3-14-52926/39 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaire Pikamäe, Villem Lapimaa, Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

18. august 2016, Tallinn

Haldusasja number

3-14-52926

Haldusasi

RM

kaebus

Maksu-

ja

Tolliameti

27.10.2014

maksuotsuse nr 12.2-3/14974-14 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – RM, volitatud esindaja vandeadvokaat Madis

Uusorg

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja

Kristel Uibo

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 17.06.2015 otsus (täiendatud

kirjeldava ja põhjendava osaga 18.09.2015)

Menetluse alus ringkonnakohtus

Maksu- ja Tolliameti apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

14.06.2016 istungil

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Maksu- ja Tolliameti apellatsioonkaebus ning tühistada Tallinna

Halduskohtu 17.06.2015 otsus haldusasjas nr 3-14-52926.

2. Saata asi halduskohtule uueks arutamiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 19.09.2016, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises

lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem

kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213

lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi

vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

3-14-52926

2(12)

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) alustas 30.04.2013 korralduse nr 12.2-3/14974-1 alusel

maksumenetlust

RM

suhtes

maksustamisperioodil

01.01.2012–31.12.2012

kõikidest

tuluallikatest saadud tulu deklareerimise ja tulumaksu tasumise õigsuse kontrollimiseks.

Kontrolli tulemusel koostas MTA 05.03.2014 kontrollakti nr 12.2-3/14974-12, mille kohaselt

kuulunuks RM poolt täiendavalt tasumisele tulumaks 43 805,15 eurot. Kontrollakti

põhjendused olid järgmised.

1) RM pangakontodelt nähtuvalt on tema kontodele 2012. a laekunud kokku 212 989,88

eurot, väljamakseid on tehtud kokku 210 769,25 euro ulatuses. Laekumised on olnud järgevad:

OÜ-lt Alpine Industrial Inc kokku 113 054 eurot selgitusega „avansi aruanne“, OÜ-lt Garda

Lake kokku 10 300 eurot selgitusega „laenuleping“, OÜ-lt Levan kokku 71 330 eurot

selgitusega „laenuleping 2“, firmalt Garata SIA 12 300 eurot selgitusega „laenu tagastamine“,

sularaha sissemaksed summas 4590 eurot, MTA-lt 618,88 eurot selgitusega „Eestisisese

tulumaksu laekumine“, AE-lt 397 eurot selgitusega „ülekanne“ ja AD-lt 400 eurot selgitusega

„Eesti sisene ülekanne“. Laekunud vahendite arvelt on RM mh teinud isiklikke kulutusi,

tasunud pangalaenu, intresse, viiviseid ja laenu sissenõudmise tasusid, tasunud reisifirma

Estravel arveid ning teinud ülekandeid eraisikutele summas 65 091,90 eurot ja äriühingutele

summas 82 166,06 eurot (sh Digiumindustrial OÜ-le 55 890 eurot ja firmale Garata SIA 12 300

eurot).

2) Maksuhalduri 10.09.2013 korraldus teabe ja dokumentide nõudes OÜ-le Alpine Industrial

Inc, 11.09.2013 korraldus OÜ-le Garda Lake ja 12.09.2013 korraldus OÜ-le Levan tagastati

hoiutähtaja möödumise tõttu.

3) Olles 2012. a OÜ-de Alpine Industrial Inc ja Garda Lake juhatuse liige ja osanik, oli RM-

l võimalik äriühingute poolt oma kontole kantud rahalisi vahendeid kasutada isiklike kulutuste

katmiseks. Maksuvabalt rahaliste vahendite kandmine läbi erinevate toimingute oma isiklikele

pangakontodele

viitab

selgelt

isiku

tahtlikule

käitumisele

maksukohustustest

kõrvalehoidmiseks. RM korraldas raha saamise enda arvelduskontodele läbi äriühingute

arvelduskontode, varjates maksuhalduri eest oma 2012. a saadud tulu.

2. RM esitas 07.04.2014 kontrollaktile eriarvamuse. 10.07.2014 selgitas kaebaja esindaja

maksuhaldurile täiendavalt kaebaja positsiooni.

3. MTA leidis 27.10.2014 maksuotsuses nr 12.2-3/14974-14, et RM on 2012. a saanud tulu,

kuid jätnud selle deklareerimata. 2012. a deklareeris RM vaid Platon Mi koolituskulud 445,29

eurot. Tema tulu tehti kindlaks 2012. a sissetulekute ja väljaminekute analüüsi tulemusel,

millest maksuhaldur järeldas täiendava tuluallika olemasolu, mida RM ei ole

tuludeklaratsioonis kajastanud. RM pangakontode analüüsist nähtuvalt on ta teinud isiklikke

kulutusi OÜ-de Alpine Industrial Inc, Garda Lake ja Levan vahendite ning sularaha

sissemaksete arvelt 132 699,25 euro ulatuses, mille maksuhaldur luges isiku maksustatavaks

tuluks. Maksuotsuse põhjendused olid järgmised.

1) RM selgitas, et ta sai raha AB-lt. Kontrolli käigus selgus, et AB andis 2008. a laenu RM

äriühingule OÜ Ecodiesel. 08.12.2013 selgitas RM, et AB andis OÜ-le Ecodiesel 01.07.2008

sõlmitud laenulepingu alusel laenu 125 000 USD ning 20.11.2008 laenulepingu alusel

täiendavalt 160 000 eurot. Majanduslike raskuste tõttu OÜ Ecodiesel raha AB-le tagasi ei

maksnud. 02.08.2010 laenulepingu kohaselt võttis RM üle OÜ Ecodiesel kohustuse, kuid

3-14-52926

3(12)

tegelikku raha liikumist AB, RM ning OÜ Ecodiesel vahel ei toimunud. Ei ole usutav, et RM,

kellel sissetulekud puudusid, võtab enda kanda laenukohustusi, mille tasumiseks ei ole tal

vahendeid. OÜ Ecodiesel kasutas AB-lt saadud raha oma majandustegevuses, seega ei saanud

RM seda raha kasutada 2012. a oma igapäevaste kulutuste katmiseks.

2) RM selgituste kohaselt oli OÜ-lt Alpine Industrial Inc tema kontole laekunud 113 054 euro

näol tegu OÜ Ecodiesel laenu tagasimaksega, millega OÜ Alpine Industrial Inc tasus oma

laenukohustuse OÜ Ecodiesel ees. Koos eriarvamusega esitas RM OÜ Ecodiesel poolt OÜ-le

Alpine Industrial Inc 2011. a väljastatud kütuse müügiarved (76 234,80 USD ja 105 500 USD

suuruses) ning OÜ-de Ecodiesel ja Alpine Industrial Inc vahelised laenulepingud.

Laenulepingutest nähtuvalt andis OÜ Ecodiesel OÜ-le Alpine Industrial Inc laenu 16.05.2011

laenulepingu kohaselt 11 760 eurot, 08.11.2011 laenulepingu kohaselt 2000 eurot, 06.03.2012

laenulepingu kohaselt 3000 eurot, 03.04.2012 laenulepingu kohaselt 29 000 eurot ja 18.05.2012

laenulepingu kohaselt 3500 eurot (kokku 49 260 eurot). RM poolt laenu andmise tõendamiseks

esitatud OÜ Alpine Industrial Inc pangakonto väljavõtete kohaselt on RM teinud äriühingu

kontole 16.05.2011 sularaha sissemakse 11 760 eurot, 08.11.2011 on tehtud kaardiga sularaha

sissemakse 1200 eurot, 16.11.2011 400 eurot, 25.11.2011 900 eurot, 06.03.2012 3000 eurot,

03.04.2012 29 000 eurot ning 18.05.2012 3500 eurot (kokku 49 760 eurot). Maksuhaldur leidis,

et sularaha sissemaksed ei tõenda OÜ Ecodiesel poolt OÜ-le Alpine Industrial Inc laenu

andmist ja ei ole seotud RM kulutustega 2012. a.

3) Eriarvamusele lisatud dateerimata kirjas palus RM OÜ Ecodiesel juhatuse liikmena OÜ-l

Alpine Industrial Inc (juhatuse liige RM) tagastada OÜ Ecodiesel laen ja tasuda kauba eest otse

RM pangakontole märkega „Avansi aruanne“. RM ei esitanud maksuhaldurile avansiaruandeid,

mis tõendaksid, et tema kui OÜ Alpine Industrial Inc aruandekohustuslik isik oleks äriühingust

saadud rahalisi vahendeid kasutanud ettevõtte kulutuste kandmiseks. Äriühingute laenu ja

arvete maksmine läbi eraisiku pangakonto, selgitamata konkreetselt, mille katteks raha läheb,

ei ole tavapärane. OÜ Ecodiesel väidetavate majandusraskuste tõttu 2010. a ei ole usutav, et

see äriühing andis 2011. ja 2012. a sularahas laenu OÜ-le Alpine Industrial Inc. Esitatud

dokumendid ei ole usaldusväärsed, sest ajal, mil OÜ Ecodiesel andis väidetavalt laenu OÜ-le

Alpine Industrial Inc, palus RM OÜ-l Alpine Industrial Inc tagastada laen ja tasuda kauba eest

otse RMle. Kuna nii äriühingute antud kui ka tagastatud laen kirjendatakse raamatupidamises

laenukontol, mitte avansiaruande kontol, ei saa laenu tagasimakse OÜ Alpine Industrial Inc

poolt olla märkega „Avansi aruanne“. OÜ Alpine Industrial Inc kandis seega RM pangaarvele

raha tema isiklike kulutuste katmiseks, mitte laenu tagasi maksmiseks või kauba eest

tasumiseks. RM oli mõlema äriühingu juhatuse liige ja omanik, mis võimaldas tal koostada

dokumente vastavalt vajadusele.

4) RM poolt esitatud dokument, milles ta palus OÜ-l Alpine Industrial Inc tasuda OÜ-lt

Ecodiesel saadud laen 102 486 USD AB-le, on vastuolus 02.08.2010 dokumendiga, mille

kohaselt RM võttis AB poolt OÜ-le Ecodiesel antud laenu üle. Esitatud äriühingute vahelised

dokumendid ei tõenda RM raha tegelikku päritolu. Need ei tõenda ka seda, et RM-l tekkisid

äriühingute laenutehingute tulemusel sissetulekud, millest ta tegi 2012. a kulutusi. Kohustuste

ülevõtmine ei tekita rahalisi vahendeid. OÜ Alpine Industrial Inc pangakontole laekus 2012. a

rahalisi vahendeid erinevatelt osaühingutelt. OÜ Alpine Industrial Inc tegi laekunud rahast

ülekandeid RM-le, kes kasutas neid oma kulude katmiseks. RM ei ole esitanud ühtegi

dokumenti, millest nähtuks tema poolt laenu tagasi maksmine AB-le ja OÜ-le Ecodiesel.

5) RM esitas maksuhaldurile 10.12.2012 laenulepingu, mille kohaselt andis OÜ Garda Lake

RM-le laenu 10 300 eurot laenuintressiga 2%. RM poolt laenu andmise tõendamiseks esitatud

äriühingu pangakonto väljavõtte kohaselt on ta 14.01.2013 teinud pangakontole sularaha

sissemakse 16 540 GBP (selle päeva kursi kohaselt 19 879,81 eurot). Seega on tasumisele

3-14-52926

4(12)

kuuluva laenu 10 300 euro + intressi 206 euro asemel tehtud tunduvalt suurem sissemakse,

mistõttu ei ole tõendatud, et sularahas maksti tagasi just eelnimetatud laen. RM ei ole esitanud

tõendeid, kust ta sai raha laenu tagasimakseks, sest tal ei olnud ei 2012 ega 2013. a selleks

piisavalt tulu. Eluliselt usutav ei ole ka see, et laenu tagastaja ei märgi ülekande selgituseks,

mille eest ta tasub. Seega on laenu kohta esitatud dokumendid ebausaldusväärsed.

6) RM väitel oli tal varasemast sääste, kuid säästude olemasolu ta ei tõendanud. Enne

kontrolliperioodi on RM võtnud pangast kinnistute soetamiseks laenu ning jätnud laenumaksed

tähtaegselt tasumata. Igapäevaste kulutuste katmine äriühingute rahaliste vahendite arvelt,

laenude võtmine pankadest ning ühe laenu refinantseerimine teise arvelt viitavad sellele, et

isikul ei jätkunud varasematest säästudest igapäevaste kulutuste katmiseks, kinnistu

soetamiseks ning laenumaksete korrapäraseks tasumiseks. RM versioonid rahaallikate kohta on

sisustatud läbiviidud kontrolli ajal ning need ei vasta tegelikkusele.

