3-16-1342/17 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Legislator summary
AI generated19.04.2016 koostas kinnipeetav Jaak Reinomägi Viru Vanglale taotluse, milles palus algatada registreerimislehe koopiat saanud. 28.04.2016. a teatisega nr 16922700050 teatas sisekontrolli
Legislator headnote
AI generatedArt. 47 alusel, Art. 51 lg, Art. 47 lg; 3-16-1342/17 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: 28.04.2016. a teatisega nr 16922700050 teatas sisekontrolli
Keywords
AI generatedCited Legislation
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
M Ä Ä R U S
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Agu Timmi, Tiina Pappel, Maili Lokk
Määruse tegemise aeg ja koht
03.08.2016, Tartu
Haldusasja number
3-16-1342
Haldusasi
Jaak Reinomäe (Reinomägi) kaebus Viru Vangla
01.06.2016. a vastuse ning 08.06.2016 ja 29.06.2016
koostatud dokumentide õigusvastasuse tuvastamiseks
Menetluse alus ringkonnakohtus
Jaak Reinomäe määruskaebus
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Halduskohtu 18.07.2016. a määrus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta Jaak Reinomäe määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 18.07.2016. a
määrus muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse
kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. 19.04.2016 koostas kinnipeetav Jaak Reinomägi Viru Vanglale taotluse, milles palus algatada
kriminaalmenetlus seoses asjaoluga, et 01.04.2016 esitas ta taotluse eelmisel päeval oma kirjade
registreerimislehel avastatud kirja kustutamise kohta informatsiooni saamiseks, kuid ei ole seda ega
registreerimislehe koopiat saanud. 28.04.2016. a teatisega nr 16922700050 teatas sisekontrolli
peaspetsialist talle, et kriminaalmenetlust ei alustata. Samal päeval vangla direktorile adresseeritud
avalduses leidis kaebaja, et teatise koostanud peaspetsialist on esitanud valeandmeid, tema tegevus
seisneb süstemaatilises õiguserikkumises ja sellega on kahjustatud nii tema kui teiste kinnipeetavate
subjektiivseid õigusi ning palus tarvitusele võtta vastavad meetmed. 01.06.2016. a vastuses
nr 6-14/12799-2 selgitati talle, et kinnipeetavate pöördumistele vastamisel lähtutakse vastuse
koostamiseks kogutud tõenditest, nii toimiti ka teatise nr 1692270050 koostamise puhul ja lisati, et
teatise või selles väljatooduga mittenõustumisel on vastavalt KrMS § 207 lg-tele 1 ja 3 õigus esitada
kümne päeva jooksul kaebus Viru Ringkonnaprokuratuurile. Veel selgitati kaebajale, et
kirjavahetuse registreerimislehel olnud paranduse kohta sai ta informatsiooni 03.05.2016. a
vastusest, sama informatsioon kajastati ka kriminaalmenetluse mittealustamise teatises ning juhiti
tema tähelepanu sellele, et 21.04.2016 on ta kirjalikult kinnitanud registreerimislehest koopia
saamist. 03.06.2016 koostatud vaides Justiitsministeeriumile väitis kaebaja, et vaidlustab
tegevusetuse tõstatatud probleemi osas ja nõuab ettekirjutuse tegemist oma 28.04.2016. a märgukirja
lahendamiseks vangla direktori poolt. Ta leidis, et 01.06.2016. a vastuses on esitatud valeandmeid ja
koheldud teda vastuolus VangS § 41 lg-ga 1 ning märkis, et Viru Ringkonnaprokuratuurile kaebuse
esitamise õigus ei võta temalt õigust pöörduda vangla direktori poole asjakohase kaitse saamiseks
ega taga tema õigusi peaspetsialisti suhtes, kes on teda teatises väljatooduga ebainimlikult kohelnud
ja võib seda valeandmetega vastuseid esitades taas teha. 08.06.2016 koostati vaide puuduste kohta
dokument nr 6-12/136-2, milles paluti kaebajal 10 päevase tähtaja jooksul nimetada konkreetne
tõend ja valeandmed, mis on tema arvates kunstlikult loodud ja kriminaalmenetluse mittealustamise
teatises kajastatud ning selgitada lisaks ka seda, milles seisneb vangla tegevusetus. 17.06.2016. a
vastuses teatas kaebaja, et vaie pole koostatud mitte peaspetsialisti tegevusele, vaid 01.06.2016. a
vastusele, millega teostati järelevalvemenetlust tema tegevuse üle seoses 28.04.2016. a avaldusega
direktorile. Kunstlikult looduks nimetas ta valvur T. Roosimägi ütlust lisades, et vastavad selgitused
on olemas avalduses ja seal on nimetatud ka konkreetsed valeandmed. Vangla tegevusetuse väitis ta
seostuvat järelevalvemenetluse teostamisega peaspetsialisti suhtes. 29.09.2016. a dokumendiga nr 6-
12/136-4 tagastas vangla vaide põhjusel, et 01.06.2016. a vastuskirjaga ei rikuta kaebaja õigusi vaid
antakse selgitusi tema märgukirjale ning selle on koostanud vangla direktori kohustusi täitnud
ametnik.
