3-16-122/30 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ruth Plaks, Maret Altnurme ja Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

16.08.2016, Tallinn

Haldusasja number

3-16-122

Haldusasi

TM kaebus Maa-ameti kohustamiseks viia lõpule Alli-

ka katastriüksuse jagamiseks algatatud haldusmenetlus

ning anda haldusakt või teha toiming katastriüksuse

jagamiseks ja katastriüksuste registreerimiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – TM, esindaja IN-M

Vastustaja Maa-amet, esindajad Tambet Tiits, Toomas

Kutti ja Katrin Olesk

Kolmas isik – TM

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 16.06.2016 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

TM määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta TM määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 16.06.2016 määrus hal-

dusasjas nr 3-16-122 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoi-

metamisest arvates (HKMS § 155 lg 5 ja § 235 lg 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. TM esitas 02.07.2015 Maa-ameti Harju katastribüroole avalduse 1998. a novembris

mõõdistatud Allika katastriüksuse (14001:002:2850) jagamiseks Allika ja Jõeoru katastriük-

susteks. OÜ Revala Maamõõdubüroo maamõõtja on teostanud uue katastrimõõdistamise Alli-

ka katastriüksuse jagamiseks.

2. Sae katastriüksuse (14001:002:0167) omanik TM esitas Maa-ametile 13.07.2015 taotlu-

se peatada Allika maaüksuse jagamise menetlus. Sae ja Allika katastriüksustel on ühine piir

ning piirivaidlus Sae ja Allika kinnistute looduses olevate piirimärkide ja koordinaatide osas

on pooleli (tl 59).

3-16-122

2(10)

3. Maa-amet peatas 10.08.2015 teatega (tl 60) TM kandeavalduse nr 15070211216 läbi-

vaatamise kuni 10.11.2015 või kuni menetluse peatamist tingivate asjaolude äralangemiseni,

edastades avaldusega seotud dokumendid katastrimõõdistamise ja –kontrolli osakonnale

(KMKO) mõõdistuste kontrollimiseks.

4. Maa-amet edastas 01.09.2015 kirjaga nr 12.3-1/10668 (tl 50-52) KMKO poolt

13.08.2015 läbi viidud kontrollmõõdistamise ja kameraalse analüüsi tulemused, mille kokku-

võtte kohaselt on Sae ja Allika katastriüksuste ühistes piiripunktides (vastavalt 50 ja 2 ning 51

ja 1) maastikul topelt piirimärgid; Sae katastriüksuse omanikule teadaolevad piirimärgid piiri-

punktides 50 ja 51 ei vasta maakatastris registreeritud piiriandmetele; lisaks ei ole piiriandme-

tega kooskõlas ka Sae katastriüksuse piiripunktides 1, 5, 52 ja 49 asuvad piirimärgid; Allika

katastriüksuse jagamisel moodustatavate Allika ja Jõeoru katastriüksuste andmed ei kajasta

osaliselt maastikul olevat situatsiooni (sh osade piirimärkide asukohti); vastuoluliste andmete

tõttu on vajalik maaomanike vahel kokku leppida ja kindlaks määrata Sae ja Allika katastriük-

suste ühise piiri asukoht ning kõrvaldada topelt piirimärgid. Olukorras, kus selgub, et piiri-

märkide asukohad maastikul ei vasta mõõdistusandmetele ja/või piirinaabrite teadmistele piiri

ja piirimärkide asukohast maastikul, võivad maaomanikud piiride kulgemise omavahel kokku

leppida. Kui piirinaabrite vahel kokkulepet ei saavutata, on võimalik asjaõigusseaduse (AÕS)

§ 129 ning maakorraldusseaduse (MaaKS) § 2 lg-st 2, § 3 lg-st 1, § 4 lg-st 1 ja §-st 15 lähtu-

des algatada maakorraldustoiming piiride kindlaksmääramiseks, mille läbiviimise pädevus on

kohalikul omavalitsusel ja maamõõtjal. Kui piiride kindlaksmääramise käigus tekib vaidlus ja

piiri asukoha suhtes kokkulepet ei saavutata, on maa-omanikul võimalus pöörduda oma õigus-

te kaitseks kohtu poole. Kui maaomanikud ei saavuta kokkulepet Allika ja Sae katastriüksuste

ühise piiri asukoha osas, siis ei ole katastripidajal võimalik maakatastris registreerida ka Alli-

ka katastriüksuse jagamisel moodustatavaid Allika ja Jõeoru katastriüksuseid.

5. TM esitas Maa-ametile 02.12.2015 avalduse menetluse nr 15070211216 lõpule viimi-

seks, Allika katastriüksuse jagamiseks ja uute katastriüksuste registreerimiseks. TM esitas

08.01.2016 Maa-ametile meeldetuletuse katastritoimingu tegemiseks ja haldus-akti andmiseks

(tl 8-9).

6. Maa-amet edastas 04.02.2016 nõude (tl 65), mille kohaselt tuleb menetluses nr

15070211216 hiljemalt 04.03.2016 kõrvaldada KMKO 13.08.2015 kontrolli tulemusel ilmne-

nud puudused, määrata kindlaks Allika ja Sae katastriüksuste vaheline piir ning täiendada

toimiku tiitellehele lisatud andmeid vastavalt Vabariigi Valitsuse 23.10.2003 määruse nr 264

„Katastrimõõdistamise teostamise ja katastrimõõdistamise kontrollimise kord“ (edaspidi mää-

rus nr 264) § 23 lg-le 5.

