3-16-1226/17 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Maili Lokk, Agu Timmi

Määruse tegemise aeg ja koht

10.08.2016, Tartu

Haldusasja number

3-16-1226

Haldusasi

Sparks SS OÜ kaebus tuvastada Tartu Linnavalitsuse

02.06.2016. a vastuskirjas nr 9-3.2/DP-14-037

väljendatud keeldumise õigusvastasus ning kohustada

Tartu Linnavalitsust uuesti läbi vaatama Sparks SS OÜ

taotlus algatamaks kinnisasjaga Lumimarja tn 1a

liitmiseks sobiva maa piiride väljaselgitamine

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 04.07.2016. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Menetlusosalised

Sparks SS OÜ määruskaebus

Kaebaja Sparks SS OÜ, esindaja vandeadvokaat Rene

Varul

Vastustaja Tartu linn

RESOLUTSIOON

Jätta Sparks SS OÜ määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 04.07.2016. a

määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus ei ole edasikaevatav (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Sparks SS OÜ esitas 05.05.2016 Tartu Linnavalitsusele taotluse, milles palus algatada

Sparks SS OÜ omandis oleva kinnisasjaga Lumimarja tn 1a liitmiseks sobiva maa (aadressiga

Lumimarja tn 1b) piiride väljaselgitamise menetlus.

2. Tartu Linnavalitsus vastas 02.06.2016. a kirjaga nr 9-3.2/DP-14-037, et ei ole võimalik

algatada Lumimarja tn 1a kinnistuga liitmiseks sobiva maa piiride väljaselgitamise menetlust,

kuna taotletaval maal asuva endise aianduskooperatiivi „Juss“ maa-alale rajatud saunahoone

aluse ja seda teenindava maa erastamise menetlus on lõpule viimata.

3. Sparks SS OÜ esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Linnavalitsuse 02.06.2016. a

vastuskirjas nr 9-3.2/DP-14-037 väljendatud keeldumise õigusvastasuse tuvastamiseks ning

Tartu Linnavalitsuse kohustamiseks uuesti läbi vaadata Sparks SS OÜ taotlus algatamaks

kinnisasjaga Lumimarja tn 1a liitmiseks sobiva maa piiride väljaselgitamine.

Kaebuses on esitatud esialgse õiguskaitse taotlus peatada Tartu Linnavalitsuse poolt sauna- ja

veeühistu Juss (MTÜ) erastamisavalduse alusel teostatavad toimingud, s.t peatada maa

ostueesõigusega erastamise menetlus kuni kohtulahendi saavutamiseni käesolevas asjas.

Taotluse kohaselt toimetab Tartu Linnavalitsus edasi maa ostueesõigusega erastamise korra

alusel. Kui Tartu Linnavalitsus teostab ostueesõigusega erastamise toimingud sauna- ja

veeühistu Juss erastamisavalduse alusel ja annab nõusoleku erastamiseks, paneb see aluse

saunaga kinnistu tekkeks, mille omanikus saab sauna- ja veeühistu Juss. Sellises olukorras

jääb kaebaja ilma võimalusest taotleda saunaga maa-ala liitmist kaebajale kuuluva Lumimarja

tn 1a kinnisasjaga.

4. Tartu linn esitas halduskohtule seisukoha, milles palub Sparks SS OÜ esialgse õiguskaitse

taotlus jätta rahuldamata. Tartu linn põhjendab, et kohaldatav esialgse õiguskaitse abinõu ei

tooks endaga kaasa kaebaja olukorra paranemist ega hoiaks ära negatiivseid tagajärgi. Isegi

kui sauna- ja veeühistul Juss ei peaks olema omandiõigust saunahoonele, ei saa saunahoone

kuuluda kaebajale, vaid see oleks peremehetu vallasvara, mille Tartu linn peab hõivama ja

seeläbi enda omandisse saama. Esineb ülekaalukas avalik huvi, et maareform viiakse Eesti

Vabariigis lõpuni tähtaegselt ja, et õigustatud subjektidel oleks võimalik taotleda maa

ostueesõigusega erastamist.

5. Tartu Halduskohus jättis 04.07.2016. a määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse läbi

vaatamata HKMS § 55 lg 2 alusel.

Määruse kohaselt taotleb kaebaja kaebuses tuvastada Tartu Linnavalitsuse 02.06.2016. a

vastuskirjas nr 9-3.2/DP-14-037 väljendatud keeldumise õigusvastasus ning kohustada Tartu

Linnavalitsust uuesti läbi vaatama Sparks SS OÜ taotlus algatamaks kinnisasjaga Lumimarja

tn 1a liitmiseks sobiva maa piiride väljaselgitamine. Esialgse õiguskaitse taotluses taotleb

kaebaja aga peatada Tartu Linnavalitsuse poolt sauna- ja veeühistu Juss erastamisavalduse

alusel teostatavad toimingud, s.t peatada maa ostueesõigusega erastamise menetlus kuni

kohtulahendi saavutamiseni käesolevas asjas. Esialgse õiguskaitse kohaldamise tulemuseks

oleksid õiguslikud tagajärjed, mis ei ole põhivaidluse edukuse korral saavutatavad. Seega ei

ole kaebaja soovitud viisil esialgse õiguskaitse kohaldamine põhivaidluse esemest tulenevalt

lubatud. Vajalik ei ole kaebuses ja esialgse õiguskaitse taotluses esitatud nõuete täpsustamine,

arvestades, et esialgse õiguskaitse kohaldamise eeldused ei oleks isegi nõuete muutmisel

täidetud.

Kaebaja soovib, et sauna- ja veeühistu Juss ei saaks vaidlusaluse kinnistu omanikuks maa

ostueesõigusega erastamise menetluse tulemusel. Kaebaja ei vaja esialgse õiguskaitse abinõu

kohaldamist, et põhivaidluse tulemuse selgumiseni oma õigusi kindlustada või kahjulikke

mõjutusi tõrjuda. Käesoleval ajal teeb Tartu linn alles Maa ostueesõigusega erastamise korra

p 4 alusel eeltoiminguid, selgitades välja maa ostueesõigusega erastamise seisukohalt tähtsust

omavad asjaolud. Tartu linna kinnitusel ei ole võimalik täpselt ennustada, millal linn

eeltoimingud lõpule viib, kuid seda tehakse, kui linnal on olemas selleks vajalikud materjalid.

Sauna- ja veeühistu Juss 21.04.1997. a avalduse alusel maa ostueesõigusega erastamine on

pikaajaline protsess, mille lõpule viimise aeg ei ole praegu veel teada. Seega ei realiseeru

kaebaja hinnangul talle kahjulike tagajärgede saabumise oht lähitulevikus. Vajaduse

tekkimisel on võimalik esialgse õiguskaitse abinõud kohaldada edasise menetluse käigus.

Halduskohtule on esitatud taotlus, mille puudused ei ole kõrvaldatavad ja esialgse õiguskaitse

taotlus ei ole põhivaidluse esemest tulenevalt lubatav.

MENETLUSOSALISE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

6. Sparks SS OÜ esitas Tartu Halduskohtu 04.07.2016. a määruse peale määruskaebuse, milles

palub halduskohtu määrus tühistada ja rahuldada kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus, s.t

peatada maa ostueesõigusega erastamise menetlus kuni kohtulahendi saavutamiseni

käesolevas kohtuasjas.

Määruskaebuse kohaselt ei saa nõustuda halduskohtu hinnanguga, et maa ostueesõigusega

erastamine on pikaajaline protsess ja kahjulike tagajärgede saabumise oht ei realiseeru

lähitulevikus. Halduskohtu seisukoht, et erastamismenetlus on oma regulatsioonilt selline, mis

lubab käesoleva haldusvaidluse kahtlusteta lõpuni viia ilma, et erastamismenetlus oleks lõpuni

viidud, ei vasta õigusnormidele. Maa ostueesõigusega erastamise korra p 19 kohaselt, kui

erastamise eeltoimingud ei ole teostatud kolme kuu jooksul, informeerib kohalik omavalitsus

erastamise korraldajat viivituse põhjustest. Seega viib linn omapoolsed eeltoimingud

eelduslikult läbi 3 kuu jooksul, saadab seejärel toimiku maavalitsusse, kes teeb samuti

eelduslikult oma toimingud viivituseta. Selliselt on võimalik maa ostueesõigusega erastamine

lõpule viia 3-4 kuuga.

MTÜ-l Sauna- ja veeühistu Juss puudub omandiõigus krundil asuvale saunahoonele ja seega

ka maa erastamise õigus. Linnavalitsus näib olevat vastupidisel seisukohal, seda arvamust

täpsemalt põhjendamata. Kaebajale ei ole teavet jagatud, millises seisus erastamine parasjagu

on. Sellises olukorras on otstarbekas vaielda haldusasja raames selgeks küsimus saunahoone

omandi kuuluvusest, mitte liikuda erastamisega edasi.

Kuigi erastamine on kestnud 19 aastat, koostas 2016. a juunis maamõõtja katastriüksuse

plaani ja kutsus naabrid piiriprotokolli kooskõlastamisele. Seega ei ole linnavalitsuse poolt

takistusi katastriüksuse toimiku kokkupanemisele. Ennustada saab, et erastamine viiakse läbi

enne halduskohtu poolt lahendi tegemist, mis tähendab, et kaebus muutuks ainetuks. Kaebusel

on head eduväljavaated, sest sauna omandit MTÜ-l Sauna- ja veeühistu Juss ilmselt võimalik

tõendada ei ole. Linnavalitsus peaks uuesti läbi vaatama kaebaja taotluse algatada

kinnisasjaga liitmiseks sobiva iseseisva kasutusvõimaluseta maa piiride väljaselgitamise

menetlus.

7. Vastustaja leidis vastuses määruskaebusele, et halduskohtu määrus on põhjendatud ja

määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.

