2-14-57075/58 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke

Otsuse tegemise aeg ja koht

24. august 2016, Tartu

Tsiviilasja number

2-14-57075

Tsiviilasi

R.N. hagi S.N. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

1398 eurot 40 senti

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 30. novembri 2015 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

S.N. apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (kostja): S.N. (isikukood: XXXXXXXXXX)

Vastustaja (hageja): R.N. (isikukood: XXXXXXXXXX)

RESOLUTSIOON

1. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

2. Tühistada Viru Maakohtu 30. novembri 2015. a otsus,

millega maakohus rahuldas R.N. hagi ja saata asi Viru

Maakohtule uueks läbivaatamiseks.

3. Menetluskulude

jaotuse

määrab

maakohus

lõpplahendiga.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega,

annab

kohus

mõistliku

tähtaja

pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. R.N. (hageja) esitas 8. septembril 2014 hagi S.N. (kostja) vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks.

Hagiavalduse kohaselt olid hageja ja kostja abielus kuni 14. märtsini 2007. Abielu ajal võttis

kostja Bigbank AS-lt (end. AS Balti Investeeringute Grupp) laenu 35 000 Eesti krooni

füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtluse arendamiseks, milles hageja oli käendajaks. Hiljem

suurendati laenusummat 55 261 Eesti krooni 20 sendini. Kostja ei täitnud kohustusi panga

ees ja võlausaldaja pöördus kohtusse hageja vastu võlgnevuse nõudes. Viru Maakohtu

18. juuni 2007 tagaseljaotsusega mõisteti kogu laenusumma hagejalt ja kostjalt solidaarselt

välja. Kohus mõistis pooltelt solidaarselt välja ka menetluskulud. Hageja tasus suure osa

kostja võlgnevusest. Eeltoodu alusel palus hageja mõista kostjalt välja võlgnevus summas

4635 eurot 83 senti ning jätta menetluskulud kostja kanda.

2. Kostja vaidles hagi menetlusse võtmisele vastu. Kostja leidis, et hageja nõue ei ole

tõendatud. Hagile lisatud dokumentidest ei nähtu, mida hageja nendega tõendada soovib.

Kostja hagi ei tunnista, kuna nõudel ei ole alust. Kostja taotles aegumise kohaldamist.

MAAKOHTU LAHEND

3. Viru Maakohus rahuldas 30. novembri 2015 otsusega hagi osaliselt, mõistis kostjalt hageja

kasuks välja 1952 eurot 27 senti, jättis menetluskulud 58% ulatuses hageja kanda ja 42%

ulatuses kostja kanda ning mõistis kostjalt riigi kasuks välja menetluskulud 150 eurot ja

hageja kasuks 18 eurot.

Maakohtu põhjenduste kohaselt võttis kostja Viru Maakohtu 4. juuli 2012 kompromissi

kinnitava määruse alusel (tl 13–14) ainuisikuliselt enda kanda Bigbank AS-i ees tulenevad

ja seisuga 4. juuli 2012 täitmata kohustused koos kõikide maksete ja kohtutäituri kuludega.

Enne ühisvara jagamist vastutasid seega pooled laenulepingust tuleneva kohustuse täitmise

eest solidaarselt ning vara jagamiseni makstud summadest võib hageja nõuda kostjalt poole

tagastamist. Poolte omavahelistes suhetes vastutab kostja alates 4. juulist 2012

ainuisikuliselt ehk alates sellest päevast on hagejal õigus nõuda kogu tasutud summade

tagastamist.

Kohtutäituri õiendist nähtub, et täitmisele antud võlgnevuse summa koos täituri tasuga oli

6000 eurot 06 senti, millest hageja on tasunud 4635 eurot 80 senti ning kostja 1364 eurot 23

senti.

Ühisvara jagamisel leppisid pooled kokku, et kostja peab täitma kohustust koos täituri

kuludega, seega omavahelistes suhetes vastutab kostja hageja ees lisaks põhivõlgnevusele

ka teiste kulude tasumise eest ja peab need summad hüvitama, kui need tasuti pärast

kompromissi kinnitamist.

Kohus leidis, et summas 4635 eurot 83 senti on hageja nõue põhjendamatu, kuna kuni

kompromissi kinnitamiseni 4. juulil 2012 vastutasid pooled omavahelistes suhetes võrdsetes

osades, st kuni selle kuupäevani võib hageja nõuda ainult poolt tasutud summadest.

Arvestades, et kuni 4. juulini 2012 oli hageja poolt täitemenetluses tasutud 3629 eurot 97

senti (tl 16–23), ning kostja poolt oli tasutud 833 eurot 20 senti, pidi iga võlgnik kandma

2231 eurot 60 senti. Kuna kostja on nimetatud summast tasunud vaid 833 eurot 20 senti,

tuleb tal hagejale maksta 1398 eurot 40 senti solidaarkohustuse täitmise eest. Alates 4. juulist

2012 on hageja kohtutäiturile tasunud kokku 553 eurot 87 senti, seega peab kostja hagejale

kokku maksma 1952 eurot 27 senti.

Maakohus jättis aegumise kohaldamise taotluse rahuldamata TsÜS § 157 lg 1 ja VÕS § 70

lg 1 alusel, kuna võlausaldaja nõue menetlusosaliste vastu oli tunnustatud 18. juuni 2007

kohtuotsusega. Kuna võlausaldaja nõue menetlusosaliste vastu ei ole veel aegunud, ei ole

aegunud ka hageja tagasinõue kostja vastu.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu

otsus ja teha uus otsus, millega rahuldada hagi osaliselt, mõista kostjalt hageja kasuks välja

553 eurot 87 senti ja jätta menetluskulud 88% ulatuses hageja ning 12% ulatuses kostja

kanda. Ringkonnakohtu menetluskulud palus kostja mõista välja hagejalt. Alternatiivselt

palus kostja tühistada maakohtu otsus ja teha uus otsus, millega mõista kostjalt hageja kasuks

välja 1952 eurot 27 senti ning ajatada nimetatud summa tasumine 24 kuu peale.

Apellatsioonkaebuse kohaselt olid AS-iga Bigbank lepingu sõlmimise ajal pooled abielus

ning lepingust tulenev kohustus oli seega ühisvara. Pooled lõpetasid vastastikused

kohustused kompromissi sõlmimisega tsiviilasjas nr 2-09-39250, muu hulgas ka need

kohustused, mis tulenesid laenulepingust. Seega olid väljamaksed, mida kumbki pool tegi

Viru Maakohtu 18. juuni 2007 otsuse tsiviilasjas nr 2-07-4954 alusel, võetud arvesse

hagejale poolte ühisvara jagamisel makstava kompensatsiooni arvestamisel.

Maakohus hindas ebaõigesti dokumentaalseid tõendeid ja jättis tähelepanuta Viru Maakohtu

4. juuli 2012 määruse punkti 1.5. Väljamakseid, mis tehti enne 4. juulit 2012, ei saa antud

asjas arvestada, kuna poolte vastastikused kohustused kuni 4. juulini 2012 on lõpetatud

kompromisskokkuleppega. Kohus oleks seega pidanud hagi rahuldama ainult 553 euro 87

sendi suuruses summas, s.o nende maksete osas, mis hageja tegi peale 4. juulit 2012.

Kuna maakohus võttis vastu ebaõige otsuse, tegi maakohus samuti ebaõige otsuse

menetluskulude jaotamisel. Menetluskulud oleks tulnud antud asjas jätta lähtuvalt TsMS

§ 163 lg-st 1 88% ulatuses hageja ja 12% ulatuses kostja kanda.

5. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta maakohtu otsus muutmata.

Vastuse kohaselt soovib hageja pöörata kohtu tähelepanu võltsitud allkirjadele kohtu

dokumentidel (Viru Maakohtu otsuse nr 2-07-4954 allkiri kohtukordnikult dokumendi

kättesaamise kohta), kus kostja esitles end hageja abikaasana, kuigi hageja ja kostja olid juba

lahutatud. Kostja võttis kelmuse ja pettusega ära hageja õiguse kohtuprotsessis osaleda ja

end kaitsta.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Ringkonnakohus

kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes

osas, mille peale on edasi kaevatud. Apellatsioonkaebuses on kostja nõue esitatud vastuoluliselt:

kostja palub tühistada maakohtu otsus täies ulatuses, samas palub kostja järgmises punktis teha

uus otsus, millega rahuldada hagi osaliselt. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb

tühistada menetlusõiguse normi rikkumise tõttu TsMS § 656 lg 1 p 5 alusel, kuna maakohus ei ole

otsust seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendanud ja ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust

kõrvaldada. Ringkonnakohus saadab tsiviilasja TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel Viru Maakohtule uueks

läbivaatamiseks.

7. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on jätnud hageja nõude sisu, suuruse ja õigusliku

põhjendatuse välja selgitamata. Kohtul tuleb küll haginõue kvalifitseerida sõltumata hageja

taotlusest, st kohus kohaldab õigust omal algatusel (vt nt Riigikohtu 11. mai 2009. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-41-09, p 13; 11. märtsi 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-8-08, p 19), kuid

kohus ei saa võtta seisukohta nõuete ja vastuväidete suhtes, millele pooled ei ole menetluses

tuginenud.

8. Hagiavalduse kohaselt käendas hageja kostja ettevõtluse arendamiseks võetud laenu,

laenuleping AS-ga Balti Investeeringute Grupp (leping nr 0500154/46KT) sõlmiti hageja ja

kostja abielu kestel. Viru Maakohtu otsusega mõisteti hagejalt ja kostjalt solidaarselt välja 82 774

Eesti krooni (5290 eurot 22 senti), Viru Maakohtu 26. jaanuari 2009 otsusega menetluskulu 2750

Eesti krooni (175 eurot 76 senti). Hageja nõuab kostjalt väidetavalt kostja kohustuse täitmise eest

4635 eurot ja 83 senti. Kostja vaidles hageja nõudele vastu.