7. Maa-amet selgitas 05.02.2016 kirjaga nr 12.1-2/15/18241 (tl 64) TM-le võimatust teha

kanne, mille tulemusena tekib katastriüksuse piiride kattumine maastikul.

8. TM esitas Tallinna Halduskohtule 18.01.2016 kaebuse (täiendatud 13.03.2016 ja

12.06.2016) Maa-ameti kohustamiseks viia Allika katastriüksuse jagamiseks algatatud menet-

lus lõpule.

1995. a-l toimunud Sae katastriüksuse mõõdistamine on toimunud aerofotogeodeetilisel viisil

ilma piiripunkte koordineerimata. Sae ja Allika katastriüksuste vaheline piir on määratud

kindlaks 1998. a-l toimunud Allika katastriüksuse mõõdistamisega ja 2002. a-l toimunud Sae

katastriüksuse mõõdistamisega. 1998. a ja 2002. a mõõdistamiste tulemusena saadi samad

piiripunktide koordinaadid, mille kolmas isik kinnitas piiriprotokolli allkirjastamisega ning

mille alusel tehti katastrikanded. Allika katastriüksuse jagamiseks 2015. a-l teostatud mõõdis-

tamise tulemus vastab maakatastris märgitud andmetele ja piiri uueks määramiseks puudub

vajadus. Maa-ameti kontrollmõõdistamise tulemused kinnitavad katastriandmete õigsust. Piiri

3-16-122

3(10)

asukoht määratakse esmalt katastriandmete alusel ning alles nende puudumisel piirimärkide

või piirinaabrite ütluste alusel. Katastripidaja on õigusvastaselt keeldunud kande tegemisest

kehtivate katastriüksuste plaanide alusel. Haldusorgani tegevusetus takistab kaebajal omandi

käsutamist.

Vastustaja on kolmanda isiku paljasõnaliste väidete alusel asunud põhjendamatult seisukoha-

le, et kolmanda isiku näidatud raudtorud on 1995. a-l paigaldatud piirimärgid. Nende asukoht

ei vastanud kehtivatel katastriüksuste plaanidel märgitud koordinaatidele. Maamõõtja selgitu-

se kohaselt ei saa olla tegemist piirimärgiga. Maamõõtja taastas vastavalt koordinaatidele pii-

rimärgid. Arhiiviandmete kohaselt on Allika (endine Vanaõue) ja Sae vaheline piir olnud sir-

ge ja paiknenud praegu maakatastris registreeritud asukohas, mitte aga moodustanud kõver-

joont, nagu praeguseks on (tõenäoliselt 2000-ndate esimeses pooles Sae kinnistul toimunud

metsaraietööde käigus või sellega seoses) tekitatud piirimärgi nihutamisega. Tegeliku piiri

taastamine ei saa põhjustada ühe katastriüksuse ebaseaduslikku suurenemist või teise alusetut

vähenemist, vaid ainult ebaseadusliku valduse lõppemist.

9. Maa-amet palus 02.03.2016 seletuses jätta kaebus rahuldamata ja 11.04.2016 täienda-

vas seletuses jätta kaebus läbi vaatamata.

Eri aegadel on erinevad maamõõtjad lähtunud Allika ja Sae katastriüksuste mõõdistamisel

1995. a-l loodusesse paigaldatud piiritähistest (raudtorud). Katastripidajale varasemalt (enne

2015. a-l Allika katastriüksuse jagamist) esitatud katastrikannete aluseks olevate dokumentide

alusel saab väita, et Sae ja Allika katastriüksuste ühiseid piiripunkte ja piiritähiseid looduses

ning ühist piiri mõõdistamiste käigus ei muudetud. Asjaolu, et piirimärkide võimalikud asu-

kohad maastikul ei ühti esitatud mõõdistusandmetega (koordinaatidega), sai puudutatud isiku-

tele teatavaks alles pärast Allika katastriüksuse jagamise teostamist.

Kuigi Allika katastriüksuse jagamise käigus moodustatud Allika ja Jõeoru katastriüksuste

piiriprotokollis ei ole märgitud, et Sae katastriüksuse ühist piiri Allika katastriüksusega ja Jõe-

oru katastriüksusega oleks muudetud ja/või paigaldatud ühisele piirile looduses uusi piirimär-

ke, nähtub mõlema katastriüksuse plaanilt, et määratud on üks uus, Allika ja Jõeoru katast-

riüksuste nurka (käänupunkti) tähistav piiripunkt (Allika 3 ja Jõeoru 1), mis on looduses tähis-

tatud koordineeritud piirimärgiga (metalltoru). KMKO kontrollmõõdistamise tulemuste koha-

selt ei ole Allika ja Jõeoru katastriüksuste nurka tähistav piiripunkt maamõõtja poolt määratud

ega paigaldatud Allika ja Sae katastriüksustel maastikul olevaid piirimärke arvestavale ühisele

piirile, vaid Sae katastriüksusele. Jõe katastriüksuse katastrimõõdistamise seletuskirjas on

maamõõtja märkinud, et ta paigaldas muu hulgas piirimärgi 1, Sae kinnistu omanik TM ei

nõustunud selle piirimärgi asukohaga ega andnud piiriprotokollile allkirja. Allika katastriük-

suse katastrimõõdistamise seletuskirjas on maamõõtja märkinud, et piirimärgi 2 koordinaatide

asukohas ei olnud metalltoru; „leidsin 5,05 m kaugusel Allika kinnistu suunas, mis ei saa olla

piirimärk arvestades piiri kulgemise joont Allika ja Sae kinnistute vahel (sirgjoon) mis on

kindlaks määratud 1995 a koostatud plaani alusel vanade talupiiride järgi. Taastasin piirimärgi

nr 2 vastavalt plaanil olevatele koordinaatidele“; Sae kinnistu omanik TM ei nõustunud taas-

tatud piirimärgi 2 asukohaga ja ei andnud piiriprotokollile allkirja.

