1-08-1268/73 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

11. august 2016, Tartu kohtumaja

Kriminaalasja number

1-08-1268

Kohtunik

Rutt Teeveer

Kohtuistungi sekretär

Helju Rebane

Prokurör

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Meelis Juursoo

(istungil ei osalenud)

Kriminaalasi

Silver Pilleri süüdistus KarS § 113 järgi

Menetlustoiming

süüdimõistetu Silver Pilleri tingimisi enne tähtaja

lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine

Süüdimõistetu

Silver Piller

isikukood 38804092718; elukoht vabanemisel XXXX

Kaitsja

riigi õigusabi korras advokaat Marko Paabumets

RESOLUTSIOON

1. Jätta Silver Piller temale Tartu Maakohtu 27.03.2008 otsusega kriminaalasjas nr

1-08-1268 mõistetud vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata.

2. Välja mõista Silver Pillerilt riigi tuludesse riigi õigusabi kulud 48 (nelikümmend

kaheksa) eurot.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole

nr EE351010052031000004 (SEB Pank AS) või arvelduskontole nr EE502200221014193355

(Swedbank AS) või arvelduskontole nr EE401700017002872300 (Nordea Bank Finland PLC

Eesti filiaal) või arvelduskontole nr EE873300333499990003 (Danske Bank AS Eesti filiaal),

märkides viitenumbri 99916700056161 ning selgituseks kohustatud isiku nime, kohtuasja

numbri ning makse liigi.

Vastavalt KrMS § 417 lg-le 2 ja §-le 423 on menetluskulude tasumiseks aega üks kuu alates

kohtulahendi jõustumisest. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral

pööratakse kohtumäärus menetluskulude osas sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus

ettenähtud korras.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui

kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule

kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast

kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Tartu Maakohtu 27.03.2008 otsusega kriminaalasjas nr 1-08-1268 tunnistati Silver Pilleri süüdi

KarS § 113 järgi ja karistati teda 10 aasta pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 1 alusel loeti

Silver Pillerile Tartu Maakohtu 20.11.2007 otsusega kriminaalasjas nr 1-07-8416 mõistetud

karistus, s.o 5 kuud 27 päeva vangistust kaetuks raskeima karistusega ja kohtuotsuste kogumis

mõisteti temale liitkaristuseks 10 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati

eelvangistuses viibitud aeg 7 kuud 5 päeva karistusaja hulka ning Silver Pilleri kandmisele

kuuluvaks karistuseks mõisteti 9 aastat 4 kuud ja 25 päeva vangistust. Karistusaja alguseks loeti

27.03.2008. Tartu Maakohtu otsus jõustus muutmata kujul Riigikohtu 01.09.2008 määrusega.

Kinnipeetava karistusaeg algas seega 27.03.2008 ja lõppeks selle täieliku ärakandmise korral

20.08.2017.

Tartu Maakohtu 12.05.2014 määrusega jäeti Silver Piller temale Tartu Maakohtu 27.03.2008

otsusega kriminaalasjas nr 1-08-1268 liitkaristusena mõistetud 9 aasta 4 kuu ja 25 päeva

pikkuse vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärus jõustus

10.06.2014.

Tartu Maakohtu 19.06.2015 määrusega jäeti Silver Piller taaskord temale Tartu Maakohtu

27.03.2008 otsusega kriminaalasjas nr 1-08-1268 mõistetud vangistuse kandmiselt tingimisi

enne tähtaega vabastamata. Määrus jõustus 11.07.2015.

07.07.2016 esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule järjekordselt materjalid süüdimõistetu Silver

Pilleri tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamiseks.

Materjalidest nähtuvalt Tartu Vangla ei toeta Silver Pilleri vangistusest vabastamist tingimisi

enne tähtaega, kuna kinnipeetava ohutase on endiselt kõrge.

KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

Prokurör ei toeta Silver Pilleri tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Ta leiab, et Silver Pilleri

korduvad varasemad karistamised, probleemid alkoholi tarbimisega ning joobeseisundiga

kaasnev agressiivsus, samuti käitumine vangistuse kandmise ajal viitavad sellele, et Silver

Piller võib tulevikus panna toime uued seaduserikkumised. Ennetähtaegsele vabastamisele

räägivad vastu ka Silver Pilleri poolt toime pandud kuriteo asjaolud.

Süüdimõistetu Silver Piller kinnitas kohtus, et tal on vanglas viibimise ajal olnud aega mõtelda

oma tegude üle järele. Ta on läbinud ka kõik programmid, mis vangla on talle ette näinud. Ta

ei soovi välja saades enam alkoholi tarbida ning tahab elada seaduskuulekat elu. Kuna tema isa

on juba vanaduspensionär, siis oleks ka temale tuge vaja.

Kaitsja oli seisukohal, et kinnipeetav tuleks ennetähtaegselt vabastada. Kaitsja ei näe uute

kuritegude toimepanemise ohtu. Silver Piller on vangistuses läbinud kõikvõimalikud

programmid. Süüdimõistetu isa kinnitas, et saab vabanemisel pakkuda Silver Pillerile eluruumi.

Seega on loodud kõik eeldused, et isik saab vabaduses toimida tavapärase ühiskonnaliikmena.

KOHTU SEISUKOHT

Silver Piller kannab käesoleval ajal karistust tahtlike esimese ja teise astme kuritegude

toimepanemise eest.

KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises

süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui

süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast,

kuid mitte vähem kui 4 kuud.

Silver Piller on temale mõistetud karistuse ajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku ära

kandnud ning tema poolt ärakantud karistusaeg ületab tuntavalt 4 kuud. Möödunud on ka

VangS § 76 lg-s 3 sätestatud tähtaeg, s.o üks aasta tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise

määruse jõustumisest. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks

vabastamiseks.

KarS § 76 lg 4 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel

arvestab kohus materiaalse alusena kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut,

varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid

tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest

vabastamine.

Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Silver Pillerit on kriminaalkorras korduvalt karistatud.

Reaalset vangistust kannab ta teist korda. Varem on tema suhtes kohaldatud ka leebemat

mõjutusvahendit (vangistus jäeti katseajaga täitmisele pööramata). See ei avaldanud aga

loodetud mõju ning Silver Piller pani toime uued kuriteod. Kuna praegu kannab ta karistust ka

tapmise eest, siis on tema poolt sooritatud kuritegude dünaamika läinud aja jooksul raskemaks.

Silver Piller väitis, et ta on vangistuses viibimise ajal mõtelnud oma tegude üle järele. Ta

kinnitas, et välja saades ei soovi ta enam alkoholi tarbida ning tahab elada seaduskuulekat elu.

Kohus on seisukohal, et Silver Pilleri käitumine vanglas ei kinnita tema soovi muutuda

õiguskuulekaks. Tõsi, kinnipeetav on vangistuse ajal osalenud mitmes taasühiskonnastavas

tegevuses. Näiteks on ta osalenud sotsiaalprogrammides „Agressiivsuse asendamise treening“

ja

„Eluviisitreening“.

Perioodil

28.11.2013–19.02.2014

osales

ta

individuaalselt

sotsiaalprogrammis „Õige Hetk“. Samuti on vanglas töötanud majandustöödel ja omandanud

põhihariduse. Samas on Silver Piller vangistuse jooksul korduvalt rikkunud vangla sisekorra

eeskirju. Pärast Tartu Maakohtu 19.06.2015 määruse tegemist, millega Silver Piller jäeti

vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata, on teda viiel korral

distsiplinaarkorras karistatud. Seejuures ka vanglaametniku seaduslikule korraldusele

mitteallumise eest. Kõnekas on ka fakt, et Silver Piller alustas vanglas puidupingitöölise

õppekava läbimist, kuid katkestas, kuna tal tekkisid probleemid õpetajate ning kaasõpilastega.

Silver Pilleri käitumine kinnipidamisasutuses, eelkõige viimased distsiplinaarrikkumised

viitavad asjaolule, et karistus ise ega ka läbitud sotsiaalprogrammid ei ole Silver Pillerile

piisavat mõju avaldanud. Ta ei suuda enda käitumist kontrollida ja motiveerida end kuulekusele

isegi selleks, et täita üht ennetähtaegse vabastamise eeldust, st õiguskuulekust

kinnipidamisasutuses. Tema väärtushinnangud on kujunenud kuritegelikul foonil. Lisaks on tal

diagnoositud XXXX, mis mõjutab tema XXXX. Järelikult ei toimu seniste väärtushinnangute

ning käitumise muutmine kergelt ja on endiselt suur risk, et Silver Piller jätkab vabaduses

õigusrikkumiste toimepanekut.

Seda riski võimendab asjaolu, et Silver Pilleril puudub vabaduses toimiv tugivõrgustik, st

inimesed, kes saaksid teda toetada ja aidata. Lähedasi pereväliseid suhteid Silver Piller ei oma.

Päritoluperekonnast on Silver Pilleril elus isa, vend ning õde. Suhted on säilinud eelkõige isaga,

kelle juurde soovib Silver Piller pärast vabanemist ka elama asuda. Samas on tegu eaka

pensionäriga, kes on varem alkoholi tarvitamisega liialdanud. Arvestades seda, et Silver Piller

on tunnistanud, et ta on alkoholisõltlane, samuti seda, et joobeseisund tõstab tema agressiivsuse

taset, siis ei pruugi kooselu isaga tema ohtlikkust vähendada, vaid hoopis tõsta, kuna nad võivad

üheskoos hakata jälle alkoholi tarbima.

Kinnipeetaval on küll kokkulepped töökoha osas ning võimalus lisaks teha talutööd, kuid

arvestades tema pea olematut töötegemise kogemust ja majanduslikku toimetulematust, ei

kõrvalda need võimalused uue kuriteo toimepanemise riski.

Eelnevat kogumis hinnates asub kohus seisukohale, et Silver Pilleri katseajaga tingimisi

ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud, kuna kohtul puudub piisav veendumus, et isik

ei jätka vabanedes kuritegude toimepanemist.

Menetluskulud

Süüdimõistetu kaitsja esitas taotluse riigi õigusabi osutamise eest tasu väljamõistmiseks

summas 48 eurot.

Kohus leiab, et taotlus kuulub rahuldamisele „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu

arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate

kulude hüvitamise ulatus ja kord“ p-de 25-26 kohaselt.

Lähtuvalt KrMS § 180 lg-st 1 tulevad riigi õigusabi osutamisega seotud kulud, s.o 48 eurot

hüvitada süüdimõistetul.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik