeti taotlus rahuldamata. Halduskohus menetles 05.10.2014 kohtule esitatud N. Kuznetsovi

hüvitamiskaebust, milles kaebaja palus mõista Tallinna Vanglalt välja mittevaralise kahju

hüvitise seonduvalt ebainimlike kinnipidamistingimustega.

13. Hüvitamiskaebusega halduskohtusse pöördumisel näeb vangistusseaduse (VangS) § 1¹ lg

8 ette, et vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval või vahistatul õigus

halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud

RVastS-is sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse

tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. RVastS § 18 lg-st 1 tuleneb

vanglale 2kuuline tähtaeg taotluse lahendamiseks. Kohtupraktikas on sedastatud, et VangS §

1¹ lg-s 8 toodud kohtueelse menetluse läbimise järgselt kohtusse pöördumisele kehtib RVastS

§ 18 lg-st 2 tulenev 30päevane kohtusse pöördumise tähtaeg. RVastS § 18 lg 2 reguleerib

kohtusse pöördumist ka taotluse tähtaegselt lahendamata jätmise korral (Riigikohtu

08.10.2008. a määrus nr 3314108, p 9; 04.06.2013. a määrus nr 3-3-1-86-12, p 11). Seega

peab kinnipeetav või vahistatu kohtusse pöörduma hiljemalt 30 päeva jooksul vanglale

esitatud taotluse läbivaatamiseks ettenähtud 2-kuulise tähtaja möödumisest. Kaebajal oli

käesolevas asjas kohustus esitada halduskohtule kaebus, arvestades vanglale esitatud

kahjunõude esitamise aega, hiljemalt 02.10.2014. Kaebaja on kaebuse halduskohtule esitanud

05.10.2014. Seega on N. Kuznetsov esitanud hüvitamiskaebuse halduskohtule

mittetähtaegselt. Kaebuses ei ole kaebaja tähtaja ennistamise taotlust esitanud.

14. Ringkonnakohus andis kaebajale 04.08.2016. a määrusega (tl 117) võimaluse esitada

ringkonnakohtule kaebuse esitamise tähtaja ennistamise põhjendatud taotlus hiljemalt

12.08.2016. Tulenevalt HKMS § 71 lg-st 1, kui menetlusosaline lasi mööda seaduses

sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui

menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Kuna kaebaja sai

ringkonnakohtust mitteolenevatel põhjustel ringkonnakohtu 04.08.2016. a määruse kätte alles

12.08.2016 (kaebaja kirjavahetuse ankeedi väljavõtte järgi 11.08.2016), pikendas

ringkonnakohus kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse esitamise tähtaega kuni

19.08.2016. 18.08.2016 esitas kaebaja ringkonnakohtule avalduse, mille pealkirjaks on

taotlus/avaldus ja mis ei sisalda kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlust.

Ringkonnakohus leiab, et eeltoodu tõttu tuleb jätta N. Kuznetsovi kaebuse esitamise

tähtaeg ennistamata. Kaebaja ei ole kohtule saabunud 18.08.2016. a avalduses esitanud

selgesõnalist taotlust kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks ega ka põhjuseid, mis takistasid

tal tähtaegselt kaebuse esitamist halduskohtule. Juhindudes Riigikohtu 11.05.2016. a

määrusest asjas nr 3-3-1-18-16, leiab ringkonnakohus, et kaebuse esitamise tähtaja

arvestamisel tuleb lähtuda RVastS § 18 lg-s 2 sätestatud tähtajast ning antud juhul esitas

kaebaja kaebuse halduskohtule tähtaega rikkudes. Kaebaja jättis kasutamata ringkonnakohus

04.08.2016. a määrusega antud võimaluse kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse

esitamiseks ja vastavat taotlust ei esitanud. Samuti ei saa kaebaja 18.08.2016. a

ringkonnakohtule esitatud avalduses sisalduvaid muid väiteid ringkonnakohtu hinnangul

käsitleda kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlusena või tähtaja möödalaskmise

mõjuvate põhjustena. Kuna kaebaja ei ole kohtult kaebuse esitamise tähtaja ennistamist

taotlenud, tuleb jätta N. Kuznetsovi kaebuse esitamise tähtaeg ennistamata.

Riigikohus on 04.06.2013. a määruses nr 3-3-1-86-12 selgitanud, et RVastS § 18 lg-st 2

tuleneb, et kui isik on taotlenud hüvitist haldusorganilt ja pole saanud rahuldavat tulemust, on

tal võimalik esitada halduskohtule hüvitise saamiseks kaebus 30 päeva jooksul. Kuna kaebus

esitati halduskohtule mittetähtaegselt, siis võttis halduskohus N. Kuznetsovi kaebuse

ebaõigesti menetlusse ja tegi otsuse mittelubatava kaebuse suhtes.

15. HKMS § 200 p 5 kohaselt on ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse lahendamisel õigus

tühistada määrusega halduskohtu otsus osaliselt või täielikult ja jätta kaebus läbi vaatamata

või lõpetada asja menetlus. HKMS § 152 lg 1 p 2 kohaselt lõpetab kohus määrusega

menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt käesoleva seadustiku § 124 lg-le 2. HKMS

§ 124 lg 2 kohaselt lõpetab kohus määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega

rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. HKMS § 155 lg 3 ls 1 kohaselt kui kaebuse jätab

läbi vaatamata või menetluse lõpetab kõrgema astme kohus, tühistab ta ühtlasi määrusega

alama astme kohtu lahendi. Kuna Tartu Halduskohus on menetlenud tähtaja rikkumisega

esitatud kaebust, siis tühistab ringkonnakohus halduskohtu otsuse täielikult ja lõpetab asja

menetluse.

16. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida ka seda, et isegi juhul, kui kaebus oleks esitatud

tähtaegselt, jääks see rahuldamata. Nähtuvalt haldusasja materjalidest viibis kaebaja

süüdimõistetuna avatud sektsioonis, kus kambri uksed olid suletud ainult öörahu ajaks.

Tulenevalt Riigikohtu ja EIK lahenditest on tegemist olukorraga, kus kaebajal puudub õigus

nõuda hüvitist mittevaralise kahju eest.

17. Kuna kaebaja oli vabastatud riigilõivu tasumisest halduskohtus ja Tallinna Vangla oli

apellatsiooniastmes riigilõivu tasumisest HKMS § 104 lg 10 alusel vabastatud, siis puudub

asjas vajadus jagada menetluskulusid.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Lokk

/allkirjastatud digitaalselt/

Agu Timmi