Maamõõtja peab enne mõõdistama asumist välja selgitama varem moodustatud ja maakatast-

ris registreeritud katastriüksuste andmed ja andmetega seotud situatsiooni maastikul. Kui eel-

töö käigus selgub, et andmed ei ole kooskõlas maastikul oleva situatsiooniga, piirimärgid on

maastikul hävinenud või ei asu andmete järgses asukohas, tuleb maamõõtjal pöörduda maa-

omanike poole piiri asukoha väljaselgitamise või kindlaksmääramise toimingu algatamiseks.

Maamõõtja saab asuda piiride mõõdistamisele ja maastikul tähistamisele alles pärast seda, kui

ta on eelnevalt välja selgitanud ja kokku leppinud piiri asukoha piirinaabritega.

3-16-122

4(10)

KMKO kontrollmõõdistamise ja kameraalse analüüsi tulemusena koostatud akti lõppjäreldus-

te kohaselt on Allika katastriüksuse jagamise käigus paigaldatud topelt piirimärk. See tähen-

dab, et maamõõtja ei lähtunud mõõdistust teostades maastikule varem paigaldatud piiri tähis-

tavatest piirimärkidest. Maamõõtja on piirimärgi uude asukohta paigaldamisega tekitanud

maastikule katastriüksuste reaalse kattumise. Maamõõtja poolt Allika katastriüksuse jagamise

käigus paigaldatud piirimärk ei ole kooskõlas varem paigaldatud piirimärgi andmete ega asu-

kohaga maastikul. Kolmandale isikule teadaoleva vana piirimärgi ja maamõõtja poolt paigal-

datud uue piirimärgi asukohad nähtuvad ka kontrolli käigus tehtud fotolt. Kui maamõõtja pai-

galdab maastikule samasse eeldatavasse piiripunkti asukohta uue piirimärgi, tuleb tal maa-

omaniku, kelle huve piirimärk puudutab, nõusolekul varasem piirimärk maastikult eemaldada

või saavutada kokkulepe piirinaabrite vahel. Antud juhul maamõõtja seda ei teinud. Kan-

deavalduse peatamist tingiv asjaolu oli mõõdistus, mille tulemusena tekkisid vastuolulised

piirid maastikul, st katastriüksuste reaalne kattumine. Maa-ametile ei ole esitatud materjale

uue mõõdistuse kohta, mille tulemusena oleks piiri asukoht maastikul mõlemale piirinaabrile

üheselt arusaadav ja nad oleksid sellega nõus.

Kui maamõõtja leidis Allika katastriüksuse mõõdistamise käigus, et leitud raudtoru „ei saa

olla Sae ja Allika katastriüksuste vaheline piirimärk“, oleks ta pidanud puuduva piirimärgi

maastikul taastamiseks lähtuma määruse nr 264 § 7 lg-s 2 sätestatust ja juhinduma samaväär-

selt piiriprotokollist, katastriüksuse plaanist, muudest tähtsust omavatest asjaoludest, AÕS §-

dest 128 ja 129 ning MaaKS §-st 15. Maastikul olemasolev piirimärk, mille olemasolu on

kirjeldatud katastriüksuse moodustamise piiriprotokollis ja näidatud katastriüksuse plaani

graafilises osas, on samuti üks osa katastri andmetest.

Antud juhul on vaja viia läbi piiride kindlaksmääramise toiming, sest piiri asukoht on topelt

piirimärgi paigaldamise tõttu muutunud mõlema katastriüksuse omaniku jaoks ebaselgeks.

Sae katastriüksuse piir on kindlaks määratud ja piirimärgid paigaldatud juba 1995. a-l teosta-

tud mõõdistamise käigus. Allika katastriüksus mõõdistati 1998. a-l, kusjuures selle idapoolne

piir ja piirimärgid on ühised 1995. a-l mõõdistatud Sae katastriüksuse läänepoolse piiri ja pii-

rimärkidega. Allika katastriüksuse omanik on tutvunud piiripunktide asukohaga maastikul ja

on piiri asukohaga nõustunud, allkirjastades 1998. a-l piiriprotokolli. Eksimus on tekkinud

Allika katastriüksuse mõõdistamise käigus 1998. a-l, mil maamõõtja võttis maastikul piiride

määramisel ja mõõdistamisel aluseks Sae katastriüksuse piirimärgi 14 (Allika 2) ja määras

sellele koordinaadid, mis ei ole kooskõlas piirimärgi asukohaga maastikul. 1998. a-l ja 2002.

a-l koostatud katastriüksuste plaanide kohaselt on piiripunktidel Allika 1 ja Sae 51, Allika 2 ja

