3-16-1017/54 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Maili Lokk, Madis Ernits

Määruse tegemise aeg ja koht

18.08.2016, Tartu

Haldusasja number

3-16-1017

Haldusasi

Jaak Reinomägi kaebus avavanglasse paigutamisega

seotud Viru Vangla tegevusetuse, 11.03.2016. a

käskkirja nr 6-1/234, 18.04.2016. a vaideotsuse

nr 612/64-2 ja 19.05.2016. a vaideotsuse nr 6-12/1012

õigusvastasteks tunnistamiseks ning 31.03.2016. a

käskkirja nr 6-3/386-D ja 06.04.2016. a käskkirja nr

63/409-D tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahendid

Tartu Halduskohtu 06.06.2016. a määrus

Tartu Halduskohtu 16.06.2016. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Menetlusosalised

Jaak Reinomägi määruskaebused

Kaebaja/määruskaebuste esitaja Jaak Reinomägi

Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

1. Jätta määruskaebuse esitaja Tartu Halduskohtu 06.06.2016. a määruse peale esitatud

määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 06.06.2016. a määrus muutmata.

2. Jätta määruskaebuse esitaja Tartu Halduskohtu 16.06.2016. a määruse peale esitatud

määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 16.06.2016. a määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vangla otsustas 17.02.2016. a käskkirjaga nr 6-1/151 (tl 16) paigutada määruskaebuse

esitaja karistuse kandmise jätkamiseks avavanglaosakonda.

2. Viru Vangla tunnistas 11.03.2016. a käskkirjaga nr 6-1/234 (tl 18) 17.02.2016. a käskkirja

kehtetuks, sest distsipliinirikkumiste kohta ajavahemikul 02.03.2016–07.03.2016 koostatud

kaks ettekannet ei anna piisavat alust oletada, et kinnipeetav ei pane toime uut õiguserikkumist.

3. Viru Vangla karistas 31.03.2016. a käskkirjaga nr 6-3/386-D (tl 39-40p) määruskaebuse

esitajat 02.03.2016 toime pandud suitsetamise eeskirjade rikkumise eest vangla

sisekorraeeskirja (VSkE) § 82 lg-le 3 tuginedes viieks ööpäevaks kartserisse paigutamisega.

4. Viru Vangla määras 06.04.2016. a käskkirjaga nr 6-3/409 (tl 42-43p) määruskaebuse

esitajale vangistusseaduse (VangS) § 67 lg 1 alusel kahe ööpäeva pikkuse kartserisse

paigutamise vanglaametniku 07.03.2016 antud korralduse täitmata jätmise eest.

5. Viru Vangla jättis 18.04.2016. a vaideotsusega nr 6-12/64-2 (tl 23-23p) ja 19.05.2016. a

vaideotsusega nr 6-12/101-2 (tl 25-25p) eelnimetatud käskkirjade kehtetuks tunnistamise

nõuetega vaided rahuldamata.

6. Määruskaebuse esitaja esitas 22.05.2016 Tartu Halduskohtule kaebuse (registreeritud

24.05.2016), milles ta palub, et kohus tuvastaks õigusvastasuse Viru Vangla tegevusetuses tema

avavanglasse ümberpaigutamisel, tunnistaks 11.03.2016. a käskkirja nr 6-1/234, 18.04.2016. a

vaideotsuse nr 6-12/64-2 ja 19.05.2016. a vaideotsuse nr 6-12/101-2 õigusvastasteks ning

tühistaks 31.03.2016. a käskkirja nr 6-3/386-D ja 06.04.2016. a käskkirja nr 6-3/409-D.

Tartu Halduskohtu 06.06.2016. a määrus

7. Määruskaebuse esitaja esitas Tartu Halduskohtule 31.05.2016 (registreeritud 02.06.2016)

riigi õigusabi taotluse (tl 50-50p), milles ta selgitas, et ei saanud kirjutusvahendi ja rahaliste

vahendite puudumise tõttu kaebusest enne selle lähetamist ärakirja teha ning teatas, et selle

puudumise tõttu on tal kohtumenetluses osalemine takistatud ning aus ja õiglane

kohtupidamine välistatud, mistõttu soovib ta enda ja vangla õiguste võrdsustamiseks riigi

õigusabi.

