Legislator Case Law & Legislation
2-16-104016/10 AI generated

2-16-104016/10 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

Case Number 2-16-104016/10
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Kostja tasub Creditreform Eesti OÜ poolt hagis taotletud, Ferratum Estonia OÜ ja A. P. vahel arveldusarvele nr EE702200221019967890 Swedbank AS-is hiljemalt 15.02.2017.a.

Legislator headnote

AI generated

2-16-104016/10 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval: P. vahel arveldusarvele nr EE702200221019967890 Swedbank AS-is hiljemalt 15.02.2017.a.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja

Kohtunik

Heli Käpp

Kohtujurist

Egert Übnet

Tsiviilasja number

2-16-104016

Määruse tegemise aeg ja koht

15. august 2016, Pärnu

Tsiviilasi

CREDITREFORM EESTI OÜ hagiavaldus A. P. vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

176,25 eurot

Menetlustoiming

Menetluse lõpetamine kompromissi kinnitamisega, kirjalik

menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: CREDITREFORM EESTI OÜ (registrikood:

10887820, asukoht Pirita tee 20, Tallinna linn, Harju

maakond) lepinguline esindaja: Triin Reinmaa (e-post:

triin@rtce.ee)

Kostja: A. P. (isikukood: xxxxxxxxxxx) eestkostja Sindi

linn (linnavalitsuse kaudu) (e-post: sindi@sindi.ee)

RESOLUTSIOON

I. Kinnitada CREDITREFORM EESTI OÜ esindaja Triin Reinmaa ja A. P. eestkostja Sindi linna

(linnavalitsuse kaudu) vahel sõlmitud ja mõlema poole poolt 12.08.2016 digitaalselt allkirjastatud

järgmine kompromiss:

1. Kostja tasub Creditreform Eesti OÜ poolt hagis taotletud, Ferratum Estonia OÜ ja A. P. vahel

28.05.2013 sõlmitud laenulepingust tuleneva põhivõlgnevuse 100 eurot, viivised 22,76 eurot ja

menetluskulud 150 eurot, kõik kokku 272,76 eurot, tasudes märgitud summa Creditreform Eesti OÜ

arveldusarvele nr EE702200221019967890 Swedbank AS-is hiljemalt 15.02.2017.a.

2. Kostja tasub p-s 1 märgitud summat igakuiste osamaksetena alates 15.09.2016.a, kandes iga kuu

15. kuupäevaks Creditreform Eesti OÜ arveldusarvele nr EE702200221019967890 Swedbank

AS-is vähemalt 45 eurot.

3. Kostja poolt p-s 2 märgitud makse tasumisega viivitamisel kohustub kostja tasuma viivist

tasumata põhiosalt ja menetluskuludelt määras 0,03% päevas iga tasumisega viivitatud päeva eest.

4. Kostja poolt p-s 2 märgitud kolme osamakse tasumisega viivitamise korral on hagejal õigus

koheselt sisse nõuda kogu võlgnevuse jääk ja kostja kohustub alluma kohesele sundtäitmisele

võlgnevuse jäägi ulatuses.

5. Kompromissis nimetamata menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

II. Lõpetada menetlus tsiviilasjas 2-16-104016.

III. Menetluskulud on jaotatud kompromissiga, kohus täiendavalt kulude suurust kindlaks ei määra.

IV. Määruse jõustumise järel tagastada hagejale menetluses tasutud riigilõivust pool, s.o 37,50

eurot, mis kanda Creditreform Eesti OÜ arvelduskontole nr EE702200221019967890 Swedbank

AS-is.

Tsiviilasi nr 2-16-104016

2(2)

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1. Pärnu Maakohtu menetluses on CREDITREFORM EESTI OÜ hagi A. P. vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks. 12.08.2016 esitas kostja eestkostja kohtule sama kuupäevaga vormistatud ning

hageja esindaja ja kostja eestkostja poolt digitaalselt allkirjastatud kompromisslepingu.

2. Kompromissi kohaselt saavutasid pooled kokkuleppe, et kostja tasub hagejale võlgnevuse ja

menetluskulude katteks kokku 272,76 eurot alates 15.09.2016 vähemalt 45 euro suuruste

osamaksetena 15. veebruariks 2017. Selle kohustuse rikkumise korral on hagejal õigus nõuda

kostjalt viivist 0,03% päevas iga viivitatud päeva eest ning kolme osamakse tasumisega viivitamise

korral koheselt sisse nõuda kogu võlasumma jääk. Pooled on kokku leppinud, et kompromissis

nimetamata menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Hageja taotleb menetluses tasutud riigilõivust

poole tagastamist.

Pooled kinnitavad, et on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest, paluvad kompromissi

kinnitada ja menetluse tsiviilasjas lõpetada.

3. Kohus leiab, et esitatud kompromiss on seaduslik, ei riku avalikku huvi ja on täidetav. Kohus

täiendab poolte kompromissi sõnastust viitega laenulepingule, millest tuleneva võlgnevuse tasumist

kompromissiga reguleeritakse. Samuti kohus täpsustab kompromissi 3.punkti sõnastust selliselt, et

kohustuse rikkumise puhuks ettenähtud viivise nõudeõigus on põhivõlalt ja menetluskuludelt,

kuivõrd osamaksetena tasutav võlasumma sisaldab ka viivist ning võlaõigusseaduse (VÕS) § 113

lg 6 keelab viivise nõudmise intressi (sh viivitusintressi) tasumisega viivitamise korral.

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust

tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 sätestab

poolte õiguse lõpetada menetlus kompromissiga kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Kohus

kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise

määruses märgitakse kompromissi tingimused.

5. Menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega on samad materiaalõiguslikud ja

protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

Kohus selgitab, et TsMS § 430 lg 8 kohaselt kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab

tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ja kompromissist saab taganeda või

seda üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle

tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi saab üles öelda üksnes

kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise

menetluses.

6. TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 3 järgi kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma

menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud kostja poolt

hagjale hüvitatavate menetluskulude suuruse ning ülejäänud kulude poolte endi kanda jäämise.

Seetõttu kohus täiendavalt kulusid ei jaota ega määra kindlaks hüvitatavate kulude suurust.

7. Hageja taotleb poole riigilõivu tagastamist seoses kompromissi sõlmimisega. TsMS § 150 lg 2 p

1 ja lg 4 kohaselt kohus tagastab riigilõivu tasumiseks kohustatud isiku taotluse alusel poole

menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kohtutoimiku andmetel hageja

tasus selles asjas riigilõivu kokku 75 eurot (45 € maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel ja

täiendavalt 30 € hagiavalduse esitamisel). TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel kohus rahuldab hageja taotluse

ja tagastab temale hagilt seadusega ettenähtud suuruses tasutud riigilõivust 50%, s.o 37,50 eurot.

TsMS § 150 lg 4 alusel tuleb tagastatav riigilõiv kanda hageja näidatud Creditreform Eesti OÜ

arvelduskontole.

Heli Käpp

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik