4-16-5283/7 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

KOHTU OTSU S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

18.08.2016

Jõhvi kohtumaja Väärteoasja number 4-16-5283 Kohtunik Anne PALMISTE Väärteoasi

U G

. väärteoasi Liiklusseaduse §224 lg.2 järgi Kaebuse esitaja U.G

sünd. , isikukood XXX XXX, elukoht xxx Kohtuväline menetleja Irina REINO

Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri

vanemväärteomenetleja

Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §132, §134, §135, §155 lg.1 p.1 ja lg.2, §156,

§157 ja §158, maakohus

O T S U S T A S :

Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna ennetusja

menetlustalituse menetlusteenistuse etleja Irina REINO 10.06.2016 vanemväärteomen

otsus .2330,16,002155 U.G karistamise osas väärteoasjas nr

Liiklusseaduse § lg.2 järgi rahatrahviga trahviü hiku ulatuses, s.o. summas

1000 s tuhat lusel lisakaristusena (ük ) eurot ja Liiklusseaduse §224 lg.3 p.1 a juhtimisõiguse äravõtmisega tähtajaga 3 (kolm

– tühistada põhikaristuse suuruse ) kuud osas.

Mõista U.G le Liiklusseaduse §224 lg.2 al -

usel karistuseks rahatrahv

es, s.o. summas 600 (kuussada) eurot.

0 trahviühiku ulatus

Ülejäänud osas jätta Ida Prefektuuri 10.06 väärteoasjas nr.2330,16,002155 .2016 otsus

muutmata.

U.G kaebus rahuldada osaliselt.

Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest.

Kassatsioon esitatakse kohtuotsuse teinud maakohtule 30 päeva jooksul, alates päevast, mil maakohtu kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Kassatsiooniõiguse kasutamise teate esitamise korral on kohtuotsusega Viru

Maakohtu kantseleis v tutvuda alates 18.08.2016. õimalik

Asjaolud ja menetluse varasem käik

Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna patrullpolitseinik

Martin Lohk koostas 22.05.2016 1491623 U.G väärteoprotokolli nr. AB

kohta selles, et viimane juhtis 22.05.2016 kell 06.05 Ida-Virumaal Narva linnas

Kangelaste tänava mootorsõidukit juhile keelatud seisundis. Ühes liitris l

väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,5

4 mg. Alkoholisisaldus mõõdeti mõõteseadmega Alcotest 7110 MK III nr.ARAF-0027.

Sellega rikkus U.G Liikl

usseaduse §69 lg.3 ja pani toime väärteo Liiklusseaduse §224 lg.2 järgi.

Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna ennetusja

menetlustalituse menetlusteenistuse .2016 vanemväärteomenetleja Irina Reino 10.06 otsusega m Liiklusseaduse väärteoasjas nr.2330,16,002155 äärati U.G le

-

§224 lg.2 alu trahviühi € sel karistuseks rahatrahv 250 ku ulatuses, s.o. summas 1000

ja Liiklusseaduse §224 lg.3 p.1 alusel lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine tähtajaga 3 kuud.

Otsuse kohaselt oli k ning raskendavad ergendavaks asjaoluks süü tunnistamine asjaolud puudusid.

Otsuse kohaselt on menetlusalune isik väärteo toime pannud tahtlikult. Kohtuväline menetleja arvestas otsuse tegemisel asjaoluga, et sõiduki juhtimine seisundis, kui lubatud alkoholi piirmäär on oluliselt ületatud, on üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi. Selles seisundis liikuma asudes seab juht reaalsesse ohtu nii enda kui teiste kaasliiklejate elu ja tervise.

U.G esitas 06.07.2016 Viru Maakohtule parandatud kaebuse, s palus mille kohtuvälise menetleja otsus tühistada ja teha uus otsus, millega tühistada lisakaristuse kohaldamine või alternatiivina, kui kohus jätab lisakaristuse kohaldamise tühistamata, vähendada rahatrahvi suurust.

Kaebuse kohaselt ei vaidlusta selle esitaja toimepandud rikkumise kvalifikatsiooni, kuid leiab, et määratud karistus ei vasta tema poolt toimepandud rikkumise raskusastmele. Seetõttu on alust otsuse tühistamiseks lisakaristuse osas või põhikaristuse vähendamise osas. Arvestades pehmendavaid asjaolusid (menetlusalune isik ei ole varem toime pannud rikkumisi Liiklusseaduse järgi, ta tunnistab oma süüd ja leiab, et ta ei ole kuritahtlik liiklusreeglite rikkuja), leiab menetlusalune isik, et talle oleks tulnud kohaldada karistusena rahatrahvi 150 trahviühiku ulatuses. Menetlusalune isik on aru saanud toimepandud väärteo kahetsusväärsusest ning lubab tulevikus hoiduda taolistest tegudest. Kaebuse esitaja ei soovinud kaebuse läbivaatamise istungist osa võtta.

Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuur oma 16.08.2016 kirjalikus vastuses nr.3.1-

1.1/18490-8 palub . jätta kaebus rahuldamata

Vastuse kohaselt arvestas otsuse tegija süüteo toimepanemise asjaoludega: alkoholi sisalduse määr oli väga suur, millega ta seadis reaalsesse ohtu nii enda kui kaasreisijate (autos oli kaks sõitjat) ja teiste liiklejate elu ja tervise. Alkoholi tarvitanud juht ei taju liikluspilti adekvaatselt, tema reaktsioonikiirus väheneb ja risk sattuda liiklusõnnetusse on suur. Menetlusalune isik pani süüteo toime otsese tahtlusega, kuna oli teadlik, et oli tarvitanud alkoholi. Varasemalt on menetlusalune isik väärteokorras karistatud ja määratud rahatrahv ei ole tasutud. Kohtuväline menetleja oli nõus väärteoasja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Maakohtu otsuse põhjendused

Maakohus, tutvunud käesoleva väärteoasja materjalidega, leidis, et U.G kaebus on osaliselt ja kuulub osaliselt rahuldamisele. põhjendatud

Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §120 lg.1 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kirjalikus menetluses ja teha lahendi Väärteomenetluse seadustiku §132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.

Käesolevas asjas nähtub menetlusaluse isiku poolt maakohtul e esitatud kaebusest, et ta ei soovi kaebuse läbivaatamise istungist osa võtta.

Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri 16.08.2016 kirjalikust vastusest nr.3.1-

1.1/18490-8 Viru Maakohtu 09.08.2016 p -16-5283 äringule nr.4 nähtub, et kohtuväline

m kirjalikus menetluses. enetleja on nõus väärteoasja lahendamisega

Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §123 lg.2 arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Väärteomenetluse seadustiku §133 on sätestatud kaebuse lahendamisel otsustatavad küsimused.

Käesoleva asj est nähtub, et menetlusalusele isikule määratud a materjalid

on karistus Liiklusseaduse §224 lg.2 alusel.

Liiklu

sseaduse §224 lg.2 näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest lubatud alkoholi piirmäära ületades isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50 – 1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25 – 0,74 milligrammi.

Seega on vaja antud väärteoasjas tuvastada, kas menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit alkoholijoobe seisundis, kas alkoholijoove on kindlaks tehtud seaduse alusel ning kas määratud karistus vastab menetlusalusele isikule ja toimepandud väärteole.

Nagu nähtub 22.05 ud vää .2016 koostat

rteoprotokollist nr. AB 1491623 ja

vaidlustatavast 10.06.2016 ot teoasjas nr.2330,16,002155, on menetlusalune susest väär

isik rikkun

ud Liiklusseaduse §69 lg.3 nõudeid.

Liiklusseaduse stab i ja §69 lg.3 säte , et mootorsõidukijuhi, trammijuh

maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem.

Liiklusseaduse §69 lg.1 kohaselt tuvastatakse joobeseisundi või sama paragrahvi lg.3 nimetatud piirmäära ületamine Korrakaitseseaduses sätestatud korras.

Korrakaitseseaduse §38 lg.1 kohaselt kontrollib politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgan indikaatorvahendiga alkoholi sisaldumist isiku väljahingatavas õhus või tuvastab alkoholijoobe kohapeal tõendusliku alkomeetriga. Kui isikut kontrollitakse indikaatorvahendiga, siis selle positiivse näidu korral alkoholijoobe tuvastamise vajaduse esinemisel tuvastatakse alkoholijoove tõendusliku alkomeetriga või toimetatakse isik tema nõudmisel tervishoiuteenuse osutaja juurde alkoholisisalduse määramiseks veres vereproovi uuringuga.

Nagu nähtub käesoleva väärteoasja materjalides asuvast Indikaatorvahendi kasutamise

22.05.2016 protokollist ja T liku alkomeetri kasutamise 22. .2016 protokollist õendus

koos väljatrükiga, on alkoholijoove menetlusalusel isikul tuvastatud indikaatorvahendiga (AlcoQuant 6020 nr. SIN A 104566) 22.05.2016 kell

06.05 (näit

oli 0,60 mg/l) T nr.ARAF-0027) ja tõendusliku alkomeetriga (Dräger Alcotest 7110 ES

22.05.2016 kell 06.14 (näit oli 0,59 , laiendmääramatus 0,05 mg/l ja lõplik mg/l

lugem 0,44 mg ). Samadest protokollide joobeseisundi tuvastamisele /l st nähtub, et

allutatud isikule oli selgitatud toimingu põhjust ja eesmärki, õigust keelduda tõendusliku alkomeetriga alkoholijoobe tuvastamisest, õigust tutvuda riikliku järelevalve meetme protokolliga ning teha meetme tingimuste, käigu ja tulemuste ning protokolli kohta avaldusi, mis protokollitakse, õigust esitada vaie politseiasutuse juhile või kaebus halduskohtule. Samuti selgitati kontrollile allutatud isikule, et tõendusliku alkomeetriga alkoholijoobe tuvastamisest keeldumise korral tuvastatakse alkoholijoove vereproovi uuringuga. Asjaolu, et need õigused olid menetlusalusele isikule selgitatud, on viimane kinnitanud mõlemas protokollis omakäeliselt allkirjaga.

Maakohus leiab, et eeltooduga on alkoholijoove menetlusalusel isikul väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas kindlaks tehtud seadusekohaselt.

Nimetatud Indikaatorvahendi kasutamise ja T

õendusliku alkomeetri kasutamise

protokollide s ka

ga on kooskõla menetlusaluse isiku enda ütlused ja kaebuse väited.

Menetlusalune isik on alates esimesest ülekuulamisest oma süüd tunnistanud ja kahetsenud.

Eeltoodu alusel ja hinnates tõendeid kogumis, leiab maakohus, et menetlusalust isikut oli põhjendatult karistatud Liiklusseaduse §224 lg.2 järgi, kuna ta rikk

us

Liiklusseaduse §69 lg.3 õustub kohtuvälise menetleja . Maakohus n otsuses toodud

seisukohtadega ja leiab, et kuna antud väärteoasjas on usaldusväärselt kohtu poolt uuritud tõenditega tõendamist leidnud, et menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit alkoholijoobe seisundis s selles osas , siis kohtuvälise menetleja otsuse tühistamisek alust ei ole. Maakohus leiab, et süüteokoosseis käesolevas väärteoasjas on täidetud, et väärtegu on menetlusaluse isiku poolt toime pandud ja ta on süüdi. Menetlusaluse isiku tegu on õigesti kvalifitseeritud. Süüd välistavad asjaolud käesolevas väärteoasjas puuduvad.

Ülaltoodu alusel

tuleb kohtuvälise menetleja otsus rahatrahvi määramise osas jätta muutmata.

Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §2 kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, kui Väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti ja arvestades väärteomenetluse erisusi.

Vastavalt Karistusseadustiku §56 lg.1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Liiklusseaduse §224 lg.2 näeb karist

00 trahviühikut

usena ette rahatrahvi kuni 3 , aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni.

Käesolevas väärteoasjas on kohtuvälise menetleja poolt määratud menetlusalusele isikule karistuseks rahatrahv 250 Otsuse kohaselt on kergendava trahviühiku ulatuses. asjaoluna arvestatud süü tunnistamist.

Kohtupraktika kohaselt määratakse karistus ettenähtud sanktsiooni keskmises määras ning karistust kergendavate või raskendavate asjaolude ilmnemisel määratakse karistus siis kas alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra või siis keskmist määra ületavana. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kohtuväline menetleja on menetlusalusele isikule määranud karistuse tunduvalt üle määra. sanktsiooni keskmise

Kuigi ks tehtud menetlusaluse isiku iiklusseaduse väärteomenetlusega on kindla süü L

§224 lg.2 järgi, leiab maakohus, et käesolevas asjas ei ole kohtuväline menetleja karistuse määramisel õigesti hinnanud Karistusseadustiku §56 sätestatud nõudeid, muuhulgas ka rikkumise raskusas e tet ja juhi isikut. Maakohus nõustub kohtuvälis menetleja seisukohaga, et K

aristusseadustiku §56 ettenähtud eesmärki – mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest – on võimalik saavut ada

rahatrahvi määramisega ja aresti kohaldamine ei ole põhjendatud, kuid rahatrahvi määr on käesolevas väärteoasjas ilmselgelt põhjendamata.

N .2016 agu nähtub vaidlustatavast 10.06 otsusest, on kohtuväline menetleja karistuse määramist põhjendanud üleüldiste väidete – ga joobes juhi tekitatavate ohtudega menetlusalune isik pani toime ohtliku rikkumise, asetades ohtu mitte ainult enda, vaid ka teised liiklejad ja tegemist on tahtliku teoga. e

Selline põhjendus sobib igasugusess

otsusesse. Vaidlustatavas 10.06.2016 karistuse otsuses ei ole ühtegi põhjendust

määramise osas konkreetsele menetlusalusele isikule ja sellest otsusest ei nähtu, missugustel kaalutlustel on just konkreetsele menetlusalusele isikule vajalik määrata maksimaalsele lähedase suurusega rahatrahv. Asjaolu, et alkoholi piirmäär oli

Liiklusseaduse §224 lg.2 ettenähtud peaaegu maksimaalses suuruses, ei saa olla raskendavaks asjaoluks, kuna see sisaldub juba Liiklusseaduse §224 lg.2 dispositsio .2016 kirjalikus vastuses kaebusele on onis. Kohtuvälise menetleja 16.08

küll viide asjaolule, et menetlusalust isikut on varem võetud v astutusele Tolliseaduse

alusel lepanuta. , kuid maakohus leiab, et sellekohane väide tuleb jätta tähe

Vaidlustatavas 10.06.2016 otsuses puuduvad igasugused viited varasemale karistusele ning Karistusregistri väljavõttele. Kohtuvälise menetleja otsusest ei nähtu, et karistuse määramisel on otsuse tegemisel arvestatud varasema karistusega.