Sae 50 ning Allika 3 ja Sae 49 identsed koordinaadid. 2015. a-l koostatud Allika katastriüksu-

se plaanil on piiripunkti 2 koordinaadid identsed varasemate Allika 2 ja Sae 50 koordinaatide-

ga. Eeltoodu tähendab seda, et Revala Maamõõdubüroo OÜ maamõõtjad on tegelikkuses ni-

metatud piiripunkte mõõdistanud ainult ühel korral (1998. a-l) ning hiljem on varasemad

mõõdistusandmed kopeeritud, mistõttu on 1998. a-l piiripunktide mõõdistusandmetes ja piiri

asukohas maastikul tekkinud vastuolu kandunud ajas edasi. Kui maamõõtjad oleksid kõikide

mõõdistamiste käigus korrektselt üle mõõdistanud kõik piiripunktid, siis oleksid vastuolud

ilmnenud juba varem.

Paljasõnalised on kaebaja väited, et Allika ja Sae katastriüksuse piirilt leitavate piirimärkide

puhul on tegemist suvaliste metalltorudega ning kolmas isik võib olla piirimärgi teisaldanud.

Kuna piiriprotokollide kohaselt on katastriüksuste omanikele maastikule paigaldatud piiri-

märkide asukohad kätte näidatud, siis peavad kolmas isik ja kaebaja teadma, kus asuvad ühi-

sed piiripunktid ja neisse paigaldatud piirimärgid (raudtorud) maastikul. Kaebaja süüdistused

kolmanda isiku aadressil annavadki Maa-ametile aluse nõuda piiri ja piirimärkide asukoha

kindlaksmääramise toimingu läbiviimist, et kõigile oleks piiri kulgemine üheselt selge.

3-16-122

5(10)

Kaebaja väide, et Allika ja Sae kinnistute vaheline piir ei ole muutunud, pole õige. Kuna Alli-

ka katastriüksuse jagamiseks teostatud mõõdistamise käigus on ühisel piiril olnud piiripunkti

asukohta maastikul muudetud, siis on piir maastikul muutunud ja katastriüksused on kattuvu-

ses. Kande menetlemise jätkamiseks oleks maamõõtja pidanud katastripidajale esitama do-

kumendid, mis tõendaks, et mõõdistamise tulemusena reaalset kattumist maastikul ei teki.

Kinnistute omanike vahel on jätkuvalt lahendamata katastriüksuste ühise piiri kulgemise kü-

simus. Kui kaebaja nõue rahuldada, jäävad katastriüksused maastikul kattuvusse, mis ei ole

kooskõlas omandi puutumatuse ega maakatastri pidamise põhimõtetega.

10. TM vaidles 11.05.2016 seisukohas kaebusele vastu. Allika maaüksus mõõdistati esma-

kordselt 1998. a-l ja selle toimingu käigus määras Revala Maamõõdubüroo OÜ maamõõtja

KL Sae katastriüksusega ühisel piiril olevatele piirimärkidele (raudtorud aastast 1995) koor-

dinaadid, mis ei vasta 1995. a katastriandmetele. See eksimus on põhjustanud 2015. a-l piiri-

vaidluse tekkimise. 1998. a-l maa omandanud kaebaja on teadlik 1995. a-l paigaldatud piiri-

märkidest ja piirist, mida 1998. a-l ei muudetud. 2015. a-l toimunud Allika katastriüksuse

jagamisel paigaldas maamõõtja KL Sae katastriüksusele täiendava piirimärgi ja topelt piiri-

märgid, mis ei asu 1995. a-l mõõdistatud piiril. 1995. a-l rajatud piir on looduses hooldatud ja

selgelt nähtav, säilinud on ka vana piirikraav. 2002. a-l käis kolmas isik Revala Maamõõ-

dubüroo OÜ maamõõtja JL-ga läbi sama piiri ja piirimärgid, mis paigaldati Harju Maamõõ-

dubüroo maamõõtja poolt 1995. a-l. Kuna piir ja piirimärgid olid endises kohas, allkirjastas

kolmas isik piiriprotokolli.

11. Tallinna Halduskohus jättis 16.06.2016 määrusega kaebuse HKMS § 151 lg 2 p 1

alusel HKMS § 121 lg 2 p-s 2 sätestatud asjaolu ilmnemise tõttu läbi vaatamata.

Kaebus on perspektiivitu ning kaebusega ei ole võimalik saavutada soovitud eesmärki. Vaid-

lust ei ole iseenesest Maa-ameti teostatud kontrolli tulemustes, s.o selles, et Sae ja jagatava

Allika katastriüksuste ühistes piiripunktides on looduses tegelik olukord selline, et maastikul

on topelt piirimärgid ning esinevad muud mõõtmisvead. Kaebaja arvates pidanuks Maa-amet

sellele vaatamata viima katastriüksuse jagamise lõpuni, sest katastriüksuse jagamise aluseks

olevates dokumentides sisalduv info vastab maakatastris registreeritud piiriandmetele. Vaid-

lust ei ole selles, et maamõõtja teostas mõõdistamise ja paigaldas uued piirimärgid ning kae-

baja piirinaaber ei nõustunud maamõõtja paigaldatud uute piirimärkide asukohaga. Nimetatud

asjaolu nähtub selgelt ka katastrimõõdistamise seletuskirjast. Samas on piirinaabri vastuväide-

te ja looduses eksisteeriva olukorra alusel (topelt piirimärgid) selge, et maamõõtja ei ole teos-

tanud maakorraldustoiminguna piiride kindlaksmääramist. Maamõõtja teostas katastriüksuse

jagamiseks mõõdistamise ning paigaldas uued piirimärgid olukorras, kus piirinaaber sellega ei

nõustunud. Piiride kindlaksmääramise toimingu tegemisel ei eksisteeriks sellist vastuolulist

olukorda.