7) RM oli OÜ-de Ecodiesel, Alpine Industrial Inc ja Garda Lake juhatuse liige ja osanik ning

oli teadlik, et OÜ-de Alpine Industrial Inc ja Garda Lake rahalised vahendid pärinesid ärilisest

tegevusest, samuti äriühingutel tekkivatest võimalikest maksukohustustest. Äriühingute

maksukohustustest kõrvalehoidmine ja maksuvabalt rahaliste vahendite kandmine läbi

erinevate toimingute oma isiklikele pangakontodele viitavad selgelt RM tahtlikule käitumisele

maksukohustustest kõrvalehoidmiseks. RM-l tekkis 2012. a osas tulu ja sellelt tulumaksu

deklareerimise kohustus. Tulu deklareerimata jätmine, vastuolulise ja väära info andmine

rahaliste vahendite päritolu kohta ja saadud tulu varjamine on käsitatav tahtliku maksudest

kõrvalehoidumisena. Kui maksukohustuslane ei ole tõendanud mittemaksustatava tulu

olemasolu, kuulub tulu maksustamisele sõltumata täpse tululiigi määramisest. Seega ei pea

maksuhaldur tuvastama tulu liiki. RM ei tõendanud, et kulutused on tehtud laenude või

säästetud tulu arvelt. Ta on 2012. a saadud tulu varjanud ning tema pangakontole laekunud

132 699,25 eurot on RM isiklik tulu.

8) MKS § 92 lg 1 p 2 kohaselt määrab maksuhaldur tasumisele kuuluva maksusumma, kui

maksukohustuslane on esitanud deklaratsioonis valeandmeid, võttes arvesse kõiki tähendust

omavaid andmeid, mida maksuhaldur peab usaldusväärseks (MKS § 92 lg 3). MKS § 94 lg 1

kohaselt võib maksuhaldur tuvastada tasumisele kuuluva maksusumma määramise aluseks

olevad asjaolud hindamise teel. Praegusel juhul on hindamine lubatud. MTA tegi tulu kindlaks

sissetulekute ja väljaminekute analüüsi tulemusena. Võttes arvesse eriarvamuses esitatud ning

faktiliselt tõendatud RM väljaminekuid 78 070 euro ulatuses, kohustas MTA RM

tulumaksuseaduse (TuMS) § 44 lg 1 ja § 16 lg 3 rikkumisest tulenevalt tasuma täiendavalt

tulumaksu 27 410,45 eurot.

4. RM esitas 26.11.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse (täiendatud 01.04.2015)

maksuotsuse tühistamiseks. Kaebuse põhjendused olid kokkuvõtvalt järgmised.

1) Maksuhaldur on kaebaja maksustatavat tulu püüdnud tuvastada tema väljaminekute kaudu,

rakendades hindamise teel maksustamist. Kulutused olid aga tehtud kaebajale hüvitatud

laenukohustuse, st mittemaksustava tulu arvelt. Kaebaja finantsvahendid pärinevad temaga

seotud äriühingutelt, kes maksid talle laenu tagasi. Laenu tagasimaksmise põhjuseks oli asjaolu,

et kaebaja oli üle võtnud OÜ Ecodiesel poolt AB-lt võetud kaks laenu. Seda kinnitas 01.11.2013

selgitustes ka AB. Laenukohustuse ülevõtmisega samal päeval sõlmisid kaebaja ja OÜ

Ecodiesel laenulepingu, millega kaebaja andis OÜ-le Ecodiesel laenu 255 000 eurot.

Laenulepingu sõlmimise eesmärk oli OÜ Ecodiesel AB ees olnud kohustuse üleandmine

kaebajale, kellest sai seega OÜ Ecodiesel uus võlausaldaja. OÜ Ecodiesel maksis AB-le kaebaja

eest laenu tagasi 58 000 USD ning samas summas vähenes OÜ Ecodiesel kohustus kaebaja ees.

3-14-52926

5(12)

2) OÜ-lt Alpine Industrial Inc kaebaja kontole laekunud summade näol ei ole tegu kaebaja

maksustatava tuluga. OÜ Ecodiesel andis OÜ-le Alpine Industrial Inc sularahas laenu ning

müüs talle kütust. Kütuse müügitehingute õigsust on maksuhaldur kontrollinud. OÜ Ecodiesel

palus kirja teel OÜ-l Alpine Industrial Inc tagastada laen ning tasuda kauba eest kaebaja

kontole, kuna maksuhaldur oli OÜ Ecodiesel pangakonto arestinud. Selle tulemusel vähenes

OÜ Alpine Industrial Inc kohustus OÜ Ecodiesel ees ning OÜ Ecodiesel kohustus RM ees (OÜ

Alpine Industrial ülekanne kaebajale). Kaebaja 13.01.2012 kirja alusel tasus OÜ Alpine

Industrial kaebaja eest ka otse AB-le 102 486 USD. Kokku 113 054 eurot, mis laekus

ülekannetena OÜ-lt Alpine Industrial Inc kaebaja pangakontole selgitusega „Avansi aruanne“,

oli tegelikkuses OÜ Ecodiesel laenu tagasimakse kaebajale.

3) OÜ-lt Levan kaebaja kontole tehtud maksete näol ei ole tegu kaebaja maksustatava tuluga.

OÜ Alpine Industrial Inc oli laenulepingu nr 2 alusel andnud OÜ-le Levan laenu 72 110 eurot

ning palunud selle tagastada kaebaja pangakontole. Sellega tasus OÜ Levan laenu OÜ Alpine

Industrial Inc ees, samas summas vähenes OÜ Alpine Industrial Inc kohustus OÜ Ecodiesel ees

ning OÜ Ecodiesel kohustus kaebaja ees.

4) OÜ Garda Lake poolt kaebaja pangakontole laekunud summade näol ei ole tegu kaebaja

maksustatava tuluga, vaid äriühingult võetud laenuga, mille kaebaja koos intressidega tagastas

14.01.2013 sularahas.

5) Garata SIA-lt laekunud rahade näol ei ole tegu kaebaja maksustatava tuluga. Kaebaja andis

Läti äriühingule 27.11.2012 laenu 12 300 eurot, mille äriühing 14.12.2012 samas summas

tagastas.

6) Maksusumma määramiseks valitud metoodika on vale. Maksuhaldur on maksu määranud

hindamise teel, ehkki info isiku finantsvahendite suuruse ja päritolu kohta on olemas.

Maksuotsuses ei selgitata, miks vähenda maksuhaldur isiku tehtud kulutusi, võrreldes

kontrollaktis esitatud summaga ning jättis osa väljamakseid maksustatavaks tuluks lugemata.

