Tartu Court dismisses prisoner's claim for non-material damages exceeding state's partial compensation.
Estonia (EE)
Legislator summary
AI generatedThe court rejected Remo Ainsar's request for 43 euros in non-material damages against Tartu Prison, ruling the state's prior partial payment of 19.17 euros was sufficient. The prisoner argued that three days of solitary confinement violated his dignity and required compensation based on current minimum wages, but the court found no evidence of degrading treatment. Consequently, the court upheld the established judicial practice of proportional compensation and dismissed the appeal.
Legislator headnote
AI generatedRiigivastutuse seaduse § 9 lg 2; HKMS § 169 lg 1: Non-material damage compensation must be proportional to the severity of the rights violation, considering specific circumstances rather than rigid daily rates, and partial prior compensation may satisfy the claim if no aggravating factors exist.
Keywords
AI generatedCited Legislation
AI generatedCited Case Law
AI generatedFull text
TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohtuasja number 3-16-960 Otsuse kuupäev
4. august 2016 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Remo Ainsare kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes summas 43 eurot Asja läbivaatamise vorm Lihtmenetlus Menetlusosalised Kaebaja – Remo Ainsar Vastustaja – Tartu Vangla Resolutsioon
1. Jätta rahuldamata Remo Ainsare taotlus haldusasjas nr 3-16-960 menetluse peatamiseks.
2. Jätta Remo Ainsare kaebus rahuldamata.
3. Jätta Remo Ainsare menetluskulud Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 5. september 2016. Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Kohtu seisukoht
1. 15.07.2016 saabus Tartu Halduskohtule Remo Ainsare taotlus, milles avaldab soovi peatada temaga seotud kohtuasjade menetlus seoses tema suhtes Tartu Vangla 20.06.2016 käskkirjaga nr 6-1/616 kohaldatud esemete keeluga. Kohus jätab kaebaja taotluse rahuldamata. Kohtu hinnangul ei ole tegemist halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 94 tähenduses mõjuva põhjusega, mis poleks kõrvaldatav menetlustähtaja pikendamisega. Kaebaja ei ole käesoleva otsuse tegemise hetkeks kohtule vastamise tähtaja pikendamise taotlust esitanud ning täiendavate dokumentide edastamise aeg on möödunud.
2. HKMS § 169 lõike 1 kohaselt võib kohus lihtmenetluses teha otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, kui kaebus jääb rahuldamata ning põhjendused kaebaja väidetega mittenõustumise ja tema viidatud tõendite arvestamata jätmise kohta sisalduvad ammendavalt ja selgelt haldusaktis, vaideotsuses või kaebuse kohta esitatud vastuses.
3. Kaebaja on esitanud Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõude summas
43 eurot. Kaebaja leiab, et Tartu Vangla on tema väärikust alandanud ja vabadust piiranud alusetult kartseris hoidmisega ning selle eest on õiglane välja mõista hüvitis, mis lähtuks Eestis täna kehtivas miinimumpalgast, s.o kokku soovib kaebaja kolme õigusvastaselt kartseris viibitud päeva eest ümardatult 43 eurot.
4. Tartu Vangla rahuldas 17. mai 2016 otsusega nr 1-13/61-2 Remo Ainsare kahju hüvitamise taotluse osaliselt (tl 3) ning hüvitas Remo Ainsarele tekkinud kahju summas 19 eurot 17 senti. Vangla otsuses on ammendavalt ja selgelt vastatud kõigile kaebaja 18.04.2016 kahju hüvitamise taotluses esitatud väidetele. Vangla on lähtunud asjakohasest kohtupraktikast ja väljakujunenud kahju hüvitamise määrast. Kohus nõustub toodud põhjendustega ning jätab kaebuse rahuldamata. Kohus järgib otsuse tegemisel Tartu Vangla 17. mai 2016 kahju hüvitamise taotluse osalise rahuldamise otsuses toodud põhjendusi ning teeb otsuse HKMS §
169 lg 1 kohaselt kirjeldava ja põhjendava osata.
5. Kohus märgib täiendavalt vastuseks kaebaja taotlusele mõista välja „õiglane“ hüvitis, et kaebusest ega kohtueelse menetluse materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis annaksid alust muuta senist kohtupraktikat hüvitise suuruse osas. Mittevaralise kahju hüvitise kogusumma kindlaksmääramine on individuaalne ja hinnanguline otsus, mille puhul tuleb kõiki olulisi asjaolusid võtta arvesse kogumis (Riigikohtu halduskolleegiumi 10. oktoobri 2013 otsus haldusasjas nr 3-3-1-38-13, p 21). Riigikohus rõhutab viidatud otsuses (p 23), et kahju hüvitamisel tuleb arvestada iga konkreetse rikkumise asjaolusid, rikkumise raskusastet, nende kumulatiivset mõju, mitte lähtuda kitsalt nn üldisest väljakujunenud päevamäärast. Kuna kaebajat karistati distsiplinaarkorras kartserisse paigutamisega kolmeks ööpäevaks ning kaebajale ei kaasnenud õigusvastase kartserisse paigutamisega mingeid raskeid tagajärgi, mis oleks kaebaja õigusi täiendavalt oluliselt rikkunud, siis ei nähtu kohtu hinnangul käesolevas asjas niisuguseid asjaolusid, mis sunniksid väljakujunenud kohtupraktikast suuremat hüvitist välja mõistma. Asjas ei ole tõendamist leidnud, et õigusvastane kartserisse paigutamine oleks kaebaja inimväärikust alandanud. Kaebaja osundatud Eesti riigi elatustaseme tõus ei ole ainuüksi määravaks temale õigusvastase kartserisse paigutamise eest õiglase hüvitise määramisel. Seetõttu leiab kohus, et vastustaja on vastavalt riigivastutuse seaduse § 9 lg-le 2 hüvitanud mittevaralise kahju proportsionaalselt õigusrikkumise raskusega. Suuremat hüvitist kaebajale välja mõista ei pea kohus õiglaseks. Kohus loeb piisavaks vastustaja poolt kaebajale hüvitatud õigusvastaselt kartseris viibimisega tekitatud kahju summas 19 eurot ja 17 senti ning jätab kaebuse rahuldamata.
6. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsust tehti. Vastustaja pole menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud. Kaebaja vabastati kaebuse esitamise eest nõutavast riigilõivust Tartu Halduskohtu 16. juuni 2016. a määrusega. HKMS § 118 lg 3 sätestab, et kui menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud ja vastaspoolelt neid tema kasuks välja ei mõisteta, jätab kohus menetluskulud riigi kanda. Eeltoodust tulenevalt jääb riigilõiv, mille tasumisest kohus kaebaja määrusega vabastas, Eesti Vabariigi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/
Roby Koik kohtunik