MaaKS § 15 alusel toimub piiride kindlaksmääramine maakorralduse läbiviija (maamõõtja

või vastavat litsentsi omava isiku) poolt ja üksnes kinnisasja omanike nõusolekul. Kui kinnis-

asja omanik ei nõustu piiri kindlaksmääramisega maakorralduse läbiviija poolt, siis ei saa

MaaKS § 15 alusel kinnisasja piiri kindlaks määrata. Antud juhul tekkis katastriüksuse mõõ-

distamisel selge vajadus piiri kindlaksmääramise toimingu teostamiseks, arvestades, et katast-

rimõõdistamise seletuskirja kohaselt paigaldati mõõdistamise tulemusel uued piirimärgid ning

varem mõõdistatud piirimärgid olid samuti looduses säilinud. Kui kinnisasja omanik ei nõustu

piiri kindlaksmääramisega maamõõtja poolt, siis määrab piiri AÕS § 129 alusel kindlaks ko-

hus. Piiride kindlaksmääramise vaidlus lahendatakse tsiviilkohtumenetluse korras. Riigikohtu

12.06.2012 otsuses nr 3-2-1-67-12 avaldatud seisukoha järgi on kinnisasjade vaheliste piiride

kulgemine esmajoones naabrusõiguslik eraõiguslik küsimus. Arvestades, et kaebaja ja kol-

manda isiku vahel on tekkinud sisuliselt piirivaidlus, tuleb piirinaabritel esitada tsiviilkohtule

3-16-122

6(10)

asjakohane nõue (hagiavaldus piiride kindlaksmääramiseks AÕS § 129 alusel), kui nad ei

lahenda vaidlust kokkuleppel ja ühisel nõusolekul MaaKS § 15 alusel.

Maa-amet ei saa haldusmenetluses ja kohus ei saa halduskohtumenetluses naabrite piirivaid-

lust lahendada. Maa-amet on lähtunud kandeavalduse menetlemisel asjakohastest õigusnor-

midest ning on põhjendatult esitanud nõude kandeavalduse puuduste kõrvaldamiseks ja piiri-

de kindlaksmääramise toimingu teostamiseks.

Maa-amet on teostanud kontrollmõõdistamise ning teavitanud sellest kooskõlas määruse nr

264 § 32 lg-ga 2 ka maamõõtjat. Määruse nr 264 § 32 lg-st 4 tuleneb, et kui maamõõtja, kelle

tööde üle kontrolli teostati, ei ole nõus andmete kontrollimisel (kontrollmõõdistamisel) saa-

dud tulemustega, on tal õigus need tulemused vaidlustada. Vastavasisuline vaie tuleb esitada

katastripidajale 10 tööpäeva jooksul katastripidajalt kontrolli tulemuste saamise päevast arva-

tes. Sama määruse § 33 lg 1 kohaselt on andmete kontrollimise (kontrollmõõdistamise) tule-

musena katastripidajale esitatud andmed aluseks juba registreeritud katastriüksuste andmete

parandamisele. Maa-amet on kohustatud juhinduma kontrollmõõdistamise tulemustest. Koh-

tule ei ole esitatud andmeid, et maamõõtja oleks kontrollmõõdistamise tulemused vaidlusta-

nud. Seega on Maa-amet põhjendatult jätnud kandeavalduse kontrollmõõdistamise tulemuste

põhjal sisuliselt lahendamata seni, kuni kandeavalduse puudused on kõrvaldatud ja viidud läbi

maakorraldustoiming piiride kindlaksmääramiseks.

Kaebaja ei vaidlusta asjaolu, et maamõõtja paigaldas uued piirimärgid ja maastikul eksisteerib

olukord, kus katastriüksused on omavahel kattuvuses. Kui Maa-amet teostab kontrollmõõdis-

tamise, tuleb juhinduda kontrollmõõdistamise andmetest. Kaebaja kandeavalduse rahuldamine

ja kaebaja katastriüksuse jagamine maamõõtja esitatud dokumentide alusel looks vastuolu

katastriandmete ning looduses olevate piiride vahel. See ei oleks kooskõlas katastri pidamise

eesmärgiga, milleks on maa looduslikku seisundit ja maa kasutamist kajastava informatsiooni

registreerimine katastris ning informatsiooni kvaliteedi, säilimise ja avalikkusele kättesaada-

vuse tagamine.

Sisuliselt on kaebaja eesmärgiks piirivaidluse lahendamine ja seejärel Maa-ameti katastriük-

suse jagamise toimingute lõpuleviimiseks kohustamine. Arvestades, et piirivaidluse lahenda-

mine kuulub tsiviilkohtu pädevusse, ei saa halduskohus asuda vaidlusaluse piiri asukohta

kindlaks määrama. Kandeavalduse edasiseks menetlemiseks tuleb kaebajal ja kolmandal isi-

kul lahendada esmajoones piirivaidlus.

Riigikohus on leidnud, et katastriandmete õiguslikku tähendust ei ole seaduses selgelt sätesta-

tud, muu hulgas ei ole ette nähtud nende andmete õigsuse eeldamist ega võimaldatud neile

andmetele tuginedes kinnisasja heauskselt omandada. Samuti on Riigikohus märkinud, et ka-

tastriüksuse moodustamisel nii maa mõõdistamisega kui ka plaani- ja kaardimaterjali alusel

kaardistatakse tegelikkusele vastavad piirisuhted looduses. See tähendab, et kaart peab kirjel-

dama mõõdistamisel ilmnevat tegelikku olukorda, mitte et kinnisasjade tegelikud piirid mää-

ratakse vältimatult katastriüksuse kaardistatud piiride alusel (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-67-

12). Ka Maa-amet ei saa kandeavalduse tegemisel juhinduda üksnes katastris olevatest and-

metest, vaid peab kontrollima teostatud mõõdistusi ning nende vastavust algdokumentidele.

Kandeavaldusega esitatud mõõdistusandmete alusel (sh uute piiritähiste paigaldamise tõttu) ei

kajasta kaardimaterjal tegelikku olukorda. Maa-amet ei ole kohustatud talle kandeavaldusega

esitatud mõõdistusandmete alusel kandeavaldust rahuldama, vaid on kohustatud juhtima tähe-

lepanu kandeavalduse puudustele ning andma tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, mida Maa-

amet ongi teinud.

3-16-122

7(10)

12. TM esitas halduskohtu määruse peale 04.07.2016 määruskaebuse. Tallinna Haldusko-

hus jättis määruskaebuse 11.07.2016 rahuldamata ja edastas selle lahendamiseks ringkonna-

kohtule.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

13. TM palub määruskaebuses tühistada halduskohtu 16.06.2016 määrus ja võtta kaebus

menetlusse.

Kohtu seisukoht kaebuse perspektiivituse osas ei tugine õiguslikule alusele ja asjas kogutud

tõenditele. Tõendite kogumis hindamisel ja kaebaja osutatud õigusnormide alusel asja lahen-

damisel on kaebuse eesmärgi saavutamine võimalik. Kohus kohaldas ebaõigesti materiaalõi-

guse norme (MaaKatS § 1 lg 2, § 8 lg-d 1, 2 ja 5, § 10 lg 1, AÕS §-d 128 ja 129, MaaKS § 15

lg 1, määruse nr 264 § 7 lg-d 1, 2 ja 3) ja leidis valesti, et maamõõtja ei ole Allika katastriük-

suse jagamise toimingutes õigusnorme järginud. Kohus jättis kogutud tõendid hindamata ja

tugines üksnes vastustaja seisukohtadele.

Tõene ei ole kohtu väide, et vaidlust pole Maa-ameti teostatud kontrolli tulemustes, s.o selles,

et Sae ja jagatava Allika katastriüksuse ühistes piiripunktides on looduses olukord selline, et

maastikul on topelt piirimärgid. Kaebaja on korduvalt selgitanud, et maastikul ei ole topelt

piirimärke (seda on kinnitanud maamõõtja katastripidajale esitatud seletuskirjas). Maa-ametil

ei ole katastripidajana õigusnormidest tulenevat pädevust nimetada maastikul asuvaid esemeid

omavoliliselt piirimärkideks, kui pädev isik (maamõõtja) on väitnud vastupidist. Katastripida-

ja on kontrollmõõdistamisel ja kaebaja taotluse lahendamata jätmisel ning halduskohus kae-

buse läbivaatamata jätmisel tuginenud ainult TM paljasõnalistele väidetele.

Kohus on esitanud kaebaja seisukohti ebaõigesti. Kaebaja ei nõua katastriüksuse jagamise

toimingu lõpuleviimist ainuüksi seetõttu, et jagamise aluseks olevates dokumentides sisalduv

info vastab maakatastris registreeritud piiriandmetele. Asi tuleb läbi vaadata halduskohtume-

netluses, sest tegemist ei ole piirivaidlusega tsiviilõiguslikus mõttes, vaid haldusvaidlusega

selle üle, milliste tõendite alusel ja kuidas saab katastripidaja keelduda haldustoimingu tege-

misest (katastriüksuse jagamisest). Piirimärkide taastamise aluseks ei saa olla kellegi paljasõ-

naline selgitus või arvamus, vaid piiriprotokoll, katastriüksuse plaan ja varasematel mõõdis-

tamistel saadud andmed. Praeguses asjas on aga katastripidaja ja halduskohus leidnud, et

maamõõtja poolt paigaldatud piirimärgid ei kohusta katastripidajat kannet tegema ja ta saab

sellest keelduda pelgalt kellegi paljasõnaliste väidete alusel.