Sellisena ei ole maksuotsus põhjendatud ning sellest ei nähtu selget faktilist alust maksusumma

määramiseks. Kaebaja pangakontole on laekunud rohkem rahalisi vahendeid, kui on tehtud

kulutusi. Maksuhaldur ei ole analüüsinud, kas laekunud raha näol oli tegu maksustatava või

mittemaksustatava tuluga, määrates maksusumma üksnes kulutuste mahu alusel. Sellega rikkus

maksuhaldur MKS §-st 11 tulenevat uurimiskohustust. Ka Riigikohus on selgitanud, et

olukorras, kus esinevad otsesed tõendid, mida maksustamise seisukohalt on võimalik ja tuleb

arvesse võtta, puudub alus täiendava maksusumma määramiseks hindamise teel.

7) Maksuotsuse väited ja seisukohad on valed. Maksuhaldur tähtsustas üle OÜ Alpine

Industrial Inc poolt kaebaja pangakontole tehtud ülekande selgitust „Avansi aruanne“. Kaebaja

ei esitanud avansiaruandeid lisana, sest selliseid aruandeid ei eksisteeri. Kuivõrd RM ei valda

eesti keelt, eksis ta selgituse märkimisel. Maksuhaldur ei selgita oma seisukohta, miks pidid

OÜ-l Ecodiesel 2010. a algul esinenud ajutised likviidsusprobleemid takistama äriühingul

2011. ja 2012. a sularahas laenu andmast. Maksuhaldur on laenulepingud ja laenu andmise

seadnud kahtluse alla paljasõnaliselt ning sõltumata asjaolust, et sularaha sissemaksed OÜ

Alpine Industrial Inc pangakontole on reaalselt toimunud. Kaebaja ei ole oma võlgnevust AB-

le tagasi maksnud, vaid kasutas enda kontole enda poolt antud laenu katteks laekunud raha oma

isiklike kulutuste katmiseks. Seega ei saa kaebaja esitada tõendeid laenu tagasimaksmise kohta

AB-le. Kaebaja esitatud tõenditest nähtub kasutatud raha päritolu.

8) Maksuhaldur viitab võimalusele, et kaebajale tehtud väljamaksete eesmärk võis olla

rahaliste vahendite OÜ-dest Alpine Industrial Inc ning Garda Lake maksuvabalt väljaviimine,

kuid ei ole neid äriühinguid uurimiskohustust rikkudes maksumenetlusse kaasanud, ehkki

maksuotsus mõjutab igal juhul nende õigusi ja kohustusi.

3-14-52926

6(12)

5. Maksu- ja Tolliamet vaidles 09.01.2015 (täiendatud 20.03.2015) kaebusele vastu ning

palus jätta see rahuldamata.

1) Kaebaja esitas kontrolli käigus raha saamise allikate kohta erinevaid versioone. Seletustes

mainitud laenulepinguid kontrolli käigus maksuhaldurile ei esitatud. Maksuhalduri palvele

esitada enda ning OÜ-de Garda Lake ja Alpine Industrial Inc vahelised laenulepingud vastas

kaebaja 29.05.2013 seletustes lausega „Pole vaja“. Dokumendid endaga seotud äriühingute

vaheliste laenude ja arvete kohta esitas kaebaja koos eriarvamusega, mistõttu ei ole need

piisavalt usaldusväärsed ega tõenda asjaolu, et tegemist on kaebaja mittemaksustatava tuluga.

Äriühingute laenude ja arvete maksmine läbi eraisikute konto ning ilma konkreetsete

selgitusteta ei ole tavapärane. Äriühingute vahelistest dokumentidest ei nähtu, kust on kaebaja

kontodele kantud raha pärit.

2) Maksuotsuses on selgitatud, et summat 78 070 eurot arvestab maksuhaldur maksukohustust

vähendava asjaoluna, sest faktiliselt on tõendatud väljaminekud OÜ-le Digiumindustrial,

Garata SIA ja OÜ-le Alpine Industrial Inc (tagastatud 9880 eurot). Kaebaja pangakontolt

nähtub, et 27. ja 28.11.2013 on OÜ Levan kandnud kaebaja arvele 71 330 eurot, millest kaebaja

on 27.11.2013 kandnud 12 300 eurot Garata SIA-le ja 28.11.2013 kokku 55 890 eurot OÜ-le

Digiumindustrial. Ülejäänud osa OÜ Levan poolt kaebaja kontole kantud rahast (3140 eurot)

jäi kaebaja kontole isiklikeks kulutusteks. Garata SIA kandis kaebaja arvele 12 300 eurot tagasi.

Tagasi on kantud ka OÜ Alpine Industrial Inc poolt kaebaja arvele mitmes osas laekunud 9880

eurot. Kuivõrd kulupõhise hindamise teel maksustamisel käib tulu tuvastamine läbi kulutuste,

on maksustamise summast välja jäetud kaebaja kontolt tehtud väljamaksed eelnimetatud

summades (kokku 78 070 eurot), mida kaebaja ei kasutanud isiklike kulutuste katmiseks.

3) Kuna maksukohustuslase poolt esitatud tõendid olid puudulikud, ebapiisavad ja

mitteusaldusväärsed, oli alus maksu määramiseks MKS § 94 alusel hindamise teel. Maks

määrati kulupõhiselt. Kulupõhise hindamise teel käib tulu arvestamine läbi kulutuste.

4) OÜ-de Ecodiesel ja Alpine Industrial Inc laenu kohta esitatud dokumendid ei tõenda laenu

andmist, sest need ei ole usaldusväärsed – need esitati alles koos eriarvamusega, OÜ Ecodiesel

oli 2010. a väidetavalt majanduslikes raskustes, mis tavaolukorras välistab laenude andmise,

ning sularaha sissemaksetelt ei nähtu, kes need tegi, ega ka muud selgitust. OÜ Ecodiesel

majandusraskuste kestust kinnitab äriühingu 2012. majandusaasta aruanne, mille kohaselt

äriühingu eelmiste aastate 661 698 euro suurusele kahjumile lisandus jooksva aasta kahjum

44 772 eurot ning äriühingu käive 2012. a oli 31 724 eurot.

5) 02.08.2010 leping kaebaja ja AB vahel on kas fiktiivne või sõlmitud selliselt, et selle alusel

andis AB kaebajale sularahas laenu ja 2012. a kasutas kaebaja oma isiklike kulude katmiseks

peamiselt OÜ-lt Alpine Industrial Inc saadud summasid.

6. Tallinna Halduskohus rahuldas 17.06.2015 otsusega (tervikotsus 18.09.2015) RM

kaebuse, tühistas maksuotsuse ning mõistis MTA-lt välja kaebaja menetluskulud 5263 eurot.

1) Maksuhalduri ja kaebaja vahelisest suhtlusest nähtub, et maksuhaldur on lubanud kaebajal

kontrolli läbiviimisel vastata korduvalt kirjalikult. Kaebaja vastustest ilmneb selgelt, et tal on

keelebarjääri tõttu olnud raske vastata üheselt arusaadavalt ning ilma võimalike vastuoludeta.

Kaebaja on püüdnud selgitada laenamise skeemi ja põhjuseid, kuid maksuhaldur pole skeemi

sisuliselt analüüsinud, asudes formaalsele seisukohale, et kaebaja sissetulekute päritolu ei ole

tõendatud. Kaasaaitamiskohustus ei vabasta maksuhaldurit uurimispõhimõtte aktiivsest

täitmisest. Keelebarjääri tõttu oleks maksuhaldur pidanud kaebajat küsitlema isiklikult ja tõlgi

abil, mis võimaldanuks kõrvaldada kõik kaebaja vastuste puudused, küsitavused ja

arusaamatused, selle asemel, et teha etteheiteid asjaolude selgitamata, täpsustamata ja

3-14-52926

7(12)

tõendamata jätmise kohta. MTA oleks pidanud täitma selgitamiskohustust ning selgitama

kaebajale, kes maksuhaldurile algselt vastas, et laenulepingute koopiaid pole vaja esitada, miks

siiski on vaja lepingud esitada ning mis on nende esitamata jätmise tagajärjeks.

2) Maksuhalduri toimingute kontrollimine on raskendatud, sest maksuhaldur ei esitanud

dokumente ühekorraga ning need ei ole ajaliselt järjestatud või on osaliselt dateerimata. See on

oluline olukorras, kus vaieldakse mh selle üle, millal ning millised dokumendid on

maksuhaldurile esitatud. Kui maksuhaldur ei ole dokumentide saamist nõuetekohaselt

dokumenteerinud, puudub alus väita, et neid ei ole varem esitatud, tehes sellest järeldusi kaebaja

kahjuks. Maksuhaldur on saanud Läti maksuhaldurilt AB selgitused ning teinud korraldused

teabe andmiseks ja dokumentide esitamiseks OÜ-dele Alpine Industrial Inc, Garda Lake ja

Levan, mis hoiutähtaja möödumisel tagastati. Rohkem jõupingutusi maksuhaldur kaebaja

kontole ülekandeid teinud isikutelt asjaolude väljaselgitamiseks teinud ei ole. Sellest on

maksuhaldur teinud oletusi kaebaja kahjuks. Maksuhaldur on rikkunud uurimispõhimõtet, mis

võis viia valede järelduste tegemiseni.

3) Maksuhaldur on rikkunud põhjendamiskohustust. Maksuhaldur käsitab maksuotsuse

lahutamatu lisana kontrollakti, milles on tuvastatud maksustamise seisukohast tähendust

omavad faktilised ja õiguslikud asjaolud. Sellises käsituses sisaldub oht, et kui lõpphaldusakti

seisukohad kontrollaktiga võrreldes muutuvad, jäävad maksuhalduri väited arusaamatuks ning

maksuotsus ebaselgeks, sh kasutatud metoodika osas. Kontrollaktis leidis maksuhaldur, et

kaebaja kontole laekus 2012. a 212 989,88 eurot ning väljamakseid on tehtud kokku 210 769,25

eurot (lk 3). Samas on märgitud, et kontrolli tulemusel on leitud, et kaebaja sai tulu 210 769,25

eurot (lk 9). Maksuotsuses on maksuhaldur märkinud, et arvestab maksukohustust vähendavate

asjaoludena kaebaja 07.04.2014 eriarvamuses toodud ning tõendatud väljaminekuid summas

78 070 eurot (lk 1). Maksuhaldur jäi maksuotsuses seisukohale, et kaebaja on OÜ-de Alpine

Industrial Inc, Garda Lake ja Levan ning sularaha sissemaksete arvelt teinud isiklikke kulutusi,

märkides summaks 132 699,25 eurot. Samas on leitud, et kaebaja on selles ulatuses saanud ka

tulu. Kontrollakt ja maksuotsus ei ole loogiliselt seotud. Puudub igasugune selgitus, miks ühel

juhul on kaebaja vastuväiteid ja tõendeid arvestatud, teisel juhul aga mitte. Kuigi

laenamisskeemi toimumise kahtlus jääb, ei saa üksnes kahtluse pinnalt panna füüsilisele isikule

maksukohustust olukorras, kus dokumendid ja raha laekumised haakuvad kaebaja ja AB

selgitustega ning maksuotsus on nõuetekohaselt motiveerimata.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

7. Maksu- ja Tolliamet palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas

uus otsus, millega jätta RM kaebus rahuldamata, põhjendades apellatsioonkaebust järgmiselt.

1) Maksumenetluse raames ei tekkinud arusaamatusi keele pinnalt. Maksuhaldur pöördus

kaebaja poole 30.04.2013 korraldusega, 28.05.2013 e-kirjaga, 06.06.2013, 17.11.2013 e-kirjaga

ning 22.01.2014 e-kirjaga. Kaebaja vastas neile 15.05.2013, 29.05.2013, 08.12.2013 ja

22.01.2014. 07.03.2014 e-kirjas palus maksuhaldur kaebajal teatada, kas tal on esindaja, kellega

eesti keeles rääkida. Lisaks andis MTA 21.11.2013 e-kirjaga kaebajale võimaluse vastata

täpsustavatele küsimustele kas kirja teel ning soovi korral vene keeles või 05.12.2013 vestlusel

tõlgi vahendusel. Maksuhaldur pikendas kaebaja taotlusel vastamise tähtaega ning RM vastas

09.12.2013 kirja teel vene keeles. Maksuhaldur ei saa otsustada isiku eest esindaja võtmise või

tõlgi kaasamise vajadust. Isik ei saa hiljem tugineda keeleprobleemidele, mis põhjustas tema

ütlustes vastuolud. Halduskohus rikkus uurimisprintsiipi ning oleks maksuhaldurile etteheidete

tegemise asemel pidanud vastuolude kõrvaldamiseks kaebaja üle kuulama.

3-14-52926

8(12)

2) Kaebaja poolt dokumentide esitamine on ajaliselt kontrollitav. Enne kontrollakti tegemist

esitas kaebaja 02.08.2010 laenulepingu enda ja AB vahel ning lepingu enda ja SIA Garata vahel.

Ülejäänud laenulepingud ja muud dokumendid esitas kaebaja koos eriarvamusega. Dateerimata

dokument on esitatud kaebaja enda poolt koos eriarvamusega.

