3-16-1112/20 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Agu Timmi, Tiina Pappel, Maili Lokk

Määruse tegemise aeg ja koht

10.08.2016, Tartu

Haldusasja number

3-16-1112

Haldusasi

Georgi Šubini kaebus Viru Maakohtu 11.09.2015. a

otsuse õigusvastasuse tuvastamiseks

Menetluse alus ringkonnakohtus

Georgi Šubini määruskaebus

Vaidlustatav lahend

Asja läbivaatamine

Menetlusosalised

Tartu Halduskohtu 07.06.2016. a määrus

Kirjalik menetlus

Georgi Šubin

RESOLUTSIOON

Jätta kaebaja määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 07.06.2016. a määrus

muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul arvates

määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Georgi Šubin esitas 31.05.2016 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tunnistada

õigusvastaseks Viru Maakohtu 11.09.2015. a otsus. Kaebuse kohaselt tutvustati 16.05.2016 teda

Viru Maakohtus 11.09.2015 tehtud kohtuotsusega, mille kohaselt tuleb tal ära kanda vangistuslik

karistus tähtajaga 2 aastat 8 kuud ja 26 päeva. Kaebaja väitis, et avastas kohtuotsuses palju vigu,

millele oli juhtinud tähelepanu juba kohtuliku arutelu käigus kriminaalasjas, kuid mida otsuses pole

ära parandatud. Peamine viga on otsuses aga vangistuse tähtajas, sest maakohus pole esialgset

tähtaega muutnud, kuigi Tartu Ringkonnakohus oma 20.01.2016. a otsusega seda tegi. Kaebaja

leidis, et seetõttu on Viru Maakohtu 11.09.2015. a kohtuotsus ebaseaduslik, tekitab talle kahju ja

kuulub muutmisele ning palus, et halduskohus tunnistaks selle ebaseaduslikuks.

2. Tartu Halduskohus tagastas kaebuse 07.06.2016. a määrusega. Halduskohus märkis, et

HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt peab kohus kaebuse saamisel esmalt kontrollima, kas see vastab

nõuetele ning ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg 1 p-st 1

tulenevalt peab halduskohus kaebuse määrusega tagastama, kui selle lahendamine ei ole tema

pädevuses. HKMS § 4 lg 1 järgi kuulub halduskohtu pädevusse ainult avalik-õiguslikus suhtes

tekkinud vaidluste lahendamine ning seda üksnes juhul, kui asja suhtes pole seadusega ette nähtud

teistsugust menetluskorda. HKMS § 6 lg 1 ja 2 kohaselt on haldusaktiks ja toiminguks, mille peale

võib halduskohtusse kaevata, vaid haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalik-õiguslikus

suhtes antud haldusakt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 tähenduses, haldusleping sama seaduse

§ 95 tähenduses ja üksikjuhtumit reguleeriv halduse siseakt ning haldusorgani poolt

haldusmenetluses tehtud toiming, haldusorgani tegevusetus ja viivitus avalik õiguslikus suhtes.

Kohtud tegutsevad küll avalikes huvides, kuid tegemist pole haldusülesannet täitvate organitega,

mistõttu ei saa nende tegevust ja otsuseid üldjuhul halduskohtus vaidlustada.

Kaebusest nähtuvalt pole kaebaja rahul kriminaalasjas nr 1-15-621 Viru Maakohtu poolt 11.09.2015

koostatud kohtuotsuse sisuga. Viidatud otsusega tunnistati kaebaja süüdi KarS § 209 lg 2 p 1 ja 4

järgi ning mõisteti pärast varasema karistuse ärakandmata osa liitmist kaebajale liitkaristuseks 2

aasta 8 kuu ja 26 päeva pikkune vangistus. Kohtulahendite vaidlustamise kord ja tingimused on

reguleeritud vastavates kohtumenetluse seadustikes. Kriminaalasjas maakohtu poolt tehtud

kohtotsuse peale saab KrMS § 318 lg 1 kohaselt esitada apellatsioonkaebuse ringkonnakohtusse.

Halduskohtutele ei ole seaduseandja andnud õigust maakohtu poolt kriminaalasjas tehtud otsuste

tühistamiseks, muutmiseks ega ka õigusvastaseks tunnistamiseks.