2. 03.07.2016 koostatud kaebuses halduskohtule soovis kaebaja õigusvastasuse tuvastamist
01.06.2016. a vastuse nr 6-14/12799-2 ning vaide puuduste ja tagastamise kohta 08.06.2016 ja
29.06.2016 koostatud dokumentide nr 6-12/136-2 ja 6-12/136-4 osas, kuna see aitab teda edaspidi
nii kuriteokaebuse kui kahjunõude esitamisel. Ta väitis, et oma 28.04.2016. a avalduses ei esitanud
ta üksnes informatsiooni, vaid palus võtta tarvitusele meetmed ja seega pole see märgukiri, kuid
vastusest nähtuvalt ei kontrollitud väiteid valeandmete ega kunstlikult loodud tõendite osas ning
lisas, et kuna ta küsis teavet, tulnuks vastata 5 tööpäeva jooksul. Veel väitis ta, et nõudis vaides
ettekirjutust märgukirja lahendamiseks direktori poolt ja vaidlustas samas ka tegevusetuse tõstatatud
probleemi osas, vaide puudustes nõutud selgitused aga puudutavad peaspetsialisti tegevust ja on
seetõttu asjakohatud. Lisaks eirati soovi olla ära kuulatud direktori poolt, takistati
järelevalvemenetluse teostamist selleks pädevas Justiitsministeeriumis ning põhjustati kannatusi,
millised ei saa kuuluda vanglas kinnipidamisega paratamatult kaasnevate hulka.
3. 11.07.2016 koostatud kohtumäärusega tagastas halduskohus kaebuse HKMS § 121 lg 2 p-le 2
tuginedes põhjusel, et kaebajal pole võimalik esitatud tuvastamiskaebuse abil selles väljendatud
eesmärke saavutada. Kaebaja koostas selle peale 13.07.2016 taotluse riigi kulul õigusabi saamiseks
väites, et Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikkel 47 kohaselt peab igaühel olema võimalus saada
nõu ja kaitset ning olla esindatud.
4. Tartu Halduskohus jättis 18.07.2016. a määrusega J. Reinomäe taotluse riigi õigusabi saamiseks
riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata, sest leidis, et taotleja on ise võimeline
oma õigusi kaitsma. Halduskohus viitas esmalt sellele, et Viru Vanglas koostatud kontoväljavõtte
kohaselt oli kaebaja nelja viimase kuu sissetulek enne menetlusabi taotluse koostamist 90 eurot.
Kui sellest maha arvata nõuete fondi võetud 45 eurot ja vabanemisfondi arvatud 18 eurot ning
arvestada lisaks veel ka igakuiste eeldatavate kulutustega 5% ulatuses töötasu alammäärast, ei ole
kaebaja kahekordne keskmine kuusissetulek piisav, et palgata endale advokaati. See ei ole aga veel
piisav alus riigi õigusabi taotluse rahuldamiseks, kuna kaebaja puhul on tegemist isikuga, kes on
korduvalt halduskohtusse pöördunud. Seejuures on ta nii kaebused kui määruskaebused üldjuhul
iseseisvalt vormistanud ning hakkama saanud ka edasiste kohtumenetlustega. Käesolevas asjas on ta
samuti vormistanud iseseisvalt kaebuse, milles on olemas faktiliste asjaolude kirjeldus,
üksikasjalikud põhjendused, viited erinevatele õigusaktidele ning selgelt väljendatud taotlus.
Halduskohtumenetlus rajaneb uurimispõhimõttel ja kohus pole seotud kaebuse ega sellele esitatud
vastuväidete sõnastusega, mis tähendab seda, et ta saab esitatud nõuete lahendamiseks vajalikud
asjaolud välja selgitada ja anda vaidlustatule hinnangu ka siis, kui menetlusosalised ei ole osanud
neid ise õiguslikult põhjendada. See põhimõte kehtib ka kohtumääruste peale esitatud
määruskaebusi lahendavale ringkonnakohtule ning tagab nii kaebaja õiguste kaitse kui selle, et
menetluse pooled on olenemata nende õigusalastest teadmistest kohtu ees võrdses seisus. Võimalust
piiramatu nõu, kaitse ja esindatuse saamiseks ei tulene ka kaebaja poolt osundatud Euroopa Liidu
põhiõiguste harta art-st 47, sest seal sätestatu näeb ette tasuta õigusabi andmise vaid sellises
ulatuses, mis tagab võimaluse kohtusse pöörduda. Käesolevas asjas esitatud kaebus ning kaebaja
varasemad arvukad kaebused ja määruskaebused kinnitavad, et tal on niisugune võimalus olemas ka
ilma riigi poolt makstud õigusabita.