3) Maksuhaldur on uurimiskohustust täitnud, tehes korraldused teabe ja dokumentide

saamiseks OÜ-dele Alpine Industrial Inc, Garda Lake ja Levan. Etteheide vähestest

jõupingutustest on alusetu. Korralduse tegemise ajal oli OÜ Garda Lake juhatuse liige kaebaja.

OÜ-le Alpine Industrial Inc saatis maksuhaldur e-kirja 29.08.2013 ning edastas korralduse posti

teel 10.09.2013. Kirjale vastust ei tulnud ning korraldus tagastati hoiutähtaja möödumise tõttu.

Juhatuse liikmetele, kes võrreldes laenutehingute tegemise ajaga olid korralduste andmise ajaks

muutunud, maksuhaldur korraldusi teabe andmiseks ei teinud. Maksuhalduri uurimiskohustus

laieneb üksnes kättesaadavatele tõenditele. Ka halduskohus ei ole välja toonud, mida enamat

saanuks maksuhaldur teha.

4) Maksuotsuse ja kontrollakti erinevus tuleneb maksusumma muutmisest seoses

eriarvamuses esitatud dokumentidega. Maksuhalduri seisukohti, tõendite pinnalt tehtud

järeldusi, õiguslikke aluseid ning põhjendusi maksuotsuses muudetud ei ole. Maksuhaldur

arvestas maksukohustust vähendavate asjaoludena tõendatud väljamakseid kaebaja kontolt OÜ-

dele Digiumindustrial ja Alpine Industrial Inc ning SIA-le Garata.

5) RM ei ole usaldusväärselt tõendanud, et tema poolt tehtud isiklikud kulutused olid tehtud

mittemaksustatavate tulude arvelt. Usaldusväärsed ei ole kaebaja esitatud dokumendid ja väited

OÜ Ecodiesel laenukohustuse ülevõtmise osas, samuti väited, et eri äriühingutelt laekunud

maksete näol oli tegu äriühingute omavaheliste laenude tagastamisega kaebaja kontole, mille

tulemusel toimusid kohustuste vähenemised. Kaebaja 15.05.2013 ja 06.06.2013 seletuste

kohaselt sai ta ABlt laenuks 255 000 eurot sularahas. 08.12.2013 seletustes väitis kaebaja, et

AB andis laenu hoopis OÜ-le Ecodiesel. Kaebajaga seotud äriühingute vahelised laenulepingud

esitati alles koos eriarvamusega, kuid maksuhaldur peab usaldusväärsemaks kontrolli alguses

esitatud dokumente ja seletusi.

6) OÜ Ecodiesel väidetavad majanduslikud raskused ei ole tõendatud, seega polnud

põhjendatud kaebaja poolt laenukohustuse ülevõtmine ning selle oma varaga tagamine. Kaebaja

väitel maksid OÜ-d Ecodiesel, Alpine Industrial Inc ja Garda Lake raha AB-le tagasi vastavalt

2011, 2012 ja 2013. a, kuid 02.08.2010 laenulepingust tulenevalt pidanuks äriühingud maksma

raha kaebajale. Vastuolud esinevad ka kaebaja ja AB ütlustes laenu tagasimaksmise kohta. AB

ütluste kohaselt tuli 01.11.2013 seisuga kaebajal talle tasuda veel ligikaudu 111 635 eurot, kuid

kaebaja ütluste kohaselt ning 2008. a juuli valuutakurssi arvestades on ABle tagasi makstud

268 834 eurot, kuigi laenusummaks oli 255 000 eurot.

7) 2010. a puudus kaebajal võimekus laenukohustust üle võtta ning varad, millega

laenukohustust tagada. Seega pole laenukohustuse ülevõtmine usutav. 2010. a, kui toimus

väidetav kohustuse ülevõtmine, ei saanud kaebaja olla teadlik 2012. a tema kontole tehtavatest

ülekannetest, mille tulemusel toimub laenukohustuse järjestikune vähenemine. Maksuhaldur on

piisavalt põhjendanud seisukohta, miks laenukohustuse ülevõtmist kaebaja poolt ei toimunud.

Seega ei ole usutav ega tõendatud väide, et OÜ Alpine Industrial Inc poolt kaebaja kontole

kantud raha eesmärgiks oli vähendada OÜ Alpine Industrial Inc laenukohustust OÜ Ecodiesel

ees ning OÜ Ecodiesel laenukohustust kaebaja ees. Kaebaja poolt tehtud sularaha sissemaksed

OÜ Alpine Industrial Inc pangakontole ei tõenda OÜ Ecodiesel poolt laenu andmist OÜ-le

Alpine Industrial Inc. Sissemaksete juures puudub igasugune selgitus, kuid mõistlik inimene

dokumenteeriks sarnases olukorras laenu andmise. OÜ-l Ecodiesel ei olnud sel ajal

käibevahendite nappust, kuid väidetav laenu andmine toimus sularahas. Maksuhaldur ei pea

3-14-52926

9(12)

usaldusväärseks kaebaja poolt esitatud kirja, mille kohaselt OÜ Ecodiesel palus OÜ-l Alpine

Industrial Inc tagastada laen kaebaja pangakontole märkega „Avansi aruanne“. Tõendatud ei

ole ka see, et OÜ Levan poolt kaebaja kontole kantud raha näol oli tegemist OÜ Alpine

Industrial Inc poolt OÜ-le Levan antud laenu tagastamisega kaebaja kontole. 27.11.2012

kuupäevaga dokument, milles kaebaja kui OÜ Alpine Industrial Inc juhatuse liige palub laenu

tagastada enda kontole, on koostatud tagantjärele, sest sel kuupäeval ei olnud kaebaja enam OÜ

Alpine Industrial Inc juhatuse liige.

8) Tulumaks määrati MKS § 94 alusel hindamise teel, kuna kaebaja kulud ületasid 2012. a

tema deklareeritud tulusid ning puudusid usaldusväärsed tõendid selle kohta, et kulutused on

tehtud laenude või varasematel perioodidel säästetud maksustatud tulude arvel. Kaebaja

pangakontode väljavõttelt ei nähtu 2012. a alguses mingeid sääste. Hindamise teel

maksustamise vältimiseks pidi kaebaja tõendama, et kulutused on tehtud varem maksustatud

või mittemaksustatavate tulude või laenude arvel, ning looma reaalse võimaluse oma väidete

kontrollimiseks. Kaebaja väited vale maksustamise metoodika kasutamise osas ei oma tähtsust.

