1-15-7313/26 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

11. august 2016, Tartu kohtumaja

Kohtunik

Rutt Teeveer

Kohtuistungi sekretär

Helju Rebane

Prokurör

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Meelis

Juursoo (istungil ei osalenud)

Kriminaalasja number

1-15-7313

Kriminaalasi

Mairold Jansoni süüdistus KarS § 199 lg 2 p 5, 7 ja 9

järgi lühimenetluses

Menetlustoiming

Mairold Jansoni tingimisi enne tähtaja lõppemist

vangistusest vabastamise otsustamine

Süüdimõistetu

Mairold Janson

isikukood

39411220818;

alates

2016

oktoobrist

võimalik elama asuda XXXX, suusõnalise info kohaselt

võimalus koheselt elama asuda XXXX

RESOLUTSIOON

Jätta Mairold Janson temale Harju Maakohtu 16.09.2015 otsusega kriminaalasjas nr 1-

15-7313 mõistetud vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Määrus edastada Tartu vanglale, prokurörile ja kinnipeetavale.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui

kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule

kirjalik määruskaebus viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast

kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Harju Maakohtu 16.09.2015 otsusega kriminaalasjas nr 1-15-7313 tunnistati Mairold Janson

süüdi KarS § 199 lg 2 p 5, 7 ja 9 ettenähtud kuriteo toimepanemises (28.01.2015, 07.02.2015,

20.02.2015, 25.02.2015, 26.02.2015, 01.03.2015, 03.03.2015, 04.03.2015, 17.03.2015

episoodid) ja temale mõisteti karistuseks vangistus 2 aastat. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendati

Mairold Jansonile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks

karistuseks vangistuse 1 aasta ja 4 kuud. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel moodustati liitkaristus

Harju Maakohtu 19.05.2015 otsusega nr 1-15-3416 mõistetud karistusega, suurendades

mõistetud üksikkaristustest raskeimat ning kohtuotsuste kogumis mõisteti liitkaristuseks

vangistus 1 aasta ja 8 kuud. KarS § 65 lg 1 alusel arvati mõistetud liitkaristusest, s.o vangistusest

1 aasta ja 8 kuud maha Harju Maakohtu 19.05.2015 kohtuotsuse järgi osaliselt ärakantud

karistus, s.o eelvangistus 4 päeva ning karistuse kandmine alates 21.07.2015 kuni 15.09.2015

s.o 57 päeva ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti vangistus 1 aasta 5 kuud ja 29 päeva.

Sama otsusega tunnistati Mairold Janson süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 ettenähtud kuriteo

toimepanemises (05.06.2015 episood) ja temale mõisteti karistuseks vangistus 3 kuud. KrMS §

238 lg 2 kohaselt vähendati Mairold Jansonile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra,

mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 2 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati

mõistetud karistusaja hulka käesolevas kriminaalasjas eelvangistuses viibitud aeg 05.06.2015

kuni 20.07.2015, s.o 46 päeva, seega ärakandmisele kuuluvaks karistuseks on vangistus 14

päeva. KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti Mairold Jansonile liitkaristus, suurendades mõistetud

karistust varem mõistetud karistuse ärakandmata osaga, vangistus 1 aasta 5 kuud ja 29 päeva,

ja lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti vangistus 1 aasta 6 kuud ja 13 päeva.

Karistuse algust arvati alates 16.09.2015. Kohtuotsus jõustus 25.01.2016.

Kinnipeetava karistusaeg algas seega 16.09.2015 ja karistuse täielikul ära kandmisel lõppeks

see 29.03.2017.

20.06.2016 esitas Tartu Vangla maakohtule materjalid Mairold Jansoni tingimisi enne tähtaega

vabastamise kohta KarS § 76 lg 1 p 2 järgi. Materjalidest nähtuvalt vangla ei toeta Mairold

Jansoni tingimisi ennetähtaegset vabastamist, kuna leiab, et kinnipeetava ohtlikkuse tase on

väga kõrge.

KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

Prokurör esitas Mairold Jansoni tingimisi enne tähtaega vabastamise võimalikkuse kohta

kirjaliku seisukoha, milles nõustub vangla arvamusega.

