1-09-2014/3 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

Kriminaalkohtumenetluse I astme otsus

1-09-2014

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

12. veebruar 2009.a., Kuressaares Kriminaalasja number 1-09-2014 (08250003138) Kohtukoosseis Kohtunik Kristel Pedassaar Kohtuistungi sekretär Helmut Sääsk Tõlk - Kriminaalasi Alaealise K. N. süüdistus kuritegudes KarS §-de 346 ja 349 järgi avalikul kohtuistungil kokkuleppemenetluses

Prokurör

Agnes Ollema Süüdistatav

Alaealine K. N., ik tõkendiks on kohaldatud elukohast lahkumise keeld

Kaitsja Vandeadvokaat Vahur Tänav

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada K. N. kuriteos KarS § 346 järgi ja mõista karistuseks vangistus kaks (2) kuud.

Süüdi tunnistada K. N. kuriteos KarS § 349 järgi ja mõista karistuseks vangistus kolm (3) kuud.

KarS § 64 lg1 alusel mõista K. N.’ le liitkaristuseks vangistus kolm (3) kuud, lugedes mõistetud kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega.

KarS §-de 74 ja 75 sätete alusel vabastada K. N. tähtajalise vangistuse kandmisest tingimisi 18 (kaheksateist) kuulise katseajaga, allutades K. N. katseajal käitumiskontrollile.

KarS § 75 lg 1 alusel kohustada K. N. katseajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kriminaalhooldaja poolt määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks. KarS § 75 lg2 p2 alusel kohustada K. N. mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume. KarS § 75 lg2 p4 alusel kohustada süüdistatavat põhihariduse omandamise eesmärgil jätkama õpinguid Kuressaare Täiskasvanute Gümnaasiumi 9-ndas klassis ning täitma koolikohustust.

Kohus määrab, et K. N.’ le mõistetud vangistust ei pöörata täielikult või osaliselt täitmisele, kui ta ei pane kohtu poolt määratud katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi.

K. N. anda katseajaks temale Tallinna Vangla Pärnu Kriminaalhooldusosakonna Kuressaare talituses määratava kriminaalhooldaja järelevalve alla. Katseaeg hakkab kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, so. 12. veebruarist 2009.a.

Kohtuotsuse jõustumisel K. N. suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld

- ära jätta.

Välja mõista K. N.lt riigituludesse menetluskulu - sundraha 2000 (kaks tuhat) krooni. Sundraha tasuda Rahandusministeeriumi a/a nr. 10220034800017 AS SEB Pangas, viide 2800049696, selgitusse märkida lahendi number , isik kelle eest tasutakse – K. N., nõude liik – sundraha. Sundraha tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui sundraha pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Asjaolud ja menetluse käik Alaealist K. N.t süüdistatakse selles, et tema et tema alaealisena viibides 19.detsembril 2008.a. kella 00:00 ajal enda elukohas Saare maakonnas Kuressaare linnas X, kus varastas korteris asunud R. V.le kuuluvast rahakotist ametliku dokumendi – R. V. nimele välja antud Eesti Vabariigi isikutunnistuse nr X eesmärgiga kasutada seda dokumenti Kuressaare linnas Raekoja tänav 8 asuvasse Ööklubisse „CLUB DIVA“ sisenemiseks. Sellise tegevusega pani K. N. toime ametliku dokumendi varguse, s.o KarS § 346 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Lisaks sellele süüdistatakse K. N.t selles, et tema ööl vastu 19.detsembrit 2008.a kella 00.25 ajal alkoholijoobes olles ning eesmärgiga siseneda alaealisena Kuressaare linnas Raekoja tänav 8 asuvasse Ööklubisse „CLUB DIVA“, esitas klubi uksel klubi turvamehele R. S.le teise isiku nimele välja antud tähtsa isikliku dokumendi, milleks oli tema enda poolt eelnevalt varastatud R. V.le kuuluv Eesti Vabariigi isikutunnistus nr X, kuid kuna turvamees tuvastas, et K. N. ei ole esitatud dokumendi omanik, kutsus ta ööklubisse kohale politseiametnikud, kes pidasid K. N. kinni. Sellise tegevusega, kasutades õiguste omandamise eesmärgil teise isiku nimele välja antud tähtsat isiklikku dokumenti, pani K. N. toime tähtsa isikliku dokumendi kuritarvitamise, s.o KarS § 349 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Prokurör on saatnud toimiku K. N. süüdistuses kuritegudes KarS §-de 346 ja 349 järgi koos kokkuleppe materjalidega kohtule asja arutamiseks kokkuleppemenetluses. K. N. on antud kohtu alla asja läbivaatamisega kokkuleppemenetluses.