5. Kaebaja esitas 19.07.2016 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 18.07.2016. a määruse peale,
milles palub halduskohtu määruse tühistada ning teha uus määrus, millega rahuldada tema riigi
õigusabi taotlus. Määruskaebuse kohaselt piiras halduskohus tema riigi õigusabi taotluse
rahuldamata jätmisega tema õigust vaidlustada kohtus halduskohtu määrust kaebuse tagastamise
kohta. Määruskaebuse esitaja väidab, et tal on Euroopa Liidu põhiõiguste harta art 47 alusel õigus
saada tasuta juriidilist nõu ja kaitset ning olla esindatud. Samuti on temal, kui kinnipeetaval, õigus
õigusabile Euroopa Vanglareeglistiku p 23 alusel.
6. 25.07.2016. a määrusega võttis halduskohus J. Reinomäe määruskaebuse menetlusse, jättis selle
rahuldamata ja edastas lahendamiseks ringkonnakohtule. Määruskaebus koos toimikuga jõudis
ringkonnakohtusse 27.07.2016.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7. Ringkonnakohus leiab, et ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust selle rahuldamiseks.
Tartu Halduskohus jättis J. Reinomäe riigi õigusabi taotluse rahuldamata RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel
põhjendusega, et taotluse esitaja on võimeline ise oma õigusi kaitsma. Ringkonnakohus nõustub
halduskohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg
4). Vastuseks määruskaebuses esitatud väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
Määruskaebuse esitaja on määruskaebuses märkinud, et tema õigus riigi õigusabile tuleneb Euroopa
Liidu põhiõiguste harta art-st 47, mille kohaselt peab igaühel olema võimalus saada nõu ja kaitset
ning olla esindatud. Ringkonnakohus selgitab, et harta reguleerimisala hõlmab selle art 51 lg 1 lause
1 kohaselt subsidiaarsuse põhimõtet arvesse võttes üksnes liidu institutsioonide, organite ja asutuste
ning liikmesriikide poolse liidu õiguse kohaldamise. Käesoleval juhul ei ole kaebaja välja toonud
asjaolusid, mis annaks alust arvata, et vaidlusel, milleks määruskaebuse esitaja riigi õigusabi taotleb,
oleks puutumus Euroopa Liidu õigusega. Harta art 51 lg 2 järgi ei laienda harta liidu õiguse
reguleerimisala kaugemale senisest pädevusest, ei lisa liidule uusi pädevusvaldkondi ja ülesandeid
ega muuda aluslepingute teistes osades määratletud pädevust ja ülesandeid. Ringkonnakohus lisab,
et olenemata eelnevast ei tulene art-st 47, et igaühele peaks olema tagatud tasuta õigusabi, vaid art
47 lg 2 reguleerib isikute õigust esindajale üldiselt. Art 47 lg 3 kohaselt antakse isikule, kellel
puuduvad piisavad vahendid, tasuta õigusabi sellises ulatuses, mis tagab talle võimaluse kohtusse
pöörduda. Seega on põhiõiguste harta art 47 lg 3 kohaselt tasuta õigusabi saamiseks vajalik, et lisaks
piisava sissetuleku puudumisele ei ole isikul võimalik iseseisvalt kohtusse pöörduda. Selline piirang
on kooskõlas RÕS § 7 lg 1 pga 1, mille kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline
kaitsma oma õigusi. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et käesoleval juhul on kaebaja ise
võimeline ka määruskaebemenetluses oma õigusi kaitsma. Seega on halduskohus õigesti viitega
RÕS § 7 lg 1 p-le 1 jätnud kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata.
8. Kaebaja on määruskaebuses leidnud, et halduskohus eiras ka Euroopa Nõukogu Ministrite
Komitee soovitusega Rec(2006)2 kinnitatud „Euroopa vanglareeglistiku“ p-i 23.1, mille kohaselt on
kõikidel vangidel õigus õigusabile.
Euroopa vanglareeglistiku normid ei ole küll õiguslikult siduvad, kuid Riigikohtu praktika kohaselt
tuleks neid käsitada eesmärkide ja põhimõtetena, mille täitmise poole püüelda ja millest võimaluse
korral juhinduda Eesti õigusaktide tõlgendamisel ja rakendamisel (Riigikohtu 07.04.2010. a otsus
asjas nr 3-3-1-5-10, p 19). Euroopa vanglareeglistiku p 23.1 kohaselt on kõigil vangidel õigus
õigusabile. Nimetatud sätte sõnastustest ei saa aga järeldada, et kinnipeetavatele peab olema alati ja
igas menetluses tagatud tasuta õigusabi. Riigi poolt tagatava õigusabi liigid ja sellise õigusabi
saamise kord on Eestis reguleeritud riigi õigusabi seadusega. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei ole riigi
õigusabi andmine lubatud, kui taotleja on ise võimeline oma õigusi kaitsma. Ringkonnakohus
nõustub halduskohtuga, et käesoleval juhul on kaebaja ilmselt ise võimeline oma õigusi kaitsma, s. o
soovi korral esitama määruskaebust halduskohtu 11.07.2016. a määrusele. Seega on halduskohus
õigesti viitega RÕS § 7 lg 1 p-le 1 jätnud kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata.
9. Eeltoodust tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 18.07.2016. a määrus
muutmata.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Agu Timmi
Tiina Pappel
Maili Lokk