9. Hageja esitas menetluses dokumentaalse tõendina 4. juuli 2012 Viru Maakohtu määrusega

kinnitatud kompromissi, millega pooled jagasid ühisvara ja ühised kohustused. Kompromissi

p 1. 3 järgi võttis kostja enda kanda AS Bigbank leping nr 0500154/46KT tulenevad ja

04.07.2012.a. seisuga täitmata kohustused koos kõikide maksete ja kohtutäituri kuludega.

Kompromissi p 1. 4 järgi maksab kostja hagejale enamsaadud ühisvara eest hüvitise kogusummas

1900 (üks tuhat üheksasada) eurot osade kaupa ajatamise teel, p 1. 5 alusel loevad pooled kogu

ühisvara ja ühised kohustused lõplikult jaotatuks, mingeid täiendavaid nõudeid ühisvara

jagamiseks või ühiste kohustuste kandmiseks pooltel teineteise vastu ei ole.

Maakohus ei ole pooltelt nimetatud kompromissi suhtes seisukohta küsinud ja seda pooltega

arutanud. Maakohus on otsuses küll viidanud nimetatud kompromissile, kuid seda üksnes

kompromissi p 1.3 osas ning ei ole arvestanud, et pooled on kompromissiga soovinud jagada ka

varal lasuvad ühised kohustused.

10. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on valesti kohaldanud materiaalõigust,

arvestamata poolte menetluses esitatud seisukohti ja hageja nõuet. Hageja tugineb hagiavalduses

sellele, et ta täitis kostja kohustust. Hagiavalduse kohaselt lahutati poolte abielu 14. märtsil 2007 a.

Asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne 1. juulit 2010, tuleb PKS § 210 lg 2

järgi kohaldada asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui muudest

rakendussätetest ei tulene teisiti (Riigikohtu 25. mai 2011. a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-36-11, p

18). Enne 1. juulit 2010 kehtinud perekonnaseaduse § 20 lg 1 järgi vastutas abikaasa oma varalise

kohustuse eest oma lahusvaraga ja ühisvara selle osaga, mis kuuluks talle ühisvara jagamisel. Sama

paragrahvi teise lõike järgi vastutasid perekonna huvides võetud varalise kohustuse eest abikaasad

ühisvaraga ja mõlema abikaasa lahusvaraga. Maakohus, tuginemata ühelegi õigusnormile või

hageja nõudele, leidis et laenulepingust tulenev kohustus on hageja ja kostja solidaarkohustus.

Maakohus ei ole oma seisukohta põhjendanud, hageja ei ole maakohtu otsuse peale

apellatsioonkaebust esitanud, kostja vaidlustas maakohtu otsuse. Maakohus ei ole selgitanud, miks

enne ühisvara jagamist jagunes sisesuhtes vastutus hageja ja kostja vahel pooleks. Kohustuse

rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees üldjuhul solidaarselt (VÕS

§ 145 lg 1). Käenduse puhul läheb kohustuse täitnud käendajale üle võlausaldaja nõue

põhivõlgniku vastu rahuldatud ulatuses (VÕS § 152 lg 1). Juhul, kui maakohus leiab asja uuel

menetlemisel, et sisesuhtes vastutavad hageja ja kostja siiski võrdsetes osades, on eelduslikult

tegemist poolte ühise kohustusega, mis võib olla hõlmatud hageja ja kostja vahelise

kompromissiga (vt otsuse p. 9). Juhul, kui ei ole tegemist poolte ühise kohustusega, tuleb

maakohtul selgitada välja, kas pooled soovisid siiski ka seda kohustust kompromissiga lõpetada.

Juhul, kui 4. juulil 2012 kinnitatud kompromissi kohaselt on jagatud ka ühisvaral lasuvad

kohustused ning hõlmatud on ka vaidlusalusest laenulepingust tulenev kohustus, tuleb kohtul

selgitada välja hageja nõude suurus alates 4. juulist 2012.

Apellatsioonkaebuse põhjendustes leiab kostja, et tema nõue tuleks rahuldada 553 euro 87 sendi

osas. Maakohtul tuleb selgitada välja, kas kostja võtab hageja nõude nimetatud summa osas omaks

(TsMS § 231 lg 2).

Ringkonnakohus leiab, et kuna kohus on oluliselt rikkunud eelmenetluse sätteid, jättes mh välja

selgitamata menetluses oleva nõude suuruse ning täielikult täitmata selgituskohustuse, asjas ei ole

esitatud selle lahendamiseks olulisi tõendeid, ei ole ringkonnakohtul võimalik asja lahendada.

11. Asjas kantud menetluskulude jaotuse otsustab TsMS § 173 lg 3 teise lause kohaselt maakohus

vastavalt asja uue läbivaatamise tulemusele.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Kai Kullerkupp

Kersti Kerstna-Vaks

Triin Uusen-Nacke