Mairold Jansonit on kuritegude toimepanemise eest karistatud kokku kolmel korral, reaalset

vanglakaristust kannab esimest korda. Isik on varasemalt toime pannud varavastaseid

kuritegusid ja kuriteod on toime pandud materiaalse kasu saamise eesmärgil, soodusteguriks

narkootikumide tarvitamine. Mairold Janson on varem olnud kriminaalhooldusel üks kord,

olles määratud tegema üldkasulikku tööd. Isik hoidus kõrvale üldkasuliku töö tegemisest ning

süstemaatiliselt ei ilmunud registreerimisele. Kriminaalhooldusametnik esitas Mairold Jansoni

kohta kohtule erakorralise ettekande ettepanekuga pöörata osaliselt ärakandmata karistus

täitmisele, mille kohus rahuldas. Isikul on kokku kolm kehtivat distsiplinaarkaristust.

Distsiplinaarkaristuste olemasolu kinnitab, et kinnipeetava käitumine on jätkuvalt normieirav

ning vangistuses viibitud aeg ei ole veel mõjutanud isiku käitumist paremuse suunas. Seega

isik ei ole loobunud kuritegude toimepanemisest, vaatamata mitmekordsele süüdimõistmisele

ja karistuse kandmiseks antud kergematele võimalustele, on isik korranud samu

käitumismustreid suutmata teha järeldusi varasematest negatiivsetest kogemustest. Isikul

puudub KarS § 75 lg 1 p 1 mõttes vabanemisjärgselt alaline elukoht. Kindla elukoha puudumine

ei võimalda teostada järelevalvet süüdlase käitumise üle. Samuti puudub isikul vabanedes

töökoht. Kindla töökoha ja piisava sissetuleku puudumine omakorda suurendab kuritegude

toimepanemise tõenäosust varalise kasu saamise eesmärgil. Isikul esinevad sõltuvusprobleemid

suurendavad uute süütegude toimepanemise tõenäosust ning samuti riski, et isik ei suuda kinni

pidada kriminaalhooldusega kaasnevatest kohustustest. Tuginevalt isiku eelnevale elukäigule,

korduvale kriminaalkorras karistatusele, kõrgele uue kuriteo toimepanemise tõenäosusele leiab

prokurör, et isiku karistuse eesmärgid ei ole täidetud ja ei ole võimalik piisava kindlusega

eeldada, et vabanedes ei pane isik toime uut kuritegu. Tuginevalt Mairold Jansoni varasemale

elukäigule on tõenäoline, et kontrollitud keskkonnast lahkudes naaseb isik varasema elustiili

juurde, seega praegusel hetkel oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine liialt ennatlik.

On positiivne, et Mairold Janson on osalenud taasühiskonnastavates tegevustes, sõltlastele

suunatud nõustamises, kuid kuna isik on mitmeid kordi ebaõnnestunud, siis erilisi eesmärke

tulevikuks ei sea. Kuna isikul puudub vabanedes toetav lähiringkond ja suhted lähedastega on

pingelised, samuti kindel elukoht ja töökoht, on oluline, et vabanedes asuks isik elama

keskkonda, kus oleks isikule tagatud abi ja tugiteenus ning isik asuks tööle, et vähendada

võimalikke kuriteoriske.

Eelneva tõttu leiab prokurör, et kriminaalhoolduslike vahenditega ei ole võimalik korrigeerida

Mairold Jansoni käitumist ning tema vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei oleks

tulemuslik.

Mairold Janson avaldas kohtule, et ta on telefoni teel saanud kinnituse, et saab koheselt elama

asuda XXXX.

KOHTU SEISUKOHT

Mairold Janson kannab liitkaristust tahtlike teise astme kuritegude eest.

KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne

tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud

karistusajast, kuid mitte vähem kui 4 kuud.

Käesolevaks ajaks on Mairold Janson temale mõistetud karistusajast vähemalt poole, kuid mitte

vähem kui 4 kuud ära kandnud. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest tingimisi

ennetähtaegseks vabastamiseks.

