3-16-612/13 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja Ruth

Plaks

Määruse tegemise aeg ja koht

23. august 2016, Tallinn

Haldusasja number

3-16-612

Haldusasi

AA kaebus Viimsi valla kohustamiseks tagada

viivitamatult kaebaja lapsele RRR-le lasteaiakoht

Viimsi valla teeninduspiirkonna lasteasutuses ning

Viimsi valla poolt AA laste RRR-le ja TRR-le Viimsi

valla teeninduspiirkonnas munitsipaallasteaia kohtade

andmata jätmisega tekkinud kahju hüvitamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – AA, volitatud esindajad v.adv Siret Siilbek

ja adv Kati Tamm

Vastustaja – Viimsi vald, volitatud esindaja Gunnar

Kender

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 13. juuni 2016. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

AA määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada AA määruskaebus osaliselt.

2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 13. juuni 2016. a määruse haldusasjas nr 3-16-612

resolutsiooni punkt 3 osas, milles halduskohus jättis AA menetluskulud tema enda

kanda.

3. Teha tühistatud osas uus määrus, millega mõista Viimsi vallalt AA kasuks välja

kahju hüvitamise nõude esitamisega seonduvad menetluskulud 850 (kaheksasada

viiskümmend)

eurot.

Kohustamisnõude

esitamisega

seonduvad

võimalikud

menetluskulud jätta kaebaja enda kanda.

4. Mõista Viimsi vallalt AA kasuks välja määruskaebuse esitamisel Advokaadibüroo

Alterna OÜ poolt 29. juunil 2016. a tasutud riigilõiv summas 15 (viisteist) eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (HKMS § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-16-612

2(6)

1. AA esitas 29.03.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse Viimsi valla kohustamiseks tagada

viivitamatult RRR-le lasteaiakoht Viimsi valla teeninduspiirkonna lasteasutuses ning RRR-le

ja TRRle Viimsi valla teeninduspiirkonnas munitsipaallasteaia kohtade andmata jätmisega

tekkinud kahju hüvitamiseks kokku summas 1361,53 eurot.

2. AA esitas 13.04.2016 Tallinna Halduskohtule avalduse kaebusest loobumiseks

kohustamisnõude osas. Kaebaja jäi endiselt kahju hüvitamise nõude juurde.

3. Viimsi vald nõustus 02.05.2016 vastuses menetluse lõpetamisega kohustamisnõude osas

seoses kaebusest loobumisega ning palus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg

1 p 4 alusel menetluse lõpetada ka kahju hüvitamise nõudes seoses sellega, et vastustaja on

kaebajale kahju hüvitanud. Vastustaja märkis, et enne kohtusse pöördumist ei ole kaebaja

esitanud vastustajale taotlust eralastehoiu ja munitsipaallasteaiatasu vahede hüvitamiseks.

Kuigi kaebajal oli õigus otse kohtusse pöörduda, oleks selliselt menetluskulude teket saanud

vältida. Seetõttu tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda (HKMS § 108 lg 11).

4. AA nõustus 25.05.2016 vastuses menetluse lõpetamisega HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel

ning palus HKMS § 108 lg 6 alusel jätta menetluskulud vastustaja kanda. Kaebaja taotles

tasutud riigilõivu 40,85 eurot ja õigusabikulude 1080 eurot hüvitamist. Menetluskulud on

vajalikud ja põhjendatud. Arvestada tuleb asjaoluga, et samal ajaperioodil pöördusid sisult

samasuguste avaldustega vastustaja poole ka teised lapsevanemad ning vastustaja on oma

vastustes selgelt öelnud, et Viimsi vald ei hüvita kahjusid tulenevalt enda kehtestatud

õigusaktidest. Seega oli kaebajale teada, et vastustaja ei hüvita vabatahtlikult kahju. Viimsi

valla õigusaktid nägid ette eralasteaia ja lastehoiu kulude hüvitamise üksnes osaliselt. Kuivõrd

vald on korduvalt kinnitanud, et kahju ei hüvitata ja kehtestatud on õiguslik regulatsioon, mis

hüvitab kahju üksnes osaliselt, siis on välistatud, et vastustaja oleks sel korral kohtuväliselt

kulu hüvitamise taotluse rahuldanud. Järelikult on kaebaja kohtusse pöördumine ja sellega

kaasnevad õigusabikulud põhjendatud.