Maksuhaldur ei oleks saanud hindamist kasutada siis, kui tal oleks olnud teada, millisest

tuluallikast raha tegelikult pärit on. Asjaolu, et tegu oli äriühingute poolt kaebaja kontole kantud

rahaga, ei tõenda raha päritolu. Kaebaja on oma kontodele kantud raha kasutanud oma

igapäevaste kulutuste tarbeks, mitte tagastanud seda AB-le. Seega luges ka kaebaja saadud raha

enda tuluks. AB ja kaebaja vahel sõlmitud laenulepingu kohaselt oli laenu tagastamise tähtajaks

02.08.2011.

8. RM vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub see jätta rahuldamata ja halduskohtu

otsus muutmata. RM jääb kõigi halduskohtus esitatud seisukohtade juurde ning põhjendab oma

seisukohta järgmiselt.

1) Halduskohus viitas õigesti keelebarjääri esinemisele. Maksuhaldur, mõistes küll, et kaebaja

eesti keelt ei valda, jätkas suhtlust eesti keeles ega juhtinud ka kaebaja tähelepanu tema vastuste

ebaselgusele ja mitmetimõistetavusele. Halduskohus on apellandi poolt viidatud ütlusi AB-lt

laenu saamise ning selle tagasi maksmise osas analüüsinud ja pidanud neid keelebarjääri tõttu

mitmeti tõlgendatavaks. Kuigi ka eriarvamuses juhiti keelebarjäärile tähelepanu, ei pidanud

maksuhaldur vajalikuks kaebajalt suuliste selgituste võtmist ja varasemate vastuste

täpsustamist. Kohus ei pidanud hakkama kohtumenetluse käigus isikut üle kuulates

maksuotsuse puudusi kõrvaldama. Kuna kaebaja ütlused maksumenetluses olid keelebarjääri

tõttu mitmeti mõistetavad, ei ole need maksuotsuse koostamisel tõendina kasutatavad.

2) Kohtu etteheide maksuhaldurile n-ö logiraamatu pidamata jätmise osas on põhjendatud. Ei

ole võimalik tuvastada, millal konkreetsed tõendid maksumenetluse käigus esitati, kuid see ei

oma ka tähtsust. Isegi kui osa dokumente esitati esmakordselt koos eriarvamusega, ei anna see

alust jätta neid tähelepanuta või lugeda ebausaldusväärseks. Maksuhaldur ei olnud enne

kontrollakti koostamist selgitanud kaebajale oma seisukohti ega asjaolu, et ta pole toimunut

tervikuna mõistnud. Maksuhalduri etteheide, et kõik olulised dokumendid esitati alles koos

eriarvamusega, on alusetu.

3) Maksuhaldur ei ole uurimiskohustust täitnud, kuna ei üritanud äriühingutega täiendavalt

kontakti saada ega pöördunud nende endiste juhatuse liikmete poole.

4) Maksusumma määramisel kasutatud metoodika ning täiendavate väljaminekute

arvestamine on selgusetud ning põhjendamata. Jääb arusaamatuks, miks just maksuotsuses

väljatoodud väljaminekuid käsitatakse maksukohustust vähendavatena ning miks neid ei loeta

maksustamisperioodi kulude hulka, mille põhjalt maksuhaldur isiku tulusid arvestab.

3-14-52926

10(12)

5) Kaebaja tegi kõnealusel perioodil kulutusi maksustatud tulude arvelt. Kaebaja võttis

2010. a üle OÜ Ecodiesel kohustuse AB ees, asudes suhtes AB-ga võlgniku ja suhtes OÜ-ga

Ecodiesel võlausaldaja kohale. 2012. a asus OÜ Ecodiesel oma kohustust kaebaja ees täitma,

kasutades selleks peamiselt oma nõuet OÜ Alpine Industrial Inc vastu, mille tulemusel tasus

OÜ Alpine Industrial Inc raha otse RM-le. Saadud rahalisi vahendeid kasutas kaebaja oma

kulutuste katteks, mitte ei tasunud oma kohustust AB ees, omades seega jätkuvalt võlgnevust

AB ees. Kaebaja ei ole raha saamise kohta oma varasemaid ütlusi muutnud ja tema selgituste

mitmetitõlgendatavus tulenes keelebarjäärist. Laenu ülevõtmist kinnitab ka AB selgitus, mida

maksuhaldur on varasemalt lugenud usaldusväärseks. Eriarvamusele lisatud dokumente ei saa

lugeda ebausaldusväärseks seetõttu, et need esitati koos eriarvamusega. Maksuhalduri

avaldused seoses kaebaja ning OÜ-de Ecodiesel ja Alpine Industrial Inc vaheliste laenudega on

vastuolulised. Maksuhaldur ei pea OÜ-de Ecodiesel ja Alpine Industrial Inc vahelist

laenulepingut usaldusväärseks ega laenu andmist toimunuks, asudes samas seisukohale, et OÜ-

l Ecodiesel puudusid majandusraskused, kuna ta andis OÜ-le Alpine Industrial Inc laenu. OÜ

Ecodiesel ei olnud 2010. a püsivalt maksejõuetu, vaid esinesid üksnes mh ka maksuhalduri

tegevusest tingitud likviidsusprobleemid. Laenu andmine OÜ-le Alpine Industrial Inc toimus

2011. ja 2012. a. Lisaks moodustas OÜ Ecodiesel poolt antud laen üksnes ühe osa summadest,

mille OÜ Alpine Industrial Inc hiljem kaebajale maksis. Teise osa moodustas OÜ Ecodiesel

poolt müüdud kauba eest tasumine. Seega on maksuhalduri kahtlused OÜ Ecodiesel

majandusraskuste esinemise osas alusetud. Laenu ülevõtmist kaebaja poolt kinnitavad ka AB

seletused.

Maksuhaldur

ei

põhjenda,

miks

muudab

laenukohustuse

ülevõtmise

ebausaldusväärseks asjaolu, et laenu maksid AB-le tagasi üksnes OÜ-d Alpine Industrial Inc,

Ecodiesel ja Garda Lake. Ka kaebaja ja AB ütlustes ei ole vastuolu. Kaebaja ei ole väitnud, et

ta oleks AB-le füüsilise isikuna täiendavalt 150 000 eurot tasunud, millest maksuhalduri

järelduse kohaselt tuleneb, et AB-le on laenu katteks tasutud juba 268 834 eurot. Kaebaja on

selgitanud, et makseid ABle teostasid OÜ-d Ecodiesel, Alpine Industrial Inc ja Garda Lake ning

tema korraldas nende maksete teostamise. Juhul, kui laenu ülevõtmist kaebaja poolt ei oleks

toimunud, jääks nende maksete teostamine AB-le arusaamatuks. Kaebaja palus äriühingutel

otse AB-le tasuda summad, mis äriühingud pidanuks maksma temale. Asjaolu, milline oli

kaebaja majanduslik seis laenukohustuse ülevõtmise hetkel, ei saa tõendada, et kaebaja

kohustust üle ei võtnud. Laenukohustuse üleminek on AB ütluste ja laenulepinguga tõendatud.