Tulenevalt HKMS § 121 lg-s 3 ettenähtud selgitamiskohustusest pidas halduskohus vajalikuks

märkida ka seda, et kuna Tartu Ringkonnakohus on oma 20.01.2016. a otsusega Viru Maakohtu

11.09.2015. a otsuse osaliselt tühistanud ning teinud uue otsuse, millega mõisteti kaebajale lõplikuks

kandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat 5 kuud ja 26 päeva vangistust, on vaidluse põhjustanud

kohtuotsus juba sisuliselt osaliselt ebaõigeks tunnistatud ja tühistatud ning kehtib nüüd muudetud

kujul ilma, et maakohus seda omalt poolt veel mingil moel muutma või täiendama peaks.

3. G. Šubin esitas 10.06.2016 Tartu Halduskohtu 07.06.2016. a määruse peale määruskaebuse,

milles palub halduskohtu määruse tühistada ja tema kaebuse menetlusse võtta. Määruskaebuses on

märgitud, et kaebaja soovib endiselt Viru Maakohtu viidatud otsuse kui haldusakti õigusvastaseks ja

kehtetuks tunnistamist, sest vangla lähtub sellest õigusvastase sisuga otsusest ja ignoreerib Tartu

Ringkonnakohtu 20.01.2016. a otsust, millega osaliselt tühistati maakohtu otsus karistuse tähtaja

osas. Seetõttu on Viru Vangla 16.05.2016. a karistuse tähtaegade õiendis karistuse lõpu tähtaeg

endiselt vale, s. o 3 kuu võrra pikem, kui asjas tehtud ringkonnakohtu otsuse järgi. HMS § 54

väidab, et haldusakt on õiguspärane, kui see on antud õigusnormide alusel ja selles puuduvad vead.

Kuna Viru Maakohtu otsuses on endiselt vead, s. h mõistetud karistuse tähtaja osas, siis ei ole

tegemist õiguspärase haldusaktiga ja halduskohus peaks kaitsma kaebaja õigusi.

4. Tartu Halduskohus jättis 20.06.2016. a määrusega G. Šubini määruskaebuse rahuldamata ja

edastas selle lahendamiseks ringkonnakohtule, olles eelnevalt ka määruskaebuse esitaja riigilõivu

tasumisest vabastanud ja määruskaebuse menetlusse võtnud. Määruskaebus koos asja materjalidega

jõudis Tartu Ringkonnakohtusse 29.06.2016.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus leiab, et ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust määruskaebuse

rahuldamiseks ja Tartu Halduskohtu 07.06.2016. a määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub

halduskohtu määruse põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201

lg 4).

Vastuseks määruskaebuses toodud väidetele märgib ringkonnakohus niipalju, et kohtuotsus ei ole

HMS § 51 mõttes haldusakt, mistõttu ei kehti sellele ka HMS-i 2. jaos toodud haldusakti

õiguspärasuse põhimõtted, mille väidetavale rikkumisele määruskaebuses seonduvalt Viru

Maakohtu 11.09.2015. a otsusega viidatakse. Samuti puudub halduskohtul pädevus vigade

paranduse tegemiseks kriminaal- või tsiviilasjades tehtud otsustes. Lisaks nähtub asja materjalidest

ja ka halduskohtu 20.06.2016. a määruse põhjendustest, et probleem, mille tõttu kaebaja

halduskohtusse pöördus, oli tegelikult juba enne halduskohtusse kaebuse esitamist lahendatud.

Halduskohtu järelepärimise peale Viru Vanglast 16.06.2016 saadud vastus kinnitab, et kaebaja

karistustähtaja arvutamine toimub Tartu Ringkonnakohtu 20.01.2016. a kohtuotsusega määratud 2

aasta 5 kuu ja 26 päeva pikkuse karistuse alusel ning kaebajale on sellise karistustähtaja kohta

tegelikult juba enne kaebaja poolt kaebusega halduskohtusse pöördumist, s. o 26.05.2016 väljastatud

vastav õiend karistuse tähtaegade kohta, milles karistuse lõpu tähtajaks on märgitud 11.11.2018,

mitte enam 11.02.2019, nagu varasemas, 16.05.2016. a õiendis, mille kaebaja lisas 10.06.2016

esitatud määruskaebuse juurde. 26.05.2016. a õiendi koopiast nähtub, et kaebaja on selle 26.05.2016

allkirja vastu kätte saanud (tl 31).

6. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ning Tartu Halduskohtu

07.06.2016. a määruse muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Agu Timmi

Tiina Pappel

Maili Lokk