Paljasõnaline on kohtu seisukoht, et katastriüksuse mõõdistamisel tekkis vajadus piiri kind-

laksmääramise toimingu teostamiseks, arvestades, et katastrimõõdistamise seletuskirja koha-

selt paigaldati mõõdistamise tulemusel uued piirimärgid ning varem mõõdistatud piirimärgid

olid samuti looduses säilinud. Ükski tõend ei kinnita varem mõõdistatud piirimärkide olemas-

olu. Kontrollmõõdistamise tulemustes on väidetavate varasemate piirimärkide olemasolu kirja

pandud ainult TM väite alusel. Maamõõtja on pädeva isikuna esitanud katastripidajale seletu-

se, mille kohaselt ei ole varem mõõdistatud piirimärgid säilinud. Kaebaja on kõigis katastripi-

dajale ja kohtule esitatud seisukohtades kinnitanud, et katastriüksused ei ole maastikul kattu-

vuses ning maamõõtja ei paigaldanud uusi piirimärke, vaid taastas piirimärgid määruse nr 246

§ 7 lg 2 alusel.

Erinevalt kohtu poolt leitust, ei looks kaebaja kandeavalduse rahuldamine ja katastriüksuse

jagamine maamõõtja esitatud dokumentide alusel vastuolu katastriandmete ning looduses ole-

vate piirimärkide vahel. Kui aga katastripidaja ja kohus loevad õiguspäraseks TM poolt maas-

tikule paigaldatud piirimärgid, siis tekib vastuolu praeguste katastriandmetega.

3-16-122

8(10)

Kohus peaks menetlema asja sisuliselt ja andma hinnangu, kas asjas kogutud tõendite (katast-

riplaanid, piiriprotokollid, maamõõtja paigaldatud piirimärgid, Maa-ameti teostatud kontroll-

mõõdistamise tulemused, kaebaja kinnitused) ning vastukaaluks ainult TM paljasõnaliste väi-

dete ja omavoliliselt naaberkinnistule paigutatud torude vahelise vastuolu puhul on katastripi-

dajal õigus rikkuda kaebaja omandiõigust, takistades omandit käsutada. Samuti peaks kohus

andma sisulise hinnangu, kas maaomanikul on õigus eeldada, et katastrikanded on õiged, ja

kuni pole tõestatud vastupidist, peab riik (sh katastripidaja) nendest kannetest juhinduma.

Kaebuse läbi vaatamata jätmine toob kaasa olukorra, kus maaomanikul tekib võimalus riivata

suvaliselt teiste isikute omandiõigust, paigutades omavoliliselt ümber piirimärke ja takistades

seeläbi piirinaabritel määramata ajaks omandit käsutada (kinnistuid jagada ja võõrandada).

14. Maa-amet palub 11.07.2016 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata ja kordab esime-

se astme kohtus esitatud seisukohti.

15. TM ei ole vastanud määruskaebusele.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

16. Määruskaebuse väited ei anna halduskohtu määruse tühistamiseks alust. Ringkonnako-

hus nõustub halduskohtu seisukohaga, et kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse ees-

märki. Nõustudes halduskohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus vajalikuks neid korrata.

17. Asjast nähtuvalt on maamõõtjad mõõdistanud kaebajale kuuluva Allika katastriüksuse

ja kolmandale isikule kuuluva Sae katastriüksuse ühist piiri aastatel 1995, 1998, 2002 ja 2015.

Maa-ameti KMKO teostas 13.08.2015 kontrollmõõdistamise.

1995. a mõõdistamise teostas Harju Maamõõdubüroo. Maamõõtja on koostanud Sae maaük-

suse plaani (tl 55) ja piiriprotokolli (tl 56).

1998. a mõõdistamise teostas Revala Maamõõdubüroo OÜ maamõõtja KL. Maamõõtja on

koostanud Allika maaüksuse plaani (tl 34 ja 53) ning piiriprotokolli (tl 36 ja 54).

2002. a mõõdistamise teostas Revala Maamõõdubüroo OÜ maamõõtja JL. Maamõõtja on

koostanud Sae katastriüksuse plaani (tl 34p ja 57) ning piiriprotokolli (tl 35 ja 58).

2015. a mõõdistamise teostas taas Revala Maamõõdubüroo OÜ maamõõtja KL. Maamõõtja

on koostanud Allika katastriüksuse plaani (tl 89), Allika katastriüksuse piiriprotokolli (tl 90),

Allika katastriüksuse katastrimõõdistamise seletuskirja (tl 62), Jõeoru katastriüksuse plaani (tl

91), Jõeoru katastriüksuse piiriprotokolli (tl 92) ja Jõeoru katastriüksuse katastrimõõdistamise

seletuskirja (tl 61).

KMKO poolt 13.08.2015 teostatud kontrollmõõdistamise tulemused on kajastatud Maa-ameti

01.09.2015 kirjas (tl 50-51) ja selle lisaks oleval kontrollmõõdistamise joonisel (tl 52) ning

fotol ühist piiripunkti tähistava kahe metalltoruga (tl 93).

18. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole asjas vaidlemise ruumi järgmiste faktiliste asjaolude

üle.

a) 1995. a mõõdistamine on toimunud aerofotogeodeetilisel viisil piiripunkte koordineerima-

ta. Piirimärkidena kasutati raudtorusid. Piir näidati maastikul kätte Sae katastriüksuse toona-

sele omanikule JM-le.

3-16-122

9(10)

1998. a mõõdistamine on toimunud L-EST 92 koordinaatide süsteemis. Allika ja Sae maaük-

suste vahelist piiri ei muudetud ja uusi piirimärke ei paigaldatud. Piir on maastikul kätte näi-

datud kaebajale.

2002. a mõõdistamine on toimunud L-EST 92 koordinaatide süsteemis. Sae ja Allika maaük-

suste vahelist piiri ei muudetud ja uusi piirimärke ei paigaldatud. Piir on maastikul kätte näi-

datud kolmandale isikule.

2015. a mõõdistamine on toimunud L-EST 97 koordinaatide süsteemis. Piirid näidati maasti-

kul kätte kaebajale ja kolmandale isikule.

b) Sae, Allika ja Jõeoru katastriüksustel on järgmised ühised piiripunktid:

1995 Sae 1 = 1998 Allika 1 = 2002 Sae 51 = 2015 Allika 1

1995 Sae 14 = 1998 Allika 2 = 2002 Sae 50 = 2015 Allika 2

2015 Allika 3 = 2015 Jõeoru 1

1995 Sae 13 = 1998 Allika 3 = 2002 Sae 49 = 2015 Jõeoru 2

c) 1998. ja 2002. a-l koostatud katastriüksuse plaanide kohaselt on piiripunktidel Allika 1 ja

Sae 51, Allika 2 ja Sae 50 ning Allika 3 ja Sae 49 identsed koordinaadid. Ka 2015. a koosta-

tud Allika katastriüksuse plaanil on piiripunkti Allika 2 koordinaadid identsed varasemate

Allika 2 ja Sae 50 koordinaatidega.

d) 2015. a mõõdistamisel paigutas maamõõtja Sae 50 ja Allika 2 piiripunkti tähistamiseks

koordinaatide asukohta metalltoru. Samuti paigutas ta Allika ja Jõeoru katastriüksuste nurka

Allika 3 ja Jõeoru 1 piiripunkti tähistamiseks metalltoru.

e) Maastikul on piiripunktis Sae 51 ja Allika 1 kaks metalltoru (vahekaugusega 0,57 m), mil-

lest edela pool paiknev metalltoru on Sae katastriüksuse omanikule teadaolev piirimärk. Piiri-

punktis Sae 50 ja Allika 2 on samuti kaks metalltoru (vahekaugusega 5,06 m), millest lääne

pool paiknev metalltoru on Sae katastriüksuse omanikule teadaolev piirimärk. Piiripunkti Al-

lika 3 ja Jõeoru 1 tähistamiseks paigaldatud piiritähis paikneb Sae katastriüksuse omanikule

teadaolevate piirimärkide Sae 50 (Allika 2) ja Sae 49 (1998 Allika 3 ja 2015 Jõeoru 2) vaheli-

sest sirgjoonest 3,21 m Sae katastriüksuse poolel.

f) Tegemist ei ole suvaliste metalltorudega, nagu väidab kaebaja, vaid maaüksuse piiripunkti-

de tähistamiseks kasutatavate metalltorudega. Kohtul pole põhjust arvata, et Maa-ameti

KMKO spetsialistid ei erista suvalisi metallesemeid piiripunktide tähistamiseks kasutatavatest

metalltorudest. 2015. a-l mõõdistamise teostanud maamõõtja ei ole pidanud maastikult leitud

raudtoru piirimärgiks põhjusel, et see ei asunud maamõõtja arvates õiges kohas, mitte seetõt-

tu, et leitud raudtoru ei kasutata piiride tähistamiseks. Seega on kaebaja ja kolmanda isiku

katastriüksused kattuvuses ühise piiripunkti Sae 50 ja Allika 2 tähistamiseks 2015. a-l maa-

mõõtja poolt maastikule lisaks olemasolevale täiendava piiritähise paigaldamise tõttu.

19. Vaielda võib selle üle, kus asub tegelikult Sae ja Allika katastriüksuste vaheline piir.

Kaebaja alternatiivse versiooni kohaselt on kolmanda isiku näidatud metalltorud siiski piiri-

märgid, kuid tegemist on kolmanda isiku poolt teisaldatud piirimärkidega. Kuna metalltoru

teisaldamine ei ole füüsiliselt võimatu, siis ei saa kaebaja versiooni 1995. a-l paigaldatud pii-

rimärgi teisaldamise kohta iseenesest välistada. Sama moodi on aga võimalik vastustaja ja

kolmanda isiku versioon, et piirimärgid paiknevad jätkuvalt seal, kuhu need paigaldati 1995.

a-l ning näidati 1998. a-l maastikul kätte kaebajale ja 2002. a-l kolmandale isikule, kuid 1998.

a-l esmakordselt piiripunktile Sae 14 (Allika 2 ja 2002 Sae 50) koordinaatide määramisel on

3-16-122

10(10)

eksitud, see viga on ajas edasi kandunud ning ilmnes 2015. a-l Allika katastriüksuse jagami-

sel. Halduskohus leidis õigesti, et kaebaja ja kolmanda isiku vaheline vaidlus piiri asukoha üle

on eraõiguslik vaidlus, mille lahendamine ei kuulu Maa-ameti ega halduskohtu pädevusse.

Kuni kaebaja ja kolmanda isiku katastriüksuste ühise piiri asukoht ei ole kohases menetluses

kindlaks määratud ja topelt piirimärgid kõrvaldatud, ei saa maakataster kaebaja katastriüksuse

jagamise kannet teha, sest katastripidaja peab tagama katastrisse kantud informatsiooni kvali-

teedi.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maret Altnurme

/allkirjastatud digitaalselt/

Ruth Plaks

/allkirjastatud digitaalselt/

Virgo Saarmets