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav K. N. ja tema kaitsja vandeadvokaat Vahur Tänav nõustusid K. N.le esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus K. N.le nõutava karistuse liigis ja määras.

Vabastada K. N. osaliselt sundraha ja muu menetluskulu, milleks on kohtueelses menetluses arvestatud riigiõigusabikorras esinenud kaitsjatasu 420(nelisada kakskümmend) krooni tasumisest riigituludesse jättes arvestatud tasud riigi kanda.

Edasikaebamise kord

Kokkuleppe menetluses ei saa esitada kohtuotsusele apellatsiooni, väljaarvatud juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete (kokkuleppemenetluse sätete) rikkumisega. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule otsuse teinud kohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest, apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul.

Kui kriminaalmenetluse kulude hüvitamine on ette nähtud kohtuotsuses, võib selle vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki sätete kohaselt.

KarS § 346 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust; KarS § 349 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust; KarS § 64 lg 1 alusel mõista K. N.le liitkaristuseks 3 (kolm) kuud vangistust, lugedes kergema karistuse kaetuks raskema karistusega. KarS § 74 ja § 75 sätete alusel vabastada süüdistatav tähtajalise vangistuse kandmisest tingimuslikult 18 (kaheksateistkümne) kuulise katseajaga. Määrata, et K. N. kannab karistust Tallinn Vangla Pärnu Kriminaalhooldusosakonna Kuressaare talituse kriminaalhooldusametniku järelevalve all ja kohustub täitma KarS § 75 lõikes 1 punktidest 1-5 tulenevaid kontrollnõudeid ning KarS § 75 lg 2 p 2 tulenevat kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. KarS § 75 lg 2 p 4 alusel määrata, et süüdistatav on kohustatud põhihariduse omandamise eesmärgil jätkama õpinguid Kuressaare Täiskasvanute Gümnaasiumi üheksandas klassis ning täitma koolikohustust.

K. N. selgitas kohtuistungil, et ta on prokuröriga sõlmitud kokkuleppest arusaanud, ta nõustub kokkuleppega. K. N. on nõus temale esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning kokkuleppes taotletud karistusega. Kokkuleppe on ta sõlminud vabatahtlikult. Tsiviilnõudeid tema vastu ei ole. K. N. palub ennast vabastada menetluskulude tasumisest vähemalt osaliselt, kuna ta ise omandab üldharidust, tema vanemad on praegu töötud, peres on veel kaks õppivat last.

Prokurör ja süüdistatava kaitsja kinnitasid, et nad jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde.

Maakohtu seisukoht. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses on järgitud KrMS §-de 239-245 sätteid. Süüdistatav

K. N., prokurör ja kaitsja kinnitasid, et nad jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde, mis annab alust kohtule veendumuseks, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et K. N. tuleb süüdi tunnistada KarS §- 346 ja 349 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises ja temale tuleb mõista karistus vastavalt kokkuleppele. Karistuse mõistmisel arvestab kohus KarS § 56 loetletud karistuse kohaldamise aluseid.

KrMS § 175 lg1 p9 , 179 alusel kuuluks alaealiselt K. N.’ elt väljamõistmisele sundraha, mille suuruseks on II raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palgaalamäära. Palga alammääraks on 4350 krooni ning seega on sundraha suuruseks 6525 krooni. KrMS § 180 lg3 alusel menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu jätab kohus osa neist riigi kanda. Süüdistatav K. N. on X-ne aastane üldharidust omandav alaealine, kellel iseseisev sissetulek puudub. K. N. vanemad on töötud, ema saab 1000 krooni töötu abiraha. Peres on veel kaks koolis käivat last. Seega arvestades alaealise süüdistatava varalist seisundit on ilmne, et kõigi menetluskulude tasumine käib temale üle jõu. Eeltoodust tulenevalt peab kohus võimalikuks vähendada väljamõistmisele kuuluvat sundraha suurust 2000 kroonile.

Kriminaalasjas on menetluskuludeks veel kohtueelses menetluses arvestatud kaitsjatasu kokku 420.00 krooni. Kohus peab KrMS § 180 lg 3 alusel põhjendatuks eeltoodud põhjustel vabastada alaealise K. N. nimetatud summa tasumisest riigituludesse. Kriminaalmenetluses on kaitsja osavõtt kohustuslik.

Otsuse tegemisel juhindub kohus muuhulgas KrMS §-dest 248-249, 180, 189, 318

Kristel Pedassaar kohtunik