5. Viimsi vald kordas 10.06.2016 seisukohas, et enne kohtu poole pöördumist ei esitanud

kaebaja vallale kahjunõuet. Kuigi riigivastutuse seaduse (RVastS) kohaselt on õigus esitada

kaebus kohtule, näeb seadus haldusorganile ette kohustuse lahendada taotlus kahe kuu jooksul

selle esitamisest arvates. Taotluse rahuldamata jätmisel, tähtaegselt lahendamata jätmisel või

hüvitise suuruse või viisiga nõustumata jätmisel võib esitada kaebuse halduskohtule. Toetuste

taotlemine ei tähenda, et vald saaks eeldada isikul kahju tekkimist ja saaks kahjunõuet

menetleda. Ka ei oma tähtsust teistele isikutele antud vastused, sest iga kahju hüvitamise

taotlust lahendatakse individuaalselt. Lisaks on kaebaja esindaja koostanud mitmeid sarnaseid

kaebuseid, mistõttu on õigusteenuse osutamiseks näidatud aeg ebamõistlikult suur.

Menetluskulud tuleks jätta poolte endi kanda, sest kaebajal puudus põhjus kohtusse pöörduda

enne vallalt kahju hüvitamise taotlemist. Kaebaja pöördus koheselt kohtusse ja kaasas

advokaadibüroo. Kuigi kaebajal oli selleks õigus, oleks saanud asja lahendada kohtuväliselt

ning menetluskulusid vältida.

6. Tallinna Halduskohus võttis 13.06.2016 määrusega vastu AA kaebusest loobumise

avalduse kohustamise nõudes (resolutsiooni p 1), lõpetas haldusasja menetluse kahju

hüvitamise nõude osas HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel (resolutsiooni p 2), jättis menetluskulud

menetlusosaliste endi kanda (resolutsiooni p 3) ning tagastas kaebajale tasutud riigilõivu

(resolutsiooni p 4).

HKMS § 108 lg 6 kohaselt kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse

HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti

kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei

3-16-612

3(6)

olnud tingitud kaebuse esitamisest. HKMS § 108 lg 7 järgi kannab kaebaja kaebusest

loobumise korral menetluskulud, sh vastustaja menetluskulud (HKMS § 104 lg 9).

Praegusel juhul on õiglane jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Kahjunõude

esitamine haldusorganile on küll vabatahtlik (RVastS § 17 lg 1), kuid annab isikule siiski

võimaluse vältida õigusabikulude tekkimist ja pöörduda enne kohtule kaebuse esitamist

kahjunõudega haldusorgani poole. Kaebaja sellist võimalust ei kasutanud ning pöördus

koheselt advokaadi vahendusel kaebusega kohtusse. Asjaolu, et kaebaja esindajale oli teada

praktikast 2015. a septembri ja novembri seisuga esitatud valla keelduvad vastused teistele

samalaadset kahju nõudnud isikutele, ei tähenda, et vald oleks tingimata kaebaja taotlusele

esitanud sarnase keelduva vastuse. Kaebaja ei saanud seda eeldada ka põhjusel, et viidatud

vastused olid esitatud neile isikutele valla poolt mitu kuud tagasi ning kohtuinfosüsteemist

nähtuvalt rahuldas kohus PV kaebuse 08.02.2016 ning vald esitas apellatsioonkaebuse üksnes

menetluskulude suuruse osas, s.t ei vaidlustanud vallalt välja mõistetud kahju hüvitist

(haldusasi nr 3-15-3035). PV esindas nimetatud kohtuasjas samuti advokaat Kati Tamm.

Kohtuotsus on tehtud ja apellatsioonkaebus esitatud enne praeguses asjas kohtule kaebuse

esitamist. Seega oli esindajale tegelikult kaebuse esitamise ajaks teada hiljutine kohtupraktika

ja valla seisukoht kahju osas ning enne kohtusse pöördumist olnuks juba seetõttu mõistlik

täiendavate kulutuste vältimiseks esitada esmalt kahjunõue vallale.