Maakohus leiab, et eeltoodu alusel on

rahatrahvi suuruse vähendamiseks käesolevas asjas seaduslik alus olemas. Maakohus peab vajalikuks rõhutada, et iga järgnev karistus peab tavaolukorras olema eelmisest rangem. Kuna k äesolevas väärteoasjas ei

ole kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt arvestatud varasemat karistust, siis tuleb kõigepealt lähtuda sanktsiooni keskmisest määrast ning menetlusaluse isiku poolt süü tunnistamisest ja kahetsusest. Maakohus leiab, et seega tuleb menetlusalusele isikule mõista karistus sanktsiooni keskmises määras. Maakohus arvestab siinjuures menetlusaluse isiku poolt süü tunnistamist ja kahetsust alates esimesest ülekuulamisest, samuti seda, et kohtuväline menetleja ei ole oma otsusest nähtuvalt selle tegemisel arvestanud menetlusaluse isiku varasema karistusega.

Ülaltoodu alusel tuleb kohtuvälise menetleja suuruse osas tühistada otsus rahatrahvi .

Käesolevas väärteoasjas on võimalik teha uus o

tsus rahatrahvi suuruse osas,

vähendada rahatrahvi suurust ning mõista menetlusalusele isikule karistuseks rahatrah . v sanktsiooni keskmises määras

Liiklusseaduse §224 lg.3 p.1 näeb ette võimaluse kohaldada lisakaristusena samas paragrahvis sätestatud süüteo eest sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem samas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud.

Käesolevas väärteoasjas on kohtuväline menetleja nimetatud õigust kasutanud ja määranud menetlusalusele isikule Liiklusseaduse §224 lg.3 p.1 alusel lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise tähtajaga 3 kuud.

Maakohus leiab, et lisakaristuse kohaldamine antud väärteoasjas on põhjendatud. Alkoholi piirmäär, mis oli tuvastatud menetlusalusel isikul, oli sellises suuruses, kus ta pidi mõistma oma seisundit. Seda on menetlusalune isik ka ise tema esimesel ülekuulamisel kinnitanud. a sellele asus menetlusalune isik sõidukit juhtima Vaatamat ja seadis sellega reaalsesse ohtu eelkõige enda, samuti teiste liiklejate elu, tervise ja vara. Maakohus nõustub kohtuvälise menetleja esindajaga selles, et eeltoodu alusel ei ole vaid põhikaristuse määramine piisav meede, vältimaks uute süütegude toimepanemist menetlusaluse isiku poolt. Lisakaristus on antud menetlusaluse isiku puhul vajalik, et tagada tema mitteosalemine liikluses.

Kohtuväline menetleja on käesolevas väärteoasjas kohaldanud lisakaristust miinimummääras. Maakohus leiab, et selline lisakaristuse tähtaeg on igati põhjendatud. Isegi selline lisakaristuse määr ei võimalda menetlusalust isikut lubada liiklusesse ja võimaldab menetlusalusel isikul teha endale selgeks/korrata

Liiklusseaduses sätestatud reeglid. Aluseid kohaldada lisakaristust alla sanktsiooni miinimummäära maakohus antud asjas ei tuvastanud.

Vastuseks kaebuse väidetele põhikaristuse suuruse vähendamise või lisakaristuse kohaldamise tühistamise põhjenduste osas märgib maakohus järgmist. Asjaolu, et menetlusalune isik tunnistas oma süüd ja kahetses, on otsuse tegemisel juba arvestanud kohtuväline menetleja ning selle teistkordne arvestamine ei ole seadusekohane.

Maakohus märgib, et pannes toime väärteo, peab menetlusalune isik arvestama karistuse järgnemisega ning karistus ei saa ega tohi olla kindlasti selline, mille kandmist menetlusalune isik ei taju. Karistus peab ilmselgelt menetlusaluse isiku elukorraldust piirama.

Ülaltoodu alusel tuleb kohtuvälise menetleja otsus tühistada põhikaristuse suuruse osas, teha selles osas uus otsus ning rahuldada menetlusaluse isiku kokkuvõttes kaebus osaliselt.

(allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik