Legislator Case Law & Legislation
3-16-1342/17 AI generated

3-16-1342/17 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

Case Number 3-16-1342/17
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

19.04.2016 koostas kinnipeetav Jaak Reinomägi Viru Vanglale taotluse, milles palus algatada registreerimislehe koopiat saanud. 28.04.2016. a teatisega nr 16922700050 teatas sisekontrolli

Legislator headnote

AI generated

Art. 47 alusel, Art. 51 lg, Art. 47 lg; 3-16-1342/17 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: 28.04.2016. a teatisega nr 16922700050 teatas sisekontrolli

Keywords

AI generated
authorization for criminal prosecution criminal security measure security clearance violence against officials application for prosecution filing of criminal complaints

Cited Legislation

AI generated
Art. 47 alusel
Art. 51 lg
Art. 47 lg
AI generated
3-10-1967/1
Kohtuasja number 3-10-1967 Määruse kuupäev 24.09.2010 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi J.R.
3-24-1259/4
X (kaebaja) esitas 25. veebruaril 2024 Viru Vanglale taotluse mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 3000 eurot. Kaebaja põhjendab, et esitas 26. oktoobril 2023 vangla sisekontrolli valdkonnale avalduse, milles palus kontrollida, miks ei ole registreeritud tema ümberpaigutamise taotluseid, mistõttu inspektor-kontaktisiku väitel ei saanud vastavaid avaldusi kohtule saata. Kohus jättis vangla ebaõigest vastusest tulenevalt kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata. Kaebaja esitas 30. oktoobril 2023 sisekontrollile taotluse, et soovib 26. oktoobri 2023. a avaldusega seoses ametnikuga kohtuda ja taotleda kriminaalmenetluse algatamist. Vangla jättis 31. oktoobri 2023. a vastusega nr 6-10/21470-3 kaebaja taotluse rahuldamata, takistades sellega kaebajal kuriteokaebust esitada. 1. novembril 2023 toimus kaebajal kohtumine üksuse juhiga, kes soovis, et ta kirjutaks oma 26. oktoobri 2023. a avaldusele peale, et ei soovi sellele vastust. Asjaolu, et kaebaja ei soovi avaldusele vastust, ei anna vanglale õigust avaldusega mitte tutvuda. Kaebaja 26. oktoobri 2023. a avalduses oli piisav informatsioon kriminaalmenetluse alustamiseks. Samuti oli sisekontrolli valdkonna spetsialistil kohustus võimaldada kaebajal esitada kuriteokaebus kaebaja eelistatud viisil, sh suuliselt. Samas asjas on Viru Ringkonnaprokuratuur teatanud, et kriminaalasi nr 24913000006 on kohtueelse menetluse toimetamiseks saadetud Viru Vangla sisekontrolli
3-24-1673/3
Viru Vanglas kinni peetav isik X (kaebaja) esitas 6.
3-24-1132/4
XX esitas 16. aprillil 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse, paludes tunnistada õigusvastaseks Viru Vangla peaspetsialisti R. Vaheri vastuse nr 6-10/24/4323-2. Kaebaja osutab, et Viru Ringkonnaprokuratuuri kirja kohaselt on tema kuriteokaebuse põhjal alustatud kriminaalmenetlus nr 24913000006. Asi puudutab vanglaametnikke M-L. Tammerikku ja
3-23-2934/7
Jaak Reinomägi (kaebaja) esitas 26.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Agu Timmi, Tiina Pappel, Maili Lokk

Määruse tegemise aeg ja koht

03.08.2016, Tartu

Haldusasja number

3-16-1342

Haldusasi

Jaak Reinomäe (Reinomägi) kaebus Viru Vangla

01.06.2016. a vastuse ning 08.06.2016 ja 29.06.2016

koostatud dokumentide õigusvastasuse tuvastamiseks

Menetluse alus ringkonnakohtus

Jaak Reinomäe määruskaebus

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 18.07.2016. a määrus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Jaak Reinomäe määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 18.07.2016. a

määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 19.04.2016 koostas kinnipeetav Jaak Reinomägi Viru Vanglale taotluse, milles palus algatada

kriminaalmenetlus seoses asjaoluga, et 01.04.2016 esitas ta taotluse eelmisel päeval oma kirjade

registreerimislehel avastatud kirja kustutamise kohta informatsiooni saamiseks, kuid ei ole seda ega

registreerimislehe koopiat saanud. 28.04.2016. a teatisega nr 16922700050 teatas sisekontrolli

peaspetsialist talle, et kriminaalmenetlust ei alustata. Samal päeval vangla direktorile adresseeritud

avalduses leidis kaebaja, et teatise koostanud peaspetsialist on esitanud valeandmeid, tema tegevus

seisneb süstemaatilises õiguserikkumises ja sellega on kahjustatud nii tema kui teiste kinnipeetavate

subjektiivseid õigusi ning palus tarvitusele võtta vastavad meetmed. 01.06.2016. a vastuses

nr 6-14/12799-2 selgitati talle, et kinnipeetavate pöördumistele vastamisel lähtutakse vastuse

koostamiseks kogutud tõenditest, nii toimiti ka teatise nr 1692270050 koostamise puhul ja lisati, et

teatise või selles väljatooduga mittenõustumisel on vastavalt KrMS § 207 lg-tele 1 ja 3 õigus esitada

kümne päeva jooksul kaebus Viru Ringkonnaprokuratuurile. Veel selgitati kaebajale, et

kirjavahetuse registreerimislehel olnud paranduse kohta sai ta informatsiooni 03.05.2016. a

vastusest, sama informatsioon kajastati ka kriminaalmenetluse mittealustamise teatises ning juhiti

tema tähelepanu sellele, et 21.04.2016 on ta kirjalikult kinnitanud registreerimislehest koopia

saamist. 03.06.2016 koostatud vaides Justiitsministeeriumile väitis kaebaja, et vaidlustab

tegevusetuse tõstatatud probleemi osas ja nõuab ettekirjutuse tegemist oma 28.04.2016. a märgukirja

lahendamiseks vangla direktori poolt. Ta leidis, et 01.06.2016. a vastuses on esitatud valeandmeid ja

koheldud teda vastuolus VangS § 41 lg-ga 1 ning märkis, et Viru Ringkonnaprokuratuurile kaebuse

esitamise õigus ei võta temalt õigust pöörduda vangla direktori poole asjakohase kaitse saamiseks

ega taga tema õigusi peaspetsialisti suhtes, kes on teda teatises väljatooduga ebainimlikult kohelnud

ja võib seda valeandmetega vastuseid esitades taas teha. 08.06.2016 koostati vaide puuduste kohta

dokument nr 6-12/136-2, milles paluti kaebajal 10 päevase tähtaja jooksul nimetada konkreetne

tõend ja valeandmed, mis on tema arvates kunstlikult loodud ja kriminaalmenetluse mittealustamise

teatises kajastatud ning selgitada lisaks ka seda, milles seisneb vangla tegevusetus. 17.06.2016. a

vastuses teatas kaebaja, et vaie pole koostatud mitte peaspetsialisti tegevusele, vaid 01.06.2016. a

vastusele, millega teostati järelevalvemenetlust tema tegevuse üle seoses 28.04.2016. a avaldusega

direktorile. Kunstlikult looduks nimetas ta valvur T. Roosimägi ütlust lisades, et vastavad selgitused

on olemas avalduses ja seal on nimetatud ka konkreetsed valeandmed. Vangla tegevusetuse väitis ta

seostuvat järelevalvemenetluse teostamisega peaspetsialisti suhtes. 29.09.2016. a dokumendiga nr 6-

12/136-4 tagastas vangla vaide põhjusel, et 01.06.2016. a vastuskirjaga ei rikuta kaebaja õigusi vaid

antakse selgitusi tema märgukirjale ning selle on koostanud vangla direktori kohustusi täitnud

ametnik.

2. 03.07.2016 koostatud kaebuses halduskohtule soovis kaebaja õigusvastasuse tuvastamist

01.06.2016. a vastuse nr 6-14/12799-2 ning vaide puuduste ja tagastamise kohta 08.06.2016 ja

29.06.2016 koostatud dokumentide nr 6-12/136-2 ja 6-12/136-4 osas, kuna see aitab teda edaspidi

nii kuriteokaebuse kui kahjunõude esitamisel. Ta väitis, et oma 28.04.2016. a avalduses ei esitanud

ta üksnes informatsiooni, vaid palus võtta tarvitusele meetmed ja seega pole see märgukiri, kuid

vastusest nähtuvalt ei kontrollitud väiteid valeandmete ega kunstlikult loodud tõendite osas ning

lisas, et kuna ta küsis teavet, tulnuks vastata 5 tööpäeva jooksul. Veel väitis ta, et nõudis vaides

ettekirjutust märgukirja lahendamiseks direktori poolt ja vaidlustas samas ka tegevusetuse tõstatatud

probleemi osas, vaide puudustes nõutud selgitused aga puudutavad peaspetsialisti tegevust ja on

seetõttu asjakohatud. Lisaks eirati soovi olla ära kuulatud direktori poolt, takistati

järelevalvemenetluse teostamist selleks pädevas Justiitsministeeriumis ning põhjustati kannatusi,

millised ei saa kuuluda vanglas kinnipidamisega paratamatult kaasnevate hulka.

3. 11.07.2016 koostatud kohtumäärusega tagastas halduskohus kaebuse HKMS § 121 lg 2 p-le 2

tuginedes põhjusel, et kaebajal pole võimalik esitatud tuvastamiskaebuse abil selles väljendatud

eesmärke saavutada. Kaebaja koostas selle peale 13.07.2016 taotluse riigi kulul õigusabi saamiseks

väites, et Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikkel 47 kohaselt peab igaühel olema võimalus saada

nõu ja kaitset ning olla esindatud.

4. Tartu Halduskohus jättis 18.07.2016. a määrusega J. Reinomäe taotluse riigi õigusabi saamiseks

riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata, sest leidis, et taotleja on ise võimeline

oma õigusi kaitsma. Halduskohus viitas esmalt sellele, et Viru Vanglas koostatud kontoväljavõtte

kohaselt oli kaebaja nelja viimase kuu sissetulek enne menetlusabi taotluse koostamist 90 eurot.

Kui sellest maha arvata nõuete fondi võetud 45 eurot ja vabanemisfondi arvatud 18 eurot ning

arvestada lisaks veel ka igakuiste eeldatavate kulutustega 5% ulatuses töötasu alammäärast, ei ole

kaebaja kahekordne keskmine kuusissetulek piisav, et palgata endale advokaati. See ei ole aga veel

piisav alus riigi õigusabi taotluse rahuldamiseks, kuna kaebaja puhul on tegemist isikuga, kes on

korduvalt halduskohtusse pöördunud. Seejuures on ta nii kaebused kui määruskaebused üldjuhul

iseseisvalt vormistanud ning hakkama saanud ka edasiste kohtumenetlustega. Käesolevas asjas on ta

samuti vormistanud iseseisvalt kaebuse, milles on olemas faktiliste asjaolude kirjeldus,

üksikasjalikud põhjendused, viited erinevatele õigusaktidele ning selgelt väljendatud taotlus.

Halduskohtumenetlus rajaneb uurimispõhimõttel ja kohus pole seotud kaebuse ega sellele esitatud

vastuväidete sõnastusega, mis tähendab seda, et ta saab esitatud nõuete lahendamiseks vajalikud

asjaolud välja selgitada ja anda vaidlustatule hinnangu ka siis, kui menetlusosalised ei ole osanud

neid ise õiguslikult põhjendada. See põhimõte kehtib ka kohtumääruste peale esitatud

määruskaebusi lahendavale ringkonnakohtule ning tagab nii kaebaja õiguste kaitse kui selle, et

menetluse pooled on olenemata nende õigusalastest teadmistest kohtu ees võrdses seisus. Võimalust

piiramatu nõu, kaitse ja esindatuse saamiseks ei tulene ka kaebaja poolt osundatud Euroopa Liidu

põhiõiguste harta art-st 47, sest seal sätestatu näeb ette tasuta õigusabi andmise vaid sellises

ulatuses, mis tagab võimaluse kohtusse pöörduda. Käesolevas asjas esitatud kaebus ning kaebaja

varasemad arvukad kaebused ja määruskaebused kinnitavad, et tal on niisugune võimalus olemas ka

ilma riigi poolt makstud õigusabita.

5. Kaebaja esitas 19.07.2016 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 18.07.2016. a määruse peale,

milles palub halduskohtu määruse tühistada ning teha uus määrus, millega rahuldada tema riigi

õigusabi taotlus. Määruskaebuse kohaselt piiras halduskohus tema riigi õigusabi taotluse

rahuldamata jätmisega tema õigust vaidlustada kohtus halduskohtu määrust kaebuse tagastamise

kohta. Määruskaebuse esitaja väidab, et tal on Euroopa Liidu põhiõiguste harta art 47 alusel õigus

saada tasuta juriidilist nõu ja kaitset ning olla esindatud. Samuti on temal, kui kinnipeetaval, õigus

õigusabile Euroopa Vanglareeglistiku p 23 alusel.

6. 25.07.2016. a määrusega võttis halduskohus J. Reinomäe määruskaebuse menetlusse, jättis selle

rahuldamata ja edastas lahendamiseks ringkonnakohtule. Määruskaebus koos toimikuga jõudis

ringkonnakohtusse 27.07.2016.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust selle rahuldamiseks.

Tartu Halduskohus jättis J. Reinomäe riigi õigusabi taotluse rahuldamata RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel

põhjendusega, et taotluse esitaja on võimeline ise oma õigusi kaitsma. Ringkonnakohus nõustub

halduskohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg

4). Vastuseks määruskaebuses esitatud väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

Määruskaebuse esitaja on määruskaebuses märkinud, et tema õigus riigi õigusabile tuleneb Euroopa

Liidu põhiõiguste harta art-st 47, mille kohaselt peab igaühel olema võimalus saada nõu ja kaitset

ning olla esindatud. Ringkonnakohus selgitab, et harta reguleerimisala hõlmab selle art 51 lg 1 lause

1 kohaselt subsidiaarsuse põhimõtet arvesse võttes üksnes liidu institutsioonide, organite ja asutuste

ning liikmesriikide poolse liidu õiguse kohaldamise. Käesoleval juhul ei ole kaebaja välja toonud

asjaolusid, mis annaks alust arvata, et vaidlusel, milleks määruskaebuse esitaja riigi õigusabi taotleb,

oleks puutumus Euroopa Liidu õigusega. Harta art 51 lg 2 järgi ei laienda harta liidu õiguse

reguleerimisala kaugemale senisest pädevusest, ei lisa liidule uusi pädevusvaldkondi ja ülesandeid

ega muuda aluslepingute teistes osades määratletud pädevust ja ülesandeid. Ringkonnakohus lisab,

et olenemata eelnevast ei tulene art-st 47, et igaühele peaks olema tagatud tasuta õigusabi, vaid art

47 lg 2 reguleerib isikute õigust esindajale üldiselt. Art 47 lg 3 kohaselt antakse isikule, kellel

puuduvad piisavad vahendid, tasuta õigusabi sellises ulatuses, mis tagab talle võimaluse kohtusse

pöörduda. Seega on põhiõiguste harta art 47 lg 3 kohaselt tasuta õigusabi saamiseks vajalik, et lisaks

piisava sissetuleku puudumisele ei ole isikul võimalik iseseisvalt kohtusse pöörduda. Selline piirang

on kooskõlas RÕS § 7 lg 1 pga 1, mille kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline

kaitsma oma õigusi. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et käesoleval juhul on kaebaja ise

võimeline ka määruskaebemenetluses oma õigusi kaitsma. Seega on halduskohus õigesti viitega

RÕS § 7 lg 1 p-le 1 jätnud kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata.

8. Kaebaja on määruskaebuses leidnud, et halduskohus eiras ka Euroopa Nõukogu Ministrite

Komitee soovitusega Rec(2006)2 kinnitatud „Euroopa vanglareeglistiku“ p-i 23.1, mille kohaselt on

kõikidel vangidel õigus õigusabile.

Euroopa vanglareeglistiku normid ei ole küll õiguslikult siduvad, kuid Riigikohtu praktika kohaselt

tuleks neid käsitada eesmärkide ja põhimõtetena, mille täitmise poole püüelda ja millest võimaluse

korral juhinduda Eesti õigusaktide tõlgendamisel ja rakendamisel (Riigikohtu 07.04.2010. a otsus

asjas nr 3-3-1-5-10, p 19). Euroopa vanglareeglistiku p 23.1 kohaselt on kõigil vangidel õigus

õigusabile. Nimetatud sätte sõnastustest ei saa aga järeldada, et kinnipeetavatele peab olema alati ja

igas menetluses tagatud tasuta õigusabi. Riigi poolt tagatava õigusabi liigid ja sellise õigusabi

saamise kord on Eestis reguleeritud riigi õigusabi seadusega. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei ole riigi

õigusabi andmine lubatud, kui taotleja on ise võimeline oma õigusi kaitsma. Ringkonnakohus

nõustub halduskohtuga, et käesoleval juhul on kaebaja ilmselt ise võimeline oma õigusi kaitsma, s. o

soovi korral esitama määruskaebust halduskohtu 11.07.2016. a määrusele. Seega on halduskohus

õigesti viitega RÕS § 7 lg 1 p-le 1 jätnud kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata.

9. Eeltoodust tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 18.07.2016. a määrus

muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Agu Timmi

Tiina Pappel

Maili Lokk