Kohus nõustus vastustajaga, et lapsehoiutoetuse taotluse esitamisest ei saa vald järeldada

isikul kahju tekkimist ning asuda seda menetlema. Asjaolu, et vald on kehtestanud õigusakti,

mis näeb ette toetuse maksmise lapsehoiu teenust kasutavate laste vanematele, ei tähenda, et

sellest saab järeldada valla keeldumist toetust ületava kahju hüvitamiseks.

Kaebaja eest ja Advokaadibüroo Alterna OÜ poolt 29.03.2016 tasutud riigilõiv summas 40,85

eurot kuulub kaebajale tagastamisele (HKMS § 104 lg 5 p 4).

7. AA esitas halduskohtu määruse peale 29.06.2016 määruskaebuse. Tallinna Halduskohus

ei pidanud 26.07.2016 põhjendatuks määruskaebust rahuldada ja edastas selle lahendamiseks

Tallinna Ringkonnakohtule.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

8. AA palub määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 13.06.2016 määrus osas,

milles kohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda ja teha asjas uus määrus,

millega mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud summas 1120,85 eurot ning

jätta määruskaebuse esitamisega seotud menetluskulud vastustaja kanda.

Halduskohus on ebaõigesti kohaldanud HKMS § 108 lg-t 6 ja leidnud, et menetluskulude

menetlusosaliste endi kanda jätmine on õiglane, kuivõrd kaebaja ei kasutanud võimalust

esitada kahju hüvitamise nõuet enne kohtusse pöördumist haldusorganile. Kohus on õigesti

leidnud, et kahjunõude haldusorganile esitamine on vabatahtlik, kuid siiski heitnud kaebajale

ette, et too ei pöördunud enne kaebuse esitamist nõudega haldusorgani poole. Halduskohtu

selline etteheide on asjakohatu (vt ka Riigikohtu 13.01.2016 otsus nr 3-3-1-76-15, p 13).

Arvestades seda, et vastustaja on pikka aega keeldunud paljudele lapsevanematele kahju

hüvitamisest, et kahjusid asuti hüvitama nii kaebajale kui ka teistele lapsevanematele alles

pärast kohtusse pöördumist, ning et isegi kohtu poolt oluliseks peetud haldusasjas nr 3-15-

3035 ei tunnista vastustaja endiselt lasteaia tagamise kohustust, on selge, et kahju vabatahtlik

hüvitamine on seotud üksnes kohtusse pöördumisega. Kohtu hinnang, et kaebaja ei saanud

järeldada, et vastustaja ei hüvita kahju kohtuväliselt, on ebaõige ega tulene asjas esitatud

tõenditest. Kaebaja ei pidanud kohtuvälise lahendamise võimalust mõistlikuks, sest see oleks

üksnes suurendanud tema kulusid. Alles siis, kui kohus hakkas järjest tegema lahendeid selle

3-16-612

4(6)

kohta, et vald on kohustatud kahju lapsevanematele hüvitama, hakkas vald kahjuhüvitisi ka

kohtuväliselt hüvitama. Eelnevalt seda ei tehtud.

Kohtu järeldus, et kaebajale oli kaebuse esitamisel teada kohtu hiljutine praktika (haldusasi nr

3-15-3035) ja valla seisukoht kahju osas, on ebaõige. Seejuures on kohus ebaõigesti leidnud,

et vastustaja vaidlustas selles asjas üksnes menetluskulusid. Vastustaja palus ka tühistamis- ja

kohustamiskaebuse läbi vaatamata jätmist või alternatiivselt nende nõuete rahuldamata

jätmist. Kaebaja ei saanud haldusasjast nr 3-15-3035 teha järeldust, et Viimsi vald asub

tulevikus lasteaiakoha mittevõimaldamisega seonduvaid kahjusid hüvitama, sest ka

apellatsioonkaebuses ei ole vald endiselt nõus, et tal on üldse lasteaiakoha tagamise kohustus.

Asjaolu, et vastustaja ei vaidlustanud haldusasjas nr 3-15-3035 halduskohtu otsust kahju

väljamõistmise osas, ei anna alust järeldada, et vastustaja seisukoht oli selline, et edaspidi

kuuluvad kõik kahju hüvitamise kohtuvälised nõuded hüvitamisele.