Maksuhaldur ei ole AB-lt küsinud põhjust sellise ülevõtmisega nõustumiseks. Lisaks on

maksuhalduri analüüs kaebaja majandusliku seisu kohta pealiskaudne ning tuvastatud ja arvesse

võetud pole isikule kuuluvate väärtpaberite väärtust, vallasvara, nõudeid kolmandate isikute

vastu jmt. OÜ-de Ecodiesel ja Alpine Industrial Inc laenulepingute ja sularaha sissemaksete

vahel on selge seos – sularaha sissemaksed on tehtud laenulepingu sõlmimisega samal päeval

ja laenulepingutes märgitud summades. Kuna sissemaksed on tehtud sularaha sissemakse

automaati kasutades, ei saa seal sissemaksele selgitust lisada. Ehkki OÜ Alpine Industrial Inc

poolt kaebajale tehtud ülekande selgitus ei selgita ülekande sisu parimal võimalik viisil, on see

puudus tingitud kaebaja puudulikust eesti keele oskusest ega saa olla aluseks täiendava

maksusumma määramisele, kui muude tõenditega on tõendatud maksete tegelik sisu. Isegi kui

maksuhalduri arvates ei teinud sissemakseid OÜ Ecodiesel, andes laenu, vaid kaebaja

eraisikuna, jääb arusaamatuks, miks ei võtnud maksuhaldur seda asjaolu maksusumma

määramisel arvesse. Seevastu on maksuhaldur maksuotsuses maksusummat vähendava

asjaoluna arvesse võtnud 9880 eurot, mille kaebaja OÜ-le Alpine Industrial Inc üle kandis.

6) Maksuhaldur on kasutanud vale metoodikat. Apellant ei ole selgitanud, kuidas hindamine

on teostatud ja millist metoodikat on kasutatud. Algselt on maksuhaldur väitnud kulumeetodi

kasutamist, kuid apellatsioonkaebusest nähtuvalt võib järeldada, et maksustatav tulu on

tuvastatud lähtuvalt laekumistest kontole. Hindamise teel maksusumma määramise eeldused ei

ole täidetud, sest maksuhaldurile on teada ning ka maksuotsusest nähtub, kust pärinevad

3-14-52926

11(12)

rahalised vahendid, mille arvelt kulutusi tehti. Maksuhaldur on väljendanud seisukohta, et

kaebajaga seotud äriühingud on teinud talle varjatult väljamakseid eesmärgiga vältida täiendava

maksukohustuse teket. Seega võiks vaidlus olla selles, kas kontole laekunud maksete näol on

tegu isiku maksustatava tuluga või tuluga, mis on varasemalt maksustatud või ei kuulu

maksustamisele. Tulude sisu hindamise asemel on maksuhaldur asunud maksusummat

määrama hindamise teel. See ei ole võimalik olukorras, kus kulutuste tegemiseks kasutatud

tulude kohta on olemas otsesed tõendid – isikule laekunud tulu on pangakonto kui otsese tõendi

alusel tuvastatud. Maksuhalduri seisukoht, et kontole laekunud 132 699,25 euro osas on

tuluallikas tõendamata, on seega arusaamatu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus leiab, et halduskohtu menetluslikud etteheited maksumenetlusele ja

maksuotsusele ei ole põhjendatud. Halduskohus tühistas maksuotsuse, leides, et maksuhaldur

on rikkunud selgitamiskohustust ja uurimispõhimõtet, mis võis kaasa tuua vale otsuse. Samuti

asus halduskohus seisukohale, et maksuotsus ei ole piisavalt põhjendatud, sest maksuhaldur

käsitab maksuotsuse lahutamatu lisana kontrollakti.

Ringkonnakohus on seisukohal, et maksuotsus ei ole selliste põhjendamispuudustega, mis tooks

kaasa selle ebaselguse ja tühistamise. Kaebaja on mõistnud, mida talle ette heidetakse. Ka

väidetava keelebarjääri esinemine ei ole maksuotsuse tühistamise aluseks. Kaebaja ei ole

maksumenetluses tuginenud asjaolule, et ta ei mõista toimuvat. Kaebaja on maksuhalduri

korraldustele ja muudele pöördumistele vastanud. Kaebajale ei keelatud tõlgi kasutamist või

esindaja kaasamist. Samuti ei tingi maksuotsuse tühistamist asjaolu, et dokumendid ei ole

ajaliselt järjestatud või on dateerimata. Kaebaja ei vaidle vastu asjaolule, et osad dokumendid

esitati pärast kontrollakti saamist.

Halduskohus ei selgita otsuses, milliseid jõupingutusi oleks maksuhaldur pidanud asjaolude

väljaselgitamiseks veel tegema.

10. Kuivõrd halduskohus on maksuotsuse tühistanud vaid selle formaalse õigusvastasuse tõttu,

ei ole maksu määramise sisulist õiguspärasust esimese astme kohtu poolt kontrollitud. Kuna

ringkonnakohtu hinnangul ei esine maksuotsusel selle tühistamist vältimatult tingivaid puudusi,

tuleb halduskohtu otsus tühistada ning saata asi halduskohtule uueks läbivaatamiseks (HKMS

§ 199 lg 2 p 2). Halduskohus ei ole maksuotsuse tegemise aluseks olnud tõendeid hinnanud ega

maksuotsuse sisulist õiguspärasust puudutavaid väiteid analüüsinud. Seega ei ole otsust olulises

ulatuses põhjendatud. Vastava puuduse kõrvaldamine ringkonnakohtus piiraks poolte

menetlusõigusi, sest olukorras, kus alles ringkonnakohus asub kõiki asjas olevaid tõendeid

hindama, ei oleks pooltele tagatud piisavat edasikaebeõigust (HKMS § 211 lg 1 ls 1).

11. Eelnevat arvestades rahuldab ringkonnakohus Maksu- ja Tolliamet apellatsioonkaebuse,

tühistab halduskohtu otsuse ning saadab asja halduskohtule uueks läbivaatamiseks. Kuna

kohtumenetlus jätkub, menetluskulusid ei jagata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaire Pikamäe

/allkirjastatud digitaalselt/

Villema Lapimaa

/allkirjastatud digitaalselt/

Virgo Saarmets

3-14-52926

12(12)