8. Tartu Halduskohus jättis 06.06.2016. a määrusega kaebajale õigusabi eest tasumiseks

menetlusabi andmata. Halduskohus selgitas, et riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei

anta riigi õigusabi muuhulgas siis, kui taotleja on ise võimeline oma õigusi kaitsma. Viru

Vanglast kohtu järelepärimise peale 26.05.2016 saadud kontoväljavõte kinnitab, et kaebaja

nelja viimase kuu sissetulek enne menetlusabi taotluse koostamist on olnud 180 eurot. Kuna

sellest tuleb maha arvestada nõuete fondi võetud 90 eurot ja vabanemisfondi arvatud 36 eurot

ning arvestada lisaks veel ka igakuiste eeldatavate kulutustega 5% ulatuses töötasu

alammäärast, ei ole tema kahekordne keskmine kuusissetulek piisav, et palgata endale

advokaati. See ei ole aga veel piisav alus riigi õigusabi taotluse rahuldamiseks. Nimelt on

kaebaja puhul tegemist isikuga, kes on varasemalt korduvalt halduskohtusse pöördunud.

Seejuures on ta kaebused üldjuhul iseseisvalt vormistanud ning on hakkama saanud ka edasiste

kohtumenetlustega. Ka käesolevas asjas on ta juba iseseisvalt vormistanud kaebuse, milles on

olemas nii faktiliste asjaolude kirjeldus, üksikasjalikud põhjendused, viited erinevatele

õigusaktidele, kui selgelt väljendatud taotlus. Halduskohtumenetlus rajaneb uurimispõhimõttel

ja kohus pole seotud kaebuse ega sellele esitatud vastuväidete sõnastusega, mis tähendab seda,

et ta saab esitatud nõuete lahendamiseks vajalikud asjaolud välja selgitada ja anda vaidlustatule

hinnangu ka siis, kui menetlusosalised ei ole osanud neid ise õiguslikult põhjendada. See

põhimõte tagab nii kaebaja õiguste kaitse kui selle, et menetluse pooled on olenemata nende

õigusalastest teadmistes kohtu ees võrdses seisus.

9. Määruskaebuse esitaja esitas 06.06.2016. a määruse peale määruskaebuse (tl 98100p),

milles palub 06.06.2016. a määruse tühistada ja rahuldada uue määrusega tema taotlus.

Määruskaebuse esitaja selgitab, et halduskohus jättis 30.05.2016. a määrusega rahuldamata

tema taotluse kaebusest koopia saamiseks. 14.06.2016. a määrusega esitati määruskaebuse

esitajale Viru Vangla vastus kaebusele ja selgitati, et kaebajal on õigus esitada täiendavaid

seisukohti. Antud juhul ei ole menetlusosalised võrdsed, sest tema on tavaline füüsiline isik ja

Viru Vangla kasutab juristi abi. Määruskaebuse esitaja leiab, et ta saaks oma õigusi paremini

kaitsta, kui talle võimaldatakse riigi kulul õigusabi. Määruskaebuse esitajale jääb arusaamatuks

määruses kajastatud uurimispõhimõte.

Tartu Halduskohtu 16.06.2016. a määrus

10. Viru Vangla edastas 15.06.2016 Tartu halduskohtule videosalvestised kaebaja poolt

02.03.2016 ja 07.03.2016 rikkumiste toimepanemise kohta ja palus lisada need haldusasja

materjalide juurde ning kuulutada menetlus selles osas kinniseks, eemaldades kaebaja

menetlustoimingutelt (tl 89). Viru Vangla tugines taotluse põhjenduses 01.08.2011. a

käskkirjale nr 1.1-1/155 ja väitis, et tegemist on asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabega,

millele pole kinnipeetavatel ligipääsu.

11. Tartu Halduskohus kuulutas 16.06.2016. a määrusega menetluse 02.03.2016 ja 07.03.2016

toimunu kohta tehtud videosalvestist puudutavas osas kinniseks ning eemaldas kaebaja

nimetatud tõendi uurimiselt.

Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 77 lg-st 1, § 79 lg-st 1 p-st 1 ja lg-st 2 ning

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 38 lg 1 p-st 1 tulenevalt võib kohus menetluse

kinniseks kuulutada ja menetlusosalise menetlustoimingult eemaldada, kui see on vajalik

asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitseks ning huvi saladuse hoidmiseks on

ilmselgelt kaalukam menetlusosalise õigusest olla menetlustoimingu juures. Käesolevas asjas

on tõendina toimiku juurde esitatud vangla siseruumides toimunut kajastav videosalvestis.

Kuna sellel sisalduv informatsiooni teatavakstegemine kinnipeetavatele võimaldab neil saada

teavet turvakaamerate paigutuse, vaateväljade ulatuse, teiste kinnipeetavate paiknemiste,

vanglaametnike toimingute ja muu sarnase kohta ning planeerida uute õiguserikkumiste toime

panemist, on olemas kaalukas huvi kaitsta vangla julgeolekuga seotud teavet. Seetõttu on

vajalik ja võimalik menetlus vastavas osas kinniseks kuulutada ning kaebaja selle tõendiga

seotud menetlustoimingult eemaldada.

12. Määruskaebuse esitaja esitas 16.06.2016. a määruse peale määruskaebuse (tl 124125p),

milles palub halduskohtu 16.06.2016. a määruse tühistada.

Määruskaebuse esitaja leiab, et ausa ja õiglase kohtumenetluse põhimõttest lähtuvalt saab

süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel kohus tugineda vaid tõenditele, mille saamise

seaduslikkust on süüdistataval või tema kaitsjal olnud võimalik kontrollida. Lisaks on määratud

käesolevas asjas kaebuse läbivaatamine kirjalikus menetluses, seega pole menetlusosalisele

tagatud võimalust viibida kaebuse läbivaatamise menetlustoimingu juures. Seega jääb

arusaamatuks määruse eesmärk.

13. Viru Vangla palub määruskaebusele esitatud vastuses jätta määruskaebus rahuldamata.

Määruskaebuse esitaja eemaldamine menetlustoimingutelt riivab tema õigusi minimaalselt.

Videoga tutvumisel oleks võimalik tuvastada turvakaamera töö spetsiifilised asjaolud-kaamera

vaateväli, kontrastsus, teravus, pimedad nurgad jms, mille teadmine võib soodustada

kinnipeetavate poolt vangla julgeolekut ohustavate tegude toimepanekut. Olemas on video

vaatlusprotokoll, samuti saab kohus video vaatlusel nähtavat asjakohast infot detailselt

tutvustada eemaldatud menetlusosalisele. Viru Vangla on seisukohal, et eemaldamine

HKMS § 79 lg 1 p 1 alusel asutusesiseseks tunnistatud teabe uurimiselt kehtib nii

menetlusosalise enda kui tema esindaja suhtes.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

14. Esmalt käsitleb ringkonnakohus määruskaebuse esitaja määruskaebust Tartu Halduskohtu

06.06.2016. a määruse peale (I) ja seejärel määruskaebuse esitaja määruskaebust Tartu

Halduskohtu 16.06.2016. a määruse peale (II).

I

15. Ringkonnakohus leiab, et ükski 06.06.2016. a määruse peale esitatud määruskaebuses

toodud väide ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks ja Tartu Halduskohtu 06.06.2016. a

määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ja ei pea

vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Vastuseks määruskaebuse esitaja

06.06.2016. a määruse peale esitatud määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

16. Halduskohus lähtub uurimisprintsiibist ja selgitamiskohustusest, mis aitavad

kompenseerida kaebaja õigusalaste teadmiste võimalikku puudumist. Seega kaebaja ei pea

halduskohtule esitatavat kaebust õiguslikult põhjendama, piisab ka kaebuses probleemiga

seotud asjaolude kirjeldamisest. Käesolevas asjas esitas määruskaebuse esitaja halduskohtule

kaebuse, mille põhjendustest on aru saada, et ta on ise võimeline oma õigusi kaitsma.

17. Seega jätab ringkonnakohus määruskaebuse Tartu Halduskohtu 06.06.2016. a määruse

peale rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 06.06.2016. a määruse muutmata.

II

18. Ringkonnakohus leiab, et ükski 16.06.2016. a määruse peale esitatud määruskaebuses

toodud väide ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks ja Tartu Halduskohtu 16.06.2016. a

määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ja ei pea

vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Vastuseks 16.06.2016. a määruse

peale esitatud määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

19. Viru Vangla taotles halduskohtult videosalvestist puudutavas osas menetluse kinniseks

kuulutamist ja kaebaja eemaldamist menetlustoimingutelt. Tartu Halduskohus tunnistas

videosalvestise kinniseks ja eemaldas kaebaja nimetatud tõendi uurimiselt.

20. HKMS § 77 lg 1 kohaselt koosmõjus TsMS § 38 lg 1 p-ga 1 kuulutab kohus menetluse või

osa menetlusest omal algatusel või menetlusosalise taotlusel kinniseks muuhulgas siis, kui see

on ilmselgelt vajalik riigi julgeoleku või avaliku korra tagamiseks, eelkõige riigisaladuse või

salastatud välisteabe hoidmiseks või asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitseks.

Viru Vangla videosalvestis on tunnistatud Viru Vangla direktori 01.08.2011. a käskkirjaga

nr 1.1-1/155 asutusesiseseks kasutamiseks. Käskkirjas on põhjalikult selgitatud Viru Vangla

turvasüsteemide kohta käiva teabe asutusesiseseks kasutamiseks tunnistamise vajalikkust.

Lähtuvalt eelnevast leiab ringkonnakohus, et halduskohus on õiguspäraselt menetluse

nimetatud turvasalvestust puudutavas osas kuulutanud kinniseks.

21. HKMS § 79 lg 1 p 1 kohaselt võib kinniseks kuulutatud menetluses eemaldada

menetlusosalise menetlustoimingult, sealhulgas kohtuistungilt või selle osalt, muuhulgas riigi

julgeoleku või avaliku korra tagamiseks, eelkõige riigisaladuse või salastatud välisteabe

hoidmiseks või asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitseks. HKMS § 79 lg 2

kohaselt on menetlusosalise eemaldamine sama paragrahvi lg-s 1 märgitud alusel võimalik

üksnes tingimusel, et huvi saladuse hoidmiseks on ilmselgelt kaalukam menetlusosalise

õigusest olla menetlustoimingu juures. Riigikohus on leidnud, et tagada HKMS § 79 lg-s 1

sätestatud juhtudel saladuse hoidmine väljaspool kohtuistungit jms, ei ole tarvis menetlusosalist

üheltki toimingult eemaldada, vaid kohtul on võimalik jätta HKMS § 88 lg 2 alusel luba

toimikuga tutvumiseks ja ärakirjade saamiseks andmata (RKHKm 15.05.2014, 3-3-1-36-14, p

8). Ringkonnakohus leiab, et antud juhul ei saa kohaldada HKMS § 88 lg-t 2, sest antud sätte

kohaldamine eeldab menetlusosalise initsiatiivi toimikuga tutvumiseks. Initsiatiiv toimikuga

tutvumiseks tuli kaebajalt aga pärast halduskohtu 16.06.2016. a määrust (tl 96).

Ringkonnakohtu hinnangul kuulub HKMS § 79 lg 1 kohaldamisele, kui kohus menetlusosalise

vastavasisulise taotluse esitamisel või ise omal algatusel kõiki asjaolusid hinnates peab

vajalikuks menetlusosalise menetlustoimingult eemaldada. Turvasalvestused on Viru Vangla

direktori 01.08.2011. a käskkirjaga nr 1.1-1/155 tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks.

Käskkirja kohaselt ohustab Viru Vangla turvasüsteemide ja turvameetmete kirjelduse kohta

informatsiooni väljastamine kinnipeetavatele isikutele olulisel määral vangla üldist julgeolekut,

kuna turvakaamerate paigutuse, kaamera vaatevälja ulatuse, videosalvestise täpsete

säilitamistähtaegade jms turvasüsteeme puudutavate andmete teadmine võimaldab

kinnipeetavatel isikutel planeerida uute õigusrikkumiste toimepanemist. Kinnipeetavatele

isikutele turvakaamerate videosalvestiste näitamise tagamine aitaks kinnipeetavatel isikutel

saada aimu vangla töökorralduslikest mustritest, mille teadmine või kaardistamine soodustab

märkimisväärselt uute planeeritud õigusrikkumiste toimepanemist. Ringkonnakohus leiab, et

käesoleval juhul on põhjendatud määruskaebuse esitaja eemaldamine menetlustoimingutelt,

mis seondub halduskohtule 15.06.2016 esitatud Viru Vangla videosalvestisega, kuna huvi

asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud andmete kaitseks ning riigisaladuse hoidmiseks on

tunduvalt kaalukamad kaebaja õigusest olla menetlustoimingu juures. See tähendab, et koopiat

videosalvestisest kaebajale ei edastata ega võimaldata kaebajal ka muul viisil sellega tutvuda.

22. Määruskaebuse esitaja on arvamusel, et tema kaitsjal on õigus videoga tutvuda. Viru

Vangla leiab määruskaebusele esitatud vastuses, et kaebaja käsitleb alusetult käesolevat

menetlust kui süüteomenetlust. Lisaks märgib Viru Vangla, et eemaldamine HKMS § 79 lg 1 p

1 alusel asutusesiseseks tunnistatud teabe uurimiselt kehtib nii menetlusosalise enda kui tema

esindaja suhtes. Ringkonnakohus selgitab, et HKMS § 79 lg 6 sätestab, et HKMS §-s 79

sätestatud alustel ja korras lahendab kohus vajaduse korral ka menetlusosalise esindaja

eemaldamise küsimuse. Haldusasja materjalidest ei nähtu, et määruskaebuse esitajal oleks

antud haldusasjas esindaja. Halduskohus eemaldas 16.06.2016. a määrusega nimetatud tõendi

uurimiselt kaebaja. Seega kui esindaja eemaldamise vajadus käesolevas haldusasjas peaks

tekkima, siis on halduskohtul endal või menetlusosalistel võimalik tõstatada ka kaebaja

esindaja eemaldamise vajalikkuse küsimus.

23. Seega jätab ringkonnakohus määruskaebuse Tartu Halduskohtu 16.06.2016. a määruse

peale rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 16.06.2016. a määruse muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Lokk

/allkirjastatud digitaalselt/

Madis Ernits