Kohus on põhjendamatult leidnud, et TK (ES elukaaslane) ja PV taotlustele esitatud

keelduvatest vastustest ei saanud kaebaja teha järeldust, et vald oleks keelduvalt vastanud ka

kaebajale. ES-le tekkinud kahju hüvitas vastustaja alles 03.05.2016, s.o samal perioodil kui

kaebajale. Seega ei olnud teada mitte üksnes valla eitav seisukoht, vaid vald ei hüvitanud

kahju teistes sarnastes asjades enne, kui lapsevanemad pöördusid kohtusse.

Kuna vastustaja on kehtestanud õigusaktid, mis nägid ette ainult osalise kahju hüvitamise, oli

kaebajale teada, et vabatahtlikult vastustaja kahju ei hüvita. Kuivõrd vastustaja on korduvalt

kinnitanud, et hüvitab kahju vaid osaliselt, siis on välistatud, et vastustaja oleks sel korral

kohtuväliselt kulu hüvitamise taotluse rahuldanud. Seega on kaebaja kohtusse pöördumine ja

sellega kaasnevad õigusabikulud põhjendatud.

9. Viimsi vald palus kirjalikus vastuses jätta määruskaebus rahuldamata ja määruskaebuse

esitamisega seotud menetluskulud kaebaja kanda.

Halduskohus on õigesti jätnud menetluskulud poolte endi kanda, kuna kaebajal polnud

põhjust pöörduda kohtusse enne, kui ta oleks taotlenud kahju hüvitamist vastustajalt ja

vastustaja oleks sellest keeldunud. Kaebaja pöördus hoopis otse kohtusse, kaasates end

esindama veel advokaadibüroo. Kuna tekkinud probleemi oleks saanud lahendada

kohtuväliselt, siis ei pea vastustaja kaebaja menetluskulude kandmist õiglaseks. Seoses

viidetega teistele haldusasjadele märgib vastustaja, et iga kahju hüvitamise taotlust

lahendatakse individuaalselt.

Määruskaebus

on taotletavate menetluskulude suuruse osas

igal

juhul ebaõige.

Määruskaebusega vaidlustati halduskohtu määrus vaid osas, millega kohus jättis

menetluskulud menetlusosaliste endi kanda (s.o resolutsiooni punkt 3), mistõttu on

resolutsiooni punkt 4, millega kohus tagastas kaebajale riigilõivu, juba jõustunud. Seega saab

vastustajalt menetluskuludena välja mõista vaid 1080 eurot, mitte 1120,85 eurot. Ka juhul, kui

kohus määruskaebuse rahuldab, ei ole õigusabile kulutatud tasu suurus põhjendatud. Kulude

suurus on üle paisutatud ega tohiks ületada kokku nelja tundi.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. HKMS § 152 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kohus võtab

vastu kaebusest loobumise või kinnitab kompromissi. HKMS § 152 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab

kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või

kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. Kaebaja on 13.04.2016 esitanud

avalduse kaebusest loobumiseks kohustamisnõude osas ning vaidlust ei ole selles, et

vastustaja on hüvitamisnõudega taotletud kahju 1361,53 eurot kaebajale hüvitanud ja sellega

3-16-612

5(6)

on kaebuse eesmärk saavutatud. Seega tuli asja menetlus nii kohustamis- kui hüvitamisnõude

osas lõpetada vastavalt HKMS § 152 lg 1 p-de 3 ja 4 alusel.

11. Halduskohus oli menetluskulude jaotamisel määruse põhjendustest nähtuvalt HKMS §

108 lg-le 11 tuginedes arvamusel, et menetluskulud on õiglane jätta menetlusosaliste endi

kanda. Kohus oli seisukohal, et kaebajal oleks olnud võimalik õigusabikulude tekkimist

vältida, kui ta oleks esmalt pöördunud kahju hüvitamise taotlusega haldusorgani poole;

kaebaja aga pöördus koheselt advokaadi vahendusel kohtu poole.

12. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus on praegusel juhul lähtunud põhjendamatult

HKMS § 108 lg-st 11 ja jätnud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

13. RVastS § 17 lg 1 kohaselt võib kahju hüvitamiseks esitada taotluse kahju tekitanud

haldusorganile või kaebuse halduskohtule. Halduskohtu seisukoht, et õigusabikulude

vältimiseks halduskohtumenetluses oleks kaebaja võinud esitada kohtueelses menetluses

kahjunõude, ei ole asjakohane. Viidatud sättest tulenevalt on isikul õigus valida, kas ta esitab

kahjunõude kahju tekitanud haldusorganile või pöördub kohe kaebusega halduskohtusse.

Lähtuvalt sellest, et vastustaja oli kaebajale teadaolevalt eelnevalt samasugustel juhtudel

mitmel korral keeldunud kahju hüvitamisest, ning kohtumenetluses on erinevalt

haldusmenetlusest võimalik taotleda menetluskulude hüvitamist vastaspoole poolt, otsustas

kaebaja pöörduda otse kohtu poole, ning seda ei saa kaebajale ette heita. Riigikohus on

13.01.2016 otsuse nr 3-3-1-76-15 p-s 13 olnud seisukohal, et kahjunõude kohtueelses

menetluses kantud õigusabikulude hüvitamiseks ei ole avalik-õiguslikes suhetes alust. Samuti

märkis kolleegium, et kuivõrd kahjunõude esitamine haldusorganile on üldjuhul vabatahtlik

(RVastS § 17 lg 1), on isikul võimalik vältida kohtueelses menetluses õigusabikulude

kandmist, pöördudes selle asemel otse kohtusse. HKMS § 108 lg 11 kohaselt võib kohus jätta

kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine

poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.

Viidatud sätte alusel menetluskulude menetlusosaliste endi kanda jätmine seetõttu, et kaebaja

ei ole kasutanud võimalust esitada kahjunõuet kohtueelses menetluses, ei ole põhjendatud.

Ringkonnakohus leiab, et kaebaja menetluskulude väljamõistmist vastustajalt ei saa pidada

praegusel juhul äärmiselt ebaõiglaseks või ebamõistlikuks.

14. HKMS § 108 lg 7 kohaselt kannab kaebaja, kes loobub kaebusest, menetluskulud. Et

kaebaja loobus kohustamisnõude esitamisest, tuleb selle nõudega seonduvad menetluskulud

jätta kaebaja enda kanda.

15. HKMS § 108 lg 6 sätestab, et vastustaja kannab menetluskulud, kui kohus lõpetab

menetluse sama seadustiku § 152 lg 1 p 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses

vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või

toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. HKMS § 108 lg 6 sõnastusest

järelduvalt lasub menetluskulude kandmisest vabanemiseks vastustajal kohustus tõendada, et

haldusakti kehtetuks tunnistamisel või toimingu tegemisel puudub seos esitatud kaebusega.

Seose väljaselgitamiseks tuleb hinnata sisuliselt, millistel asjaoludel on haldusakt kehtetuks

tunnistatud või toiming tehtud. Vastustaja peaks vabanema kaebaja menetluskulude

kandmisest, kui vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamise või kaebuses nõutud

haldusakti või toimingu tegemine ei olnud seotud kaebuse esitamisega, nt asjaolude

muutumise tõttu kohtumenetluse ajal. Kaebus on esitatud halduskohtule 29.03.2016 ja võeti

halduskohtu menetlusse 30.03.2016 määrusega. Toimiku materjalidest nähtuvalt tasus Viimsi

vald 02.05.2016 kaebajale tema lastele Viimsi valla teeninduspiirkonna munitsipaallasteaia

koha andmisega viivitamisega perioodidel september 2013 - mai 2014 ja jaanuar 2016 - märts

2016 tekkinud eralastehoiu ja munitsipaallasteaiatasu vahe kogusummas 1361,53 eurot

3-16-612

6(6)

(maksekorraldus tl 75). Sellega saavutati kaebuse eesmärk. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole

vastustaja praegusel juhul kuidagi põhjendanud ega teinud piisavalt usutavaks, et kaebajale

kahju hüvitamise ja kaebuse esitamise vahel puudub seos ning kahju hüvitati sõltumata

kaebuse esitamisest. Seega on HKMS § 108 lg 6 tingimused täidetud ja hüvitamisnõuet

puudutavas osas jäävad menetluskulud vastustaja kanda.

16. HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud

menetluskulud. Vajalike ja põhjendatud menetluskulude väljamõistmise otsustamiseks tuleb

kohtul analüüsida kaebuse koostamiseks läbitöötamist vajavate materjalide mahukust ning

kaebuse koostamise keerukust ja aeganõudvust (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-28-09, p 11).

Praegune

haldusasi

ei

ole

läbitöötamist

vajavate

materjalide

poolest

mahukas.

Advokaadibüroo 12.04.2016 arve nr 160685 spetsifikatsiooni (tl 80p) kohaselt on teenuse

osutamisel tehtud järgmisi toiminguid: 04.03.2016 tõendite analüüs kaebuses kahju

hüvitamise nõude esitamiseks, kaebuse koostamine (v.a kohustamisnõudesse puutuv), e-kiri

kliendile seoses kahju hüvitamise nõude dokumentidega, kokku 6,18 h; 07.03.2016

telefonivestlus Viimsi vallaga seoses 2013. a kehtinud kohamääradega 6 min; 10.03.2016

kliendi poolt saadetud täiendavate tõendite analüüs kaebuses kahju hüvitamise nõude

esitamiseks 12 min; 21.03.2016 kaebuse täiendamine seoses kliendilt saadud täiendavate

dokumentidega kahju hüvitamise nõude tõendamiseks, e-kirjavahetus ja telefonisuhtlus

kliendiga, kokku 1,42 h; 22.03.2016 kaebuse redigeerimine kahju hüvitamise nõudega

seonduvas 36 min; 29.03.2016 kaebuse lõplik vormistus, lisade komplekteerimine, kaebuse

esitamine kohtule e-toimiku kaudu, e-kiri kliendile, kokku 24 min. Advokaadibüroo

16.05.2016 arve nr 160722 spetsifikatsiooni (tl 82p) kohaselt osutati järgmiseid toiminguid:

05.05.2016 vastustaja seisukoha analüüs 12 min; 11.05.2016 menetluskulude nimekirja

koostamine 30 min. Kulude kandmine on tõendatud (14.04.2016 maksekorraldus nr 1233, tl

81; 23.05.2016 maksekorraldus nr 1253, tl 83). Ringkonnakohtu hinnangul sisaldavad arvete

spetsifikatsioonid ülearuseid tegevusi (menetluskulude nimekirja koostamine ei ole õigusabi

osutamine) ning ka toimingutele kulunud aeg on üle paisutatud. Seetõttu ei saa esindaja kulu

kogu ulatuses pidada vajalikuks ja põhjendatud kuluks. Töö mahtu ja keerukuse astet, samuti

teistes analoogsetes haldusasjades välja mõistetud menetluskulude suurust arvestades on

mõistlikuks esindaja kulu suuruseks praegusel juhul 850 eurot. Advokaadibüroo Alterna OÜ

poolt 29.03.2016 tasutud riigilõiv 40,85 eurot on halduskohtu 13.06.2016 määruse

resolutsiooni p-ga 4 juba AA-le tagastatud.

17. Riigilõivuseaduse § 60 lg 6 kohaselt tasutakse kohtu määruse peale määruskaebuse

esitamisel riigilõivu 15 eurot. Praegusel juhul on määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivu

summas 40,85 eurot (tl 101), seega enam kui seaduses nõutud. Enam tasutud riigilõiv

tagastatakse isiku nõudel määruse alusel (HKMS § 104 lg 8). Määruskaebuse esitamisel

nõutav riigilõiv 15 eurot tuleb välja mõista vastustajalt (HKMS § 108 lg 1). Muude võimalike

menetluskulude kohta ei ole kohtule menetluskulude nimekirja ega kuludokumente esitatud,

mistõttu need jäävad AA enda kanda (HKMS § 109 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/

Maret Altnurme

/allkirjastatud digitaalselt/

Oliver Kask

/allkirjastatud digitaalselt/

Ruth Plaks