KarS § 76 lg 4 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel

arvestab kohus materiaalse alusena kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut,

varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid

tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Mairold Jansoni on kriminaalkorras karistatud kolmel korral, reaalset vangistust kannab esimest

korda. Kõik toimepandud kuriteod on olnud varavastased. Mairold Janson on varasemalt olnud

ka kriminaalhooldusel, olles määratud tegema üldkasulikku tööd. Kuna isik hoidus kõrvale

ÜKT tundide tegemisest, pöörati osaliselt ärakandmata karistus täitmisele. See tähendab, et

kinnipeetava käitumist ei mõjutanud ka teadmine, et ta on vabaduses vaid tingimisi ning et tema

negatiivse käitumise vältimatuks tagajärjeks on kandmata jäänud karistuse täitmisele

pööramine. Eelnev viitab üheselt sellele, et karistused, ei leebemad ega ka raskemad, ei oma

Mairold Jansoni käitumise suunamisel soovitud eripreventiivset mõju.

Norme eiravat käitumist on Mairold Janson jätkanud ka kinnipidamisasutuses viibimise ajal.

Ta on seal süstemaatiliselt pannud toime distsiplinaarrikkumisi. Määruse tegemise seisuga on

tal 3 kehtivat distsiplinaarkaristust (kõigil kordadel kartserisse paigutamine). Karistused on

määratud allumatuse, kaaskinnipeetava ründamise ja vanglaametniku korralduse eiramise eest.

Lisaks on Mairold Jansoni suhtes kahel korral kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid.

Nimelt piirati 07.01.2016 ja 10.02.2016 tema vanglasisest liikumis- ja suhtlemisvabadust,

keelati kehakultuuriga tegelemine ja paigutati ta kinnisesse kambrisse, kuna oma vangla

sisekorraeeskirja eirava käitumisega lõi ta oma eluosakonnas potentsiaalselt ohtliku olukorra,

millega seadis ohtu vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamise.

Mairold Janson on narkosõltlane. Narkootikume hakkas ta väidetavalt tarbima juba XXXX.

Tema poolt toime pandud kuriteod on olnud otseses seoses narkootikumide tarbimisega. Ta

saab oma sõltuvusprobleemist ning narkootikumide kahjulikkusest hästi aru. Kinnipeetav tahab

sõltuvusest vabaneda, kuna narkootikumid tema seisukorras eluohtlikud. Samas vanglas ta

käesolevaks ajaks aktiivset sõltuvusrehabilitatsiooni läbinud ei ole. On selge, et ilma

professionaalse abita ei suuda Mairold Janson oma sõltuvusprobleemiga toime tulla. Sellises

olukorras kinnipidamisasutusest lahkudes on väga suur oht, et Mairold Janson jätkab vabanedes

narkootikumide tarbimist ja seega ka samaliigiliste kuritegude toimepanekut.

Lisaks puudub Mairold Jansonil vabanedes kindel elu- ja töökoht. Kohus ei saa lähtuda elukoha

määramisel

vaid

süüdimõistu

väidetest,

et

XXXX

saaks

ta

elukoha

koheselt.

Kriminaalhooldusametnik ei ole esitatud informatsiooni kontrollinud ja vangla ei ole kohtule

ka täiendavaid materjale edastanud. Kohus leiab ka seda, et äraelamiseks vajalike vahendite

puudus tõstab Mairold Jansoni puhul veelgi kuritegude toimepanemise riski. Positiivsed

asjaolud, st see, et Mairold Jansonil on vabaduses olemas ema moraalne toetus, ei vähenda

kohtu hinnangul kuritegude toimepanemise riske piisaval määral.

Eelnevat kogumis hinnanud asub kohus seisukohale, et Mairold Jansoni katseajaga tingimisi

ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Kohtul puudub piisav veendumus, et isik ei

jätka vabanedes kuritegude toimepanemist. Lisaks puudub kohtul veendumus selleski, et

kinnipeetav suudab end allutada ennetähtaegse vabastamisega kaasnevale käitumiskontrollile

ning teha koostööd kriminaalhooldajaga.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik