2-15-2681/28 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Marget Henriksen

Otsuse avalikult tegemise aeg ja koht

16. august 2016. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-15-2681

Tsiviilasi

Xxxx(pankrotis) pankrotihalduri Oliver Ennok’i

hagi Xxxx, Xxxxja OÜ Xxxxvastu tehingute

tagasivõtmiseks

Tsiviilasja hind

35 331,27 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja:

pankrotihaldur

Oliver

Ennok

(IK37708280298; asukoht: AB Varul AS; Ahtri

6a, Tallinn 10151)

Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat

Martti Peetsalu (e-post: menetlus@varul.ee)

Kostja 1: Xxxx (sünd. xxxx.a: elukoht: xxxx; e-

post: xxxx)

Kostja 2: Xxxx(sünd. xxxx.a; elukoht: xxxx)

Kostja 3: XxxxOÜ (reg.kood: xxxx; asukoht:

xxxx)

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Xxxx(pankrotis) pankrotihalduri Oliver Ennok’i hagi Xxxx,

Xxxxja OÜ Xxxxvastu tehingute tagasivõtmiseks tagaseljaotsusega.

2. Tunnistada kehtetuks Xxxx(isikukood xxxx) ja Xxxx (sündinud xxxx)

vahel 13.11.2012 sõlmitud kohustus- ja käsutustehing (asjaõigusleping ja

kinnistamisavaldus

nr

xxxx),

millega

Xxxxandis

Xxxx´le

üle

ühisomandiosa omandi talle kuuluvast korteriomandist Xxxx (registriosa

nr xxxx);

3. Tagastada Xxxx omandis olev korteriomand Xxxx Xxxxja Xxxx

ühisomandisse ning selleks kustutada Harju Maakohtu kinnistusosakonna

Tallinna kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriosa nr xxxx II jakku

kolmandale järjekohale 22.11.2012 tehtud omanikukanne Xxxx kasuks

ning ühisomanikena sisse kanda Xxxxja Xxxx;

4. Tuvastada, et Xxxxon kohustus anda nõusolek punktis 1.2 nimetatud

2 (5)

omanikukande kustutamiseks ja uue kande tegemiseks ning asendada

nõusolek kohtuotsusega;

5. Tunnistada kehtetuks Xxxxja Xxxx ning Xxxxsündinud (xxxx) vahel

11.10.2012 sõlmitud kohustus- ja käsutustehing (kinnistu lepitusmenetluse

käigus üleandmise leping ja asjaõigusleping nr xxxx), millega Xxxxja

Xxxx andsid Xxxxüle Xxxxasuva kinnistu (registriosa nr xxxx);

6. Tunnistada kehtetuks Xxxxja XxxxOÜ (registrikood xxxx) vahel

25.10.2012 sõlmitud kohustus- ja käsutustehing (kinnistu kinkeleping ning

asjaõigusleping nr xxxx), millega Xxxxandis XxxxOÜ-le üle Xxxxasuva

kinnistu;

7. Tagastada XxxxOÜ omandis olev kinnistu asukohaga Xxxxasuva kinnistu

Xxxxomandisse

ning

selleks

kustutada

Tartu

Maakohtu

kinnistusosakonna Tartu maakonna kinnistusjaoskonna kinnistusregistri

registriosa nr xxxx II jakku neljandale järjekohale 31.10.2012 tehtud

kanne XxxxOÜ kasuks ning omanikuna sisse kanda Xxxx;

8. Tuvastada, et XxxxOÜ-l on kohustus anda nõusolek punktis 7 nimetatud

omanikukande kustutamiseks ja uue kande tegemiseks ning asendada

nõusolek kohtuotsusega.

9. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

9.1.

Jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.

9.2.

Mõista Xxxx, Xxxxja OÜ-lt XxxxXxxx(pankrotis) pankrotihalduri

Oliver Ennok’i kasuks välja menetluskulu 2843,16 eurot (1000 eurot

riigilõiv + tõlketeenuse ja registriväljavõtete eest 1123,16 eurot +

õigusabikulud 720 eurot). Jätta rahuldamata hageja avaldus

menetluskulude

kindlaksmääramiseks

1675

euro

ulatuses

(õigusabikulu).

9.3.

Tagaseljaotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni tuleb

hüvitamisele

kuuluvatelt

menetluskuludelt

tasuda

viivist

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

9.4.

Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule

(Pärnu mnt 7, Tallinn, menetlusposti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub

tsiviilasja hinnast. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks

Harju

Maakohtule

(Kentmanni

13,

Tallinn,

menetlusposti

aadress

hmkkentmanni.menetlus@kohus.ee)

päeva

jooksul

alates

tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest

põhjustest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul

alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest

teada. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise

puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja

vastu üleandmisega või elektrooniliselt, kui kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli

kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu

3 (5)

üleandmisega või kohtuistungil või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajale

tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tuleb tasuda kautsjon

summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte

rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr

EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is, nr

EE513300333522160001 Danske Bank A/S Eesti filiaalis või nr EE221700017003510302

Nordea Bank AB Eesti filiaalis. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos

kajaga tuleb esitada andmed kautsjoni tasumise kohta.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Kohtu põhjendused

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul

hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole

tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati

kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Kohus võttis antud tsiviilasjas hagiavalduse menetlusse 21.04.2015 kohtumäärusega. Kostja 1

on kohtule kinnitanud hagiavalduse ja tsiviilasja menetlusse võtmise kohtumääruse

kättesaamist 19.04.2016, kostjale 2 on menetlusdokumendid kätte toimetatud 30.05.2015

isiklikult allkirja vastu ja kostja 3 on kohtule kinnitanud menetlusdokumentide kättesaamist

05.05.2015 (lisaks nähtub AET kinnitus 10.11.2015).

Kostjad ei ole kohtule tähtaegselt sisulist vastust hagiavaldusele esitanud, seega rahuldab

kohus TsMS § 407 lg 1 alusel hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega

õiguslikult põhjendatud ulatuses.

1. Tunnistada kehtetuks Xxxx(isikukood xxxx) ja Xxxx (sündinud xxxx) vahel 13.11.2012

sõlmitud kohustus- ja käsutustehing (asjaõigusleping ja kinnistamisavaldus nr xxxx), millega

Xxxxandis Xxxx´le üle ühisomandiosa omandi talle kuuluvast korteriomandist Xxxx

(registriosa nr xxxx);

2. Tagastada Xxxx omandis olev korteriomand Xxxx Xxxxja Xxxx ühisomandisse ning

selleks

kustutada

Harju

Maakohtu

kinnistusosakonna

Tallinna

kinnistusjaoskonna

kinnistusregistri registriosa nr xxxx II jakku kolmandale järjekohale 22.11.2012 tehtud

omanikukanne Xxxx kasuks ning ühisomanikena sisse kanda Xxxxja Xxxx;

3. Tuvastada, et Xxxx on kohustus anda nõusolek punktis 1.2 nimetatud omanikukande

kustutamiseks ja uue kande tegemiseks ning asendada nõusolek kohtuotsusega;

4. Tunnistada kehtetuks Xxxxja Xxxx ning Xxxxsündinud (xxxx) vahel 11.10.2012 sõlmitud

kohustus- ja käsutustehing (kinnistu lepitusmenetluse käigus üleandmise leping ja

asjaõigusleping nr xxxx), millega Xxxxja Xxxx andsid Xxxxüle Xxxxasuva kinnistu

(registriosa nr xxxx);

4 (5)

5. Tunnistada kehtetuks Xxxxja XxxxOÜ (registrikood xxxx) vahel 25.10.2012 sõlmitud

kohustus- ja käsutustehing (kinnistu kinkeleping ning asjaõigusleping nr xxxx), millega

Xxxxandis XxxxOÜ-le üle Xxxxasuva kinnistu;

6. Tagastada XxxxOÜ omandis olev kinnistu asukohaga Xxxxasuva kinnistu Xxxxomandisse

ning

selleks

kustutada

Tartu

Maakohtu

kinnistusosakonna

Tartu

maakonna

kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriosa nr xxxx II jakku neljandale järjekohale

31.10.2012 tehtud kanne XxxxOÜ kasuks ning omanikuna sisse kanda Xxxx;

7. Tuvastada, et XxxxOÜ-l on kohustus anda nõusolek punktis 6 nimetatud omanikukande

kustutamiseks ja uue kande tegemiseks ning asendada nõusolek kohtuotsusega.

TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud

vajalikud kohtuvälised kulud, kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 138 lg 1

kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg

2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 143 p 1

kohaselt on tõlgikulud ja p 2 kohaselt dokumentaalse tõendi saamise kulud asja läbivaatamise

kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja

nõustajate kulud.

Kuna kohus rahuldab hagi täies ulatuses, tuleb asja menetlemisega kaasnenud võimalikud

menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda. Hageja menetluskuluks on TsMS § 138 lg 2

kohaselt riigilõiv 1000 eurot, TsMS § 143 p 1-2 kohaselt registriväljavõtete ja tõlkekulud

1123,16 eurot ning TsMS § 144 p 1 kohaselt õigusabikulud 2395 eurot, kokku 4518,16 eurot

käibemaksuta.

Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse TsMS § 174 lg 8 kohaselt

hagita menetluse sätteid. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse

menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus

samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

Arvestades kohtule esitatud menetlusdokumentide sisu, samuti asjaolu, et hageja lepingulise

esindaja tegevus tsiviilasjas on piirdunud peale hagiavalduse esitamist kostjate

kontaktandmete selgitamisega ning menetlusdokumentide tõlkimisega, siis ei pea kohus

põhjendatuks õigusabikulu rohkem, kui 6 h ulatuses.

Riigikohtu praktika kohaselt on vandeadvokaadi põhjendatud tunnitasuks üldjuhul mitte

rohkem kui 120 eurot (Riigikohtu 1.10.2013. määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Lahendis nr

3-2-1-115-14 on Riigikohus jäänud oma varasema seisukoha juurde, mille kohaselt peab

kohus hindama lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust igas kohtuasjas

eraldi.

Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja lepinguliseks esindajaks vandeadvokaat Martti

Peetsalu tunnitasuga 150 eurot. Kohus, juhindudes eelnimetatud Riigikohtu lahenditest ning

arvestades hagejat esindanud lepingulise esindaja vandeadvokaadi Martti Peetsalu

kvalifikatsiooni ja praktilist kogemust, samuti asjaolu, et tegemist oli keskmise keerukusega

tsiviilasjaga, asub seisukohale, et antud tsiviilasjas on põhjendatud lugeda hageja mõistlikuks

esindajatasu suuruseks tunnihinda mitte rohkem, kui 120 eurot käibemaksuta.

Eeltoodud põhjendustel määrab kohus kindlaks hageja õigusabi 720 euro ulatuses (6h x 120

eurot= 720 eurot) ja jätab rahuldamata hageja õigusabikulude nõude 1675 euro ulatuses.

Hagiavalduselt tasutud riigilõiv on TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulu. Tsiviilasja

materjalidest nähtuvalt on hageja hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 1000 eurot, mis

5 (5)

oli kooskõlas kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 lisa tabelis 1 sätestatud riigilõivu

määraga (hagilt hinnaga 35 331,27 eurot tuli tasuda riigilõivu 1000 eurot).

Kohus on seisukohal, et 19.02.2015 hagiavalduselt tasutud riigilõiv tuleb hageja

menetluskuluna kindlaks määrata.

Registriväljavõtted ja tõlkekulud on TsMS § 143 p 1-2 kohaselt kohtukulud. Tsiviilasja

materjalide järgi on hageja tõlketeenuse ja registriväljavõtete eest tasunud kokku 1123,16

eurot, mis tuleb samuti hageja menetluskuluna kindlaks määrata.

Kohus mõistab kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja riigilõivu 1000 eurot, tõlketeenuse ja

registriväljavõtete eest 1123,16 eurot ja õigusabikulud 720 eurot, kokku 2843,16 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marget Henriksen

kohtunik