1-16-6953/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr. 1-16-6953

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

15.august 2016.a Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Kohtunik Anneli Tanum Sekretär Evelin Ets Prokurör Ruti Kilg

Kriminaalasi B.H süüdistuses KarS § 424 järgi kokkuleppemenetluses Süüdistatav B.H, IK XXX; sünniaeg: 10.oktoober 1975.a; kodakondsus:

Eesti Vabariigi kodanik; emakeel: eesti keel; haridus: põhiharidus; perekonnaseis: XXX; töökoht:

XXX; elukoht: XXX; varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 2 korral, väärteokorras karistatud; tõkend: vahistamine alates 18.maist 2016.a, viibib Tartu Vanglas

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada B.H KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks üks (1) aasta vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Tartu Maakohtu B.H-le 10.juuni 2015.a otsusega kriminaalasjas nr. 1-15-4774 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o viie (5) kuu pikkuse vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõista üks (1) aasta viis (5) kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistus 16.mai 2016.a – B.H 15.august 2016.a, s.o kolm (3) kuud ning lõplikuks karistuseks mõista üks (1) aasta kaks (2) kuud vangistust.

KarS § 73 lg 4 ja § 69 alusel asendada B.H-le mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, mis KarS § 69 lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb nelisada kakskümmend (420) tundi üldkasulikku tööd, mis tuleb KarS § 69 lg 3 alusel ära teha kahe (2) aasta pikkuse tähtaja jooksul.

Üldkasuliku töö tegemise ajal peab järgima kontrollnõudeid ning täitma talle B.H pandud kohustusi vastavalt KarS § 75 lg 1 sätestatule:

1. elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX

2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;

6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata B.H-le üldkasuliku töö tegemise ajaks lisakohustus mitte tarvitada alkoholi.

KarS § 75 lg 2 p 8 alusel määrata B.H-le üldkasuliku töö tegemise ajaks lisakohustus osaleda sotsiaalprogrammis.

B.H poolt temale KarS § 75 lg 2 p 8 alusel määratud lisakohustuse – sotsiaalprogrammis osalemine – täitmise korral lugeda temale mõistetud üldkasuliku töö tunnid sotsiaalprogrammis osalemisega kaetuks kuni kolmekümne (30) tunni ulatuses.

Üldkasuliku töö tegemise ajaks määrata

Tartu Vangla B.H kriminaalhooldusosakonna Tartu esinduse kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise B.H-lt õigus üheks (1) aastaks, milline karistus hakkab kehtima kohtuotsuse jõustumisest.

Liiklusseaduse § 127 alusel on B.H kohustatud loovutama oma juhiloa Maanteeameti elukohajärgsele liiklusregistri büroole alates kohtuotsuse jõustumisest viie (5) tööpäeva jooksul.

B.H

suhtes kohaldatud tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse kuulutamisest.

KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida tahtliku kuriteo toimepanemise vahendina B.H-le kuuluv, kuid Maanteeameti liiklusregistris XXX nimele registreeritud sõiduk Volkswagen Passat registreerimismärgiga XXX, mis asub Lõuna Prefektuuri valduses aadressil Tartu, Riia 132.

KrMS § 142 alusel arestida konfiskeerimise tagamiseks B.H-le kuuluv mootorsõiduk

Volkswagen Passat registreerimismärgiga XXX ning teha Maanteeameti liiklusregistrisse sõiduki käsutamise keelumärge.

KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista riigituludesse menetluskuludena B.H-lt sundraha kuussada nelikümmend viis (645) eurot ja kaitsjatasu ükssada üheksakümmend kaks

(192) eurot.

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et on õigus tasuda väljamõistetud B.H menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisest kümne (10) kuu jooksul.

Menetluskulud tuleb tasuda kohtu määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist

Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank (SWIFT:

EEUHEE2X) või EE502200221014193355 Swedbank (SWIFT: HABAEE2X) või

EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaal (SWIFT: FOREEE2X) või

EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal (SWIFT: NDEAEE2X), märkides viitenumbriks 99916700056514. Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb selgituses näidata kriminaalasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti.

Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad süüdimõistetule täitemenetluse kulud.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult vormistatuna

viieteistkümne (15) päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni viieteistkümne (15) päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Süüdistus

B.H süüdistatakse selles, et tema juhtis alkoholijoobe seisundis 16.mail 2016.a kella

19:11 paiku Tartumaal Kambja vallas Põlva – Reola maantee kolmekümnendal kilomeetril mootorsõidukit VW Passat registreerimismärgiga XXX, sest alkoholisisaldus tema ühes liitri väljahingatavas õhus oli 1,13 milligrammi. B.H rikkus kuriteo toime panemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse juht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem.

Sellega pani B.H toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.

Kokkulepe

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 65 lg 2 järgi mõista liitkaristuseks 1 aasta 5 kuud vangistust, suurendades käesolevas kriminaalasjas mõistetud karistust 1 aasta vangistust 10.juuni 2015.a Tartu Maakohtu otsusega nr. 1-15-4774 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 5 kuu vangistuse võrra. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 16.mai 2016.a – 15.august 2016.a, s.o

3 kuud eelvangistust karistuse hulka ja lõplikuks karistuseks mõista 1 aasta 2 kuud vangistust. KarS § 73 lg 4 ja § 69 järgi asendada B.H-le mõistetav 1 aasta 2 kuu pikkune vangistus

420 tunni üldkasuliku tööga, mis KarS § 69 lg 3 järgi tuleb ära teha 24 kuu jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel peab B.H järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS § 75 sätestatule järgnevalt: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 ja 8 järgi on B.H käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi ja osalema sotsiaalprogrammis. KarS § 50 lg 1 p 1 järgi mõista lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 1 aastaks.

Menetlus kohtus

Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid.

B.H tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Kriminaalasjas tsiviilhagi esitatud ei ole, asitõendid puuduvad. Kokkuleppes taotleb prokurör konfiskeerida kuriteo toimepanemise vahendina B.H-le kuuluv mootorsõiduk Volkswagen Passat registreerimismärgiga XXX. KarS § 83 lg 1 kohaselt võib kohus konfiskeerida tahtliku süüteo toimepanemise vahendi, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma 12.juuni 2008.a lahendis kriminaalasjas nr. 3-1-1-37-

07 märkinud, et isik, kes juhib mootorsõidukit joobeseisundis, kasutab seda liikluses osalemiseks ja seega ka süüteo toimepanemiseks, mistõttu saab mootorsõidukit käsitleda KarS

§ 424 kirjeldatud kuriteo toimepanemise vahendina. Samuti on kolleegium märkinud, et mootorsõiduki joobeseisundis juhtimine ohustab liiklejate elu, tervist ja vara ning sellisele omandi üldiste huvide vastasele kasutamisele on riik kohustatud reageerima ja võtma tarvitusele meetmed loetletud väärtuste kaitseks. Kuna süüteo toimepanijalt vahendi äravõtmine takistab süüdlase uute samalaadsete tegude toimepanemist ning omab seega märkimisväärset preventiivset toimet, siis võib süüteo toimepanemise vahendiks oleva sõiduauto konfiskeerimist pidada teole vastavaks. Samas aga saab mootorsõiduki kui süüteo toimepanemise vahendi konfiskeerimist pidada õigustatuks üksnes siis, kui on piisavalt ja põhjendatult alust arvata, et isik paneb samalaadseid õigusrikkumisi toime ka edaspidi, kusjuures leebemad meetmed (nt juhtimisõiguse äravõtmine lisakaristusena) pole suutnud mõjutada süüdlast uutest samalaadsetest süütegudest hoiduma. Kohtus on tõendamist leidnud B.H poolt tahtliku kuriteo toimepanemine, mis seisnes mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis. Teda on ka varem kahel korral kriminaalkorras karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis nii rahalise karistuse kui ka tingimisi vangistusega. Samuti on tema suhtes kohaldatud lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist.

Kõigest hoolimata on ta aga oma õigusvastast tegevust siiski jätkanud, pannes käesoleva kohtuotsuse aluseks oleva teo seejuures toime temale eelmise kohtuotsusega määratud katseajal. Seega on ilmne, et varasemad karistused ei ole süüdistatavale vajalikku õiguskuulekusele suunavat mõju avaldanud ning tema edasiseks mõjutamiseks on vajalik kohaldada täiendavaid meetmeid peale tavapäraste karistuste.

Kuriteo toimepanemiseks kasutas B.H mootorsõidukit Volkswagen Passat, mis kuulub Maanteeameti liiklusregistri andmeil XXX. Samas on süüdistatav kinnitanud, et tegelikult on sõiduki omanikuks tema ning XXX on andnud nõusoleku ka sõiduki konfiskeerimiseks. Kohus leiab, et kuivõrd nimetatud sõidukit on B.H kasutanud mootorsõiduki joobeseisundis juhtimiseks ja seega tahtliku kuriteo toimepanemiseks, tuleb nimetatud sõidukit käsitleda kuriteo toimepanemise vahendina KarS § 83 lg 1 mõttes.

Arvestades eeltoodut, et süüdistatavat on ka varem karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, kuid varasemad karistused talle vajalikku mõju avaldanud ei ole ning ta on jätkanud samasugust tegevust ka katseajal, leiab kohtunik, et süüdistatava edasise samalaadse ebaseadusliku tegevuse tõkestamiseks ning tema täiendavaks mõjutamiseks on põhjendatud kohaldada B.H-le kuuluva sõiduki konfiskeerimist kuriteo toimepanemise vahendina.

Tagamaks seejuures aga ka mootorsõiduki säilimine kohtuotsuse jõustumiseni ja reaalse konfiskeerimiseni, peab kohtunik põhjendatuks kohaldada sõiduki suhtes lisaks arestimist vastavalt KrMS § 142.

Menetluskuludena kuulub B.H-lt KrMS § 180 lg 1 alusel riigituludesse väljamõistmisele süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha ja kaitsjatasu. Kohus nõustub kokkuleppes tooduga, et aluseid menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmiseks ei esine.

Arvestades väljamõistetavate menetluskulude suurust ja B.H poolt avaldatud seisukohta leiab kohus, et on alust arvata, et menetluskulude korraga äratasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Seega on põhjendatud kohaldada vastavalt kokkuleppele KrMS

§ 180 lg 3 ning määrata menetluskulude tasumiseks süüdistatavale pikem tähtaeg koos võimalusega tasuda menetluskulud osade kaupa.

Kohtuotsuse tegemisel juhindus kohus KrMS § 180, § 248 ja § 249.

Kohtunik Anneli Tanum