Vastuse kohaselt on kaebaja viide Maa ostueesõigusega erastamise korra p-s 19 sätestatud

tähtajale ebakorrektne, kuna 3-kuuline tähtaeg maa ostueesõigusega erastamise avalduse

esitamisest on ammu möödas. Eeltoimingute tegemise tähtaeg sõltub suuresti teiste isikute

(nt taotlejate) tegevusest. Käesoleval ajal teeb Tartu linn Maa ostueesõigusega erastamise

korra p 4 alusel eeltoiminguid, mis lõppevad katastriüksuse moodustamise toimiku ja

ostueesõigusega erastamise toimiku esitamisega Tartu Maavalitsusele. Hetkel ei ole võimalik

nimetada täpset aega, millal eeltoimingud lõppevad, kuid eeltoimingud tehakse niipea, kui

vajalikud materjalid on esitatud. Sellele järgnevad erastamise korraldaja poolt Maa

ostueesõigusega erastamise korra p-s 23-25 sätestatud toimingud, mis võtavad oma aja.

Sauna- ja veeühistu Juss on saunahoone omanik ja ühistul on õigus saunahoone

teenindusmaad ostueesõigusega erastada. Kaebaja ei saa taotleda maa-ala (Lumimarja tn 1b)

liitmist kaebajale kuuluva Lumimarja tn 1a kinnisasjaga Vabariigi Valitsuse 22.02.2007. a

määruse nr 50 ""Maareformi seaduse" § 22 lg-s 1² sätestatud maa erastamise kord" (määrus nr

50) § 1 lg 2 järgi. Määrusega nr 50 on kehtestatud kinnisasjaga liitmiseks sobiva iseseisva

kasutusvõimaluseta maa erastamise kord. Maa-ala, millel asub saunahoone, ei ole

kasutusvõimaluseta maa Maareformi seaduse § 22 lg 1² ja määruse nr 50 mõttes.

Kui peaks selguma, et Sauna- ja veeühistu Juss ei ole saunahoone omanik, ei ole võimalik

rakendada määrusega nr 50 kehtestatud korda, vaid saunahoone suhtes tuleb rakendada

Vabariigi Valitsuse 08.08.1996. a määrusega nr 211 kinnitatud „Peremehetu ehitise hõivamise

korda“ (määrus nr 211), kuna maa-alal asub õiguslikul alusel püstitatud saunahoone. Määruse

nr 211 kohaselt omandab saunahoone kas Tartu linn või riik. Maa omandamise õigus on

saunahoone omanikul.

Kohaldatav esialgse õiguskaitse abinõu oleks kaebaja jaoks kasutu, s.t see ei tooks endaga

kaasa kaebaja olukorra paranemist ega hoiaks ära negatiivseid tagajärgi.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et Sparks SS OÜ määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu

Halduskohtu 04.07.2016. a määrus muutmata. Ükski määrusekaebuses esitatud seisukoht ei

ole aluseks halduskohtu vaidlustatud määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub

halduskohtu määruses toodud põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid korrata (HKMS §-d 203

lg 2 ja 201 lg 4). Seoses määruskaebusega peab ringkonnakohus vajalikuks märkida järgmist.

9. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et esialgse õiguskaitse kohaldamise

tulemuseks oleksid õiguslikud tagajärjed, mis ei oleks põhivaidluse edukuse korral

saavutatavad. Juhul, kui vastustaja peataks esialgse õiguskaitse korras Sauna- ja Veeühistu

erastamisavalduse alusel teostatavad toimingud, so peataks maa ostueesõigusega erastamise

menetluse, siis puuduks võimalus kindlaks teha, kas ühistul on õigus seda maad

ostueesõigusega erastada või mitte. Enne seda ei ole võimalik aga vastustajal läbi vaadata

kaebaja taotlust algatada menetlus kinnisasja Lumimarja tn 1a liitmiseks sobiva maa piiride

väljaselgitamiseks. Halduskohus on õigesti märkinud, et vastustaja teeb alles Maa

ostueesõigusega arastamise korra p 4 alusel eeltoiminguid, et selgitada välja maa

ostueesõigusega erastamise seisukohast tähtsust omavaid asjaolusid. Samuti jagab

ringkonnakohus vastustaja seisukohta, et kaebajal puudub alus taotleda maa-ala liitmist oma

kinnisasjaga, kuna Määrusega nr 50 on kehtestatud kinnisasjaga liitmiseks sobiva iseseisva

kasutusvõimaluseta maa erastamise kord. Maa-ala, millel asub saunahoone, ei ole

kasutusvõimaluseta maa selle seaduse mõttes. Kui peaks selguma, et ühistu ei ole

saunahoonete omanik, siis omandab selle Tartu linn või riik, kellel on õigus ka maad

omandada.

Seega puudub alus määruskaebuse rahuldamiseks ja halduskohus on õigustatult jätnud

esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Lokk

/allkirjastatud digitaalselt/

Agu Timmi